Osaühingu asutamisotsus 1. Osaühingu ärinimi on OÜ ................ Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tartu maakond Taru linn ja aadress on Eesti Vabariik Tartu maakond Tartu linn Turu 24. Osaühingu tegevusaladeks on: toiduainete kojutoomis teenus. 2. Asutajaks on ................... elukoht ................................... 3.Osaühingu osakapitali kavandatav suurus on 150 000 krooni. 4.Osakapital jaguneb järgmiselt: 4.1. nimi........................ kuulub osa nimiväärtusega 150 000 krooni. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 150 000 krooni ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. Hiljemalt 01.09.2008a., Tartus. 6. Osa eest tasutakse ainult sularahas. 7. Asutaja määrab osaühingu juhatuse liikmeteks alljärgnevad isikud: 7.1. nimi........... , isikukood ................, elukoht .......................... 8. Asutaja ei määra...
Osaühingul peab olema juhatus, mis on osaühingu juhtimisorgan ning esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis või mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis. Osaühingu registreerimiseks vajalikud dokumendid on põhikiri, asutamisotsus või asutamisleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta või mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt, riigilõivu tasumise tõend, tegevuslitsents, kui ettevõtte põhikirjaline tegevus kuulub litsentseeritavate tegevusalade nimekirja. Aktsiaseltsi, nagu ka osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist/ juriidilist isikut. Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühe asutaja puhul asendab asutamislepingut
Osaühingul peab olema juhatus, mis on osaühingu juhtimisorgan ning esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis või mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Osaühingu registreerimiseks vajalikud dokumendid on põhikiri, asutamisotsus või asutamisleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta või mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt, riigilõivu tasumise tõend, tegevuslitsents, kui ettevõtte põhikirjaline tegevus kuulub litsentseeritavate tegevusalade nimekirja. Aktsiaseltsi, nagu ka osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist/ juriidilist isikut. Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu
juhtimist ja tegutsemist. Rahvusvaheline äriõigus käsitleb eelkõige kaupade ja teenuste piiriülest liikumist. 6. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi- ja kohsutusi, v.a neid, mis on omased üksnes inimesele – juriidilise isiku teovõime. See algab Äriregistrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. 7. Eraõiguslikul juriidilisel isikul asutamisleping ja põhikiri (täis- ja usaldusühingul asutamislepingu asemel ühinguleping). Sihtasutusel asutamisotsus. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul tema kohta käiv seadus. 8. Äriseadustik ei reguleeri avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusti. 9. OÜ – vähemalt 1 asutaja AS – vähemalt 1 asutaja MTÜ – vähemalt 2 asutajaliiget SA – vähemalt 1 asutaja TÜ – vähemalt 2 osanikku UÜ – vähemalt 2 osanikku 10. Äriseadustik § 1 – Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või
9 asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub Äriseadustiku §-s 300 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist. Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse liikmed. Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse
sotsiaalhooldused, tööturg, biotsiid, meediateenused, raudtee, post ja side, trantsport, hasartmängud, lõhkematerjal, elektrienergia, maagaas, kaugküte, teed, keskkond, põllumajandus, merendus, muinsuskaitse, relvaohutus, turvateenused. Kiirmenetlus –ja tavamenetlus Kiirmenetlust ei saa teha AS,SA Tavamenetlus- notariaalne,kõik äriühingud+FIE+ühingud,asutamisdokumendid-asutamisotsus- põhikiri,sissemaksed kapitali teha,sissemaksed kapitali teha-rahaline-mitte rahaline-ilma esimese sissemakseta(OÜ ainult),avaldus äriregistrisse. Äriseadus-mida see reguleerib? Kehtiv äriseadustik reguleerib otsesõnu vaid nende äriühingute omavahelist ühinemist, mis on kantud Eesti äriregistrisse (ÄS § 391 lg 6). Ettevõtjate tegevust.
tegevusalal, siis tegutsemis-või kauplemisluba on dokument, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda tegevuskohajärgse linna või valla haldusterritooriumil. omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega (asutamisotsus jne). Soovitav on asutatava äriühingu põhikirjas ja äriregistrisse kandeavalduses sõnastada tegevusala identselt litsentsil või tegevusloal oleva tegevusalaga.
loogilisest järjestusest äriühingu asutamine ning registreerimine peaks koosnema. Vastavalt EAS-i alustava ettevõtja portaali infole on asutamiseks vajalikud toimingud alljärgnevad : a) Asutamislepingu ja põhikirja koostamine Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud äriühingu omanikud ja juhatus. Kui äriühingu asutab ainult üks füüsiline isik, siis tuleb tal koostada asutamisotsus ja põhikiri ning asutamislepingut asendab asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Kui asutajaid on mitu, peavad nad asutamislepingu tingimused ja põhikirja kokku leppima omavahel. Asutamislepingu (asutamisotsuse) üheks osaks on asutatava osaühingu põhikiri. Kuna põhikiri määrab ära osanike edasised õigused ja suhted, on põhikirja regulatsioon väga oluline just mitme osanikuga äriühingu puhul.
Osaühing on Eestis enim kasutatav ühinguvorm. Osaühingu juhtimine on reeglina kahetasandiline: osanikud ning juhatus. Seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel võib osaühingul olla ka nõukogu. 12. Osaühingu asutamine. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. (ÄS § 137) Asutamiseks tuleb: sõlmida asutamisleping või vastu võtta asutamisotsus ja kinnitada osaühingu põhikiri; teha sissemaksed; esitada äriregistrisse kandmise avaldus. Osaühingu asutamisleping (ühe asutaja puhul asutamisotsus) peab sisaldama järgmisi andmeid (ÄS § 138): asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatud suurus; osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub §-s 175 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist. (5) Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus 12)Mida tähendab käendus? Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 142 (1) 13)Mida tähendab majandusaasta aruanne? Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. § 14 (1) (raamatupidamise seadustik) 14)Kes on raamatupidamiskohuslane?
Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts (AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiaselts on piiratud
millepõhjal tegutseb kohturegister ja äriregister. Äriühingute vormid. Kõik ühingud peavad eestis esitama majandusaasta aruande (esitama peab esimeseks juuliks). Kui satub puhkepäevale, siis tööpäeval. Äriseadustikust ei leia mingeid tehingu koosseise seda reguleerib võlaõigus. Äriseadustik reguleerib mingil määral osakuid, aktsiaid. ÜHINGUÕIGUS · asutamisleping ja põhikiri · täis- ja usaldusühingul ühinguleping · SA asutamisotsus · avalik õiguslikul juriidilisel isikul seadus Asutamisleping ja asutamisotsuse vahe? 2 või enam isikut. Asutamisotsus -1 isik (endaga ei saa lepingut sõlmida). Liikmete arv juriidilise isiku asutamisel: · täis- ja usaldusühingul vähemalt 2 osanikku · MTÜ vähemalt 2 asutajaliiget · ühistu asutamisel vähemalt 3 liiget Riik ega KOV ei saa olla täisühingu liige ega usaldusühingu täisosanik! Sest riik ei saa vastutada nende eest kogu oma varaga
krooni. Maksukoormus on suurem võrreldes OÜga - FIE peab maksma teenitud tulult nii tulu- kui sotsiaalmaksu. Raamatupidamine on lihtsam. Kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE pidada kassapõhist raamatupidamist. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. FIE vastutab oma kohustuste eest kogu varaga. OÜ võrreldes FIEga: Osaühingu asutamisel on vajalikud asutamisdokumendid (põhikiri, asutamisotsus jms). Asutamisega kaasnevad kulud (riigilõivud, notaritasud). Osakapitali nõue, st minimaalne osakapitali suurus 40 000 krooni. Kohustuste eest vastutab osaühing (mitte osanik isiklikult). Osaühingul peab olema juhatus. http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus/ettevtlusvormi_valimine.ht ml SIIT VÕETUD, PÄRIS HUVITAV LUGEMINE MINU ARVATES KA, KUI JÄÄB MATERJALIST PUUDU, SAAB SEALT VEEL http://www.emta.ee/index.php?id=24364 SIIT VÕTAKSIN EHK
· Kui palju tuleb osade eest tasuda ning tasumise kord ja aeg, koht · Mitterahalise sissemakse korral mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord · Juhatuse ja nõukogu andmed · Prokuristi/audiitori määramise korral nende andmed · Asutamiskulude eeldatav suurus ja kandmise kord Asutamislepingu lisana kinnitatakse ka põhikiri. Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamilepingut notariaalselt kinnitatud asutamisotsus. 1.3 Õigusvõime Eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisel ning lõpeb registrist kustutamisel. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Osaühing võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Asutamisleping loetakse kehtivaks pärast registrisse kandmist ning seejärel ei saa seda enam tühistada
kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi • sõnu „riigi” või „linna” või „valla” või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest • ärinimi peab olema kirjutatud eesti- ladina tähestikus. Numbrite kasutamine nimes on samuti lubatud 7) Ettevõtte asutamisdokumendid - asutamisotsus (juhul kui asutajaid on üks) • asutamisleping (juhul, kui asutajaid on mitu) • põhikiri • asutamislepingule on kohustatud allkirjastama kõik asutajad või nende poolt määratud notariaalselt kinnitatud volikirjaga esindajad 8) Ärieetika - aineks on äritegevuse moraalinormid ja – ideaalid • “äri ” ja “eetika” – kas sobib kokku? • kasumit teenitakse valdkonnas, mille järgi on nõudlus suur – seega on see ka
omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ja lepingupoolte allkirjade tõendamist notari poolt. Notariaalselt tuleb teiste hulgas tõestada näiteks äriühingu asutamisleping või asutamisotsus, osaühingu osa võõrandamise leping ning kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmise tehingud. • Kirjaliku lepingu peavad lepingupooled allkirjastama. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud ka e vorm, kui see on digitaalselt allkirjastatud. • Suulist lepingut on raske tõendada. Kui on vähegi võimalik, tuleks lepingud sõlmida kirjalikult. Leping peab sisaldama alljärgnevaid andmeid ehk elemente:
asutamisel olevatel aktsiaseltsidel, kohustus registreerida oma aktsiad Eesti Väärtpaberikeskuse poolt peetavas Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiate registreerimiseks väärtpaberite keskregistris, peab kõigil omanikel eelnevalt olema avatud väärtpaberikonto. Registreerimiseks tuleb esitada: taotlus; aktsionäride nimekiri; juhatuse liikmete allkirjanäidised; põhikiri; asutamisleping või asutamisotsus. Vajalikud dokumendid esitatakse Eesti Väärtpaberikeskusesse. Korrektselt esitatud dokumentide puhul toimub menetlemine 5 tööpäeva jooksul. Ülesanne 2. Maksude määramine palgast 2012.a.: Lähteandmed: · Sotsiaalmaks: 33% · Üksikisiku tulumaks: 21% · Tööpuuduse kindlustusmaks töötajale: 2,8% ja tööandjale: 1,4% · Tulumaksust vabastatud kuu tulu: 144 Lahendus: Töötaja brutopalk 100%. Ülesande jaoks määran brutopalgaks: 700 . Töötaja tulumaks:
vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve.
ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve.
Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. OÜ ja AS asutamine Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; Firma võib asutada nt elektrooniliselt. As 400 000 omakapital. Asutamisdokumendid: põhikiri ja asutamisotsus, mis kajastab kokkulepet osanike vahel. Lepitakse kokku, kui suur on osalus. Jagunevad osakud.. Märgitakse ära häälte kaalukus, võetakse vastu põhikiri, kinnitatakse osanike vahel. Põhikiri sätestab tegevusvaldkonna, millega firma tegeleb ning ka osakapitali suuruse ja osakapitali suurendamise kord. OÜ kõrgeim organ on üldkoosolek, mis koosneb osakute omanikest. Lotletakse pädevus. Hääletamine reeglina lihthäälteenamusena
sõnu ,,riigi" või ,,linna" või ,,valla" või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest ärinimi peab olema kirjutatud eesti- ladina tähestikus. Numbrite kasutamine nimes on samuti lubatud 7) Ettevõtte asutamisdokumendid asutamisotsus (juhul kui asutajaid on üks) asutamisleping (juhul, kui asutajaid on mitu) põhikiri asutamislepingule on kohustatud allkirjastama kõik asutajad või nende poolt määratud notariaalselt kinnitatud volikirjaga esindajad 8) Ärieetika aineks on äritegevuse moraalinormid ja ideaalid kasumit teenitakse valdkonnas, mille järgi on nõudlus suur seega on see ka kasulik ühiskonnale
Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Avali-õiguslik jur isik- õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Isikute ühendused, kapitali ühendused. On suurema autonoomiaga, kui riigiasutus. Tartu Ülikool Kui õigusvõime ei ole piiratud, siis võib olla tegevusvaldkond piiratud. Tehingud on sellele vaatamata kehtivad. Asutamine- asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku jur isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast jur isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esines lepingus või otsuses tühisust kaasatoovaid asjaolusid. Seda ei saa siis enam tühistada. On põhikiri või ühinguleping teatud juhtudel. Avalik-õiguslikul on põhikiri, kui see on ettenähtud selle jur isiku kohta käiva seadusega. Asukoht ja tegevuskoht tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud
Algkapital 10000 ( 1. sept. 1999 40000 ). Oü. vastutab oma tegude eest kogu oma varaga. Osanik ei ole oü. omanik. Ta maksab sisse algkapitali ja saab õiguse saada osa oü kasumist. Likvideerimisel õigus saada osa oü. varast. Asutamine Oü. asutamisel võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud kaasa arvatud ükiskisik. Asutajate liikmeks võivad olla ka riik ( ettevõte ) või omavalitsus. Asutamisel tuleb sõlmida asutamislepining, üksikisiku puhul asutamisotsus ja põhikiri. Asutamislepingus peab kirjas olema ühingu nimi, asukoht, andmed asutajate kohta, osakapitali suurus, osaku väikseim nimiväärtus (min. 100 kr. või selle kordne), osade eest tasumise kord, aeg ja koht. Mitterahaliste sissemaksete korral hindamiskord. Asutamislep. kinn. Oü põhikiri ja valitakse juhatus. Põhikiri sisaldab ärinime, tegevus alade loetelu, osakapitali suurust (kindel või vahemik (suhe ¼ ))
... Tehing peab olema tehtud kehtiva esindusõiguse alusel (ei ole piiratud ühisesinduse kaudu); ... Tehing on tehtud juriidilise isiku nimel · Välised esindusõiguse piirangud Nt. ühine esindusõigus · Sisesuhtest tulenevad piirangud (mida registrisse ei kanta) Nt. ÄS § 317 lg 1 nõukogu või üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks Asutamine · Asutamise aluseks asutamisleping (või asutamisotsus) ... Asutamisleping (või asutamisotsus) (OÜ, AS, TulÜ, MTÜ, SA) ... Ühinemis- või jagunemislepingu tulemusena ... Määratakse kindlaks juhtorgani koosseisud ja isiku üldised tunnused (nimi, asukoht, kapitali suurus) ... Kaasaaitamiskohustus / lojaalsuskohustus ... kaotab tähenduse JI registrisse kandmisega · Põhikiri - Juriidilise isiku sisesuhteid reguleeriv dokument · TÜ, UÜ puhul ühinguleping Asukoht ja tegevuskoht
kohustuste eest. · Registreerimine · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) Aktsiaselts · Asutamine · Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. · Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühe asutaja puhul asendab asutamislepingut asutamisotsus. · Asutajad peavad enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avaldust tasuma täielikult oma aktsiate eest. · Sissemaks aktsiakapitali võib olla rahaline või mitterahaline. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda panka asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel avatavale stardikontole. Mitterahalised sissemaksed tuleb aktsiaseltsile üle anda vastava lepinguga. Aktsiaselts · Aktsiaseltsi registreerimiseks on vajalik esitada järgmised dokumendid:
ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve.
Mitterahaline sissemakse võib olla näiteks masinad, seadmed või maa, kus ettevõtlusega tegelema hakatakse. Osaühingu õigusvõime tekib sissekandega äriregistrisse (ÄS § 2 lg 3). Selleks, et see kanne oleks tehtud, tuleb juhatusel esitada notariaalselt tõestatud avaldus, milles näidatakse ära äriseadustiku §- s145 nimetatud andmed. Avaldusele lisatakse ka asutamisleping, mida ÄS §138 lg 5 kohaselt ühe asutaja puhul asendab notariaalselt tõestatud asutamisotsus, põhikiri, panga teatis osakapitali sissemakse kohta ja muud teised seadusega ettenähtud andmed. 4 Sama 5 Sama Äriühingute arvepidamine on enamasti tekkepõhine ning selle jaoks tuleb raamatupidamine ühel või teisel moel sisse osta. Äriühingud peavad kindlasti esitama ka raamatupidamise aastaaruande.6 OÜ läbi tegutsemise plussiks peetakse selle piiratud vastutust, st et ÄS §135 kohaselt vastutab osaühing võlausaldajate eest üksnes ühingu vara
25000EUR. Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja, neis peavad olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest Eesti filiaal. Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks. Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad
lepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik tehingud mille kohta seadus vastava nõude on püstitanud. Muu hulgas tuleb notariaalselt tõestada: kõik kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmise tehingud; elamute, suvilate ja muude ehitiste kui vallasasjade võõrandamise ja pantimise tehingud; abieluvaraleping; äriühingu asutamisleping või asutamisotsus; osaühingu osa võõrandamise leping; õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse loovutamise leping. 4. Notariaalne kinnitamine Notariaalne kinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkirjade tõendamist notari poolt. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalne tõestamine. Tõlgitud dokumentide teises riigis kasutamiseks tuleb need notariaalselt kinnitada, et
- Juriidilise isiku ja organi liikme solidaarne vastutus kahjukannatanu ees. - Juriidiline isik vastutab ka oma organisatsiooni teiste liikmete tegevuse eest, kes tekitavad juriidilise isiku huvides tegutsedes kahju kolmandatele isikutele (TsÜS § 132; VÕS § 1054). Juriidilise isiku organi ning teatud abiliste teadmine loetakse juriidilise isiku enese teadmiseks (TsÜS § 31 lg 5; 123; 133). 4. Juriidilise isiku asutamine ASUTAMISLEPING JA ASUTAMISOTSUS: Asutamisvabaduse (ühinemisvabadus ja ettevõtlusvabadus) põhimõte. Normatiivsüsteem. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine eeldab sellekohast tahteavaldust. Asutamisstaadiumid: 1) Asutamisel oleva juriidilise isiku staadium ja 2) eelasutamisühingu staadium Eraõigusliku juriidilise isiku asutamiseks vajalik registrikanne (kohturegistrisse). Hagita menetlus. Kandel on konstitutiivne toime.
nimetatud tegevusalal, siis tegutsemis-või kauplemisluba on dokument, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda tegevuskohajärgse linna või valla haldusterritooriumil. omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega (asutamisotsus jne). Soovitav on asutatava äriühingu põhikirjas ja äriregistrisse kandeavalduses sõnastada tegevusala identselt litsentsil või tegevusloal oleva tegevusalaga. Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS
asutada ilma, et keegi peaks otsustama, kas asutamist lubada või ei. Tuleb järgida 14 asutamiskorda. Oluline ettevõtlusvabaduse seisukohalt. Enamus eraõiguslikke juriidilisi isikuid asutatakse selles korras. Asutamine teatud menetlustoimingute tegemine kuni registrikandeni. Esmalt vaja koostada asutamisdokument (asutamisleping ja põhikiri) OÜ, AS, MTÜ ja tulundusühistu puhul. Sihtasutuse puhul asutamisotsus ja põhikiri. Täisühingu ja usaldusühingu puhul ühinguleping. Pärast registrissekandmist on põhikirjal püsiv tähendus. Kapitaliühenduste (AS, OÜ) puhul peab tegema sissemaksed (osa- või aktsiakapital), mis on rahaline või mitterahaline (võõrandatakse mingi asi). §27. Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine (1) Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
asutada ilma, et keegi peaks otsustama, kas asutamist lubada või ei. Tuleb järgida asutamiskorda. Oluline ettevõtlusvabaduse seisukohalt. Enamus eraõiguslikke juriidilisi isikuid asutatakse selles korras. Asutamine teatud menetlustoimingute tegemine kuni registrikandeni. Esmalt vaja koostada asutamisdokument (asutamisleping ja põhikiri) OÜ, AS, MTÜ ja tulundusühistu puhul. Sihtasutuse puhul asutamisotsus ja põhikiri. Täisühingu ja usaldusühingu puhul ühinguleping. Pärast registrissekandmist on põhikirjal püsiv tähendus. Kapitaliühenduste (AS, OÜ) puhul peab tegema sissemaksed (osa- või aktsiakapital), mis on rahaline või mitterahaline (võõrandatakse mingi asi). §27. Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine (1) Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
hinnatav, aktsiaseltsile üleantav ning talle peab olema võimalik pöörata sissenõuet (ÄS § 248 lg 1). Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö, ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel. Pärast aktsiate eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse aktsiaseltsi kandmiseks äriregistrile. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid: 1) Asutam isleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud; 2) põhikiri; 3) Panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; 4) Kui aktsiate eest tasutakse mitterahaliselt, siis leping sissemakse üleandmise kohta aktsiaseltsile ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, samuti audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta; 5) Teave kavandatud põhitegevusala kohta;
leheküljelt. Ettevõtja lisakulutused on veel seotud allkirja tõestamisega kandeavaldusel ja allkirjade näidistel (a 10 krooni). Vaata ka: Maksuameti kodulehekülg www.emta.ee (maksud). Osaühingu registreerimine Osaühingu Äriregistrisse kandmiseks vajalikud dokumendid: § Kandeavaldus Äriregistrile, millele peavad alla kirjutama kõik juhatuse liikmed. Allkirjad peavad olema notariaalselt tõestatud. § Asutamisleping (või asutamisotsus, kui osaühingul on vaid üks asutaja) koos põhikirjaga. Asutamislepingule ja põhikirjale peavad alla kirjutama kõik asutajad, kelle allkirjad peavad olema notariaalselt tõestatud. Nende dokumentide allkirjade tõestamise õigust ei ole vallasekretäril. § Juhatusliikmete notari poolt tõestatud allkirjanäidised § Juhatusliikmete nimekiri eraldi lehel (nimi, elukoht, isikukood) § Ettevõtte sidevahendite (telefon, faks, e-mail jm
ta asjaoluga, et asutatud ühingu ärinimes Tantra Baltic OÜ kasutatakse talle kuuluvat kombineeritud kaubamärki (hõlmab nii sõna kui kujutist) Tantra`, kuid ühingu asutamisel ei ole ta ÄS §-s 12 lg 3 nimetatud nõusolekut andnud. Kuidas tuleb määruskaebus lahendada? Äriregister peab kontrollima, kas on sama kaubamärk. Paragr. 27 tsiviilõigustiku üldosa seaduses: (2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Ei saa kustutada äriregistrist, kui kanne on juba tehtud, kuid saab sundlõpetada avalduse alusel, kuna asutamisdokumendis olid sees vead
192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Asutamine: 1) sõlmida asutamislepingu 2) tasuda osade eest 3) esitada kandeavaldus Seadus annab võiamluse asutada osaühing ka ühel isikul. Pärast osade eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse OÜ kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid: 1) asutamisleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud 2) põhikiri 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta 4) kui tasutakse mitterahaliselt pole audiitori kontrolli sissemakse hindamiseks vaja, ta peab seda tegema üksnes juhul, kui väärtus ületab 40000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist 5) teave kavandatud põhitegevusala kohta 6) nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid 7) sidevahendite andmed
Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakse ühing registrist. 192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Asutamine: 1) sõlmida asutamislepingu 2) tasuda osade eest 3) esitada kandeavaldus Seadus annab võiamluse asutada osaühing ka ühel isikul. Pärast osade eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse OÜ kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid: 1) asutamisleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud 2) põhikiri 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta 4) kui tasutakse mitterahaliselt pole audiitori kontrolli sissemakse hindamiseks vaja, ta peab seda tegema üksnes juhul, kui väärtus ületab 40000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist 5) teave kavandatud põhitegevusala kohta 6) nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid 7) sidevahendite andmed
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute kohta käivate seadustega ei ole piiratud ühegi 31 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 avalik-õigusliku juriidilise isiku eksistentsi kindla tähtajaga. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamise aluseks on asutamisleping (või asutamisotsus) ja selle lisana kinnitatav põhikiri või ühinguleping
Kapitali suurendamisel on tegemist aktsiate märkimisega. Aktsiaseltsi asutamise reeglid on püütud luua sellistena, et asutamismenetlus oleks võimalikult lihtne ja formaalsustevaba. Selleks on ette nähtud menetluskord, kuna asutamisel tekivad võimalikud probleemid asutajate ja kolmandate isikutega, mille vältimiseks on seaduses mitmed reeglid. Aktsiaseltsi asutamine algab asutamislepingu sõlmimisega. Ühe asutaja korral tuleb koostada asutamisotsus, mis on asutamislepinguga sama tähendusega. Asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud (§ 243 lg 4). Asutamislepinguga avaldavad asutajad tahet asutada aktsiaselts ja sõlmivad kokkulepped, mis on vajalikud aktsiaseltsi kui juriidilise isiku loomiseks - kinnitatakse aktsiaseltsi põhikiri ning määratakse juhtorganite liikmed, samuti audiitor. Asutamisleping on asutamisel oleva aktsiaseltsi tegevuse aluseks ja selle kohustuslikud tingimused on sätestatud ÄS §-s 243 lg 2
• Oma ülesannete täitmiseks on seltsi juurde loodud mitmeid erialasektsioone, komisjone, haruseltse, töörühmi jt allüksusi. Keskkonnainvesteeringute Keskus • Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) ülesandeks on finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid • 2000 Rahandusminister Siim Kallase poolt allkirjastati KIKi asutamisotsus, asutus registreeriti sihtasutuste ja mittetulundusühingute registris • loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; • keskkonnaseisundi taastamine; • taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine; • taastumatute loodusvarade täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud; • keskkonnaseisundi jälgimine; • saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine;
sissemakse; toimub ka asutamiskoosolek (kus on "vanad" ja "uued" aktsionärid), kus võetakse vastu asutamisleping ja põhikiri. · Tulundusühistu puhul peab olema asutajaid vähemalt viis. Kui ühistu asutajaks on aga ühistud ise, siis piisab kolmest asutajast. Asutamisleping ja põhikiri. · MTÜ puhul miinimumarv kaks; asutamisdokumendid asutamisleping ja põhikiri. · Sihtasutuse puhul piisab ühest; asutamisdokumendid asutamisotsus ja põhikiri. 3.5. Juriidilise isiku nimi ja asukoht Juriidiline isik peab olema idin Reegel on selline, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi (täis- ja usaldusühingu juhtimiseks õigustatud osanikke) asukoht. MTÜde ja sihtasutuste puhul, vt. MTÜde seaduse §3 ja Sihtasutuste §4; juriidilise isiku asukoht võib olla ka muu kui juhatuse asukoht. Asukoht määratakse ära põhikirjas. Asukoht on oluline kohustuste täitmise ja kohtualluvuse seisukohalt
registrist kustutamisega. Mittetulundusühingu liikmelisusele ei näe seadus ette põhimõtteliselt mingeid piiranguid, mis ei välista loomulikult nende ettenägemise mittetulundusühingu põhikirjas. Nii võivad ühe ja sama mittetulundusühingu liikmeteks olla ka füüsilised ja juriidilised isikud koos. Sihtasutuse asutamine on mittetulundusühingu omast mõnevõrra keerulisem. Nõutav on notariaalselt tõestatud asutamisotsus, millega kinnitatakse nii sihtasutuse põhikiri kui määratakse juhtorganite liikmed. Kuna sihtasutusel liikmeid ei ole, on siin riigi poolt tagatud, et asutaja tahet ei saaks teised isikud hiljem muuta. Sihtasutusele vara üleandmise jaoks on samuti kehtestatud ranged protseduurireeglid, mis on sarnased aktsiaseltsi sissemaksete tegemisega. Mittetulundusühingu nimele ei kirjuta seadus ette muid nõudeid peale selle, et nimi peab olema selgesti
ka asutamiskoosolek (kus on “vanad” ja “uued” aktsionärid), kus võetakse vastu asutamisleping ja põhikiri. ∙ Tulundusühistu puhul peab olema asutajaid vähemalt viis. Kui ühistu asutajaks on aga ühistud ise, siis piisab kolmest asutajast. Asutamisleping ja põhikiri. ∙ MTÜ puhul miinimumarv kaks; asutamisdokumendid – asutamisleping ja põhikiri. ∙ Sihtasutuse puhul piisab ühest; asutamisdokumendid– asutamisotsus ja põhikiri. 3.5. Juriidilise isiku nimi ja asukoht Reegel on selline, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi (täis- ja usaldusühingu juhtimiseks õigustatud osanikke) asukoht. MTÜde ja sihtasutuste puhul, vt. MTÜde seaduse §3 ja Sihtasutuste §4; juriidilise isiku asukoht võib olla ka muu kui juhatuse asukoht. Asukoht määratakse ära põhikirjas. Asukoht on oluline kohustuste täitmise ja kohtualluvuse seisukohalt. Nt. kui kostjaks on
registrist. 250. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Asutamine: 1) sõlmida asutamislepingu 2) tasuda osade eest 3) esitada kandeavaldus Seadus annab võiamluse asutada osaühing ka ühel isikul. Pärast osade eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse OÜ kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid: 1) asutamisleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud 2) põhikiri 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta 4) kui tasutakse mitterahaliselt pole audiitori kontrolli sissemakse hindamiseks vaja, ta peab seda tegema üksnes juhul, kui väärtus ületab 40000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist 5) teave kavandatud põhitegevusala kohta 6) nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid 7) sidevahendite andmed
Tasumisega viivitamisel kohaldatakse vastavalt seadusele. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Kui 23 aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse liikmed. Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt,
annaabi.ee 
