Tp-10 2011 Eesmärk Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond perekonna moodustamise aluseks on: abielu veresugulus või sugulussuhted lapsendamine mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks Perekond perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone Perekonna tüübid Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 3 muutjat: korraga lubatud kaasade arv milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted
Inimeste sallimatus Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisemaid isikuomadus ,mis määrab iga isiku suhtumist ümbritsevasse maailmasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum on ühiskond, seda suurem on sallivus rahva suhtes. Tolerantsus on tee toimivasse ühiskonda, kus teisiti olemist või mõtlemist ei võeta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestlased ei suuda sellest aru s...
Pulma stsenaarium I Noorpaar saabub 25 minutit enne tseremooniat. Külalised juhatatakse saali kas pulmavanema või vastav perekonnaseisuosakonna inimese poolt. Noorpaarile selgitatakse eelnevalt kõiki toiminguid-samme, mis neid ees ootab. Naine asub mehe paremal käel! II Ametlikule osale järgnevad õnnitlused, lilled (võib anda ka pulmamajas) ja pildistamine. Õnnitluste ajaks astub noorpaari kõrvale lilleneiu, kelle sülle antakse kingitavad lilled. Lilleneiu on eelnevalt kindlaks määratud. Peale pidulikku abielu registreerimist on kombeks grupipilt teha. Treppidest alla astudes võib pulmarahvas teie teele roosikroonlehti puistata ja värske abielumees võib ju naistki "kätel kanda"! III Peigmees aitab kõigepealt mõrsja autosse, alles siis siseneb ise. (Autodele on eelnevalt kinnitatud valged lindid.) Lilled võiksid mahtuda mujale autosse, kuna pulmaauto pagasiruumis võib olla juba niigi kitsas (auväravate-naps, pulmavanema kohver). Auto...
olema kellelegi tänavatel kuulutada. See on lihtsalt üks osa naistest ja meestest, mida ise valida ei saa. Vaadates suhtumist seksuaalvähemustesse, on inimesed aastate jooksul muutunud tunduvalt tolerantsemaks. Kui veel kümme aastat tagasi oli seksuaalvähemuste ümber vaikus ja homoseksuaalne käitumine isegi kriminaalkorras karistatav, siis nüüd on vabadust sedavõrd, et samast soost inimestel pole enam takistusi omavaheliseks normaalseks suhtlemiseks ja kooseluks. Läbi ajaloo on näha, kuidas nulltolerants on põhjustanud kannatusi tavalistele ja süütutele inimestele. Juudi rahvuse saatust läbi sajandite on mõjutanud see, kui sallivalt või sallimatult on neisse suhtutud.Esimene suurem pagendus nende kodumaalt toimus juba enne Kristuse sündi,kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma.Viimane ja ühtlasi suurim küüditamine oli aga mõned aastakümned tagasi.Teise maailmasõjal ajal valitsenud Hitler
Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse: 1. Liberaalne riik. Esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab
Suur raha on see, mis paneb neid kaaslast ümmardana. Kallid juveelid, karusnahad, luksusautod ja viimase peal make up on see, mis räägivad enda eest. Raske on mõista, mis toimub nende linnukeste südames. Õnneks ei ole sõnaõiguseta moorid tänavapildis domineerivad. Küll aga võib kohata tülpinud ja luitunud väljanägemisega pereemasid, kes ümmardavad abikaasat ja oma sisemised vajadused alla suruvad. Eneseohverdamine on muutunud nende igapäevaosaks. Nora abielu oli muutunud kooseluks. Ei sajand tagasi ega ka praegu tähenda abielu ainult allkirjastatud paberit. Olles abielus tuleb päevast-päeva püüda elada oma kaasa ja laste heaks, neid kõigis ettevõtmistes jäägitult toetades ja austades. Abielu selle otseses tähenduses saab toimida vaid siis, kui mõlemad osapooled selle õnnestumisse panustavad. Naine andis selle nimel endast parima. Helmer seevastu tähtsustas vaid pereliidu välist fassaadi
Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab inimesi tagasi südametunnistus, omamoodi piirang, millega on vahel raske toime tulla. Tekib olukord, kus on raske endale teadvustada ja selgelt määratleda, mis on õige ning mis mitte. Tänapäeva tsivilisatsioonis on inimeste lubatud käitumisele üsna selged piirid seatud. Eesti
3) konkreetses kasvukeskonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Kokkuvõtalt võib väita, et kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusjoone kujundamiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng peab kinlustama neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seetõttu on õpilastel murdeeas sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskooli üks olulisemaid kasvatusülesandeid. Kasutatud kirjandus. 1. Butterworth, G.Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. TÜ Kirjastus 2. Krull, E. (2000) Pedagoogilise psühholoogia alused. TÜ Kirjastus
Perekond paneb esimestel eluaastatel inimese arenemisele ja haridusele kõige tähtsama aluse. Seal valitseb vastastikune usaldus, heatahtlikkus ja armastus, mis on kõige tähtsamad tingimused edukaks kasvatuseks. Ka lapse sotsiaalse arengu seisukohalt mängivad suurt rolli lapse kiindumussuhted vanematega, see aitab kujundada põhiusaldust enda ja maailma vastu. Kindlas kiindumussuhtes olevad lapsed on suheldes seltsivamad, sõbralikumad ja enesekindlamad. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid vabaaja tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Ma olen õnnelik, et Eesti on üks nendest maadest, kus saadakse aru lapse esimeste eluaastate kasvukeskkonna ja vanemate läheduse vajadusest
Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne
Tallinna Tehnikaülikool Kaunis Kuldking REFERAAT TALLINN 2008 Kaunis kuldking, ladina keelne nimetus Cypripedium calceolus on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik ja ühtlasi ka Eesti üks suureõielisemaid taimi üldse. Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ...
Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2. Cyrillus Kreegi elulugu 5 2.1 Lapsepõlv 5 2.2 Haridustee 5 2.3 Cyrillus Kreegi edasine elu 6 2.4 Cyrillus Kregi looming 6 3. Kokkuvõte 6 4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9 SISSEJUH...
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
Seega toimub taime ja bakteri vahel sümbioos. Taime surma järel jäävad mügarbakterid mulda ja kõdunevad, rikastades mulda lämmastikuga. Mükoriisa: Enamikul puudest ja paljudel rohttaimedl leiame suhteliselt lühikesi paksenenud harulisi külg-ja lisajuuri . Need kujutavad endast seeneniidistiku ja juurekoe tiheda ühenduse tagajärel tekkinud seejuuri ehk mükoriisasid. Sellist nähtust kus seened ja kõrgemate taimede juured moodustavad mükoriisasid nimetatakse kooseluks mükoriisa näol. Mükoriisade moodustajateks on tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad, kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad. Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kujuga seenejuured. Anatoomilise ehituse alusel eristatakse kolme tüüpi mükoriisasid: *Endotroofne juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid
Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne
korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja vanemad võivad oma tütre saata gümnaasiumi õppima. Turja viletsas tares tuntakse seevastu pidevat puudust, leib lõpeb poolest talvest ning Hannesele hariduse andmise plaan jääb ainult mõtteks. Selle asemel peab nooruk asuma aerude taha, kus tormi korral tuleb silmitsi surmaga nii pingurada, et peopesad verel.
Seedekanalis on rohkesti mikroobe ja muidki väikeorganisme. Kõige rohkem on baktereid, kuid leidub ka mikroskoopiliselt avastatavaid seeni. Jämesoole bakterid produtseerivad mõningaid kasulikke aineid, nagu vitamiine ja lühikese ahelaga rasvhappeid. Samas eraldavad nad ka mürgiseid ainevahetusprodukte, ent need ei saavuta enamust, kuna soole limaskest ja maks suudavad need kahjutuks teha. Organism on kohanenud kooseluks tavaliste soolebakteritega. Need suudavad takistada ka pahaloomuliste mikroobide levikut seedekanalis. Kõhulahtisus on sageli märk, et soole normaalfloora on taandunudhaigusttekitavate bakterite eest. Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole mikrofloorast. Samasugune olukord on siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega. Kohalikud elanikud ei haigestu, sest need mikroobid on nende organismile omased. 1.8
lapsele vastuvõetavalt. Ta peab teadma, et teda armastati (omal viisil teevad seda kõik lapse hooletusse jätnud vanemad) ja tuleb leida lapse jaoks vastuvõetav põhjendus nt. ema oli noor ja tal oli raske. · Normaalsete ja tervete suhete korral ei kohuta last teadmine, et tal on olemas ka bioloogiline pere. Laps teeb ise oma valikud selle järgi, kes temast hoolib ja kes teda armastab. Ausus ja avatus tekitavad usalduslikud suhted, mis on alus normaalseks kooseluks. · Lapsendamise otsust peavad toetama lähedased pereliikmed, sest ka nemad saavad omale uue rolli- tädi, onu, vanaema, vanaisa... · Lapse kasvatamine on vastutusrikas: nii bioloogilises perekonnas kui ka lapsendaja perekonnas. · Lapsendamine on SUURIM HEATEGU! (http://www.omapere.ee/index.php) Mida tunneb laps, minnes uude keskkonda (kasuperre) Uude keskkonda sattudes me tavaliselt kompame ümbrust ja inimesi. Kõik on uus ja väga
,,Sotsiaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist ja suhtlemist teiste laste ja täiskasvanutega, lapse tegevuste, eelkõige mängu arengut, iseseisvust ning toimetulekuoskusi, ka emotsioonide kontrolli ja väljendamise oskust, mis on tihedalt seotud kollektiivis kohanemisega; vaadeldakse ka lapse kõlbelist ja esteetilist arengut Perekonnal on suur mõju laste arengule, isiksuse kujunemisele ja sotsialiseerumisele. Sotsiaalne areng kindlustab lastel ühiskondlikuks kooseluks vajalike oskuste ja pädevuste kujunemise" (Krull 2000). Nagu on selgunud Eesti Laste ja Noorte Diabeediühingu korraldatud vestlusringides, diabeedialastes internetifoorumites on paljud lapsed ja lapsevanemad oma murede ja probleemidega üksi ning see takistab ühe enam lapse sotsiaalset arengut. Laps ei saa üksi osa võtta sünnipäevadest, klassiüritustest jms kuna ei saa iseseisvalt oma haigusega hakkama.
Teraapiasse võib tulla ka emaga, sõbrannaga, vennaga jne, kui teie suhted on muutunud keeruliseks või soovite sügavamat ühendust. (Tamming, teraapiakeskus, 2015) Pere- ja paariteraapia Sageli tekivad probleemid pereliikmete vahel kiirest eluviisist ja puudulikust suhtlemisest. Nii süveneb mõistmatus ja võimust võtab üksinduse tunne. Sellest olukorrast on võimalik välja tulla, kui igat pereliiget võetakse kuulda. Pere- ja paariteraapia on soovitatav nii kooseluks valmistumisel, kooselu mistahes perioodidel, kui ka lahutamisega seoses. Teretulnud on lapsed, abikaasad, vanavanemad, vallalised, üksikvanemad, kasuvanemad. Teraapiasse võib tulla nii üksi kui oluliste inimestega (Teraapiakeskus, 2015) 8 5. TRE meetod TRE on lihtne meetod, milles kasutatakse kehalisi harjutusi selleks, et vabastada stressi või pingeid
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad
perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise; perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm. 43.Perekonna kui väikese grupi tunnused Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks perekonna moodustamise aluseks on: abielu veresugulus või sugulussuhted lapsendamine mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks 44.Kaasaegsed perekonna tüübid Korraga lubatud abikaasade arv : Üks-monogaamia Abikaasa valik :vaba valik Põlvnemisliin: mõlemast võrdsel Abielupaari kodu:omakodu neolokaalne Võimusuhted:egalitaarne-suurem võrdsus Perekonna funktsioonid: spetsialiseerinud-kaitsta perekonda Struktuur :tuumikperekond Kohustluste suund abielusidemed ja lapsed 45.Sotsiaalne võrdsus ja ebavõrdsus
Saare abikaasa) Eestit, et isiklikult mõjutada M. Saart Ameerikasse sõitma. Liisi sõitis tagasi Ameerikasse 24. aprillil 1939. aastal. Tal ei olnud õnnestunud veenda Mart Saart ega ka poeg Ülot sõitma koos temaga. Hiljem Liisi ja Heli enam Eestit ei külastanud. 1929. aastal tutvus M. Saar Tallinnas Magda Takiga (16.06.1907-6.09.1972). Kuna Liisi ja Heli Saare tagasitulek kodumaale näis heliloojale üha suurema küsimärgina, arenes tutvus Magda Takiga peagi ühiseks kooseluks. Vanadusperioodil oli Magda M. Saarele hoolitsevaks abikaasaks. Kuigi kooselust sündis tütar Tuuli, pidas helilooja kirjavahetust ka Heliga. 15 TALLINNAS AASTATEL 1943 1963 Saksa okupatsiooni aastail soikus Saare looming suuresti. 1943. a. asus Saar pedagoogina tööle Tallinna Konservatooriumis. 1944. aastal kutsuti Saar tööle Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsioonieriala õppejõuks. Samal ajal andis
Õppida tähendab Skinnerile kujundada käitumist tasustamise ehk kinnistamise mõjul (ema kinnistab lapse käitumist sellega, et pöörab talle tähelepanu). Skinneri seisukoht on, et isiksus kujuneb tuhandete kinnistamisjuhtude lõpptulemusena. Üldiselt inimesed kinnistamist ei teadvusta. Igas olukorras toimib inimene viisil, mille määravad parajasti kõige tugevamini mõjuvad kinnistusseosed (Veisson, Veispak, 2005: 34). LASTEAIA SOTSIAALNE KESKKOND Ühiskondlikuks kooseluks vajalikud sotsiaalsed oskused kujundatakse lastel sotsialiseerumise käigus. Sotsialiseerumise eesmärk on kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuures lapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed- vennad, vanavanemad ning teised täiskasvanud. Lapse sotsiaalne areng kujutab endast seega moraalinormide omandamist. Psühhosotsiaalse arengu all mõistetakse eelkõige lapse isiksuse arengut ja laste omavahelisi suhteid. Eristades sõnu
26. Mis on riik ja mis on riigi tunnused? Selgita! Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui ka teiste heaks. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke
kaitsevajadus; Grotius – suveräänne on rahvas, mitte monarh; Hobbes – kõikide sõda kõikide vastu – enesesäilitamise tahe, kus rahu tuleb saada relvade abil, selleks aga on vaja lepingut; Rousseau – ratsionaalne leping e ühistahte vabadus). Mõju USA iseseisvusdeklaratsioonile, 20 saj demokraatia. Orgaaniline teooria – Aristoteles ja inimene kui ühiskonnas rolli täitja kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Hegel: maailma ajalugu kui maailmavaimu arengu kõrgeim vabadus ja mõistus, mille tipus on riik. Võimuteooria – tänu ühe grupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Totaalne riik ja haldusriik Liberaalriik (F. Lasalle: riik kui öövalvur) vs sotsiaalriik heaoluriik [riikliku tegevuse ulatus]
Tema sõnul õigustab end vaid selline õpetamine, mis on ees õpilase tegelikust arengutasemest. Õppetöö korraldus peab olema selline, et see käivitaks need vaimsed toimingud, mis on alles kujunemisjärgus. Võgotski käsitleb õpetamist eelkõige välise sotsiaalse mõjuna VI Õpilaste sotsiaalne, isiksuslik ja füüsiline areng 1. Sotsiaalse arengu mõiste ja põhilised sotsiaalset arengut mõjutavad faktorid. Sotsiaalne areng on protsess, mis kindlustab lastel ühiskondlikuks kooseluks vajalike oskuste ja pädevuste kujunemise. Sotsiaalset arengut mõjutavad: sünnipärased eeldused ning vanusega kaasnev sotsiaalne kogemus - üldine sotsiaalne kogemus ja - elukeskkonnast tingitud spetsiifiline sotsiaalne kogemus 2. U. Bronfenbrenneri bioökoloogiline arengumudel (mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteemide tähenduses), lapse sotsiaalset arengut mõjutavad toimesüsteemid.
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
abielu või adopteerimine. Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks perekonna moodustamise aluseks on: o abielu o veresugulus või sugulussuhted Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 14 Sotsioloogia alused Liina Käär o lapsendamine o mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone 61. Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist? Monogaamia - üks mees abielus ühe naisega. Polügaamia - üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga:
1939. aasta märtsis külastas Elise Eestit, et isiklikult mõjutada Mart Saart Ameerikasse sõitma. Elise sõitis tagasi Ameerikasse 24. aprillil 1939. aastal. Tal ei olnud õnnestunud veenda Mart Saart ega ka poeg Ülot sõitma koos temaga. Hiljem Elise ja Heli enam Eestit ei külastanud. 1929. aastal tutvus Mart Saar Tallinnas Magda Takiga. Kuna Elise ja Heli Saare tagasitulek kodumaale näis heliloojale üha suurema küsimärgina, arenes tutvus Magda Takiga peagi ühiseks kooseluks. Vanadusperioodil oli Magda Mart Saarele hoolitsevaks abikaasaks. Kuigi kooselust sündis tütar Tuuli, pidas helilooja kirjavahetust ka Heliga. 20.veebruaril 1944.a. abielluski Mart Saar teist korda. Abikaasa oli Magda Takk. Mart Saar meenutab: "Jalutasin oma tulevase abikaasaga metsas. Olime noored ja tahtsime teineteise vastu äärmiselt viisakad olla. See oli Hüpassaares, minu kodukohas, kus on väga palju metsa
Keskendutakse suhete loomisele, raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. Mina asendub Meiega. Ei suuda allutada oma egoistlikke huve, siis tuleb isolatsioon- tunnevad ennast ilma juurteta. Selleks et luua suhet, peab olema vastanud küsimusele kes ma olen? Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike. 7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna. Kui on olemas, tagab positiivse tunde elu jätkumisest. Noorema põlvkonna toetamine, ebaõnnestumised võivad viia enesessetõmbumiseni ehk stagnatsioonini. Kellele mind vaja on. Tahab tunda, et on kasulik ja vajalik. Hoolimine ja hoolitsemine. Kui kriis negatiivse lahendusega inimene muutub egoistlikuks, põikpäiseks, hellitavad iseennast.
Keskendutakse suhete loomisele, raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. Mina asendub Meiega. Ei suuda allutada oma egoistlikke huve, siis tuleb isolatsioon- tunnevad ennast ilma juurteta. Selleks et luua suhet, peab olema vastanud küsimusele kes ma olen? Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike. 7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna. Kui on olemas, tagab positiivse tunde elu jätkumisest. Noorema põlvkonna toetamine, ebaõnnestumised võivad viia enesessetõmbumiseni ehk stagnatsioonini. Kellele mind vaja on. Tahab tunda, et on kasulik ja vajalik. Hoolimine ja hoolitsemine. Kui kriis negatiivse lahendusega inimene muutub egoistlikuks, põikpäiseks, hellitavad iseennast.
92. Mis on perekond? Perekonna tunnused. Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine. Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks perekonna moodustamise aluseks on: o abielu o veresugulus või sugulussuhted o lapsendamine o mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone 93. Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist? Monogaamia - üks mees abielus ühe naisega. Polügaamia - üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga:
Saart Ameerikasse sõitma. Liisi sõitis tagasi Ameerikasse 24. aprillil 1939. aastal. Tal ei olnud õnnestunud veenda Mart Saart ega ka poeg Ülot sõitma koos temaga. Hiljem Liisi ja Heli enam Eestit ei külastanud. 1929. aastal tutvus M. Saar Tallinnas Magda Takiga (16.06.1907-6.09.1972). Kuna Liisi ja Heli Saare tagasitulek kodumaale näis 24 heliloojale üha suurema küsimärgina, arenes tutvus Magda Takiga peagi ühiseks kooseluks. Vanadusperioodil oli Magda M. Saarele hoolitsevaks abikaasaks. Kuigi kooselust sündis tütar Tuuli, pidas helilooja kirjavahetust ka Heliga. 2.4 Tallinnas aastatel 1943 1963 Saksa okupatsiooni aastail soikus Saare looming suuresti. 1943. a. asus Saar pedagoogina tööle Tallinna Konservatooriumis. 1944. aastal kutsuti Saar tööle Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsioonieriala õppejõuks. Samal ajal andis ta lõpliku viimistluse kahele "Eesti süidile", mis ilmusid 1946
Anaeroobsed ja ka mõningad teised bakterid hukkuvad pärast organismist väljutamist kiiresti. Mõned liigid, nagu E. coli, suudavad mõnda aega pinnases ja vees elada; nende esinemist looduslikes vetes peetakse märgiks, et vesi on saastunud roojaga. Jämesoole epiteel poolt toodetud lima, antimikroobsed peptiidid ja IgA-d hoiavad oma baktereid kontrolli all ja aitavad võidelda sissetungivate patogeenidega. Organism on kohanenud kooseluks tavaliste soolebakteritega. Need suudavad takistada ka pahaloomuliste mikroobide levikut seedekanalisse. Kõhulahtisus on sageli märk sellest, et soole normaalfloora on taandunud pahaloomulise eest. Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole normaalfloorast. Mingi pahaloomuline bakter võib sel juhul vabalt vohada. Samasugune on olukord siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega
R. Descartes : mos geometricus- mehaaniline maailmapilt I.Newton: maailma funktsioneerimise seaduspärasused (vs Aristotelese teleoloogia) Moraal ja poliitika- leida kindel alus uuele süsteemile. Selleks peab inimene ennast vaatlema ning selle kaudu õpime tundma ka teisi inimesi ja avastame moraalireeglid. Eesmärk : enesesäilitamine, millest tuletatud on moraalireeglid, et ühiskonnas tuleb säilitada rahu ja stabiilsus. ,,ühiskondlikkuse" mõiste inimene on loodud kooseluks. Suhe religiooni inimesed vabanesid religioonist, olid küll jätkuvalt religioossed, aga religioon taandati privaatsfääri. Moraalifilosoofia vabanemine moraaliteoloogiast Descartes: Jumal kui käivitaja, ta lõi maailma, kuid ei sekku selle funktsioneerimisse, sest maailmas on omad mehhanismid. Hugo Grotius: Loomuõigus kehtiks ka siis, kui jumalat poleks või teda ei huvitaks, mis maailmas toimub. VALGUSTUS ratsionalism nägemus, et valgustuse ajal sai lõplikult domineerivaks
Anaeroobsed ja ka mõningad teised bakterid hukkuvad pärast organismist väljutamist kiiresti. Mõned liigid, nagu E. coli, suudavad mõnda aega pinnases ja vees elada; nende esinemist looduslikes vetes peetakse märgiks, et vesi on saastunud roojaga. Jämesoole epiteel poolt toodetud lima, antimikroobsed peptiidid ja IgA-d hoiavad oma baktereid kontrolli all ja aitavad võidelda sissetungivate patogeenidega. Organism on kohanenud kooseluks tavaliste soolebakteritega. Need suudavad takistada ka pahaloomuliste mikroobide levikut seedekanalisse. Kõhulahtisus on sageli märk sellest, et soole normaalfloora on taandunud pahaloomulise eest. Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole normaalfloorast. Mingi pahaloomuline bakter võib sel juhul vabalt vohada. Samasugune on olukord siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
ebaõigusega, mis toob kaasa ebaõigluse. Samas ei saa anda ammendavat inimõiguste loetelu. Inimloomusest tulenevad õigused ei sõltu ajast ja ruumist, kuid iga inimene elab kindlal ajal ja kindla riigi õigusruumis. Inimõigused põhinevad vabadusel. Inimesel on õigus eeldada, et mitte keegi ei sekku tema ellu, aga kui see juhtub, siis nõuda taolise sekkumise lõpetamist. Inimene elab ühiskonnas, mis on korraldatud inimeste kooseluks ja aitamiseks. Igaühel meist on õigus loota kaasinimeste abile, kui keegi meie elu, tervist, vabadust ja vara ohustab. Riigilt on meil õigus nõuda kaitset. Ühiskonnas elades on igal inimesel oma huvid kooselu korraldamisel, seega on tal õigus oma eesmärkide saavutamiseks tegutseda ja otsida mõttekaaslasi. Oma õiguste kasutamiseks, eriti siis, kui need põrkuvad teiste inimeste samasuguste huvidega, on meil õigus nõuda korda ja menetlust õiguste vaagimiseks,
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse: 1. Liberaalne riik. Esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab
Rahvas loobub vabadusest teatud motiividel (sofistid kaitsevajadus; Grotius suveräänne on rahvas, mitte monarh; Hobbes kõikide sõda kõikide vastu enesesäilitamise tahe, kus rahu tuleb saada relvade abil, selleks aga on vaja lepingut; Rousseau ratsionaalne leping e ühistahte ja vabadus). Mõju USA iseseisvusdeklaratsioonile, 20 saj demokraatia. Orgaaniline teooria Aristoteles ja inimene kui ühiskonnas rolli täitja; kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Hegel: maailma ajalugu kui maailmavaimu arengu kõrgeim vabadus ja mõistus, mille tipus on riik. Võimuteooria tänu ühe grupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti, kui võimu haaramise teel. Sellel teoorial rajaneb marksistlik riigiõpetus. Riikliku tegevuse ulatuse järgi:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..............................................................
kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Abieluvarasuhe (PKS § 24) NB! Ka lahusvara puhul on abikaasal perekonna ülalpidamiskohustus ning vastutus kohustuste eest. Abielu lõppemine: PKS § 63 Abikaasa surm Abielu lahutus Faktiline (pooled teavad, millal abielu läbi sai) juriidiline Lahuselu: PKS § 22 Ruumiline lahuselu? Subjektiivselt puudub vähemalt ühe abikaasa tahe kooseluks. 1) Abikaasade vahel puudub ühine majapidamine (loobutud või pole seda loodud) 2) Vähemalt üks abikaasadest ei soovi seda taastada (-) Sõda; vangistus Lahuselu õiguslikud tagajärjed Abikaasa ülalpidamiskohustuse muutumine (PKS § 16 lg 3-4) Tarbevara jagamine (PKS § 22) Eluaseme kasutusõiguse määramine (PKS § 23) Abielu lõppemine abikaasa surma tõttu Abielu lõpeb abikaasa surma hetkel (PKS § 66)
Lepingu sôlmimise motiivid vôivad olla erinevad (sofistid Vanas kreekas) Vôrdsed kodanikud pidasid selleks vajadust kaitsta sisemist korda ja kaitsta oma riiki välisvaenlaste eest. Lepinguteoorial oli vahetu tähendus ka 1776.a. Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonile. See on môjutanud samuti arusaamu demokraatlikust ühiskonnakorraldusest XX sajandil. · 2. Orgaaniline teooria - pärineb Arsitotelese ôpetusest "Polteiast". Kooseluks ja koostööks ning sellise organisatsiooni rajamiseks on riik inimeste jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik orgaaniline ühiskonna struktuur. (Seda elustasid ka saksa idealistlikud filosoofid. Hegel " Riik kehastab kôrgeimat ratsionaalsust, kuna ta ühendab inimese môistuse ülemvôimu alla. Riigi areng on toimunud suurema vabaduse suunas") · 3. Vôimuteooria- väidab, et tänu ühe inimgrupi vôimule luuakse poliitiline ühendus. Ajalooline kogemus ôpetab, et
Jämesool Jämesooles ei ole soolehatte, küll aga limarikast dekreeti tootvad soolenäärmed. Rooja kuivkaalust umbes neljandiku moodustavad elus ja surnud bakterid. Anaeroobsed ja ka mõningad teised bakterid hukkuvad pärast organismist väljutamist kiiresti. Mõnes liigid, nagu Escherichia coli, suudavad mõnda aega pinnases ja vees elada; nende esinemist looduslikes vetes peetakse märgiks, et vesi on saastunud roojaga. Organism on kohanenud kooseluks tavaliste soolebakteritega. Need suudavad taksitada ka pahaloomuliste mikroobide levikut seedekanalisse. Kõhulahtisus on sagely mark sellest, et soole normaalfloora on taandunud pahaloomulise eest. Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole normaalfloorast. Mingi pahaloomuline bakter võib sel juhul vabalt vohada. Samasugune on olukord siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega (reisidiarröa)
Sotsiaalse arengu mõiste ja põhilised sotsiaalset arengut mõjutavad faktorid. Enamasti vaatlevad psühholoogid õpilaste isiksuse arengut 3 mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on: sünnipärased isiksusejooned; vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühs või mitmes kultuurikontekstis ja konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Definatsioon - Sotsiaalne areng kindlustab lastel ühiskondlikuks kooseluks vajalike oskuste ja pädevuste kujunemise. Sots. Arengut mõjutavad kasvukeskkond, ümbritsevad inimesed, geenid. Sotsialiseerimise sihipärasus ja arendusülesanded. Kasvatuse iseloomu määravad suures osas täiskasvanute ootused laste soorolli kujunemisele ja vanuseastmele vastavate rollide täitmisele. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusjoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena
on võimalik vanematele mõeldud kursusi, kus vanematele antakse juha- kamiseni, mida laps tajub väga selgelt. õppida! tust n jj loengu vormis kui ka praktilise tegevuse käigus. Kõigile Piiramatus vabaduses kasvanud lapsel ei ole edaspidises vanematele mõeldud koolituseni ei ole asi jõudnud. Siiani ei elus enam võimalik õppida kooseluks vajalikke reegleid (puu- eksisteeri võimalust, et riiklikud hoolekandeasutused, nagu dub eeskuju). Puutudes kokku inimestega väljaspool perekon- näiteks perenõuandlad, saaksid iga uue lapse sünni puhul naringi, võib juhtuda, et inimesed aduvad piire mittetundva võtta ühendust kõigi noorte vanematega. lapse käitumise läbi, nagu oleks kahjustatud nende isiklikke
kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja vanemad võivad oma tütre saata gümnaasiumi õppima. Turja viletsas tares tuntakse seevastu pidevat puudust, leib lõpeb poolest talvest ning Hannesele hariduse andmise plaan jääb ainult mõtteks. Selle asemel peab nooruk asuma aerude taha, kus tormi korral tuleb silmitsi surmaga nii pingurada, et peopesad verel.
Perekond eksisteerib kõikides ühiskondades läbi aja ja ruumi. Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine. Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks perekonna moodustamise aluseks on: o abielu o veresugulus või sugulussuhted o lapsendamine o mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone 118 Perekond on üks võimsam kultuuriliste normide kogum, mis piirab seksuaalsust ja suunab seda sotsiaalselt produktiivsetesse kanalitesse. Sotsiaalset kontrolli sugutungi üle teostakse mitmete reeglite alusel, mis määravad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
