Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Karin Ploom Tartu 2013 Sissejuhatus Kinkelepinguga kohustad üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omangi ülemineku kingisaajale või tausta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Valisin selle lepingu seepärast analüüsida, kuna minu vanavanemad tegid mu emale kinkelepingu ja saan seda kasutada. Palju arutatakse , et kas kinkeleping või pärandus/testament, mis on siis parem? Toon alljärgnevas töös mõned nende erinevused välja ning rohkem analüüsin kinkelepingu pooli, selle plusse ja miinuseid. Lepingu pooled Kinkelepingu poolteks on kinkija ja kingisaaja
notariaalselt tõestatud *ehitise või selle osa võõrandamise tehing– notariaalselt tõestatud Vastutus lepingu mittetäitmise korral: *võetud kohustuse natuuras täitmisele sundimine *endise olukorra ennistamine – raha tagasi *tekitatud kahju hüvitamine Need võivad olla kombineeritud. 9. Kinkelepinguga kohustabüks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) *üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või *tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või *muul viisil kingisaajat rikastama Tunnused: *kinkida saab ainult omandis olevat asja *kingi saaja peab avaldama tahet asi vastu võtta *Tasuta leping *kingisaajale võib ette näha koormisi või kohustusi Subjektid on kinkija ja kingisaaja. Vorm: kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti Taganemine (1a jooksul ajast, mil sai teada või pidi saama teada oma taganemise õiguse
(2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. (3) Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkelepingu mõiste (1) Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: vara omandamisest hoidumist; õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; pärandist või annakust loobumist. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud
subjekt- väljamakse tegija g. maksustamisperiood- kalendrikuu h. maksumäär 2009.a.- 0% 15. Eestis puudub juriidilise isiku tulu kasustamine. 16. Dividend- ettevõtte kasumist tehtav väljamakse, mis tehakse juriidilise isiku osanikule. Seda saab maksta vaid juriidiline isik. Vastuvõtukulud- külaliste või äripartnerit toitlustamine, majutamine, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud kulud. Kingitus- kingisaaja tasuta rikastamine. Annetus- heategeva eesmärgiga kingituse eriliik. Erisoodustus- rahaliselt hinnatav hüvitis,mida töötaja saab tööandjalt töösuhetest. (ametitelefoni kasut., puhkusereisid, jõulupeo korraldamine) Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed- trahvid, maksuintressid, laenude andmine, ettevõtlusega mitteseotud vara omandamine jne.
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
2) ostja on kohustatud müüdud asja vastu võtma. Praktiliselt on eelkõige oluline ostuhinna tasumise kohustusega seonduv. Ostuhind tuleb tasuda lepingus kokkulepitud ajal, kohal ja viisil 8. Kinkelepingu mõiste (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Võlaõigusseaduse § 259 lõige 1 määratleb kinkelepingut kui kokkulepet, millega kinkija kohustub kingisaajat tasuta rikastama. Kui tavaarusaama kohaselt on kinge teatava asja tasuta loovutamine, siis võlaõigusseadus
2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 1.3 Kasutuslepingud Kasutuslepingute osa koosneb üüri-, rendi-, liisngu-, litsentsi-, frantsiisi-, ehitise ajutise kasutamise, tasuta kasutamise, laenu ja krediidilepingust. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik
teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest
või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest
Kinkeleping. Kinkeleping on üks levinumaid võõrandamislepingu liike praktikas. Näiteks, kui üks isik tahab teisele isikule üle anda tasuta eseme ja sellega seotud omandiõiguse on üheks võimaluseks kinkelepingu sõlmimine. Kinkeleping on ühekülgselt kohustav võlaõiguslik leping1, mida tihti sõlmitakse isikute vahel moraalsetel kaalutlustel, mis ajaga võivad muutuda. Näiteks on kinkelepingu sõlmimise aluseks tihtipeale kinkija ja kingisaaja lähedased suhted, tänulikkus teatud tegevuse eest jne. Kuna kinkeleping toob endaga kaasa tihti moraalseid kohustusi, tuleb lepingut täita lähtuvalt eetilistest tõekspidamisest. Kinkelepingu puhul on tegemist võlasuhtega, kus üks isik kohustub teist isikut ilma vastutasuta oma varast rikastama, see tähendab kinkelepingu alusel kohustub üks isik andma teisele isikule vastutasuta üle eseme ja sellega seotud omandiõiguse.
105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist? 1) Kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust 2) Kinkija pole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust 3) Kingisaaja sureb. 109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda.
töö käigus koostatud dokumendid). Oluline on, et akti allkirjastamisel vaataks tellija tööd ka tegelikult üle ning märgiks akti kõik tööde ülevaatamisel avastatud puudused ja ülevaatuse hetkel tegemata tööd. Akti sobib kasutada ka juhul, kui töid antakse üle osade kaupa 16. Kes on tarbija? Füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks 17. Kinkelepingust taganemise alused ja võimalused. 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; (ka pärast) 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; (ka pärast)
kuna M. Schelen näeb temas üldkehtivat arusaamist hüvest. Kristlik eetika käsitleb südametunnistust kui Jumala tahte sissetungi inimesse. Eesti Entsüklopeedia VII, 1936 Kink võlaõigusseaduses · § 259. Kinkelepingu mõiste · (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Millised seadused veel kinki käsitlevad · Perekonnaseadus, eestkostja piirang eestkostetava vara kinkimisel · Pärimisseadus, kas pärandi vähendamisena või eelpärandina · Karistusseadustik maksejõuetuse põhjustajana · Pankrotiseadus vara vähendajana · Väärtpaberituru seadus, kui kingiga saadi valitsev mõju äriühingus Kingist veel · (3) Korruptiivne tulu on majanduslik või
2.5 Teatris, Kinos ja staadionil · Teatris ja kinos peaks jälgima sealseid sisereegleid: telefon tuleks välja lülitada, kaaskülastajaid ei tohi segada, ei tohi kõvasti rääkida. · Staadionil peakskäituma viisakalt: ei tohi joosta ringi, ei tohi segada mängijaid, ei tohi segada kaasosalejaid, ei tohi alkoholiga liialdada. 3. Kingituste tegemine · Arvestage kingisaaja isiksuse eripäraga. · Juubelite ja pulmade puhul oleks viisakas kutsujal valmistada eelnevalt kingisoovid · Kingitus on vähem väärtuslikum kui sõnum... · Kingituse sisul ja pakendil olgu kooskõla. · Teise kultuuri esindajale kingitust tehes uurida vastava kultuuri kinkimistavasid. · Firmakingitused valitakse vastavalt firma profiilile, võimalusel oma toodete seast. · Firmakingituste puhul eristatakse suveniirkingitust ja väärtkingitusest erilisteks
ostjaks, mille ta saab. Tunnused: 1) vara vahetamine teise vastu; 2) vahetuse tulemusel tekib omand varale; 3) eeldatakse üleantava vara maksumuse võrdsust; 4) konsensuaalne; 5) tasuline; 6) kahekülgne. 7. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest
105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist? 1) Kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust 2) Kinkija pole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust 3) Kingisaaja sureb. 109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda.
o andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. 4) Kinkeleping - üks isik (kinkija) kohustab tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loetateise inimese kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. 28. KASUTUSLEPINGUD Üürilepingu - üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri)
4) Kinkeleping - üks isik (kinkija) kohustab tasuta teisele piiritletud esemeid. Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loetateise inimese kasuks: kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. 1) vara omandamisest hoidumist; Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist
ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 50. Lepingud (kinkeleping ja faktooringu mõiste). Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Faktooring on finantseerimise teenus, mis võimaldab ettevõttel lihtsalt ja kiiresti hankida vajalikku käibekapitali. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude
valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu (VÕS §256). Faktooringulepingut kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. 2.1.4. Kinkeleping Antud lepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259). Kinkeks ei loeta: 1) vara omandamisest hoidumist; 8 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu võib sõlmida ka veel sündimata laps, kuid eostatud lapse kasuks või isegi kinke tegemise ajal elava kindlaksmääratud isiku tulevase lapse kasuks, isegi kui see pole veel eostatud
Seadus lex Falcidia- pärijale pidi jääma vabaks vähemalt neljandik pärandist Universaalne fideikomiss-teatud isikule ei määratud osa pärandist,vaid kogu pärand. Fitusiaar-fidutsiaar-pärija ja vastutas ka pärandaja võlgade eest. Kinkimine surma puhuks-eriline kinkimine,kus kingi kehtivus on teatud olenevaks kinkija surmast enne kingi saajat. Kuni surmani võib kõike kingitut tagasi võtta.Kinkimine on kahepoolne tehing-leping,vajalik kingisaaja nõusolek. Pärandi avanemine.Pärandi vastuvõtt. Vastuvõtu tagajärjed.Pärandi hagid. Pärand avaneb isiku surmaga. Paratamatud pärijad-sui et necessarii heredes-perekonnapea võimu all olevad pärijad- lapsed Extranei heredes-kõik muud pärijad, kes ei kuulu surnud isiku perekonda Neilt nõuti vastavat tahteavaldust pärandi vastuvõtu kohta sp on nad ka heredes voluntarii-.vabatahtlikud pärijad. Pärandi vastuvõtuga :
(VÕS § 208 lg 1). Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Kinkelepingu mõiste. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259). Kinkeleping on tasuta leping. Sellest tuleneb kinkija vastutuse piirang kingitud eseme puuduste eest §-s 264. Kinkelepingu vorm. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti (näiteks kinnisasjade puhul vajalik notariaalne tõestamine, AÕS § 119). Vorminõude järgimatajätmine ei too kaasa kinkelepingu
Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse tehingu nt kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus kinkijal on kohustus tasuta kingisaaja üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkija peab andma kingisaajale üle kingitud eseme või tegema võimalikuks kingisaajale selle valduse saamise muul viisil ning kõrvaldama kõik takistused eseme valdamiseks. Vastastikustes tehingutes on kohustused mõlemal poolel. Vastastikusteks ehk
kinkima Välgis õigeusu kirikule ja selle juhtkonnale oma mõisast 2 tükki mõisamaad kogusuurusega 1 tiin (vana vene pindalaühik, mis ruutmeetrites teeb 10 925). Välgi kihelkonna tee ääres pidi suuremale maatükile ehitatama kool ja teised hooned ning väiksemale uus õigeusu kirik. Tingimustena oli lisatud, et kingitus kuulub tühistamisele, kui püstitatud ehitised peaksid hakkama teenima muid eesmärke peale õppe ja kiriklike ning kõik kinnistamisega seotud kulutused peab kandma kingisaaja. Kooli ja uue kiriku ehitamine lükkusid aga edasi, sest vajalike rahasid polnud. (7) Välgi külas, kus enamuses olevat elanud venelased, oli vene õigeusu kiriku juures õigeusuliste kool, mis põles maha. Kooli hävimise tõttu hakkas kooliõpetaja Reisenbuck eesti kooli ka vene lapsi vastu võtma. Apostliku õigeusu vallakool asutati Välgis 1859.(8) 1922. aastal oli Välgi algkoolis 2 õpetajat, kes jagasid teadmisi 69 õpilasele. (8) 3.3. Haridusajalaugu Matjamal 1922
annab, ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Tunnused: 1) vara vahetamine teise vastu; 2) vahetuse tulemusel tekib omand varale; 3) eeldatakse üleantava vara maksumuse võrdsust; 4) konsensuaalne; 5) tasuline; 6) kahekülgne. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest
Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinkelepingu mõiste Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 16. Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kõrvalkulud Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi. Kinkelepinguga kohustab uks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) ule andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ulemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 58. Mis on kasutamislepingud, milliseid kasutamislepinguid seadus reguleerib ja mis on nende sisuks? Üürilepinguga kohustub uks isik (uurileandja) andma teisele isikule (uurnikule) 28 kasutamiseks asja ja uurnik kohustub maksma uurileandjale selle eest tasu (uuri). Rendilepinguga kohustub uks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik)
....."........................... .a. Peeter Pärn, isikukood 350020056, elukoht Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "kinkija", ühelt poolt ja Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tartu mnt.888 Tallinn, edaspidi nimetatud "kingisaaja", teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Käesoleva lepinguga kohustub kinkija talle kuuluva eseme (nimetus)..................... tasuta üle andma kingisaaja omandisse, juhindudes LS peatüki 14.sätetest. (Märkus: registriasjade kinkimisel (näiteks, sõiduauto, tuleb kingiese registris ümber registreerida kingisaaja nimele; kinnisasja kinkimisel tuleb sõlmida vastav notariaalne võõrandamisleping ja asjaõigusleping, vastava kande tegemiseks omandaja, kingisaaja nimele kinnistusraamatusse). 1.2. Kinkija annab kingitud eseme üle käesoleva lepingu allakirjutamisel, mille vastuvõtmist tõendab kingisaaja allkirjaga käesoleval lepingul.
võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktor aga kohustub: 47 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinkelepingu mõiste Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 16. Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kõrvalkulud Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud
asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). (2) Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. (3) Kui elukindlustus- või elurendiselepinguga nähakse ette kindlustusandja kohustuste täitmine või elurendise maksmine kolmandale isikule, võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui lepingust ei tulene teisiti. Sama kehtib kinkelepingu kohta, kui kingisaaja peab vastavalt lepingule täitma mingi kohustuse kolmandale isikule. (4) Kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, ei pea lepingu sõlmimise ajal olema isikuliselt määratletav. (5) Kui võlgnik peab täitma kohustuse kolmandale isikule pärast võlausaldaja surma, võib kolmas isik kohustuse täitmist nõuda alates võlausaldaja surmast, kui lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene, et kohustus tuleb täita hiljem.
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe?
täitmata jätmise riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping – Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu
Oskuslikult valitud firmakingitus meenutab asutust-ettevõtet heast küljest veel aastaid. Lähtuvalt asutuse-ettevõtte näost on soovitav välja kujundada firmakingituste ühtne standard: milliseid kingitusi, millal ja kellele teha ning kes annab kingitused üle. Mida kinkida? · Mõelda kas te ise sooviksite niisugust kingitust saada; · Kolleegile kingitust valides teha pisut eeltööd ja uurida ka tema lähematelt töökaaslastelt kingisaaja eelistusi, soove; · Ettevõttes töökaaslastele ja ülemustele tehtavad kingitused ei tohiks olla isiklikud. · Firmades, kus on kombeks alati üksteisele teatud puhkudel midagi kinkida, tuleks kingituse valimine ja ostmine jätta kingi saajale kõige lähedasema inimese ülesandeks. · Kui on kokku lepitud, et kingitusi sünnipäevade puhul ei tehta, peaks sellest kokkuleppest ka kinni pidama ja erandeid mitte lubama.
Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse tehingu nt kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus kinkijal on kohustus tasuta kingisaaja üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkija peab andma kingisaajale üle kingitud eseme või tegema võimalikuks kingisaajale selle valduse saamise muul viisil ning kõrvaldama kõik takistused eseme valdamiseks. Vastastikustes tehingutes on kohustused mõlemal poolel. Vastastikusteks ehk
Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. KINKELEPING 3 Kinkelepingu mõiste. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeleping sündimata lapse kasuks. Kinkelepingu võib sõlmida veel sündimata, kuid eostatud lapse kasuks või kinke tegemise ajal elava kindlaksmääratud isiku tulevase lapse kasuks, isegi kui see ei ole veel eostatud. Sel juhul otsustab kinke vastuvõtmise tulevase lapse vanem või eestkostja. Kinkelepingu vorm. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud
kohustub: 1) tasuma nõude eest a kandma nõude täitmata jätmise riisikot 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti. faktooringulepingut kasutatakse sageli panga ja kliendi vahelisest suhtest. 155. Kinkelepingu mõiste kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 156. Nimetage kasutuslepinguid: Rendi ja üürilepingud, liisinglepingud 157. Üüri- ja rendilepingu mõiste. Nende eristamine Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle
Faktooringulepingut kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelises suhtes. (ÕÕ 172) 155. Mis on kinkeleping? · VÕS § 259. Kinkelepingu mõiste 17 (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. (www.riigiteataja.ee VÕS) 156. Nimetage kasutuslepinguid. 9 lepingut: · Üürileping · Rendileping · Liisinguleping · Litsentsileping · Frantsiisileping · Ehitise ajutise kasutamise leping
Seadus lex Falcidia- pärijale pidi jääma vabaks vähemalt neljandik pärandist Universaalne fideikomiss-teatud isikule ei määratud osa pärandist,vaid kogu pärand. Fitusiaar-fidutsiaar-pärija ja vastutas ka pärandaja võlgade eest. Kinkimine surma puhuks-eriline kinkimine,kus kingi kehtivus on teatud olenevaks kinkija surmast enne kingi saajat. Kuni surmani võib kõike kingitut tagasi võtta.Kinkimine on kahepoolne tehing-leping,vajalik kingisaaja nõusolek. Pärandi avanemine.Pärandi vastuvõtt. Vastuvõtu tagajärjed.Pärandi hagid. Pärand avaneb isiku surmaga. Paratamatud pärijad-sui et necessarii heredes-perekonnapea võimu all olevad pärijad- lapsed Extranei heredes-kõik muud pärijad, kes ei kuulu surnud isiku perekonda Neilt nõuti vastavat tahteavaldust pärandi vastuvõtu kohta sp on nad ka heredes voluntarii-.vabatahtlikud pärijad. Pärandi vastuvõtuga :
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
o andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti. Faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringu võlgnikule nõude loovutamisest. Faktooringulepingut kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. 4. Kinkeleping. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kingiks ei loeta: o vara omandamisest hoidumist; o õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; o pärandist või annakust loobumist. Kinkija avaldus endale kinkelpingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema kirjalik, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.2.2. KASUTUSLEPINGUD Erinevalt võõrandamislepingutest ei toimu kasutuslepingutega lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut
kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda? Alus: VÕS 1040. Eeldused: 1. mitteõigustatud isik käsutab 2. käsutus on tehtud tasuta 3. käsutus kehtib Kohustatud isikuks 1040 nõude puhul on saaja (mitte kinkija!). Eseme saab saajalt välja nõuda. Kui asi on kaduma läinud või hävinenud, siis vabaneb kingisaaja vastutusest ja hüvitamise kohustusest, kui ta oli heauskne. ( 1040 ls 2 ja 1038). Käsutus peab olema kehtiv! Mitteõigustatud isiku käsutus on kehtiv, kui toimub heauskne omandamine (AÕS 95). Sisuliselt välistab VÕS 1040 asjade heauskse omandamise tasuta tehingutest. Nt: Üürnik kingib üüritud eseme ära kolmandale isikule. Kui kolmas isik on heauskne (s.t. toimub heauskne
3.2.5. Annetused ja vastuvõtukulud 3.2.5.1 Mõisted ja nende selgitused Annetama heategevaks otstarbeks või armuannina andma; kinkima Annetus and, kink. Annetust tehakse põhiliselt heategeval eesmärgil. Kingitus -Võlaõigusseaduse § 259 sätestab kinkelepingu mõiste kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingi saajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Tegemist on tasuta võõrandamise lepinguga. Alates 01.01.2004 kehtiva Pankrotiseaduse § 111 käsitleb kinkelepingu tagasivõtmist, mille lõige 3 sätestab, et kohus võib tunnistada müügi-, vahetus või muu lepingu kehtetuks, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. 213. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama 214. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. 215. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)
koos tema surmaga (näit. kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus). Võlaõiguslikud nõuded ja kohustused lähevad põhimõtteliselt pärijale üle. Erandkorras lõpevad võlaõiguslikud õigused ja kohustused 8. Testeerimisvabaduse põhimõte pärandaja surmaga (aluseks siis vastav kokkulepe või seadusest tulenevalt). Näiteks jämeda tänamatuse tõttu kinkelepingust taganemine ei ole pärast kingisaaja surma enam lubatud. Võlasuhe ei Testeerimisvabadus on formaalselt ning funktsionaalselt seotud omandiga ning kuulub ühe ole päritav eelkõige siis, kui see on eriti isiklikku laadi. Selle üle, kas on tegemist just sellise struktuurse elemendina omaniku käsutusõigustusse. Testeerimisvabadus on indiviidile kuuluv juhtumiga, saab otsustada ainult üksikjuhul. Ooteõigused, olenemata sellest, kas nad on vabadus end majanduslikult ka riigi vastu kindlustada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
