9.klass 12.1.2006 Richard M. Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim,
Richard Milhous Nixon Kris-Endrik Tambaum 9.klass 06.05.2013 Richard Milhous Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim,
Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1961 – 22. november 1963) Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist (3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960) Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon 9. jaanuar 1913 – 22. aprill 1994 Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974) Teises maailmasõjas laevastikuohvitser 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma
augustis murdehetk suhtumises Vietnami sõtta. Kaks USA ristlejat olid väidetavalt langenud P- Vietnami torpeedorünnakute alla. On võimalik, et laevu ei rünnatud ja eksitavad kujutised radaril jätsid meeskonnale vale mulje. Presidendile aga esitati rünnakut kui toimunud fakti. Johnsonil ei jäänud üle muud kui sõjaliselt kokkuvarisevat L- Vietnami toetada ja vastata USA laevade ründamise eest. Rahva seas osutus aga sõda I-Hiinas ebapopulaarseks. Johnson ei kandideerinud uuesti. NIXON (1969-1974, V) 1968. aasta oli USAs pöördeline. Tapeti M. L. King. 6. juunil tapeti ka president Kennedy vend Robert Kennedy, kes pürgis presidendiks. Pärines vaesest California perekonnast, saksa juurtega. Oli õppinud õigusteadust. Sõja ajal teenis mereväes. 1950. a. Sai Senati liikmeks. Võib öelda, et isetehtud mees. Inimesena oli väga võltsi olemisega ja teeseldud naeratusega. On avaldatud arvamust, et tegelikult on ime, et ta poliitikas nii kaugele jõudis.. 1968. a
võitlus aktiviseerub-said valida,mustanahalised ametnikud, rassilise diskrimineerimise keelustamine ja seadus elamispinna saamisel.6668 rahutuste aastad. Martin Luther Kingi tapmine. Robert Kennedy tapeti. Feminismi levimine,66 naiste rahvuslik org. Kosmonautika edu. Keskkonna poliitika-puhta õhu standard. Beebibuumi lõpp-rahvastiku vananemine. Suur sisserände kvoot.Moes pikad juuksed,habe,laiad püksid, teksad, muusikas Beatles, Rolling Stones. Välispoliitika- 64 Vietnami sõda NIXON 69- 74 valiti ,,seaduslikkus ja kord". lõpetada vietnami sõda, Marko vastu, revulutisoonide vastu.72 - altkäemaksu skandaal. Majandus-kontroll palkade ja hindade üle. Majanduslanguse aeg, tööstuskasv langes, inflatsioon. Aaraabia-Iisraeli sõda tõstab nafta hinda-kahju kogu majandusele. Mustade lapsed valgete koolidesse. Nixon tegeles kodanikeõiguste tagamisega.Feminismi kõrgperiood. Indiaani rahva küsimus kerkis esile.
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga.
USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley asepresident ja sai presidendiks pärast atentaati McKinleyle
Kaks USA ristlejat olid väidetavalt langenud P- Vietnami torpeedorünnakute alla. On võimalik, et laevu ei rünnatud ja eksitavad kujutised radaril jätsid meeskonnale vale mulje. Presidendile aga esitati rünnakut kui toimunud fakti. Johnsonil ei jäänud üle muud kui sõjaliselt kokkuvarisevat L- Vietnami toetada ja vastata USA laevade ründamise eest. Rahva seas osutus aga sõda I-Hiinas ebapopulaarseks. Johnson ei kandideerinud uuesti. NIXON (1969-1974, V) 1968. aasta oli USAs pöördeline. Tapeti M. L. King. 6. juunil tapeti ka president Kennedy vend Robert Kennedy, kes pürgis presidendiks. Pärines vaesest California perekonnast, saksa juurtega. Oli õppinud õigusteadust. Sõja ajal teenis mereväes. 1950. a. Sai Senati liikmeks. Võib öelda, et isetehtud mees. Inimesena oli väga võltsi olemisega ja teeseldud naeratusega. On avaldatud arvamust, et tegelikult on ime, et ta poliitikas nii
Taiwani kaitsmisel ega Suessi 19 kriisi ajal.1956a Suessi kriisi järel kasvas USA roll Lähis Idas, Sekkuti jõhkralt Ladina -Ameerika riikide siseasjadesse toetades kõiki diktaatoreid, kes vaid end antikommunistiks kuulutas(1954 Guatemalas). USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955.a Kagu-Aasias SEATO, 1959. USA-sse kõrge NSVL valitsus-delegatsioon. Dialoogi algus. Asepresident Nixon 1959a Moskvas Hrustsov USA-s.Dialoog katkes seoses USA luurelennuki U-2 allatulistamisega NL kohal ja Kuuba pärast. D.E. ei tunnustanud Kuubal Castro võimuletulekut 1959.a. ja kehtestas majandusblokaadi. 1960-1970-ndad suurte muutuste aeg. Suurte sotsiaalsete vapustuste , kodanikuõiguste eest võitlemise, Vietnami sõja ja pingelõdvenduse aeg. J:F KENNEDY(1961-1963). Ärge küsige, mida teie maa saab teha teie heaks. Küsige, mida saate teie teha oma maa heaks" 43-a
infoühiskond-on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Doominoteooria- teooria, et ühe territooriumi kaotus vastasele toob kaasa ka naaberterritooriumide kaotuse. Iskikud: Ronald Reagan- USA president, reaganoomika Konrad Adenauer- SLV esimene liidukantsler, kes tegi sotsiaalse turumajanduse J.R.McCarty-USA senaator, kommunostide ja juutide vastane poliitika Willy Brandt-SLV riigijuht, kes rakendas uut idapoliitikat Richard Nixon-USA president, kellega kaasned Watergate afäär
ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist. Tänu sellele majanduskavale väljus USA kiirelt majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. 7. Kes olid ja millega on silma paistnud, millal tegutses: M. L. King Ameerika pastor, üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte. Paistis sellega silma, et võitles neegrite õiguste eest ning maksis selle eest oma eluga. Kuni 1968. aastani. R. Nixon Pärast Vietnami sõda valitsenud USA president. Paistis silma oma ebaseaduslike võtete eest võimuvõitluses, milletõttu pidi ta ka ametist tagasi astuma. Seni on see USA ajaloos ainuke kord, kui USA president on tagasi astunud. 1969-1974. J. McCarthy USA senaator. Paistis silma omaalgatatud kommunistide- ja juutidevastase poliitikaga, mis hiljem hukka mõisteti, sest see kujundas demokraatiale ohtu. Tegutses 1947-1957. R. Reagan USA president
lubas reformide jätkumist, föderaalsele haridusele, sotsiaalhoolekandele. Dewey rõhutas tagasipöördumist USA vabaturumajandusse, mis oli enne New Deali. 1952 Truman enam ei kandideerinud. Kandideerisid Eisenhower (Ike). Kampaanias kasutati esimest korda televisiooni, lubas lõpetada Korea sõja - lõpetaski. Loodeti, et lõpetab makartismi. Asepresidendiks oli Nixon, riigisekretäriks oli Dulles. Dulles oli USA välispoliitika tegelik autor. Kritiseeris Trumani pidurdamiskontseptsiooni, teatas, et tuleb vabastada kommunismi ikke all olevad rahvad. Dulles esitas tagasitõtjumiskontseptsiooni. 1954 Dulles teatas, et kommunistide tagasitõrjumiseks võib USA kasutada esimesena tuumarelva. Tegelikkuses olulisi muutusi sise- ja välispoliitikas ei olnud.
Siiski toimub ootamatu pööre ja saabuvad Constance koos musketäridega, nende käes on kaelakee, mille nad osavalt kuningannale toimetavad. Kardinal on vihane, et tema plaan luhta läks ja kõik siiski õnnelikult lõppes. Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jm. Flöödisoolot esitas Sigrid Orusaar. Balleti koreograafia ja kostüümide eest vastutas David Nixon, dirigeerisid Jüri Alperten ja Mihhail Gert. Lavakujunduse eest vastutas Charles Cusick Smith, valgustust koordineerisid David Nixon ja Tiit Urvik. Muusika valiku tegi Anthony Meredith, seda arranzeeris ja orkestreeris John Longstaff. Selle konkreetse etenduse repetiitoriteks olid Irina Härma, Tatjana Laid, Viktor Fedortsenko ja Juri Jekimov, kontsertmeistriteks olid aga Milena Borissevits, Larissa Beresneva, Vladima Jeremjan ja Anneli Tohver, etendust juhtis Jüri
" "Eks ikka hindu." "Ja mis ta siis veel tõsta tahtis, et arstid ära keelasid?" "Eks ikka palku." *** "Miks Andropov, Hiljem ka Tsernenko valiti poliitbüroosse ühehäälselt?""Sellepärast, et Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm." *** Breznev sõidab lennukiga.Äkki kukkub lennukil põhi alt ära. Kõik haaravad kinni torudest, pinkidest.Breznev köhatab ja ... järgneb aplaus. *** Breênevil on kodus papagoi, kes kogu aeg ütleb: "Nixon loll, Nixon loll!" Ükskord tuleb Nixon külla ja Breênev mõtleb, et kuhu papagoi panna, et ei taha nagu piinlikku olukorda kah sattuda. Otsutab, et paneb papagoi külmkappi. Siis kui Nixon on ära läinud tuleb Breênevile meelde, et papagoi on alles külmkapis ja otsustab ta lahti päästa. Kui Breênev külmkapi ukse lahti teeb, siis ütleb papagoi: "Siber õpetab, Siber õpetab." Breznevil korteris heliseb uksekell. Breznev võtab paberilehe ja loeb:"Kes on?"
Liitvabariigil on õigus esindada Lääne-Berliini huve rahvusvahelistel konverentsidel ja organisatsioonides, ehkki linn ple endiselt Lääne-Saksamaa koosseisus. 1972 tunnustas Lääne-Saksamaa Saksa Demokraatlikku Vabariiki. 1973 külastas Breznev SLV-d, kus allkirjastati koostöölepingud majanduse- ja kultuurivallas. · USA välispoliitikat muutis 1969. aastal presidendiks valitud vabariiklane Richard Nixon. Tema hinnagul oli USA võimsus maailmas saatuslikult nõrgenenud. Tooge näiteid! Nixon seadis oma välispoliitika nurgakiviks heade suhete loomise mõlema kommunistliku suurriigi - NSV Liidu ja Hiinaga. 1972 külastas Nixon Moskvat see oli kahe üliriigi juhtide esimene kohtumine pärast 11-aastast vaheaega. Kelle kohtumine jäi 1961 aastasse? 1973. aastal käis Breznev USA-s, järgmisel aastal käis Nixon taas Moskvas. Neil aastail
Moskvas võeti ta hästi vastu ja Prantsusmaa ja NSVL vahel tekkis majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971-käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil, mis oli NSVL edukas. NSVL suhted paranesid ka Lääne-Saksamaaga. 1970-sõlmisid nad omavahel ja veel Poolaga nn idalepingud, tunnustades Saksam idapiirina Oder-Neisse jõge. Lääne-Saksa ja NSVL majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema, kaubavahetus kasvas. USA-s 1969 presidendiks saanud Richard Nixon hakkas välispoliitikat muutma(muuta see realistlikuks, lõpetada lubaduste inflatsioon). Eelkõige tahtis parandada suhteid NSVL ja HiinaRahvavabariigiga. Seega lahkus USA Vietnamist. USA ja NSVL'i suhete soojenemine:Kui nixon sai presidendiks, hakati Washingtonist NSV Liidule märku andma, et Ameerika on huvitatud suhete parandamisest.Ühendriigid soovisid pingete alandamist Euroopas. Kahe riigi arutellu tulid peagi strateegilise relvastuse piiramise ja omavaheliste suhete küsimused. 1972.a
After Kennedy's militare service as commander of the Motor Torpedo Boat PT-109 during World War II in the South Pacific, his aspirations turned political. With the encouragement and grooming of his father, Joseph P. Kennedy, Sr., Kennedy represented Massachusetts's 11th congressional district in the U.S. House of Representatives from 1947 to 1953 as a Democrat, and served in the U.S. Senate from 1953 until 1960. Kennedy defeated then Vice President and Republican candidate Richard Nixon in the 1960 U.S. presidential election, one of the closest in American history. He was the second-youngest President (after Theodore Roosevelt), the first President born in the 20th century, and the youngest elected to the office, at the age of 43.Kennedy is the first and only Catholic and the first Irish American president, and is the only president to have won a Pulitzer Prize.Events during his administration include the Bay of
Ameerika Ühendriigid 1945-2008 hiilgus ja viletsus 63 aasta jooksul on USA-t valitsenud järgemööda 11 erinevat presidenti. Nendeks on : Truman ( 19451953 ), Eisenhower (1953-1961), J.F.Kennedy (1961-1963), L.B.Johnson (1963-1969), Nixon (1969-1974), Ford (1974-1977), Carter (1977-1981), Reagan (1981- 1989), Bush seenior ( 1989-1993), Clinton (1993-2000), Bush juunior (2000-2008). 2008. aasta lõpuhakul võitis USA järjekordsed presidendivalimised Barack Hussein Obama, kes on tänaseks päevaks ka juba ametisse vannutatud kui Ühendriikide esimene mustanahaline president läbi aegade. Tema valitsemisajast oodatakse USA-s palju uusi ning positiivseid muutusi
Kennedy oli demokraat ning ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta oli sihikindel ning oma presidendiks oleku ajal lubas ta USA'le kiiret arengut, mis ka toimus. Lyndon Baines Johnson oli USA president aastatel 1963 kuni 1969. Ta kuulus demokraatliku parteisse. Johnson kasutas ära oma sarmi ning karmi käelisi taktikaid, et luau läbi uue poliitikaga. Ta oli veel ka väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Richard Milhous Nixon oli USA president aastatel 1969 kuni 1974. Nixon oli vabariiklane. Ta lubas oma valitsemise ajal nn "seadust ja korda" . Temaga on seotud ka Watergate`i afäär, mis lõpetas tema presidendiks-oleku väga häbiväärselt. Gerald R. Ford oli USA president aastatel 1974 kuni 1977. Ford oli samuti vabariiklane, nagu Nixon'gi. Ta oli kaval, et rahvast enda poole meelitada, kuulutas ta oma sõnu kõikjal, et : " pikk rahvusvaheline õudusunenägu on läbi " .
NSVL autoriteet Aasias ja Euroopas vähenes. Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam kaheks riigiks. NSVL ja Hiina toetusel Põhja-Vietnamiks ja USA toetusel Lõuna-Vietnamiks. 1957-63 algas partisanisõda. Põhja-Vietnami valitsus (Ho Chi Minh) toetas ja Moskva ja Peking. Punapartisanid- Vietkongid. 1964 astus USA anetlikult vietkongide vastu sõtta. Pommitati Põhja-Vietnami. Kardeti, et Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oli julm ja verine. 1968 USA presidendiks Nixon. Tahtis sõda lõpetada ja Lõuna-Vietnami aidata relvade ja nõuga. 1973 Pariisi rahuleping. Sõda lõppeb. USA lahkub kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud L-V sai lüüa. 1975 a Saigon alistus, kommunistlik reziim. 1976 Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism võimul ka Laoses ja Kambodzas. 1976 Vietnami sotsialistlik vabariik. NSVL positsiooni tugevnemine külmas sõjas. Afganistani sõda 1979-1989 1979 tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt PINGELÕDVENDUS 70ndad
6. Feministlik liikumine 1960. aastatel. Kui varem oli levinud arusaam, et naiste koht on kodus pliidi taga ning nad ei tohiks olla seotud poliitikasse, siis 1960. aastatel hakati rääkima, et naised tohivad ja saavad olla ka edukad ja ennast teostavad, kuna ka naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan. Peaks teadma USA presidentide järjekorda ning oskama neid ka lühidalt iseloomustada. Majandustõus Eisenhoweri ajal, Kuuba kriis Kennedy ajal, Kennedy kui „hipipresident“, Kennedy tapmine ,Johnson ja mustanahaliste vabadusvõitlus, Nixon ja pingelõdvendus, Watergate’i afäär.. Eisenhower (53-61)- võimekas poliitik, kelle valitsuse ajal jäi USA kindlalt Lääne kõige tugevamaks riigiks. Majandus arenes hoogsalt paljuski tänu
------------------------------------- 1. SELGITA MÕISTED: 1) Helsingi protsess- 2) Idalepingud- 3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt moodustatud põrandaalused organisatsioonid? 3) Milliseid nõudmisi esitas võimudele Walese juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee? 4) Millega lõppesid 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused? 5) Mida tähendas valem 2+4? 6) Kuidas nimetati relva, mida 1952. aastal Ühendriigid katsetasid? 7) Milliseid lubadusi lubas anda Richard Nixon?
Juhtunu kinnimätsimisega tegeleti lihtsõduritest tippkindraliteni, kuid 1,5 aastaga tuli tõde siiski välja. • Rohkem kui 40 aastat hiljem üritab USA valitsus My Lais toimunut tühisemana näidata. “Ajalooliselt õigete materjalide” järgi toimus “intsident”, kus hukkus üle 200 inimese ning süüdlasena on välja toodud ainult Calley, nagu juhtunu oleks olnud vaid ühe mehe süü. • 1969 - Nixon teavitab oma rahukõnelustest Põhja – Vietnamiga • Nixon alustas sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et nad suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada • Lõuna – Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse • 1973 – Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ja ameeriklased lahkuma. • 1974 vähendas USA rahalist toetus Vietnamile • Kodusõda jätkus, lõunavietnamlased said lüüa ning seal kehtestati karm kommunistlik režiim. • Tulemused: Põhja-Vietnami võit
Paljud väidavad, et nemad sel aastal valima ei lähegi. Aga kui kodanik ei kasuta ära talle antud võimalust otsustada enda ja riigi tuleviku üle, siis ma ei näe põhjust ka pärastiseks virisemiseks. Ekslikult arvatakse, et mõne inimese hääl ei loe ju midagi, kuid küll on ajaloos näiteid, kus üksikud hääled oleks muutnud asjade kulgu hoopis teisele suunale. Näiteks 1960 aastal USAs Richard Nixon John F. Kennedy vastu presidendi kampaanias. Toona võitis küll Kennedy, kuid kes teab, mis oleks saanud, kui oleks võitnud Nixon? Demokraatia on suht igal pool, see on meil kodudes, koolides, töö juures... koolis tooksin näiteks klassivalimised. Igaüks saab esitada talle sobiva kandidaadi, keda soovib näha siis kas klassivanema või näiteks spordiorganisaatorina, hiljem valitakse siis esitatud kandidaatide hulgast parim
Marshalli plaan Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika - USA välispoliitika suund kommunismi pidurdamiseks Atendaat Dallases 1963 tapeti Dallases tollane USA president John Kennedy Watergate afäär Nixon/ presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest presidendi R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Vietnami sündroom Nixon/Vietnamis võidelnute hingeline kriis ,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs Greenpeace Nixon/ rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971
Tufti professor on öelnud, et moraalsusetus pole ebaseaduslik ja ebaseaduslikkus pole isikuline kriminaalne vastutus. Endine Valge Maja kandidaat Ralph Nader on öelnud:" Kas sa tead ühtegi presidenti, kes pole rikkunud rahvusvahelist õigust mitmeid kordi. Kui Kissinger on sõjakurjategija siis kes on Clinton, kes tappis kodanikke Iraagis". Midagi ei juhtu, kui just keegi ei tee kodaniku arreteerimist ( citizen's arrest). Roland Reagan, kes on austatud moel, mille osaks Nixon kunagi ei saa, kuid kes ebaseaduslikult rahastas toimumisi Nicaraguas ja El Salvadoris. Ted Koppel ütles Columbia ajalehes Märts/Aprill 1989, et Kissinger on parim 20 aasta või isegi 30 aasta jooksul üks parimaid riigisekretäre. Henry Kissingeri süüdistused genotsiidis, inimsuse vastased kuriteod ja sõja kuriteod on järgmised: VIETNAM: Kissinger alustas rahukõnelusi 1968, mis sillutas Nixonile võidu presidenti võidujooksus
Seejärel hakkasid mustanahalised radikaalid nõudma nn tegelikku võrdõiguslikkust: värvilisi ameeriklasi pidi ülikoolides, ametiasutustes ja firmades olema protsentuaalselt sama palju kui riigis, osariikides või linnades. 1960-ndatel aastatel aktiviseerus USA-s ja ka kogu läänemaailmas tervikuna noorsugu neil olikeeldumised astuda USA armeess, sõjavastaste demonstratsioonide korraldamine, hipiliikumise teke , narkomaania levik (marihuaana). 1969.aastal järgnes L.Johanson`ile Richard Nixon (1969-1974), kes 1969. aasta 25. juulil Guamil esitas seisukoha USA välispoliitilise taktika muutmise kohta, mis oli eelkõige ajendatud ebaedust Vietnami sõjas. Ametlikult sõnastas ta doktriini seisukohad 18. veebruaril 1970 Kongressile saadetud kirjas, kus teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu ka edaspidi, kuid enam ise otseselt ei sekku. Sellega hüljati doominoteooria, mille kohaselt oli seni kardetud, et ühe riigi langedes kommunismi
Ta algatas ühe sõja strateegia, mille esmärgiks oli tavapäraste sõjaliste jõupingutuste sidumine rahustamispüüetega terves Lõuna-Vietnamis. USA lahingumissioonid olid Abramsi juhtim ise all tunduvalt väiksemad ning olid mõeldud selleks, et vaenlast tema tsiviiltoetusest ära lõigata. Luure Keskagentuuri abiga andis Abrams suure hoobi Vietkongi infrastruktuurile Lõuna-Vietnamis. 4.5 Vietnamiseerimine USA uueks presidendiks sai 1969. aastal Richard Nixon, kes lubas teha lõpu Vietnami sõjale. Nixon ja tema nõunik, riigisekretär Henry Kissinger käivitasid pommirünnakud Kambodzas asuvate kommunistlike baaside pihta. Ometi pidasid kommunistid vastu ja lootsid, et avalik arvamus sunnib USA't Lõuna-Vietnamist tagasi tõmbuma. Allumatu vastasega silmitsi seistes töötasid Nixon ja Kissinger välja ,,vietnamiseerimise"poliitika. Plaan nägi ette USA vägede järk-järgulist eemaldumist sõjast, kuni Lõuna-Vietnami armee on tänu
jõuga maha suruda. Nagy pooti ülesse. · Tagajärjed: Ungaris eriti ei muutunud midagi. NKL sai võimu juurde. Arreteeriti ja tapeti inimesi. NKLi liidrid · Stalin · Hrustsov · Breznev 1964-82 · Andropov 1982-84 · Tserenko 1984-85 · Gorbatsov 1985-91 Kõik NRKP peasekretärid olnud. USA liidrid · Truman 1945-53 demokraat · Eisenhower 1953-61 vabariiklane · Kennedy 1961-63 dem · Jonhson 1963-69 dem · Nixon 1969-74 vab · Ford 1974-77 vab · Carter 1977-81 dem · Reagan 1981-89 vab · Senior Bush 1989-93 vab Kriisid 60ndatel Kuuba kriis Ennem: Diktatuuri riik, oli sõltuv USAst, kuna seal oli palju USA ettevõtteid, ka hea turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a. · Osalejad: USA (Kennedy), NKL (Hrustsov), Kuuba (Castro).
82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused". *Helsingi protsess *SRP-1 ja raketitõrjesüsteemid. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga? Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse, ei suudetud kommunismi levikut peatada. Oli saadud mitmeid tagasilööke ja majanduslik olukord pold kõige parem, samal ajal kui NSVL paistis tugevnevat. Läänel oli vaja külmast sõjast lühikest
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko
Marshalli plaan ja Trumani doktriin. 2) D. Eisenhower- USA president 1953- 1961, lahendas Suessi kriisi. 3) J.F. Kennedy- USA president 1961-1963, lahendas Kuuba kriisi ja tema ajal ehitati Berliini müür. 4) L. Johnson- USA president 1963-1969, kes alustas Vietnamis sõda, pidades silmas doominoteooriat, kartes, et peale ühe riigi muutumist kommunismi muutuvad ka teised. 5) R. Nixon- USA president 1969-1977, alustas pingelõdvendusega lõpetades Vietnami sõja ja parandades suhteid NL-iga ja Hiinaga- 6) R. Reagan- USA president 1981-1989, tema ajal ägenes külm sõda uuesti, alustas tähtede sõja programmi. 7) M. L. King- Mustanahaliste liikumiste väljapaistvamaid juhte, on saanud tuntuks oma kõnega I have a dream ja 1963 peetud marssiga Washingtoni. 8) Konrad Adenauer-Oli Kristlkute demokraatide juht ja 1949-1963 SLV I
NB! maailmasõda 1. Üldistuseks · eesmärk: demokraatiat kaitsta - alade jagamine - Marshalli plaan - Kolmanda maailma riigid - eeskujuks heaoluühiskond · rõhutati koostööd - kuni 1949 ka NSV Liiduga - Saksamaaga, Jaapaniga - rahvusvahelised institutsioonid USA presidendid: · 1933-1945 F. D. Roosevelt · 1945-1953 H. Truman · 1953-1961 D. Eisenhower · 1961-1963 J. F. Kennedy · 1963-1969 L. Johnson · 1969-1974 R. Nixon · 1974-1977 G. Ford · 1977-1981 J. Carter · 1981-1989 R. Reagan · 1989-1993 G. Bush senior · 1993-2001 B. Clinton · 2001-2009 G. Bush · alates 2009 B. Obama 2. USA · aktiivne välispoliitika - Trumani doktriin kommunismi leviku vältimiseks majanduslik ja sõjaline abi - Eisenhoweri doktriin kommunismi pidurdamiseks kasutada sõjalist jõudu · makartism (ca 1950-1954) - senaator Joseph McCarthy: kommunistid tuleb ametitest kõrvaldada - tagakiusamised
"Kakskümmend aastat hiljem" · Sõber ja rivaal Victor Hugo Loometöö · 1832. a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland, Hispaania, Saksamaa, Inglismaa, Põhja-Aafrika · Reisiraamatud, -päevikud "Travel Impressions: In Russia" · Esseed, romaanid, lühijutud · Monte-Cristo loss, praegu muuseum "Kolm musketäri" · Rahvusooperis Estonia ballett Koreograaf ja lavastaja David Nixon Mitu auhinda Menu publiku ja kriitikute seas http://www.opera.ee/38364 · Rockmuusikal · Linnateatri lavastus "Kakskümmend aastat hiljem" Lavastaja Elmo Nüganen
NSVL plaanidega nõustuti sest ilma temata oleks olnud raske sõda võita. Külma sõja ajal aga hakkas teiste riikide suhe NSVL-sse muutuma ja hakati Atlandi harta põhimõtteid üle vaatama. DOOMINO TEOORIA kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. VIETNAMI SÕDA 1960- 1973 WILSON Rahvasteliidu loomine. ROOSEVELT väljumine ülemaailmsest maj. kriisist. TRUMAN Marshalli plaan KENNEDY Kuuba kriis NIXON Vietnami sõja lõpetamine. REAGAN Tähesõdade programm, reiganoomika. Truman-kommunismi tõkestamine, trumani doktriin Mao Zedong-liider,Hiina reformid, kultuuri revolutsioon Eisenhower-doomino teooria, doktriin Adenauer-Saksa majandus ime, sotsiaalne turumajandus L.Erhard-viis Adenaueri plaane ellu. Breznev- peale Hrutsovi, stagnatsioon Hurtsov-NSVl liider, sulaperiood, 1952-1964 Reagan-USA president, ulatuslikud maj reformid. Kennedy-Vietnami sõda, atendaat.
august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine · Kriitika Trumani poliitika, eriti välispoliitika aadressil, 23% positiivset häält · 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961) · Vabariiklane, asepresidendiks Prichard M. Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda · Pidurdamisdoktriin tagasitõrjumisdoktriin (roll back) · Suur ministrite tegevusvabadus, J. F. Dulbs valmis kasutama tuumarelva NSVL vastu, strateegiline lennuväe arendamine · Suured sõnad, väikesed teod pigem pidurdamisdoktriini jätkumine · Sisepoliitikas polnud samuti erilisi muutusi (ettevõtete tegevusvabadus laienes)
70.a kasvas rahulolematus idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder- üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Pariisi põgenenud Neisse jõge. Lä-Saksa ja NSVL majsuhted hakkasid usujuht Homeini. 79.a naasis Homeini kodumaale kiirelt arenema, kaubavahetus kasvas 5a ning Iraan kuulutati islamivabariikix.80.a astus Iraan 5kordsex.Ühendr. välispol. Muutis 69.a presidendiks sõtta naaberriik Iraagiga. Sõda kestis 8.a. valitud Richard Nixon. Thatcherism Suurbritannias: Kujunenud Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümb Eu rahulolematus viis 79.a valimistel võidule kujunes Eu julgoleku ja koostöönõupidamine e konservatiivid. Peaministrix sai Margaret Thatcer, Helsingi protsess. Pingelõ edenedes hakkas Lä kes lubas lõpu teha sots. Võimutsemisele Suurbri. suhtumine muutuma.73.a juulis helsingis alanud Ta viis oma otused ellu karmi käega
lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga Tulemused: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. LIIDRID J.Kennedy, Nixon, Reagan Hrustsov; J.Andropov; K.Tsernenko Watergate afäär: Hrustsovi "sula": 1972.a. presidendivalimiste kampaania ajal jäid Stalini surma järel hakkas nõukogude ühiskond teataval määral liberaliseeruma:· lõpetati tollase vabariiklasest president R
Pingelõdvendus (millal, põhjused, suhete soojenemine) Millal: 1960 II pool – 1979 Põhjused: Lääs pidi külmas sõjas tagasi tõmbama NSVL ja sotsialismimaad olid tugevamad Leppimus kommunismi ja demokraatia vahel Majanduskriis läänes Lootused sõlmida lepinguid, mis mõlemale poolele kasulikud Leppimine II maailmasõja tulemustega USA ja NSVL suhete soojenemine Tihedad riigivisiidid – 1972 Nixon Moskvas, 1973 Brežnev USAs, 1974 Nixon NSVL- s. Sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. 1972 raketitõrjesüsteemide rajamise leping ning kokkulepe strateegiliste relvade piiramise osas NSVL + SDV ja SLV 1970 Lääne-Saksamaa sõlmis NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades SDV idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 SLV tunnustas SDV, koostöölepingud majandus- ja kultuurivallas. NSVL ja Prantsusmaa
KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMISED (REYKJAVIK) • 2. RAKETITÕRJESÜSTEEMIDE PIIRAMINE (1 SÜSTEEM KUMMAGIL) • 3. SRP-1 –STRATEEGILISE RELVASTUSE PIIRAMISE LEPING (SALT) • STRATEEGIA- SÕJA VÕITMISE KUNST • TAKTIKA- LAHINGU VÕITMISE KUNST
· 53 Beria · 53- 64 Hrustsov sulaaeg · 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon · Johnson 63-69 (demokraat) Suur Ühiskond( leevendada sotsiaalseid vastuolusid) , neegriõigused · Nixon 69-74 (vabariiklane) Nsvl head suhted, Yom kippuri sõda, Watergate afäär · Ford 74-77 (vabariiklane) Helsingi protsess - OSCE · Carter 77-81 (demokraat) Moskva olümpiamängude boikoteerimine · Reagan 81-89 (vabariiklane) reagonoomika Ekp juhid · Karotamm 44-50 (juunikommunist) püüab arvestada eestiga · Käbin 50-78 (kommunist) laveerimispoliitika · Vaino 78-88 (umbkeelne) venestamine Kommunistliku ühiskonna tunnused
............................................................ Lyndon Johnson............................................................................................................................ Välispoliitika............................................................................................................................. Sisepoliitika............................................................................................................................... Richard Nixon............................................................................................................................... Välispoliitika............................................................................................................................. Sisepoliitika...............................................................................................................................
•1945 Academy Award- The House I live in •Turning point – Oscar for the movie From Here to Eternity (1953) •Member of Rat Pack’i – Ocean 11 Personal life • Married 4 times: Nancy Sinatra, Ava Gardner, Mia Warrow, Barbara Marx • 3 kids: Nancy, Frank Jr, Tina • Depression and mood swinging • Didn’t attend in the WWII, damaged eardrum • Connected with maffia • Politically active: Franklin D.Roosevelt, J.F.Kennedy Republican Party - Richard Nixon, Ronald Reagan • Died 14th May, 1998 after heart attack • Grave marker: „The Best is Yet to Come“ New York New York https://www.youtube.com/watch? v=xMfz1jlyQrw Come Fly With Me https://www.youtube.com/watch? v=SLC5AGGHLz0 Words 1. Appearance – Esinemine, välimus 2. Delivery boy – Kohaletoimetaja 3. Depression – Depressioon 4. Eardrum – Kõrvakile 5. Grave marker – Hauakivi 6. Genre – Žanr 7. Heart attack – Südamerabandus 8
SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LEE HARVEY OSWALD, JACK RUBY, VANGLAS SURNUNA • MAJANDUSES BUUM • MAKSUPOLIITIKA – VÄHENDATI MAKSE • INFLATSIOON
Sariaat- islami õigus-, usundi-ja moraalinormide kogu , monetarism- majandus-ja poliitika suund, mis peab majanduse arengut määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Falklandi sõda- argentiina soov liita endaga suurbritanniale kuulunud falklandi saared. Läbirääkimiste asemel aga thatcher saatis falklandile laevastiku ja brittide dessant vallutas saared tagasi. kurjuse impeerium- venemaa kontrakultuur- domineerivale kultuurile vastanduv subkultuur Richard Nixon- USA president 1969-74 Leonid Breznev- NSV liidu juht Willy Brandt- Saksa LV liidukantsler Pol Poth- punaste khmeeride juht Salvador Allende- tsiili poliitik ja president Augusto Pinochet- tsiili diktaator peale allendet, tuli võimule läbi riigipöörde ajatolla Homeini- iraani islamivabariigi looja Milton Friedman- majandusteadlane, monetarismi eestkõneleja , sai noveli majanduspreemia laureaadi Margaret Thatcher- suurbritannia peaminister, raudne leedi-karmi käega,
F.Kennedy DP ,,New Frontier" (Uus Rajajoon), keinsism(Keynes), Kuuba kriis, Sigade lahe dessant, mustanahaliste liikumine 1963-69 L.Johnson DP reformide kavaprogramm ,,Great Society" (Suur Ühiskond), alus pingelõdvendusele, tema välispoliitika ebaõnnestus, jätkub majandusbuum 1969-74 R.Nixon VP ,,Law and Order", Nixoni doktriin ehk jõudude tasakaalu poliitika, soojendab suhteid NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, pingelõdvendus, SRP-1, USA vägede lahkumine Vietnamist, stagflatsioon, majandusbuum lõpeb 1974 1973- Watergate'i skandaal; 1974 aug Nixon astub tagasi 1974-77 G
Lubatuks jäid maa- alused katsed, kuid see leping tähendas siiski maailmale palju. Ida Lääne suhetes toimus mõningane paranemine. 1960. 1970. aastatel sõlmiti mitu tähtsat lepingut. 100 riiki kirjutas alla ka tuumarelva leviku tõkestamise levikule. 6. Mida tead USA riigikorrast, valitsemisest, probleemidest (rassieralduspoliitika ja M. Luther King) ja presidentidest 20.sajandi II poolel ( Truman, Kennedy, Nixon, Reagan)? USA riigikord (on) oli demokraatlik. Valitsus koosne(b)s kahest parteist: Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei. Parlamenti kutsutakse kongressiks, mis koosneb kahest kojast: Esindajate koda ja Senat. President valitakse neljaks aastaks ja valimised toimuvad novembris. USA üheks suurimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. See tähendas seda, et mõnes osariigis ei võinud mustanahaline õppida samas koolis valgenahalistega ja täiskasvanuile ei antud tööd. 1954
Algab Vietnami sõda 1965 Indoneesia sisekriis: kindral Suharto tõrjub kõrvale kommunistide toetusel valitsenud president Sukarno, tapetakse umbes miljon kommunisti ja nende toetajat 1966 Prantsusmaa tõmbub president Charles de Gaulle'i juhtimisel eemale NATO sõjalistest struktuuridest 1967 Iisrael korraldab USA poliitilisel toetusel ennetusrünnaku oma araabia naabritele, nn Kuuepäevane soda.Hukatakse Che Guevara, kellest saab vabadusvõitluse märter 1968 Praha kevad 1969 Richard Nixon astub ametisse USA 37. presidendina.Liibüas kukutatakse USA-meelne monarhia, Liibüa hakkab abi saama NL-ilt.Piirtülid NL-i ja Hiina vahel.SLV kantsleriks saab Willy Brandt, kes hakkab ellu viima uudset idapoliitikat (Ostpolitik).Charles de Gaulle loobub Prantsusmaa presidenditoolist 1970 Sureb Egiptuse riigipea Nasser.Sõlmitakse SLV ja Poola idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina
Rahana : 1999. aastal võeti kasutusele sularahana Euro, 2002. aastast ka müntidena 1995 ühinesid Austria, Rootsi,Soome 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros 2007 Rumeenia ja Bulgaaria 2013. aasta suvest sai Euroopa liidu 28. liikmeks Horvaatia Isikud: John Fitzgerald Kennedy – USA president 1961-63 Martin Luther King – Neegriliikumise eestvedaja. Tapeti 1968. „I have a dream“. Richard Nixon – USA president 1969-1974 Ronald Reagan – USA president 1981-1989 Robert Schuman – Prantsusmaa välisminister 1948-52 . Koos Jean Monnet’ga koostas Schumanni plaani. Euroopa ühendamise üks algatajaid. Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa kantsler 1949 - 1963 Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969 Mõisted: Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud keinsianism - Inglise majandusteadlase John M
Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid. · Osapooled: USA(Johnson, Nixon)+Lõuna-Vietnam, NSVL(Breznev)+Hiina+Põhja- vietnam. Isikud: Ameerika president Lyndon B.Johnson astub sõtta ning president Nixon väljub sealt. Põhja-Vietnami valitseja Ho Chi Minh toetab Lõuna-Vietnami vietkonge · Sündmused: 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. Song My küla veresaun. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada
annaabi.ee 
