Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus. Euroopa muutub järjest enam niinimetatud libisevate piiridega Euroopaks. Ulrich Beck ja Edgar Grande esitavad kriitilise küsimuse - kuidas saab tekkida Euroopa ühisruum olukorras, kus Euroopa Liit ei loo piisavalt võimalusi sotsiaalse ja poliitilise ühtekuuluvuse ning kodanikkonna vabaks arenguks (Beck, Grande 2004: 148). Rein Ruutsoo ja Leif Kalevi viimaste aastate uurimistöö tulemused kinnitavad, et eurooplaseks olemine algab loomulikust huvist Euroopas toimuva suhtes ja selle jätk on Euroopa kodanikuks saamine. Nende arvates on tulevikus integratsiooni üheks võimalikuks aluseks nii elanike laienev topeltkodakondsus kui ka eelnevast väljakasvav mitmikkodakondsus (Ruutsoo, Kalev 2005; Kalev 2006). Eesti rahvusriik ei saa tänapäeva maailmas olla edukas minemata kaasa Euroopa
1980. Aastal 1980 saavutas vene keele ülistamine haripunkti. Selle aasta oktoobris oli valmis kirjutatud ja saadetud avalik kiri Eesti NSV-st. Selles kirjas üritasid nelikümmend haritlast kaitsta eesti keelt. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi komunistliku parteiga. Allakirjutajatest oli näiteks tuntud Jaan Kaplinski, Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi. 1980. aastatel õpetati vene keelt juba lasteaedades ja koolides esimeses klassis. Ka vastuvõtt ülikoolidesse, kus õppetöö toimus vene keeles, võeti meelsasti. Kui
Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik kodanikud ja kõikide kodanike toimetulek peaks olema kindlustatud (Redlich, 2000). Heaoluriik keskendub kodanike elujärje ja inimarengu edendamisele. Seejuures jäävad nii heaoluriigi eesmärgid kui nende valitsuse abil tagamise realistlikkus sageli vaieldavaks (Jakobson, Kalev, Lumi, Ruutsoo, Saarts, Sootla, Toots, Vetik, 2011, lk. 341). Seda just seetõttu, et tagatavad inimõigused ja demokraatia on potentsiaalselt ohtlikud rahvuslikule ühtsustundele, mistõttu ei ole inimesed enam nõus oma isiklikke huve ohverdama. Heaoluriik tekib, kui riik on saavutanud mingi kindla taseme, et sellest lähtuvalt siis hüvesid laiali jaotada. Heaoluriik pakub lisaks poliitilistele õigustele ja vabadustele veel ka majanduslikke ja sotsiaalseid tagatisi
Kirjastus, 1952 Tuntumad teosed Stalinist Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1944 "Stalinlik sugupõlv" Ilukirjandus ja Kunst, 1946 "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist" Poliitiline Kirjandus, 1946 "Jossif Vissarionovits Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953) Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp" Poliitiline Kirjandus, 1947 Kaarel Haav ja Rein Ruutsoo "Eesti rahvas ja stalinlus" Olion, 1990 "Stalinlik vägivallamasin" Olion, 1990 Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Jossif_Stalin http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/jossif_stalin http://www.hot.ee/ajaloost/text/2ms/isikud/stalin/text/jossi f_stalin.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/stalin_ kerda.htm http://et.wikiquote.org/wiki/Jossif_Stalin http://et.metapedia.org/wiki/Jossif_Stalin Tänan kuulamast!
Taasiseseisvumine kas taeva kingitus, NSV Liidu lagunemise või Eesti rahva kindla tahteavalduse tulemus Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991.aastal. Selle üle, miks sündmused just nii arenesid ning kuidas iseseisvumine võimalikuks sai, on erinevaid arvamusi. Meie, eestlased tahame ikka öelda, et meie endi nõue vabadusele, oli peamine põhjus. Paljud ajaloolased, nt rein Ruutsoo, arvavad aga tõese seletuse peituvat mitmete asjaolude kokkulangemises. Mina leian samuti, et taasiseseisvumine sai võimalikuks erinevate tegurite koosmõjul. 1985.aastaks oli selge, et NSV Liit on sattunud ummikusse nii majanduses kui välispoliitikas. Reformid olid möödapääsmatud ning nendega tegi kiiresti algust 1985.aasta märtsis võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas perestroikapoliitikat, mis oli kuus aastat hiljem NSV Liidu lagunemise üheks põhjuseks
2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
Tihti soovitakse siseneda kinnisest uksest märkamata kõrvalasuvat avatud ust. 41. Anu Lamp Nõmme pargis. Mis juhtub, kui sa ütled, mida mõtled. Kasvatus iroonia relvaga. Kui palju, kuidas ja kas üldse öelda. 42. Jaak Johanson Vanalinna muusikamaja õuel. Meenutus augustiõhtutest, mil nagu haldjaparv oleks seal õues viibinud. Tegelik avatus vanalinna tagasi, et oleks kus juttu puhuda ja pilli mängida tegelike külalistega, kes pole turistid ega kliendid. 43. Rein Ruutsoo Suur-Ameerika maja aias. Segamatus ja privaatsus, emotsionaalne keskkond ühe kesklinna maja juures. 44. Urmas Vadi vanalinnas. Iseseisva elu algus. Tallinnas on alati surve, paranoiline tunne, kust saada raha. Tartus seda pole. 45. Ivan Makarov vanalinnas. Naturaalne kivi, lääne hõng, gootika. Hipist kirikurenoveerija, kes jutlustas kõige kaduvusest. Aga ehitamise eest makstakse hästi. 46. Ilja Sundlevitš Vabaduse väljakul
tootmisvahendeid. 2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus „Poliitika ja valitsemise alused“, esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. “ Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks. Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus
2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
Hüpotees leidis kinnitust: ökoloogilistel nõudmistel võidusaavutamine andis eestlastele julguse esitada ka poliitilisi nõudmisi ja viis lõpuks Eesti iseseisvumiseni. KASUTATUD KIRJANDUS: HEIKI VALK, LAURI VAHTRE , MART LAAR – „Kodu lugu“. AS „Infotrükk“ Tallinn 1992 MATI LUKAS väljaande direktor Teatmik- aastaraamat 2002 „Elu Eestis“. Tunne Kelami Büroo „ Hirvepark 1987“. MTÜ Kultuuriselts Hirvepark 2007. Ruutsoo,R. (2009,august 21). Balti kett1989-kes olid võitjad, kes kaotajad. Õpetajate Leht Varrik,M.(2009). Balti Ketist ajaloolase pilgu läbi. Balti kett 20.Meie Maa.,6. Kruuse,K.(2009, juuli 22). Balti kett ühendas 20 aastat tagasi oma riigi taastajate käed.Balti kett 20. Meie Maa., 6-7. Prei,T.(2009,august 8).Balti kett kuulutas vabaduse vääramatut saabumist. Oma Saar., 10.
Mitmuses kodanike välja toomine rõhutab ühiskonna avatust, pluralismi, ühistegevust ning mitmealgelisust. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. KASUTATUD KIRJANDUS Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond- Mikko Lagerspetz, Aire Trummal, Rein Ruutsoo, Erle Rikmann, Daimar Liiv Poliitika ja valitsemise alused-Anu Toots, Georg Sootla, Leif Kalev, Mari-Liis Jakobson, Ott Lumi, Raivo Vetik, Rein Rutsoo, Tonis Saarts http://riigiteadused.tlu.ee/elvalikaine/file/Kodanikeyhiskonna_moiste.pdf https://www.siseministeerium.ee/30410/ http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11711&op=archive2 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kodaniku%C3%BChiskonna_arengu_kontseptsioon LISAD Lisa1.Majandussektrorid
kultuuriinstitutsioonide taastamist. Tehti esimesed haridusuuenduse katsed. Märgatavalt avardus kultuurikontaktide loomine välismaailmaga. Hakkasid ilmnema esimesed massikultuuri ja elitarismi tendentsidest. Algas turumajanduse ja kultuuri kommertsialiseerumine. Viimaks ometi oli kultuurile tekkimas materiaalne baas. Samuti alustati kaasaegsete kultuuri- ja hariduskontseptsioonide väljatöötamist (Kuldna Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn, 1991; Ruutsoo Pilguheit Eesti kultuurilukku. Programm. Tallinn, 1989. ; Vahtre Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn, 1993). 10 3. Tulemused Hasselblatt (2006) Tartu Kirjanduse Majas 7. Novembril ütles järgmist: "Pole olemas mingit spetsiifilist rahvuskultuuri, kuna alati ja igal pool on igasugused vastastikkused mõjud tuntavad. Nii ongi vale rääkida sellest, kuidas on erinevad kultuuritraditsioonid
16.10.2016 Allikavaliku põhikriteeriumid · Relevantsus - haakuvus uurimisfookusega · Allikate akadeemiline kvaliteet Akadeemilised, pool-akadeemilised ja mitte-akadeemilised allikad Eel-retsenseeritavus · Autor - kas autor ta on antud alal tunnustatud autoriteet ja ka varem sellel teemal kirjutanud? · Rein Ruutsoo väidab midagi valimissüsteemide kohta kas usaldada? · Kirjastus/väljaandja · Värskus kas pole vananenud? · Objektiivsus kas objektiivne või võiks olla kallutatud? · Keelekasutus kui pole akadeemiline, siis ole ettevaatlik YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 4 Tunnustatud rahvusvahelised kirjastused sotsiaalteadustes · Oxford University Press
Euro kasutuselevõtmine ei too kaasa inflatsiooni olulist kiirenemist. Senise kogemuse põhjal on jäänud eurole ülemineku mõjud lühiajaliseks ning 0,10,3 protsendipunkti vahemikku. 23 Kasutatud kirjandus: Raivo Vetik ,,Euroopa Liit ja Eesti avalik arvamus", Tartu 2001, 112lk-d. Ivar Raig, Erki Terk,,Eesti tee Euroopa Liitu", Tallinn 1995, 271lk-d. Rein Ruutsoo, Aksel Kirch ,,Eesti Euroopa Liidu lävepakul", Tallinn 1998, 168lk-d. INTERNET www.riigikantselei.ee http://www.riigikantselei.ee/?id=5124 http://www.riigikantselei.ee/?id=7152 http://www.riigikantselei.ee/?id=19365 24 Lisad: TABEL 1 FAKTORKAALUD FAKTORID ALGTUNNUSED
intervjuud Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl) - omapärases võtmes. Konstruktivism: Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) - omapärases võtmes. Sotsiaalteaduste omapära Sotsiaalteadused kui debatt eri koolkonnad ja teooriad pole lõplikku tõde (nt. majandusarengu ja dem seos). Ometi olulisi erinevusi: Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks.
Ideaalriigi juurde minnes meenubki siinkohal kõigepealt 2 aasta tagune Isamaaliidu valimisreklaam, mis kahtlemata oli platonismist mõjutatud. Nimelt peakski tolles reklaamis esitatud idee kohaselt riik olema selline, kus "ühed juhivad, teised kaitsevad ja ülejäänudki teevad kõik tublilt oma tööd", nii et kõigil oleks hea, rahulik ja turvaline. Vaadeldes aga Platoni hinnangut demokraatiale, paistab selgelt, et tal on täiesti õigus. Kõige tabavamalt ütles oma loengus kunagi Rein Ruutsoo: "Mitte ühedki valimised ega referendumid ei suuda garanteerida, et nende tulemusel võetakse vastu just õ i g e d otsused. Paljud inimesed ei saa ju mingil põhjusel osaledagi - kes on haige, kes on reisil jne. Ka osalejatest ei pruugi paljud teha mingil põhjusel õ i g e t valikut - mõnel on paha tuju, mõnel on liiga hea tuju, aga mõni on lihtsalt loll!" Kui aga püüda Platoni seisukohalt hinnata näiteks Eesti riigi senist arengut (viimase 10 aasta jooksul), siis
– Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud – Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne, Lumi. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl, Lootus) - omapärases võtmes. • Konstruktivism: – Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse – Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs – Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) – omapärases võtmes. • Normatiivne lähenemine – Vetik, Selg. Sotsiaal-teaduste omapära • Sotsiaalteadused kui debatt – eri koolkonnad ja teooriad pole lõplikku tõde (nt. majandusarengu ja dem seos). • Püüab avada sotsiaalset mitmekesisust, seletada ühiskondlikult/ ajalooliselt/kultuuriliselt olulisi nähtusi/protsesse • Siiski väidatakse (nt. biheivioristid, positivistid), et sots.teaduses tuleb ja saab
2005- Eesti ajalugu VI. Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad: Massirepressioonid- H. Ligi, A. Rahi- Tamm, L. Õispuu. Julgeolekuorganite tegevus- V. Ohmann, M. Saueauk. Vastupanuliikumine- M. Laar, E. Laasi, V. Niitsoo, T. Noormets Poliitilised olud- O. Kuuli, K. Tammistu. Võimustruktuur- O. Kuuli, O. Liivik. Majandus- O. Mertelsmann, K. Kukk Väliseestlus- R. Raag, E. Nõu, M. Orav, I. Jürjo. Taasiseseisvumine- M. Laar, M. Lauristin, T. Vahet, R. Ruutsoo, T. Made. II. Nõukogude Eesti: TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS: (EA VI, 260264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas: Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSV Liidu piiride tunnustamise 22.06.1941 seisuga. Et muu maailm tunnustaks ühemeelselt NSVL piire. Korraldada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: piirilepingud (Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Soome), Tuva (Tõva)
Täitevvõim: president, tema võimupiirid, valitsuskabinet ning presidendi administratsioon Ameerika Ühendriikides kehtib presidentaalne süsteem. Peamised presidentalismi tunnused on järgmised: president valitakse rahva poolt kindlaks ametiajaks; president on täidesaatva võimu pea; president on riigi tähtsaim välis-ja siseasjade poliitika kujundaja ning parlamendil on võimetus presidenti tagandada (Jakobson, Kalev, Lumi, Ruutsoo, Saarts, Sootla, Toots ja Vetik, 2011, lk. 384-385). Kui parlamentaarses süsteemis on valitsuse juhiks peaminister, siis USAs kui presidentaalse süsteemiga riigis on valitsuse juhiks president ning ta määratakse ametisse põhiseadusega ettenähtud neljaks aastaks. Üldjuhul ei ole parlamendil võimalik sundida presidenti tagasi astuma, kuid see on võimalik juhul, kui president mõistetakse süüdi kriminaalkuriteos. (Lijphart, 2009, lk. 122). USA presidentaalse süsteemi puhul
tootmisvahendeid. 2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus ,,Poliitika ja valitsemise alused", esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. " Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks. Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle
Selle tõttu on praegu valdavalt tegemist uue, tekkiva eliidiga, kelle kohta rahvas sageli kasutab ilmekat väljendit “tõusikud”. Mehhanismid, millega tippu jõutakse, on avalikkuse silmis kahtluse all. Seetõttu puudub praegu mis tahes Eesti eliidil legitiimsus või see on väga nõrk. Müütidena käibivad ähmased ettekujutused Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) vahelisest teelahkmest tänase eliidi kujunemisel. Rein Ruutsoo Soomes kaitstud doktoritöö (üks väheseid sotsioloogilisi eliidikäsitlusi) näeb Eesti viimase kahe aastakümne ajalugu järgneva kolme eliidigrupi võimuvõitlusena: 1960. aastate “komsomoliopositsioonis” vormunud liberaalsed haritlased; väliseestlaste poolt turgutatud radikaalrahvuslased; EKP reformimeelne osa. Tulles tagasi demokraatliku turumajandussüsteemi juurde, võiks öelda, et majanduspoliitika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
