a) jah võib, kuna MTÜ võib läbi oma tegevuse teenida kasumit; b) Ei või, kuna MTÜ tegevus ei ole suunatud otsese kasumi teenimisele; c) Jah võib, kuna MTÜ asutajad on osanikud ja seega on neil osaniku õigused. 27. Millisete võlausaldajate nõuded 4 kuu möödudes peale teate avaldamist Ametlikkes Teadaannetes lõppevad? a) teadaolevate võlausaldajate; b) mitteteadaolevate võlausaldajate; c) kõikide võlausaldajate nõuded lõppevad. 28. Kelle huve peab likvideerija arvestama, kui ta müüb äriühingule kuuluva vara? a) likvideerija huve; b) võlausaldajate huve; c) võlausaldajate ja osanike/aktsionäride huve. 29. Mis võib olla mitterahaliseks sissemakses? a) kõik esemed, millele on võimalik anda väärtust, mida on võimalik üle anda ja mida on võimalik müüa; b) kõik esemed, mida on võimalik üle anda ja mida on võimalik müüa; c) kõik esemed. 30. Milline allnimetatud väidetest on väär?
• andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; • iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; • andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; • kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; • muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Kolmas isik, sealhulgas juhatuse liige või likvideerija võib küll vabatahtlikult maksta kulude ja halduri tasu katteks summa kohtu deposiiti. Samuti peab haldur aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3). Pankrotimenetluse praktika Kuna antud valdkonnas ei jõua enamus lahendeid isegi mitte teise astmesse, siis on
vara võõrandamisel või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Tehingu tagasivõtmise üldised alused-kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud: 1)pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2)ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Juriidilisest isikust lähikondsed: 1)juriidilise isiku juhtorgani liige,likvideerija,prokurist ja rp eest vastutav isik.; 2)juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Pakkumus on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse pakkumuse esitaja tahet olla lepinguliselt kohustatud, antakse
Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohu 10 päeva jooksul poankroavalduse saamisest istungi tiumumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhtub otsustab kohust ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. · Kui kohus ei nimeta ajutist haldurit, siis protsess lõppeb. 4.6 Elukohast lahkumise keeld · Juriidilise isiku suhtes võidakse kehtestada elukohtast lahkumise keelu juhorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või katsioniri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. · Võidakse kohaldada aresti. 4.6 Ajutine pankrotihaldur · Annab kohtule info, mis on talle vastava isiku suhtes teatavaks saanud. Täidab kohtupoolt määratus ülesandeid. Ta peab olema asjas erapoolik. 4.7 Kuritegu ja raske juhtimisviga
Isik, kellel on võlgnkuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut Võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad Võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad Võlgniku abikaasa ülenejad sugulased, abikaasa õde ja vend Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed: Juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik Juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest Juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga Äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige Füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi
ise on keelatud või vastuolus avaliku korra ja heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara riigile. 3. Sundlõpetamine jõustub sellest hetkest, kui hakkab kehtima seda nõudev kohtulahend. Kohus edastab vastava info ka äriregistrile lõpetamiskande tegemiseks. Sundlõpetatud osaühingu esindusõigus Sundlõpetatud ettevõtte juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni, pankroti väljakuulutamiseni või teie ettevõtte registrist kustutamiseni. Juhatuse või seda asendava organi koosseisus võite teha muudatusi kuni selle ajani ainult mõjuval põhjusel ja kohtu loal. Mõjuvaks põhjuseks on: pikaajaline või raske haigus, mille tõttu muutub võimatuks juhatuse või seda asendava organi liikme ülesannete täitmine; juhatuse või seda asendava organi liikme surm või teovõimetuks tunnistamist;
et jope lukk ei töötanud. Ta viis jope kauplusesse tagasi ja nõudis selle väljavahetamist. Kauplus nõudis tšekki, ja kuna Pillel tšekki ei olnud, keeldus kauplus jopet välja vahetamast. Kas kauplus peab jope välja vahetama? 1) Pille ja kauplus 2) Jope ja raha 3) kauplust pole olemas, Õigussuhet ei ole Juriidilise isiku: lõpetamine - lõpetamise otsustamine likvideerimine - lõpetamise protsess (võlgade maksmine jne.). Seda korraldab seaduse esindaja e likvideerija lõpp - registrist kustutamine Kaasus 2: Aktsiaselts X andis osaühingule Y laenu. Raha anti üle sularahas. Kahe päeva pärast nõudis Aktsiaselt X raha tagasi, kuna laenulepingu sõlminud juhatuse liikmel ei olnud õigust laenulepingut sõlmida. Nimelt oli aktsiaseltsi nõukogu keelanud juhatusel laenude andmise. Osaühing Y keeldus laenu tagasiandmisest, kuna laen oli antud 3 aastaks ja enne tähtaja lõppemist nad laenu tagastada ei soovi. Kas laenuleping on kehtiv?
kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Võlgnik annab suuliselt vande. Vandetekstile kirjutab võlgnik alla. 10. Ärikeeld *Isikule, kelle kohta kehtib ärikeeld, ei anta haldurina tegutsemise õigust. 1)Füüsilisest isikust võlgnik-alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ei tohi ta kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. 2)Juriidilisest isikust võlgnik-Tema pankroti korral võib kohus määrata kes §19 nimetatud isikutest ei või kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. §19-Nt. juhtorgani liige, likvideerija, osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokurist, raamatupidamise eest vastutav isik.
(5) Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. (6) Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. (7) Äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. (71) Äriregistrisse kantud andmete muutmisel on äriregistri pidaja kohustatud 15 päeva jooksul tegema kande muutmisest tulenevad vajalikud muudatused kommertspandiregistris. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut ei kohaldata.
vastavalt üle likvideerijatele. Alates 1. jaanuarist 2006 on lõpetamise kanne konstitutiivne (v.a sundlõpetamise korral). Seega ei alga likvideerijate volitused mitte lõpetamisotsuse vastuvõtmisest, vaid on seotud vastava registrikande tegemisega (erinevalt juhatuse liikme volitustest, mis algavad vastava isiku valimise otsuse tegemisega). Lõpetamiskande konstitutiivsuse kehtestamist on põhjendatud võlausaldajate huvide kaitse vajadusega ning juhatust asendava organi (likvideerija) volituste kitsendamisega (ta võib teha vaid lõpetamiseks vajalikke tehinguid). 6.10. Äriregistrist kustutamine ja dokumentide säilitamine Osaühing kustutatakse äriregistrist üldjuhul likvideerijate poolt esitatud vastava avalduse alusel. Kui ühingu likvideerimise lõpulejõudmisel ei esita likvideerijad avaldust ühingu kustutamiseks äriregistrist, on registripidajal õigus ühing ka omal algatusel registrist kustutada (ÄS § 59 lg 2). Samas on
Lõpetatakse intresside ja viiviste arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Võlausaldajate kõigi nõuete tähtpäev loetakse saabunuks. Haldur otsustab võlgniku kohustuste edasise täitmise üle. Võlgniku õigused on kitsendatud PankrS tulenevalt. Pankrotivõlgnik ei tohi alates pankroti väljakuulutamisest kuni menetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ärikeeldu võib pikendada kuni 3 aastaks pärast pankrotimenetluse lõppu. * Pankrotimenetlus eelistatud sundtäitmisele juhul, kui võlausaldajaid rohkem kui üks või on alust eeldada tagasivõitmise võimalusi. 20. Kirjelda võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluse ajal. * Kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha
- krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali nimi, kus hoiused on peatatud; - hoiuste raamatupidamisandmetega sh hoiuste saldodega tutvumise ja nende õigsuse kohta seisukoha esitamise kord ja tähtajad; - hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord; - hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu. (Tagatisfond) 7 3.5. Hüvitise määramise kord Krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija on kohustatud hiljemalt 24 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast: - tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; - esitama Fondile andmed hoiustajate ning nende hoiuste saldode kohta. (Tagatisfond) Hoiustajal on õigus 60 päeva jooksul, alates Fondi poolt üleriigilises päevalehes viimati avaldatud teate avaldamisest, esitada haldurile seisukoht oma hoiuse saldo
Menetlusosaline (hageja, kostja, kolmas isik) võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Esinduse liigid: seadusjärgne esindus ja lepinguline esindus. Seadusjärgne esindus. Alaealise seaduslikuks esindajaks on tema vanem või eeskostja. Piiratud teovõimega täisealisel isikul on seaduslikuks esindajaks kohtu poolt määratud eestkostja. Juriidilisel isiku esindajaks on juhatuse või seda asendava organi liige, samuti likvideerija. Pankrotimenetluses esindab võlgnikku pankrotihaldur. Esindajaks oma volituse piires ka pärandi hooldaja või testamenditäitja, kinnisasja sundvalitseja, tedmata kadunu vara hooldaja. Esindaja ei ole protsessiosaline, kuid tal on selle protsessiosalise õigused ja kohstused keda ta esindab. Lepinguline esindus. Adokaat, prokurist, isik, kes on protsessiosalisega töö-või teenistussuhtes,
häälte, algab likvideerimine. Esimeseks sammuks seejuures on likvideerijate määramine. Likvideerijatest saavad ühingu kõigi asjade korraldajad. Seaduses sätestatud reegli järgi on ühingu likvideerijateks osanikud, kuid ühingulepinguga või osanike otsusega võib näha ette teisiti. Kui osanik on kuulutatud pankrotis olevaks, osaleb tema asemel likvideerimises pankrotihaldur. Osanikud võivad konsensuse alusel likvideerija alati tagasi kutsuda, samuti võib seda teha kohus huvitatud isiku nõudel, kui on olemas mõjuv põhjus. Likvideerimise eesmärgiks on võlgade tasumine ja allesjääva vara jaotamine. Kui aktiva ületab passivat, jaotatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara osanike vahel (võrdeliselt sissemaksetega või vastavalt ühingulepingule). Kui passiva on aktivast suurem, tuleb osanikel puuduolev osa katta oma varast
oma võlgnike vastu, millised on vu-te nõuded. Peamine huvi halduril- selgitama varaline olukord. § 85- Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. § 19 lg 1- kui võlgnik on jur isik- Juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Need on isikud, kelle suhtes teabe andmise kohustus kehtib. Peamiselt on see kohustus eelk juhatuse liikmetel, aga ka raamatupidamisega tegeleval isikul. Kohustuse täitmise tagamiseks on ettenähtud võlgniku vanne- § 86, tuleb anda kohtus enne esimest koosolekut. Erandid: 1. kohus võib mitte nõuda vanede andmist 2.
juhtorganiks ka nõukogu. (§ 31. lõige 2) Ühine esindusõigus, üksnes siis kui kantud registreisse. (§34. lõige 3) Milline erinevus on lõpetamise, likvideerimise ja lõppemise vahel? Lõpetamine võib tähendada vabatahtlikku lõpetamist. Likvideerimine ehk lõpetamise läbiviimine, võib tähendada nii sunniviisilist kui ka vabatahtlikku lõpetamist. Lõppemine on registrist kustutamine peale likvideerimist. Kes esindab juriidilist isikut likvideerimisel? Likvideerimisel esindab likvideerija. (§ 41. lõige 2) Millal võib juriidilist isikut lõpetada? Juriidiline isik lõpetatakse nt: 1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt 3) kohtuotsusega sundlõpetamise kohta (§ 39. lõige 1-6) Mis on kinnisasi, mis vallasasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (§50. lõige 1-2) Kas kõlar aula seinas on kinnisasi? Ei.
teenistuse seaduse (ATS) §12 lõikes 2 ja 3 nimetatud teenistujad, kellele ATS täielikult või osaliselt ei laiene · juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse §9 lg 2 sätestab, et juhtimis- või kontrollorganiks on muuhulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidlise isiku registrisse kandmiseni , likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. · välismaa äriühingu filiaali juhataja ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha tegevjuht. · füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui 6 kuud [3] 21 Kokkuvõtte Ainetöö eesmärgiks oli anda ülevaade palga ja erisoodutusmaksu olemusest, välja tuua erinevused ning mis maksud nendega kaasnevad.
asendamise õiguse kaotanud isikut; 3) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 20 lõike 2 ja § 22 punkti 3 alusel kandidaaditeenistusest vabastatud notarikandidaati. Piirangud Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe ja teadustöö ning loometöö. Notar ei või tegelda ettevõtlusega ega: 1) kuuluda äriühingusse, olla selle juhatuse ja nõukogu liige, likvideerija või prokurist; 2) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja; 3) olla pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige või kinnisasja sundvalitseja. Notar võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju. Notar ei või olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse. Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
188. Mis juhtub kui likvideerimisel jääb vara üle? kui vara jääb üle jaotatakse liikmetele 189. Mis juhtub kui likvideerimisel jääb vara puudu? kui vara jääb puudu-pakrott 190. Kes korralavad likvideerimist? likvideerimist korraldavad likvideerijad, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Ta on seaduslik esindaja. 191. Nimeta TsÜS-is käsitletud seaduslikud esindajad? Eestkostja, juhatus (täisosanikud), likvideerija. 192. Mis on lõppemine? registrist kustutamine 193. Mis on pankrot? püsiv maksejõuetus 194. LAHENDA KAASUS: Piret ostab Tallinna Kaubamajast allahinnatud saapad. Koju jõudes avastab ta et saabaste lukk onkatki. Ta viib saapad poodi tagasi, kuid müüja keeldub neid ümber vahetamast, sest tegemist on allahinnatud kaubaga , mida ümber ei vahetata.Kas piretil on nõudeõigus? .P1)Piret, tallinna kaubamaja
Positiivsed vähemusõigused a) Igale osanikule kuuluvad õigused (teabeõigus, juhatuse asendusliikme määramise nõudeõigus, osanike otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudeõigus) b) Osanike, kelle osadega on esindatud 10% osakapitalist, õigused (koosoleku kokkukutsimise ja küsimuse päevakorda võtmise nõue, juhatuse liikme tagasikutsumise nõue kohtu kaudu, erikontrolli määramise ja osanike koosoleku notariaalse tõestamise nõue, likvideerija määramise ja tagasikutsumise ning likvideerimisel koostatud lõppbilansi ja varajaotusplaani vaidlustamise nõudeõigus). Negatiivsed vähemusõigused (vetoõigused) Isikuühinguks ümberkujundamise blokeerimine (ÄS § 498 lg 1 ja 2) Üle 1/3 osakapitali esindavate häälte blokeerimisõigus (põhikiri, täiendava küsimuse päevakorda võtmine, kapitali muutmine; lõpetamisotsus, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine) Kapital Kapitali reeglid
Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjas ei ole ette nähtud sihtasutuse tähtaega, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Sihtasutuse registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed: 1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid; 2) nimi; 3) asukoht ja aadress; 4) eesmärk; 5) juhatuse liikme andmed; 6) pankrotihalduri andmed; 7) likvideerija andmed; 8) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist; 9) asutamisotsuse tegemise aeg; 10) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste sisu üldine kirjeldus; 11) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt; 12) lõpetamine; 13) ühinemine ja jagunemine; 14) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine; 15) registrist kustutamine; 16) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja andmed;
sõltuvusse Tehingu tegemise nõusolek – (piiratud teovõimega isiku puhul) 2013 eksami küsimused. Milline erinevus on mõistetel esindusel ja volitusel / volitusel ja volikirjal §115 – Esindus – õigused ja kohustused tekivad esindatavale (esindada saab peaaegu iga toimingu puhul) §117 – Esindusõigus – esindusõiguse võib anda tehinguga ja see võib tuleneda seadusest o Seadusest tulenev – eestkostja, likvideerija, juhatuse liige, täisosanik o Tehingust tulenev – toiming milles on tahteaavaldus §118 – Volituse andmine – tekkib tahteavaldusega o (2) talub §119 – Edasivolitus – peab tulenema volitusest Esindus on õigus teha tehinguid esindatava nimel, volitus on kitsam mõiste §116 Volikiri – kirjalikult vormistatud volitus Tähtaeg ja tähtpäev Tähtaeg – ajavahemik – kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud
Osanik – участник/соучастник Firma-, ärinimi – фирменное наименование, коммерческое наименование Ühistu asutamisleping – договор о создании товарищества Vastutama kohustuste eest – отвечать по обязательствам Sissemakse – взнос Kasu, kasum - прибыль Kahjum - убыток Lõpetamine - прекращение Likvideerimine - ликвидация Likvideerija - ликвидатор Kustutamine äriregistrist – исключение из коммерческого регистра Vara jаgamine – раздел имущества Usaldusühing – коммандитное товарищество Täisosanik – полный товарищ Usaldusosanik - коммандитист Osaühing – товарищество с ограниченной ответственностью Osa, osak – часть, пай
Sellise olukorra jaoks on pankrotimenetlus, kuidas selline olukord siis lahendada. Et mitte kui kõigile ei jätku, siis aint esimesed saavad, vaid kõik proportsionaalselt. Tsüs pg 36 kui ilmne, et jur isik on püsivalt maksejõuetu, siis peab esitama pankroti... Kui aga üldmenetluse ajal selgub, et nõudjaid on rohekm kui rahuldada saab, siis peab likmideerimine lõpetada ja välja kuulutada pankrot (tsüs pg 44) LIKVIDEERIJA peab alati olemas olema: Kui on vabatahtlik likvideerija, siis ta ise määrab likvideeija (taval juhatuse liige). Kui on sundlikvideerimine, siis kohus määrab likvideerija. Likviseerija teeb mida? Tsüs pg42/4? lg 2 · Seletab välja nõuded (nelja kuu jooksul peavad võlausaldajad oma nõude esitama). Tähtis on, et ui saavad nõudeid esitada ja nende nõuded saavad rahuldatud. Kui nõudeid on rohkem, kui vara ja raha, siis peab likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
rahuldada (ST et te on püsivalt maksejõuetu). Sellise olukorra jaoks on pankrotimenetlus, kuidas selline olukord siis lahendada. Et mitte kui kõigile ei jätku, siis aint esimesed saavad, vaid kõik proportsionaalselt. Tsüs pg 36 – kui ilmne, et jur isik on püsivalt maksejõuetu, siis peab esitama pankroti... Kui aga üldmenetluse ajal selgub, et nõudjaid on rohekm kui rahuldada saab, siis peab likmideerimine lõpetada ja välja kuulutada pankrot (tsüs pg 44) LIKVIDEERIJA peab alati olemas olema: Kui on vabatahtlik likvideerija, siis ta ise määrab likvideeija (taval juhatuse liige). Kui on sundlikvideerimine, siis kohus määrab likvideerija. Likviseerija teeb mida? Tsüs pg42/4? lg 2 Seletab välja nõuded (nelja kuu jooksul peavad võlausaldajad oma nõude esitama). Tähtis on, et ui saavad nõudeid esitada ja nende nõuded saavad rahuldatud
tehingute tegemisel. Kui juriidilisel isikul on mitu likvideerijat, võivad nad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. (6) Kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid. (7) Huvitatud isiku nõudmisel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda, sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest. Sel juhul määrab kohus uue likvideerija. (8) Likvideerimise ajal tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus «likvideerimisel». §42. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine (1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate juriidilise isiku likvideerimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
tehingute tegemisel. Kui juriidilisel isikul on mitu likvideerijat, võivad nad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. (6) Kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid. (7) Huvitatud isiku nõudmisel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda, sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest. Sel juhul määrab kohus uue likvideerija. (8) Likvideerimise ajal tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus «likvideerimisel». §42. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine (1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate juriidilise isiku likvideerimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. 10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium? Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku
siis võib kohus teise osaniku nõudel otsustada, et see osanik jätkab tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana täisühingu õigusjärglasena. Ühing lõpetatakse seejuures likvideerimiseta. Täis- ja usaldusühingu likvideerimine algab likvideerijate määramisega. Kui osanik on kuulutanud pankrotis olevaks, osaleb tema asemel likvideerimisel pankrotihaldur. Osanikud võivad konsensuse alusel likvideerija alati tagasi kutsuda, samuti võib seda teha kohus huvitatud isiku nõudel, kui on olemas mõjuv põhjus. Ühing lõpeb selle kustutamisega äriregistrist. Kui ühing lõpeb, vastutab osanik solidaarselt teise osanikega täisühingu kohustuse eest viie aasta jooksul ühingu lõppemisest.Sellest kõrvalekalduv kokkulepe ei kehti kolmandate isiku suhtes. Võlausaldajate nõuete rahuldamine toimub ühtmoodi, olenemata sellest, kui ühing likvideeritakse või lõoetavad osanikud ühingu ilma
on läbi tehtud. Juriidiline isik * Juriidilise isiku puhul ei ole pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt vabatahtlik - juhatuse liikmel on püsiva maksejõuetuse korral kohustus esitada pankrotiavaldus. * Juriidilise isiku likvideerimine. Kui varasid jätkub, ei ole vaja pankrotimenetlust algatada. Kohe kui selgub, et varadest nõuete rahuldamiseks ei jätku, on likvideerija kohustatud esitama pankroti- avalduse (TsÜS 44). * TsÜS 36 => ÄS 180 lg 5 . Aktsiaseltsi puhul ÄS 306 lg 3 . * TsÜS 40 => ÄS 210 (osaühing) , ÄS 373 (aktsiseltsi kohta) * kui ei esita: KarS 385 (kriminaalkaristus)
Tehingu tegemise nõusolek – (piiratud teovõimega isiku puhul) 2013 eksami küsimused. Milline erinevus on mõistetel esindusel ja volitusel / volitusel ja volikirjal §115 – Esindus – õigused ja kohustused tekivad esindatavale (esindada saab peaaegu iga toimingu puhul) §117 – Esindusõigus – esindusõiguse võib anda tehinguga ja see võib tuleneda seadusest o Seadusest tulenev – eestkostja, likvideerija, juhatuse liige, täisosanik o Tehingust tulenev – toiming milles on tahteaavaldus §118 – Volituse andmine – tekkib tahteavaldusega o (2) talub §119 – Edasivolitus – peab tulenema volitusest Esindus on õigus teha tehinguid esindatava nimel, volitus on kitsam mõiste §116 Volikiri – kirjalikult vormistatud volituss Tähtaeg ja tähtpäev
kui juhatuse volituse tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2a tagasi ja uut pole valitud; kohtumäärusega lõpetatakse kui kahe viimase majandusaasta jooksul pole toimunud üldkoosolekut 3) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel Lõpetamine kantakse äriregistrisse. Asi lõpetamisel ta likvideeritakse.Likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerija kohus.Likvideerija kohuseks on ärisühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, samuti esitama pankrotiavalduse, koostama bilansi. Asi varadae jaotamine toimub likvideerija poolt koostatud jaotusplaani alusel. Väljamaksed tehakse rahas. Likvideerijad annavad seltsi dokumendi hoiule. Aktsiaselts lõpeb tema registrist kustutamisega, dokumente säilitatakse tavaliselt 10 a. 201. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted?
lõpetamisotsust, kuigi nad on selleks kohustatud seaduse alusel või kui juhatuse volituse tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2a tagasi ja uut pole valitud; kohtumäärusega lõpetatakse kui kahe viimase majandusaasta jooksul pole toimunud üldkoosolekut 3) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel Lõpetamine kantakse äriregistrisse. Asi lõpetamisel ta likvideeritakse.Likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerija kohus.Likvideerija kohuseks on ärisühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, samuti esitama pankrotiavalduse, koostama bilansi. Asi varadae jaotamine toimub likvideerija poolt koostatud jaotusplaani alusel. Väljamaksed tehakse rahas. Likvideerijad annavad seltsi dokumendi hoiule. Aktsiaselts lõpeb tema registrist kustutamisega, dokumente säilitatakse tavaliselt 10 a. 201. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted?
tehtud käsutus, mis välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist. Ehk käsutustehing on tühine kui tingimus saabub. Seni võib teha mida tahab. Võib nõuda, et uued üürnikud välja visataks. Hõljumise ajal omanik müüb korteri ära? Võib teha, sest leping kehtib ikka. ESINDAMINE Esindusõigus on õigus tegutseda kellegi nimel. Jaguneb kaheks: Seadusjärgne esindusõigus-eestkostja, lapsevanem, juhatuse liige, likvideerija Tehinguline esindusõigus-volitus Esindus-õigus kellegi teise nimel tegutseda Volitus-Tehinguline esindusõigus.Võib olla ka suuline ja kaudse tahteavaldusega antud. ERINEVUS:esindus võib olla ka seadusjärgne, ilma volituseta Volikiri-kirjalik volitus ESINDUSÕIGUS TULENEB TEOGA: *Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise
Juriidilise isiku juhtimine organite pädevus · Üldkoosolek ... pädevus seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ... Juriidilise isiku eksistentsi ja tegevuse seisukohalt olulisimate küsimuste otsustamine (eelkõige põhikirja ja eesmärgi muutmine, juhtorganite valimine ja tagasikutsumine, lõpetamise, ühinemise ja jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine) · Juhtorgan ... Juhatus või seda asendav organ (likvideerija). ... Juhtimist vahetult teostav organ, seaduslik esindaja · Nõukogu ... Teostab lisaks juhtimisülesannetele kontrolli ja järelevalvet nõukogu tegevuse üle. NB! Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule (TsÜS § 31 lg 3) Hea usu põhimõte vastastikustes suhetes Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad
8. JURIIDILISE ISIKU LÕPPEMINE lõpetamine eeldab vähemalt ühe lõpetamise aluse jõustumist likvideerimine on menetlus, mis reguleerib juriidilise isiku tegevuse lõpetamiseks vajalike toimingute tegemist, eelkõife vara müüki, võlausaldajate nõuete rahuldamist, järelejääva vara jaotamist ning juriidilise isiku kustutamist vastavast registrist (TsÜS §41-46) lõpetamisele järgneb likvideerimine likvideerimine ei mõjuta JI õigus- ega teovõimet likvideerija on seaduslik esindaja likvideerimise kohta tuleb avalada likvideerimisteade ja võlausaldajate kohustus on esitada nõuded (nõue tuleb täita… võib ka anda tagatse või hoiustada) Juriidiline isik kui õigussubjekt lõpeb registrist kustutamisega (õigustloov tähendus). Kustutamise järgselt on võimalik juriidilise isiku täiendav likvideerimine. JI lõpetamise üldised alused TsÜS §39 ja 40 lg1 JI LÕPETAMISE KAKS VIISI ON:
Võlgniku trahvimine, sundtoomine ja arest- Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust. Ärikeeld- Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Teabe saamise õigus- Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Haldur võib põhjendatud kaalutlustel keelduda halduri toimikus sisalduva dokumendi tutvustamisest võlgnikule, kui see kahjustaks pankrotimenetluse läbiviimist. Võlgniku ärakuulamine- Kui käesolevas seaduses on ette nähtud võlgniku ärakuulamine, võib see ära jääda, kui võlgniku viibimiskoht on teadmata või kui võlgnik viibib välisriigis ja
- küsimuse võtmist üldkoosoleku päevakorda (ÄS § 293 lg 2); - erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist (ÄS § 292 lg 1 ja 2); - nõukogu kokkukutsumist (ÄS § 321 lg 3); - nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt (ÄS § 319 lg 5); - erikontrolli korraldamiseotsustamist või selle määramist kohtu poolt (ÄS§ 330 lg 2; TKMS § 602- 606) - Likvideerija määramist kohtu poolt (ÄS § 369 lg 3; TKMS § 602-606) 2. Aktsionär, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiakapitalist, võib nõuda: - Üldkoosoleku poolt vähemusaktsionäridelt aktsiate ülevõymise otsustamist (ÄS § 363.1); - Otsustada üldkoosoleku teates mittemärgitud küsimuse päevakorda võtmist (ÄS § 293 lg 3) 3. Aktsionär, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 aktsiakapitalist, omab reeglina:
pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus annab reeglid, kuidas sel juhul toimida (olukorras, kus kõigile ei jätku, et igaüks saaks proportsionaalselt midagi). Kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (vt. TsÜS §36). Kui likvideerimismenetlus hakkab peale ja selgub, et võlgu ei suudeta lahendada ja kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS §44). Alati määratakse likvideerija. Kui on vabatahtlik, siis määrab selle juriidiline isik ise, tavaliselt on selleks juriidilise liikme juhatuse liige. Kui on sundlikvideerimine, määrab kohus likvideerija. Sellisel juhul kaotavad juhatuse liikmed siin esindamise õiguse; likvideerijal on sama õigus kui juhatuse liikmetel. Likvideerijad tegelevad: Nõuete tasand (väljaselgitamine) tuleb avaldada teade likvideerimise kohta ja 4 kuu (kui eriseadustest ei tulene teisti) jooksul peavad võlausaldajad esitama oma nõuded.
pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus annab reeglid, kuidas sel juhul toimida (olukorras, kus kõigile ei jätku, et igaüks saaks proportsionaalselt midagi). Kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (vt. TsÜS §36). Kui likvideerimismenetlus hakkab peale ja selgub, et võlgu ei suudeta lahendada ja kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS §44). Alati määratakse likvideerija. Kui on vabatahtlik, siis määrab selle juriidiline isik ise, tavaliselt on selleks juriidilise liikme juhatuse liige. Kui on sundlikvideerimine, määrab kohus likvideerija. Sellisel juhul kaotavad juhatuse liikmed siin esindamise õiguse; likvideerijal on sama õigus kui juhatuse liikmetel. Likvideerijad tegelevad: Nõuete tasand (väljaselgitamine) – tuleb avaldada teade likvideerimise kohta ja 4 kuu (kui eriseadustest ei tulene teisti) jooksul peavad võlausaldajad esitama oma nõuded.
kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. (TuMS § 9 lg 1) Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. (TuMS § 9 lg 2) 10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium? Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud
Kohtul ei ole kohustust ühing sundlõpetada, diskretsiooniotsus. Alternatiiv: B ostaks A välja. Hetkel siin olukord, kus ühingu asutamisel rikuti seadust - tegemist oli pettusega. Seega võib kohaldada juriidilise isiku sundlõpetamist. Juriidiline isik lõpetatakse sellisel juhul kohtumäärusega. TsMS § 629 hagita asi - juriidilise isiku sundlõpetamine: Seega tuleks esitada eraldi hagita menetluse avaldus. Tuleb määrata likvideerija, kes müüb vara maha ja rahuldab nõuded ja kui ei jätku, siis tuleb pankrotimenetlus. A poolt esitatud määruskaebuses ei saa selliseid asju lahendada. Kaubamärk-ärinimi? Sõnaline, pildiline nähtus, mida kaubamärgina kaitstakse. Ärinime valikul tuleb arvestada kaubamärkidega, st, et kui kellelegi on kaubamärk, siis teine ei tohi seda oma ärinimes kasutada. Sõnaselge nõusolek puudub, st tuleb tõlgendada tahteavaldusi. Tegi tahteavalduse nagu
puuduste ees) Organid, kelle delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks on juhtorganid. TsÜS § 31 lg 2 järgi on juhtorganiteks juhatus ja nõukogu, kui see on olemas. Nende juhtorganite tegevust loetakse TsÜS § 31 lg 5 kohaselt juriidilise isiku enda tegevuseks. Lisaks nimetatud võiks juriidilise isiku tegevuseks lugeda ka selliste isikute tegevust, kelle pädevust loetakse võrdseks juriidilise isiku juhatuse pädevusega (näiteks likvideerija). Juhtorgani liikme teo seos juriidilise isiku eesmärkide vahel. Näiteks juhatuse liige sõidab kodust tööle. Juriidilisile isikule on problemaatiline omistada juhtorgani liikme käitumist, mis on vastuolus seadusega. Nt juhatuse liige paneb toime õigusvastase teo, aga ta teeb seda juriidilise isiku huvides. 21. Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma
Juhatuse liikme volitused lõpevad tähtaja saabumisel. Juhatuse liikme võib määrata ka kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel (ÄS § 310, TsMS § 602-606) 75. Mis hetkest algab ja millal lõppeb juhatuse liikme esindusõigus? juhatuse liikme esindusõigus algab äriregistrisse kandmisest ja lõpeb juhatuse liikme muudatusega registris. Sundlõpetatud ettevõtte juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni või vastava ettevõtte registrist kustutamiseni. (p. 513 lg 2) Volitused algavad arvates otsuse tegemisest isiku valimise kohta ja juhatuse liikmele sellest teatamisest ja lõpevad reeglina otsuse tegemisest tema tagasikutsumise kohta ja temale sellest teatamisega. Kanne registris on deklaratiivse tähendusega. 76. Millised on juhtorgani liikme kohustused ja vastutus? Üldine hoolsuskohustus (TsÜS § 35; ÄS § 315 lg 1)
Sundlõpetamine on sundviisiline lõpetamine. Juriidilise isiku sundlõpetamine on reeglina allutatud kohtulikule kontrollile, samuti võib sundlõpetamine tuleneda seadusest. Kohtulahendi alusel toimuv sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Nt juriidiline isik korraldab rahva rahutusi. Sundlõpetamise algatamine otsustatakse kohtu poolt ka kohtu omal algatusel või selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. Likvideerimine - likvideerimise korraldavad likvideerijad. Likvideerija on seaduslik esindaja. Märgitakse "(likvideerimisel)". Registrist kustutamisega lõpeb automaatselt õigusvõime. Lõppemine, lõpetamine, sundlõpetamine, likvideerimine. Milline kõige üldisem? Lõpetamine kõige üldisem, kuna see võib olla nii vabatahtlik kui sunniviisiline. Sundlõpetamine on lõpetamise üks alaliik. Järgmine etapp on likvideerimine. Kõige viimane etapp on lõppemine e registrist kustutamine.
ASi juhib juhatus vastavalt nõukogu korraldustele. Juhatuse liige ei pea aga võib olla aktsionär, juhatuse liige peab olema teovõimeline. 253. Millised on aktsiaseltsi lõpetamise alused ja protseduurid ehk selleks vajalikud sooritused? AS-i saab lõpetada üldkoosoleku otsusega (2/3 häälteenamus), kohtumäärusega (sundlõpetamine)või netovara vähenemisel alla nõutava miinimumi 25000 €. Lõpetamisel tuleb üldkoosolekul valida likvideerija, kes esindab ASi ja on põhimõtteliselt sama kes juhatuse liige. Likvideerija peab esitama pankroti avalduse, lõpubilansi , teated tuleb avaldada ametlike Teadaannetes. AS-i dokumente peab säilitama 10a. 254. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ja esitab selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku
läbivaatamiseks põhihagiga. Vastuhagi esitatakse siis, kui soovitakse nõuet tasaarveldada põhihagis esitatud nõudega kas täielikult või osaliselt või kui nende vahel on vastastikune seos (TsMS paragrahv 153). Toon ära vastuhagi näidise. Tallinna linnakohus "....."..........................a. Liivalaia 24, Tallinn, 10118 Hageja: Melson OÜ, registrikood 10056759 Mustamäe 987, Tallinn, 10789 Kostja: AS MOG (likvideerimisel) Likvideerija Valter Toop Tähe 897, Tallinn, 10678 Vastuhagi (tsiviilasjas nr.45-8865/99) kohustise täitmise nõudes. Hagihind 30 000.- krooni Hageja Melson OÜ (rentnik) ja kostja AS MOG (rendileandja) sõlmisid 02.01.1997.a. rendilepingu nr. 0001, mille kohaselt kostja andis ja hageja võttis rendile sõiduauto Volvo 460 GLE, registreerimisnumber 666 MMM. Rendileping astus jõusse 02.01.97. ja kehtivuse tähtaeg kuni 31.12.97. Vastavalt rendilepingu punktile 4.5
Mis võivad üleüldse olla juriidilise isiku vastutuse alused: 1054 - juriidiline isik on teenuse saaja, vastutab teenuse osutaja poolt toime pandud delikti eest juriidilise isiku vastutus tema juhtorgani liikme sooritatud delikti eest (TsÜS 31 lg 5) vastutus organisatsiooni süü alusel Millised on juhtorganid, mille liikme eest juriidiline isik vastutuab? juhatus nõukogu likvideerija Selleks, et delikti omistada juriidilisele isikule, peab juriidilise isiku juhtorgani liikme tegevus delikti toimepane- mise hetkel peab olema kantud tahtest teenida juriidilist isikut. Nt kui juhtorgani liige vabal ajal tekitab kellelegi lepinguvälist kahju, ei ole see omistatav juriidilisele isikule. Juriidilise isiku vastutus eeldab sisemist seost juhtorgani liikme delikti ja juriidilise isiku eesmärkide vahel.
tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Samuti loetakse juhtimisorganiks välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha (TMS § 7) tegevjuhti. Sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes. Vastavalt TMS § 10 on madala maksumääraga territoorium välisriik või välisriigis asuv iseseisva
pankrotimenetlust. Sellega et: 1. ei täida teabe andmise kohustust. 2. Ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. 3. Ei täida vande andmise kohustust. 4. Rikub elukohast lahkumise keeldu 5. rikub pankrotivara käsutamise keeldu 6. rikub muul viisil pankrotiseadust. Ärikeeld: Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist teabe saamise õigus: võlgnikul on õigus tutvuda menetlusega. Võlgniku ärakuulamine: ei toimu kui võlgniku asukoht onteadmatta. 214. Millest moodustub pankrotivara? Pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotivara on vara mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 215
annaabi.ee 
