8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? 20. Mis on õigusnormid? 21. Mis on õigus? 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? 27
Mis on kohtuvõimu (kohtute) ülesanded ja roll? (vana õpik lk 122-125) (HIIR) Kohtuvõimu ülesanded on: 1) Rahu tagamine 2) Avaliku võimu kontroll 3) Põhiseaduslikkuse järelvalve 4) Vaidluste lahendamine eraisikute vahel 5) Kriminaalasjades esitatavate süüdistused 6) Õiguse kujundamine ja loomine Kohtuvõimu teostamine põhineb järgmistel printsiipidel: Separatsioon – kohtuvõim on võimude lahususe alusel eraldatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Autonoomsus – kohtutel on sisemine enesehaldusõigus. Monopoolsus – ainult kohtutel on õigus mõista õigust (aga vt ülal) Obligatoorsus – kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda. Sõltumatus – kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). 28. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi
1. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- või halduskohus, Ringkonnakohus (3 kohtunikku kriminaal-, tsiviil- ja halduskollegium), Riigikohus (3 kohtunikku - tsiviil, kriminaal ja halduskolleegium ning põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus?
provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks, kus kohtuvõimu teostavad rahukohtud, esimese astmeja eeluurimise kohtud, halduskohtud, sotsiaalasjade kohtud, kohtuotsuse täitmise kohtud ja noorsookohtud, provintsikohtud ja kõrgema astme kohtud. Kogu riigi territooriumil teostavad kohtuvõimu riigikohus ja ülemkohus ning eeluurimise keskkriminaalkohtud ja halduskohtud. Lisaks territoriaalsele aspektile on kohtutel erinev pädevus vastavalt kohtuasjadele, mida nad arutavad, ja selle järgi jagunevad kohtud neljaks. 4 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Government_of_Spain 5 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Spain 3 Tsiviilkohtud arutavad asju, mis ei ole selgesõnaliselt määratud mõnele teisele kohtule, neid võib nimetada üld- ehk tavakohtuteks. Kriminaalkohtud arutavad kriminaalasju.
Õiguse allikad Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise julgeoleku tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Samuti piirati sugukondades erinevate isikute vabadusi ja õigusi. Bioloogiline julgeolek seisnes vere pilastuse vältimises. Ühiskonnas keskvõimu puudumine ei andnud ka tava...
Demokraatia põhimõte-Seadusandlik võim põhineb parlamendi tegevusel, riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahus. Seadusandlik parlamendil, täisesaatev valitsusel ka president ja kohtuvõim kohtutel. Personaalne VL-üks isik ei või olla üheaegselt mitme võimuharu teenistuses. Riigikogu pädevus-Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti
võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Ning kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine; 2) Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus. Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted ; 3). Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused - Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. 4)
Otsusele võivad kohtunikud lisada ka eriarvamuse või kommentaari, mis annab neile võimaluse jääda teistsugusele arvamusele, kui seda on kohtunike enamus või kommenteerida mingit kindlat otsuse punkti või arutusekäiku mis kohtuniku arvates vaja eriliselt rõhutada. Eriarvamust on võimalik lisada ka kollegiaalselt. Stare decisis (varasem otsus) on üldkehtivaks muudetud põhimõtete kogum mis sätestab lahendite siduvuse alamatele kohtutele. Alamatel kohtutel on ka kohustus järgida oma praktikas kõrgema astmete ja eriti riigi ülema kohtu praktikat, et vältida konflikte tõlgendamisel. 4. Pretsedendi tõlgendamine- kahte liiki 1. Tekstipõhisel tõlgendamisel lähtutakse tekstist ehk mis on kirjas ja arvesse võetakse sõnade tavatähendusi, ka kirjavahemärkidel on oluline koht siin. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. Tekstipõhise tõlgendamise juures
poolt selle alusel mõistetav õigus olema õiglane. Olukorras, kus kohus on sõltuv kellestki otsuste tegemisel, ei pruugiks kohtuotsus peegeldada õiglast lahendust, vaid kohtu mõjutatavust tema üle kontrolli omava poole poolt. Oluline roll kohtute sõltumatuse tagamisel on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandval kogul - kohtute haldamise nõukojal. Oma tegevusega aitab nõukoda tagada, et esimese ja teise astme kohtutel oleks maksimaalses ulatuses võimalik teostada neile KS § 2 tulenevat, ainuomast funktsiooni sõltumatut õigusemõistmist. KS § 41 määrab kohtute haldamise nõukoja pädevusse teiste seas õiguse anda nõusolek kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel ning kohtumaja juhile lisatasu määramisel. Samuti annab nõukoda eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta, arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale
PSJKS § 14 lõike 2 teise lausega, mis sätestab, et Riigikohus ei lahenda õigusvaidlust, mis tuleb lahendada asjas kohaldatavate kohtumenetluse sätete järgi. Miks peab kohus kontrollima Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega? 1) Kui õigusvaidlust lahendaval kohtul ei oleks kohustust kontrollida Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega või ta ei täidaks seda kohustust, siis ei saaks avastada ka võimalikku vastuolu EL-i õigusega. Seeläbi satuks aga ohtu võimalus täita ka Eesti kohtutel lasuvat EÜ asutamislepingu artiklis 10 (nüüd ELL art 4 lg 3) sätestatud kohustust tagada asutamislepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest tulenevate kohustuste täitmine ja aidata kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele (vt selle kohta Euroopa Kohtu 10. aprilli 1984. aasta otsus kohtuasjas 14/83: von Colson ja Kamann, EKL 1984, lk 1891, punkt 26). 2) Kui kohtul ei oleks kohustust kontrollida Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega,
võim, ka meedia ning lai üldsus.2 Vaatamata sihikindlale edule, on meie kohtumaastikul endiselt murettekitavaid valdkondi, mis sõltumatuse printsiipi ideaalses harmoonias veel piisavas mahus ei austa. Esimese ning kõige olulisema rikkumisena tuuakse välja Justiitsministeeriumi suurt seotust esimese ja teise astme kohtute haldamise näol. Kuivõrd Riigikohus haldab end iseseisvalt, puudub hetkel ühtne riiklik kohtuadministratsioon ning kohtutel ei ole sõltumatut põhiseaduslikku esindust. Lisaks sellele, on kohtute haldamises tõusetunud probleemide seas kaks uut laadi probleemi. Esiteks, kohtunikele on teatatud, et nende palgatõus saabub pärast uue kohtute seaduse vastuvõtmist, mis teadagi võib teatud määral kammitseda kohtunikke seda eelnõu kritiseerimast. Teiseks, nimetatud palgatõus hakkab sõltuma kvalifikatsioonieksami tulemustest, mis seaduseelnõu kohaselt viiakse läbi justiitsministri
suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Täpsemalt reguleerib REÕ välisriigi õiguse kohaldamist, välisriigi õiguse kohaldamise välistamist, kohaldatava õiguse valikut, REÕ normide kollisiooni (renvoi). 2) Kvalifitseerimisprobleemid Inglise kohtutes *Üldise õiguse riikides domineerib territoriaalne lähenemine-keskne osa on lex foril. Välisriigi õiguse kohaldamiseks tuleb vastav küsimus menetluses tõstatada, vastasel juhul kohaldab kohus lex forit, sest kohtutel puudub Inglismaal kohustus kohaldada välisriigi õigust. Inglise õigusteoreetikud aga on välja pakkunud ka kvalifitseerimise lex causae alusel. *Kvalifitseerimine määratleb kohaldatava normi ja seega kohaldatava õiguse, sellest sõltub õiguse valik. Kvalifitseerimise nn probleem seisneb selles, et samade eluliste asjaolude erineva kvalifikatsiooni puhul erinevates õiguskordades võivad lõplikult kohaldatava õiguse erisused viia erinevate lahenditeni
Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - ainult kohtud saavad mõista kellegi kuriteos süüdi, seda ei saa teha politsei või prokuratuur. Õiguse kujundamine ja loomine – eelnevast kohtupraktikast lähtudes kohtuotsuste tegemine. Kohtuvõimu teostamine põhineb järgmistel printsiipidel: 1. Separatsioon - kohtuvõim on võimude lahususe alusel eraldatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. 2. Autonoomsus - kohtutel on sisemine enesehaldusõigus. 3. Monopoolsus - ainult kohtutel on õigus mõista õigust 4. Obligatoorsus - kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda. 5. Sõltumatus - kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus
Minister juhib ministeeriumi. Ministri ametist vabastamine on võimalik: 1. Umbusaldusavalduse korral riigikogus 2. Kui peaminister seda vajalikuks peab(saab teha presidendile ettepaneku ministri ametist vabastamiseks) Kompensatsioon umbusalduse v peaminstri poolt ametist vabastamise korral. 4.2 Kohtud 4.2.1 Kohtute funktsioonid Kohtuvõim hõlmab kõiki kohtule seadusega pandud funktsioone. Kõik millega kohtud tegelevad pole õigusmõistmine. Kohtutel on ka omahalduse funktsioon- nad korraldavad rutiinseid haldusküsimusi, võtavad tööle konsultante ja tehnilist abipersonali. Kohtuvõim peab omama funktsioone sõltumata seadusandliku võimu suvast ja tahtest. Tuleb arvestada kahte kriteeriumi õigusmõistmise mõiste sisustamisel: 1. Tuleb hinnata, kas põhiseadus otse annab kohtule mingi funktsiooni 2. Õigustmõistmise iseloomustavaks asjaoluks on vastava ül kuuluvus kohtu pädevusse
asjatundjate kommentaarid (nt põhiseaduse kommenteeritud väljaanne). Kohtuotsustega õigusi ei looda ning kõrgema astme kohtute otsused ei ole reeglina madalama astme kohtute jaoks siduvad. Samas on Riigikohtul, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus, õigus tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus sellist õigusakti kohaldada ning kohtutel on õigus jätta põhiseadusega vastuolus olev õigusakt kohaldamata. Seejärel menetleb asja edasi Riigikohus kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ning võib kuulutada kõnealuse õigusakti põhiseadusevastaseks (kuid mitte kehtetuks). Õigusaktid Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti ehk õigusakti. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil
väljaandmiseks pole pädevust, või muu oluline viga seadusloome käigus, siis need ei kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa. Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka teiste liikemsriigi kohtute jaoks ja institutsioonide, liikmesriikide ja kodanike jaoks. Tõlgendust saab muuta ainult EL kohus ise. Kui on tegemist sellistel kohtutel, mille otsuseid ei saa enam edasi kaevata, teised kohutastmed üksned võivad mitte ei pea seda küsima. KOMISJON VS LIIKMESRIIK Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud alsulepingutest tulenevat kohustust (määrus, direktiiv, ei pea olema ainutl alsulepingu taseme kohustus), siis esitab komsijon oma põhjendatud arvamuse, olles andnudasjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoha.
kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa. Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka teiste liikemsriigi kohtute jaoks ja institutsioonide, liikmesriikide ja kodanike jaoks. Tõlgendust saab muuta ainult EL kohus ise. Kui on tegemist sellistel kohtutel, mille otsuseid ei saa enam edasi kaevata, teised kohutastmed üksned võivad mitte ei pea seda küsima. KOMISJON VS LIIKMESRIIK Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud alsulepingutest tulenevat kohustust (määrus, direktiiv, ei pea olema ainutl alsulepingu taseme kohustus), siis esitab komsijon
üldaktid on liikmesriikides vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. 7.Eelotsuse menetlus Euroopa Kohtus eelotsuse menetlus seisneb selles, et kohtumenetlus, mis algab näit eesti halduskohtus, käib vahepeal ära Euroopa Kohtus. Seda siis kui eesti kohus kahtleb EL õigusakti õiguspärasuses ja kehtivuses või kui eesti kohtul on raskusi õiguse tõlgendamisega. EL õigusakti õiguspärasuses kahtlemise korral on kõigil eesti kohtutel kohustus küsida euroopa kohtult eelotsust. Õiguse tõlgendamise osas võib ükskõik milline eesti kohus küsida eelotsust, kuid kohustus on Riigikohtul. (juhul kui puudub varasem praktika ja õiguse tõlgendamine ei ole ilmselge. Sellisel juhul eesti kohus peatab menetluse ja küsib euroopa kohtult eelotsust, eelotsuse saades jätkab eesti kohus menetlust sealt kus see pooleli jäi ja teeb eelotsuse põhjal lõppotsuse. Eelotsused mõjutavad õigust tervikuna
SOPA eelnõu jooksis rööbastelt maha, kuna see nõudis mõlema USA kongressi koja heakskiitu ja president Barack Obama allkirja. Kui see oleks heaks kiidetud, oleks seda olnud võimalik vaidlustada ja tulevastes kongressides muuta. ACTA seevastu sai juba 2011. aasta 11. oktoobril USA allkirja ning Obama ei pidanud saama selleks nõusolekut üheltki organilt - ei kongressilt, ülemkohtult ega ka Ameerika rahvalt. Nüüd, kui see on allkirjastatud, on USA valitsuse seadusandlikel organitel ja kohtutel vähe võimalusi seda lepet vaidlustada või muuta, ning ameeriklased peaksid järgima täiesti uut seaduste, piirangute ja regulatsioonide skeemi, mis võib neid viia silmitsi trahvide või vanglakaristustega, kuna see lepe asub täielikult väljaspool Ameerika õigussüsteemi. 4. Toetuse ulatus. Isegi enne, kui SOPA vastased suutsid vastuolulise eelnõu tagasi lükata, oli SOPAl ainult 31 kaastoetajat kongressis, mis tähendab, et see ei olnud algusest peale populaarne eelnõu
seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale. Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15) See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3). Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted (PS § 152). Õigusemõistmise funktsioon Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15) Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute
Vaid kohtud saavad mõista kellegi süüdi kriminaalkuriteos. Kohus peab tagama, et süüdlane saaks õiglase menetluse, ja et süüdi ei mõistetaks alusetult. 5. Rida eripädevusi, mis tulenevad põhiseadusest. Avaliku võimu spetsiifiline kontroll. Kohtu ül loa andmine isiku vahi all pidamiseks Kohtute ül on kaitsta ühiskondlikke väärtusi ja osaleda riiklikus juhtimises. Õigusmõistmine teiste institutsioonide poolt Üldpõhimõttena on kohtutel õigusmõistmiseks ainuõigus, aga selleks on mõned erandid: 1. Kohtueelne menetlus. Lubatud on õigusmõistmise funktsiooni teostamine kohtueelselt. St et õigusmõistmine võib toimuda muude organite poolt. 2. Väärteod ja distsiplinaarmenetlus. Nende karistuste määramine kuulub ametnike pädevusse, kohtutel on õigus ametnike tegevust karistuse määramisel kontrollida. 3. Vahekohus
Osad on 1tähenduslikud (aeg, koht). Täpsust ja selgust võib kujundada ka õ ise. Legaaaldef kaudu antakse edasi mõistemääratlusi. Osa õ mõisteid pole määratletud, kuid on igal üksikul juhul määratletud (kinnine terr, hämarus). Suuremal osal õ mõistetest on materiaalne sisu tegemist on määratletud õ mõistetega. Mõm (üldine, avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu oht, riigi julgeolek). Rakendamine võib olla ka tõlgendamise probleem. Kohtutel on seetõttu õ seda täies mahus kontrollida kui õn piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused väga üldises plaanis. Abstr tõlgendamine ja rakendamine võib tekitada olulise raskuse üksikjuhtumil. Mõm probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitel nõuab hindamist ja tuleviku prognoosimist. Viimane on võimalik, kui võetakse arvesse erinevaid vaatekohti, neid hinnatakse ja kaalutakse.
-2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus Alates Napoleoni koodeksist on Euroopa tsiviilseadusandlus kodifitseeritud, näiteks koodeks, milles on juhendid kuidas toimida. USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine, ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja (casuse) mingil viisil lahendanud, siis on alamal seisvatel kohtutel kohustuslik lahendada analoogilised asjad sarnaselt . Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile. Tsiviilkohtumenetlust reguleerib peaasjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustik, millest varasemalt kehtis eelmine Tsiviikohtumenetluse seadustik ja enne seda Eesti NSV Tsiviilprotsessi koodeks Tsk. Tsiviikohtumenetluse seadustik TsMS, mis jõustus 1.jaanuaril 2006.a. sisaldab õigusnorme, mis määravad üldiselt kindlaks tsiviilasjade kohtumenetluse korra Eesti kohtutes. Lisaks
· poliitika- ja julgeolekukomitee (PSC), · Euroopa Liidu sõjanduskomitee (EUMC) ja · Euroopa Liidu sõjaväeline personal (EUMS), mis koosneb sõjandusekspertidest, kelle liikmesriigid on saatnud tööle nõukogu sekretariaati. 6. Vabadus, turvalisus ja õigus Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada ja töötada ükskõik millises nende poolt valitud Euroopa Liidu riigis. Seepärast tuleb neile tagada võrdsed võimalused õiguskaitseks kogu ELis. Siseriiklikel kohtutel tuleb teha koostööd, et tagada näiteks ühes ELi liikmesriigis langetatud abielulahutust või lapse hooldusõigust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine ka teises liikmesriigis. Õigus ELis vabalt liikuda tuleb seaduskuulekatele kodanikele ainult kasuks, kuid seda võimalust ei jäta kasutamata ka rahvusvahelise haardega kirjategijad ja terroristid. Piiriülese kuritegevusega võitlemiseks peavad ELi liikmesriikide
palati arvates oli tegemist esimese kohtuastme ebamõistliku lahendiga. Selline kohtupalati otsus viitab sel- lele, et kõrgem instants ei näinud, et toimepandud vargus oleks olnud nii raske süütegu, et süüdistatavat 8-aastase sunnitööga karistada. Karistuse ülemmäära asemel leidis kohtupalat, et mõistlikuks karistuseks kirikuvara varguse eest oli 5 aastat sunnitööd. Selline muudatus võib anda põhjust arvamuseks, et ühtset seisukohta usuvastaste süütegude raskuse kohta polnud kohtutel tekkinud. Analoogseid olukordi, kus kehtima olid jäetud NS vananenud sätted, oli teisigi. NS usuvastaste süü- tegude peatükk sisaldas kahte eluvastaste süütegude koosseisu. Need olid sätestatud NS artikli 203 lõi- 58 Vt täpsemalt vürst Šahhovskoi kohta: Из архива Князя С. В. Шаховского. Материалы для историй недавнего прошлого Прибалтийской окраины (1885–1894 гг.). Том ИИИ
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes. Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete regul...
Kinnistusamet ei ole siiski täitevvõimustruktuuri kuuluv riiklik amet. See nimetus on pärit 1938. aasta kohtute seadusest [5] ning on mõjutatud saksakeelsest vastest Grundbuchamt. Kinnistusameti näol on tegemist kohtu osakonnaga. Kohtusüsteem ei ole registrite pidamist kohtute juures siiski päriselt omaks võtnud. Aeg-ajalt väljendatakse seisukohta, et registrite pidamine on täitevvõimu ülesanne ning tegemist on kohtusüsteemi mõttetu koormamisega, mis ei võimalda kohtutel täita nende põhifunktsiooni, s.t mõista õigust. Kinnistamismenetlus on siiski kohtulik erimenetlus, mille eesmärgiks on tuvastada õiguste tekkimise ja ülemineku eelduste olemasolu ning kinnitada õiguste üleminekut. Tegemist on laiema küsimusega, kas kohus on jätkuvalt vaid vaidlusi lahendav organ või riigis keskne õiguskindlust tagav asutus. Tsiviilkäive vajab kindlaid aluseid. Mida väärtuslikum on asi, seda olulisem on, et võimalikult
võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st. isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale. Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus. Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS- ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted. Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused - Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel
Riiklikkusse põhimõte (Ametlikkuse ehk avaliku süüdistuse põhimõte) et menetlust viiakse läbi ja alustatakse riigi nimel. 10.7 Põhiseaduslikkuse järelevalve 10.7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve seaduste ja teiste õigusaktide põhiseadusele vastavuse kontrollimine. 10.7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus Eestis Ettepaneku õigus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks on presidendil, kohtutel, õiguskantleril, üksikisikul kui tal ei ole võimalik kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Seega teostatakse põhiseaduslikkuse järelevalvet Eestis nii eelkontrolli kujul (Vabariigi President jõustumata seaduste, õiguskantsler jõustumata välislepingute osas) kui ka järelkontrolli (jõustunud seaduste ja teiste õigustloovate aktide osas) korras. 10.7.3 Riigikohtu pädevus (põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liigid)
kodanikuks ja alamaks olemist (monarhias pole kodanikud, on monarhi alamad). Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. RIIK KUI REÕ ERISUBJEKT Riigid tegutsevad erilises õiguskeskkonnas ning omavad erilist õiguslikku staatust. Oluliseks tunnuseks on suveräänsus, st vaid riik võib otsustada, millised on tema õiguslikud kohustused ning ükski riik ei saa sundida teist riiki võtma endale juriidilisi kohustusi. Ka ühe riigi kohtutel pole jurisdiktsiooni teise riigi üle. Riik on REÕ erisubjekt. Erandlikuks teeb riigi eelkõige vastutuse küsimus. Riigi immuniteet välistab eraõigusliku vastutuse, st välistab REÕ kohaldamise, kuna õigussuhe kuulub rahvusvahelise avaliku õiguse reguleerimise valdkonda (HL süsteemi). Riigi ja avalike teenistujate poolt valitsemisfunktsiooni teostamisel tekitatud kahju hüvitamist regulee-rib 04.11
Peale promulgeerimisreeglite eiramise võib esineda juhtum, mil uus seadus sätestab mingi käitumiseeskirja teisiti kui varasem seadus, samas aga ei sisalda varasemat seadust tühistavat sätet selge sõnaga (expressis verbis). See tähendab, et vastavad rakendussätted puuduvad. Osundatud põhimõtted (printsiibid) kehtivad mitte ainult seaduste, vaid ka kõigi teiste üheliigiliste õigusaktide suhtes: üldakt; üksikakt üksikakt; määrus määrus, korraldus- korraldus jne. NB! Kohtutel ei ole normiandmise õigust, mistõttu nende otsuste osas toimiivad hoopis teised põhimõtted (appellatsioon; kassatsioon; ka kohtuvigade parandus ning teistmine). 23 Probleeme võib praktikas tulla küsimusega, kas uue seadusega on tahetud tühistada ka eelmise seaduse alusel madalamajõuliste õigusaktidega (nt. VabariigiValitsuse rakendusmäärustega) antud täpsustavaid eeskirju, kui seda pole uues seaduses sätestatud expressis verbis
väljaandmiseks pole pädevust, või muu oluline viga seadusloome käigus, siis need ei kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa. Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see on kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka teiste liikemsriigi kohtute jaoks ja institutsioonide, liikmesriikide ja kodanike jaoks. Tõlgendust saab muuta ainult EL kohus ise. Kui on tegemist sellistel kohtutel, mille otsuseid ei saa enam edasi kaevata, teised kohutastmed üksned võivad mitte ei pea seda küsima. Komisjon saab teada et rikkumine võib aset leida: 1)üksikisikute kaebustest liikmesriigi peale (ei pea ise tõendama rikkumise olemasolu, või et see mõjutab peamiselt või otseselt teid). Ent see ei tähenda et komisjon sellega kindlalt tegelema hakkab, ei saa eeldada ega nõuda tegutsemist, mõnel juhul võtab lihtsalt teadmiseks. Komisjon ei ole kohustatud vaid volitatud
(Tsehhi). Pärast II MS: Saksamaal Karlsruhe. Konstitutsioonikohus asub selle tehinslinna mõisapargis. 1951 alustas tööd, euroopa mõjukaim kohus 20ndal sajandil tänapäevani välja. Rohkem õigusfilosoofiat kui mõnes raamatukogus. Itaalias ka mõjukas, aga mitte nii hea kvaliteediga ja mõjukas kui Saksa oma. Neilt on ka olulisi lahendeid tulnud. Eesti: 1920 esimene põhiseadus. Meil oli administratiivosakond, mis ütles et eesti kohtutel tuleb jätta kohaldamata seadus kui leitakse, et see on ps-ga vastuolus 1927. Kas seda saab juba lugeda PS järelvalve alguseks? Riigikohus ei tunnistanud vaikiva ajastuni ühtegi seadust põhiseaduse vastaseks. Sisulist ps järelvalvet 20-30ndate esimeses pooles ei olnud. Madis loeb alguseks 1933 kui alustas riigikohus muuhulgas ka ps järelvalve kohtuna selle seaduse järgi. Esimene kaasus on 05.05. 1993. Tehti Tallinnas. Pitsatikaasus, mille andis esmalt riigikantselei. President vaidles
koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest. Esiteks tuleb printsiipidel ja õigusnormidel vahet teha. Kui teatud situatsiooni suhtes kehtib õigusnorm siis see õigusnorm määrab üheselt ära situatsiooni tulemuse. Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline
koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest. Esiteks tuleb printsiipidel ja õigusnormidel vahet teha. Kui teatud situatsiooni suhtes kehtib õigusnorm siis see õigusnorm määrab üheselt ära situatsiooni tulemuse. Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline
tõendavaid dokumente. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Nimetatud lõikes on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Selleks on kohtutel mh õigus nõuda avaldajalt selgitust TsMS § 174 lg 5 alusel. Heas usus toimiv menetlusosaline esitab sellekohased põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Teise esindaja õigusabikulude
üks ülevaataja võib ühe taotluse liigitada X distsipliini alla, teine aga Y teadusvaldkonda. See aga tingib tagajärje, kus uudsuse nõuet kohaldatakse vääralt või ebaselgelt. Just määratlemata terminoloogia ja valed patentide liigitamised võivad kaasa tuua avalikkusele teadaoleva teave kättesaamatuse või sellest möödavaatamise, mis omakorda on overlappingu peamiseks tekitajaks.60 Kahtlemata on kohtutel raske sobitada uusi ja arenemisjärgus tehnoloogiaid vanasse raamistikku, kuna just iga uus tehnoloogia sisaldab endas unikaalseid probleeme ja keerdküsimusi. Nanotehnoloogia on aga kardetavasti oluliselt problemaatilisem enda interdistsiplinaarse loomuse tõttu. Just erinevate teaduste rohke kaasamine muudab nanotehnoloogia mahutamise kehtivasse õigusraamistikku raskeks. Näiteks nanotehnoloogia abil arvutiekraanide valmistamine kaasab protsessi nii arvutiteaduse kui ka projekteerimistöö.
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................
Pole absoluutne. Rv õ regul mitmeid siseriiklikku kompetentsi kuul asju. Seadusandlik: riigi konstituts-liste organite ülemvõim võtta vastu riigi terr-l keht ja siduvaid akte. Peab olema kooskõlas rv-ste kohustustega. Täidesaatev: riigi nõusolek, et teost täidesaatvat jurisdikts teise riigi terr-l. Kohtuvõim: teatud pädevus lahendada välismaiste elementidega kaasusi (nt vara, isikud). Kriminaaljurisdikts 4 prints: o Terrprints: siseriiklikel kohtutel krimasjad, mis selle riigi terr-l, ka siis kui kohtualune on välisriigi kodanik. Õigusmõistmine seal, kus on kurjategija. o Kodakondsuse prints: kohus olenemata sellest, kus kodanik kuriteo toime pannud. o Passiivse isiku pr: kannatanuks riigi kodanik. o Kaitse prints: kohus välismaalaste üle, kes panid toime selle riigi julgeolekut kahjustava teo, ka siis, kui tegu välismaal, nt vandenõu või spionaaž.
Siseriiklikus õiguses on tähtsad konstitutsioonikohtud. 2. kehtiva õiguse enda analüüs omane nii mandri-euroopalikule kui common law'le. Õiguse printsiibid ei saa olla midagi eraldiseisvat võrreldes objektiivse õigusega. Printsiibid on nagu hästi üldised normid. Jaguneb: Normipõhine üldistus või Normide üldistus ja poliitiline kontekst. Just kohtutel lasub viimase instantsi otsustamise kohustus. Seetõttu on kohtunikuõiguse võidukäigust rääkimine õigustatud. Printsiipide funktsioonid 1. regulatiivne funktsioon õiguse printsiibile võib rajada õigusele vastava otsustuse. See võib olla ainukeseks argumendiks, millele otsus teha. Enamikel juhtudel toimub see lisaks ka täielike õigusnormide kaudu. Printsiipide rakendamisel on võimalik
Kohtuotsustega õigusi ei looda ning kõrgema astme kohtute otsused ei ole reeglina madalama astme kohtute jaoks siduvad. Samas on Riigikohtul (s.t kõrgeimal kohtul, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus) õigus tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus sellist õigusakti kohaldada ning kohtutel on õigus kuulutada kõnealune õigusakt põhiseadusevastaseks (kuid mitte kehtetuks). Seadus - Laias tähenduses on Eesti puhul tegemist seadusôigusel pôhineva ôiguskorraga. Seadusôigus tugineb ühiskonna ôigustlooval tahtel. Seadusloome protsess ja - organid määratakse pôhimôtteliselt kindlaks riigi konstitutsiooniga. EV pôhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik vôim Riigikogule. Pôhiseaduse § 105 järgi on seaduste vastuvôtmine vôimalik ka rahvahääletusel
Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni. See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. · Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. · Õigusemõistmise avalikkus. · Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul.
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval...
Konventsioon keelab · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta
· Tellija peab töös esinevatest puudustest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama · Toimiv omanikujärelevalve on kasulik mõlemale lepingupoolele · Vaidluste kohtuväliseks lahenduseks on mitmeid võimalusi, muuhulgas ka seni üpris vähetuntud mediatsiooniteenus. Tuleb vältida selliste töövõtulepingu vormide kasutamist, mida ei ole koostatud konkreetsete lepingupoolte ja ehitusobjekti jaoks. Kohtutel on raske teha otsuseid sellistest lepingutest tulenevate nõuete alusel, mille tingimuste kohta ei ole kummalgi poolel ühtegi mõistlikku seletust. 11. Tööettevõtulepingute üldised ja eritingimused konfliktide lahendamisest 12. Partnerlus: juhtimiskäsitluse väljendus ettevõtluses Partnerlus (partnership) - kahe või mitme ühenduse või asutuse ühine töö, kusjuures ükski osaline ei võta vastu otsuseid ühepoolselt
karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus
Konventsioon keelab piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta
kohalikku seadust tegelikult tundsid. Need pandi ametisse sekretäride nime all. Liivimaal kohtukorralduse tipus on Liivimaa õuekohus (oma president ja asepresident). Kohtu töös osalevad 11 aadlikust kaasistujat ehk assessorit. Kui koht tühjaks jääb, leiti asemik oma kanaleid pidi, Maapäeva sel juhul ei toimunud. Ka kõik aadliga seotud asjad (nii tsiviil-, kui kriminaalasjad). Seati rahalisi algpiire, et kohus asju arutusele võtaks. Kõikidel kohtutel on olnud rohkesti kompetentsivaidlusi, eelkõige hierarhilises plaanis. Aadlikele meeldis, kui nende asju arutati võimalikult kõrges kohtuastmes. Teine vaidluskoht tekkis konsistooriumitega ilmalik kohtusüsteem leidis, et ka vaimulikud peavad oma probleemide ja asjadega neile 17 alluma. Konsistooriumid leiavad, et vaimulikud küsimused kuuluvad aga nende pädevusse (nt kui inimene otsustas lahutada)
Eesmärkide saavutamine, õigusnormide rakendamine, üksiknormide andmine. Eristatakse: - valitsemine sise- ja välispoliitika väljatöötamine - haldus täidesaatev tegevus Jurisdiktsiooniline Õigusemõistmine. Kohtud rakendavad kehtivat õigust funktsioon üksikjuhtumite üle otsustamiseks. Erinevus haldusega kohtutel on õiguse rakendamine eesmärgiks, haldusel vahendiks. Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon Parlament Legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsiooniline fn -
Eesmärkide saavutamine, õigusnormide rakendamine, üksiknormide andmine. Eristatakse: valitsemine sise- ja välispoliitika väljatöötamine haldus täidesaatev tegevus Jurisdiktsiooniline Õigusemõistmine. Kohtud rakendavad kehtivat õigust funktsioon üksikjuhtumite üle otsustamiseks. Erinevus haldusega kohtutel on õiguse rakendamine eesmärgiks, haldusel vahendiks. Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. 2. Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
