Rooma õiguse süsteem ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus
Rahakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim Tavaõigus (mos maiorum) Õigus oli salajane ja osa religioonist 2) Vabariigi aeg (510 – 27 eKr): Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil Rahvakoosolekud andsid välja seadusi XII tahvli seadused (451 / 450 eKr) Tekkis preetoriamet (367 eKr) Rooma laienes vallutuste tulemusena Õigus ius civile’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused. 3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile Senat muutub printsepsi tööriistaks Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid)
o Rahvakoosolekul valitaval kunindal po, reg, lilitaarne võim o Tavaõigus(mos maiorum) o Õigus oli salajane ja osa religioonist Vabariigi aeg(510ekr-27pkr) o kuninga senine võim, v-a religioosne konsulitel ning senatil o Rahvakoosolekud andsid välja seadusi o 12 tahvli seadused (451-450 ekr) o Tekkis preetoriamet(367 ekr) o Rooma laienes vallutuste tulemusena o Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused(ius civile roomlaste enda õigus, ius honorarium oli rooma riigi magistraadi/preetori loodud õigus rooma kodanikele, ius gentium lõi preetor peregrinus, rooma kodanike ja võõramaalaste vahele) Printsipaadi aeg(27 ekr 284 pkr) o Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps(esimene) o Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile
Tähtis on aga see, et ühtse õppekeelega – ladina keelega – Euroopas jõudisid ladina keeles kirjutatud seaduseraamatud õpetatud juristideni ning arenes välja ühise õiguse ehk ius commune traditsioon. Ius commune kehtis tavaliselt subsidiaarõigusena, st kui kohalikes seadustes, tavades jne vastavat regulatsiooni ehk õiguslikku lahendust ei olnud, otsiti seada ius commune’na kehtivast Rooma õigusest. Subsidiaarsena kehtis Rooma õigus Prantsusmaal Code civile vastuvõtmiseni 19. sajandi alguses, Saksamaal BGB vastuvõtmiseni 1900, Eesti territooriumil 1865. aastani, mis hakkas kehtima Balti eraseadus jne. Kuigi tegemist polnud enam antiikse Rooma õigusega, oli see antiiksetest ja ladinakeelsetest allikatest väljaarendatud õigus. See aga tähendab, et aastasadu oli Euroopa juristidel ühine õiguskeel, neid juhtisid sarnased õigusprintsiibid ning metoodika. Mina
v. Õigus oli salajane ja osa religioonist b. Vabariigi aeg (510-27 eKr) - kuningatele kuulunud võim läks konsulitele i. Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil ii. Rahvakoosolekud andsid välja seadusi iii. XII tahvli seadused (451/450 eKr) iv. Tekkis preetoriamet (367 eKr) v. Rooma laienes vallutuste tulemusena vi. Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused c. Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr) i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii. Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile iii. Senat muutub printsepsi tööriistaks iv. Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja
eluaegseks Rooma diktaatoriks. Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar". Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civile, 3 raamatut). Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri. Julius Caesar oli suursugust päritolu ning pidas end koguni Romuluse sugulaseks. Tutvuste ja sugulussidemete tõttu valiti ta Rooma ülempreestriks. Tema ettepanekul jagati vaestele tasuta leiba ja korraldati vaatemänge. Seetõttu armastas lihtrahvas Caesarit. Aastal 60 eKr sõlmisid
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15
(ingenui) ja vabakslastuiks (libertini). Rooma kodanikuks sai: 1. sündimisega Rooma kodanikkude abielust, 2. esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, 3. Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega, 4. Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, 5. Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodanikud olid ainukesed täieõiguslikud subjektid, kelle osas rakendati ius civile' t. Rooma kodanikud omasid kõiki kolme status' t. Vabad mittekodanikud 1. Latiinid omasid ius commercii' d (võimet sõlmida õigustehinguid), kuid neil puudus ius connubii (õigus abielu sõlmida), 2. Peregriinid nende kogukonnas ja omavahelistes suhetes rakendati nende oma õigust. Nende ja Rooma kodanike vaheliste suhete reguleerimiseks tekkis eri õigussüsteem (ius gentium). Orjad
ja selle kliendi ning krediidiasutuste vahel. Laiem mõiste Laiem mõiste hõlmab ka avalikõigusliku normistikku kui pangandusõiguse osa ning sellest tulenevalt on pangandusõigus õigusharu, mis reguleerib faktilisi suhteid krediidiasutuse ja selle kliendi, erinevate krediidiasutuste ning krediidiasutuse ja täidesaatva riigivõimu teostavate riigiasutuste ( nt riiklik järelvalve) vahel. Tsiviilõiguse üldosa Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile. Tsiviilõigus on eraõiguse üks kõige kesksem ja mahukam osa. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on eelkõige tsiviilõigusnormide kogum. Et mõista, mida need normid endast kujutavad, tuleks kõigepealt vaadelda tsiviilõiguse süsteemi. Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem 2) pandektiline süsteem Tsiviilõiguse mõiste subjektiivses tähenduses õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil
ja näha (varaga seotud asjad, pärand, nõuded jne.) 2) Res mobiles Liikuvad asjad ehk vallasasjad Res immobiles Liikumatud asjad ehk kinnisasjad 3) Res fungibiles Asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles Mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Tekst 9 (3, 4) 3) Vita brevis, ars longa. (Hippokr.) Elu on lühike, kunst on pikk (ütlus pärineb Hippokrateselt). 4) Bellum civile Kodusõda Commentarii de bello civili. (Ceas.) (Caius Julius Ceasari) märkmed kodusõjast 3 Tekst 14 (1) 1) Leges duodecim tabularum sunt leges Romae antiquae Kaheteist tahvli seadused on antiik Rooma seadused Tekst 16 (7, 27) 7) Dum spiro, spero Kuni hingan, loodan 27) Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit Pärimine on
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in ...
Õigusallikad moodustavad hierarhia. Õigusallikad: Tähtsaim õigusallikas on Põhiseadus(PS) 1) Põhiseadus 2) Seadused 3) Õigusaktid 4) Tava(käitumispraktika) 5) Kohtulahend- on praktikas õigusallikad, mitte teoorias Seadusega ei ole võimalik meie elu reguleerida, kuigi on seadused üldised siis inimestel on omad tavad millest ka kohus peaks lähtuma. TSIVIILÕIGUSE AJALOOLINE ARENG Rooma õigusallikas- Corpus Iuris Civilis-CIC (Tsiviilõiguse koodeks) Code Civile(1804)- prantsuse koodeks BGB(1900)-Saksa tsiviilseadustik Kahe seadustiku põhierinevused: kontinenaal euroopas toimus mahakirjutamine(rooma pealt).Seal on kaks õigusperekonda: Germaani(Saksamaa) ja Romaani(Prantsuse) Inglismaal ja usas aga arhailine süsteem. Balti Eraseadus(1865) TSS eelnõu(1940) Vene NFSV TsK- oli enne sõda, kehtis kuni 1965 Eesti NSV TsK(1965) TsÜS TSIVIILÕIGUS SUHE See teema õpetab kaasusi lahendama.
kõikide nõusolekul. 13) Omnis ars naturae imitatio est kogu teadus on looduse jäljendamine. Tekst 14 12) Nemo bis punitur pro eodem delicto mitte kedagi ei karistata kaks korda sama süüteo eest. Tekst 16 6) Fungibilis est res, quae pondere, numero, mensurave constat asendatav on asi, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi.2 22) Quod princeps placuit, legis habet vigorem mida valitseja on otsustanud, omab seaduse jõudu. Tekst 17 3) Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur - mis puutub tsiviilõigusesse, peetakse orje mitte mingiks; 1 Antud sõnapaarid tekitasid segadust. Omnium- peaks tähendama kõigi, kõikide, kuid leidsime ka tekste, kus oli samas käändes see sõna tõlgitud ka kõigile, nt. res communis omnium kõigile ühiselt kuuluv asi - M. Ristikivi magistritöö, 2006, lk. 47. Järgmisena leidsime ka väljendi M. Ristikivi magistritööst, 2006, lk. 48, väljendid:
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
169 eKr) küpses eas kirjutatud Annaalid, kus jutustas 18 raamatus ajalugu Rooma asutamisest alates kuni Puunia sõdadeni, millest ise osa võttis. Tohutu suurest teosest on säilinud 600 värssi.Sellega kodustas ta ladina eepikas ja üldse luules kreeka heksameetri, saades nii kogu järgneva rooma eepika traditsiooni tegelikuks alusepanijaks. II saj. pKr Markus Annaeus Lucanus (39-65 pKr) kirjutas eepos Kodusõda (teise nimega Pharsalia e. Bellum civile), kus jutustas Rooma kodusäja loo alates Caesari tungimisest Itaaliasse kuni Pompeiusse surma ja Caesari kohtumiseni Kleopatraga. 2. Müütiline eepos oli Homerose eeposte eeskujul loodud, kus kajastati väga kaugeid legendaarseid sündmusi. Jumalad seal segavad otseselt vahele. Publius Vergilius Maro (70-19 eKr) Aeneis sisaldas ka ajaloolisi sündmusi. Eepose sisuks on Troojast pääsenud valitsejasoo
karistus V res, ei f. II iudicium, ii n. kohus Adjektiivid Omadussõnad missugune? I-II deklinatsiooni adjektiivid: -us (-er) (m), a (f), um (n) bonus, a, um: bona; bonum Ars, artis f. ars bona Ius, iuris n. ius bonum Liber (m), era (f), erum (n) vaba Civis , is (m) civis liber III deklinatsiooni adjektiivid: -is (m ja f), -e (n) Civilis (m;f), e (n) civile Ius, iuris (n) ius civile Ius gentium rahvaste õigus ius civile 1) Culpa, ae f. (süü) I subst. Levis, e (hooletus) III adj. SG (ainsus): Nom. culpa levis kerge hooletus Gen. Culpae levis kerge hooletuse Dat. Culpae levi kergele hooletusele Acc. Culpam levem kerget hooletust Abl. culpa levi kerge hooletusega Voc. culpa levnom kerge hooletus PL (mitmus): Nom
panis farreus - okasnisu jahust leib 15. Patria potestas – isamaa jõud, võim 16. Ius honorarum – kõrgete amenikude õigus ius praetorium - preetori õigus ius aedilicium - ediiliõigus 17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18. ius naturale – looduslik õigus ius Romanum - Rõõmaõigus 19. Ius in rem – asjaõiguslik õigus ius in re aliena – võõras .... õigus ius nudum - paljas või tühi õigus 20. Ius civile - tsiviilõigus ius civile Flavianum – Flavius'e tsiviilõigus 21. Ius Aelianum – Aelius'e õigus ius Papirianum - Papiriuse õigus codex Gregorianus - Gregoriuse koodeks codes Iustinianus - Justinianuse koodeks 22. Successio singularis – üksik (õigus)järglus succesio universalis – üldine (õigus)järglus 4 23. Edicta repentina – ootamatud ediktid edictum perpetuum-aegumatu või igavene edikt
Edasi laienemine Euroopa Liitu on avatud igale Euroopa demokraatlik riikidele, kus on vabaturg, millel on soov ja võimalus tuua seadused kooskõlla ELi õigusega. Selline väärtus aitab arendama riiki majanduslikust seisukohast. Alates teisest vaatenurgast, see aitab ühendada Euroopa rahavast, koos säilitamisega eri riikide ja rahvaste huve. Juba Vana-Roomas hakkasid tegelema vabakaubandusega mis hiljem andis järsk tõus majanduse ja riigi arengule. 5Vana-Roomas oli üks mõiste - Jus civile* tsiviilõigus tuleks kohaldada ainult õigussuhtleks kus mõlemad pooled olid Rooma kodanikud, sellel ajal ei olnud veel vabakaubanduse , aga hiljem ilmus .Jus gentium* - on õigus universaalne selles mõttes, et see kehtib kõigi osalejate kaubandus, sõltumata nende kodakondsusest, ja siis ilmus vabakaubandus. Võib uuesti kinnitama et välja töötamine kaasaegse riike oli tingitud Euroopa, antud juhul Vana-Roomale. SÄILINUD KULTUUR 6
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a
Augustus Octavianus võtab endale esimese kodaniku tiitli -> ametinimetusega princeps ehk ainujuht - printsipaadi aeg; 27 ekr - 284 pkr kehtivad paljud demokraatlikud elemendid - dominaadi aeg; 284 pkr - 565 pkr kristlik rooma, Ius (nimisõna) -> juris (omadussõna) juris prudentia (õiguse tarkus) tio hääldub cio iuris privatum ja ius publicum (era- ja avalik õigus) sisaldab järgnevaid juriidilisi elemente: - perekond - omand - lepingud - pärimine ius civile ja ius quiritium (rooma kodanike õigus ja rooma kodakondsus) quiris (roomlaste nimetus enda kohta) praetor (rooma ametiisik -> kohtuprotsesside ettevalmistamine ja üleandmine kohtusse, mõnikord lasus ka kohustus õigust luua, rakendada) res (asi) persona (isiklik, personaalne) Roomast sai maailmariik. Suhtles võõraste riikidega, käsitles võõraid kultuure jne praetor urbanus ja praetor peregrinus (linna praetor ja peregriinid olid välismaalased)
Võlvi teebad kergemaks betoonist võlvid (kassetid). Kuppel oli kullatud, tänapäeval marmorite variatsioonid. Circus Maximus- kaarikute võiduajamiste ,,hipodroom". Müüre laiendati linna kasvades. Keisriajal müüre ei vajatud. Aurelianus ehitas uued suured müürid. Kokku 19 km pikad. Hiljem täiendati, kuid lõppkokkuvõttes tulutult. 1. Trajanuse foorum 2. Trajanuse sammas 3. Trajanuse ratsamonument 4. Basilica Ulpia 5. Marcus Aureliuse ratsakuju 6. Forum Civile 7. Keiserlik protsessioon (osa Ara Pacisest) 8. Rooma panteon 9. Circus Maximus 10. Fortuna Virilise tempel 11. Mileetose turuväravad Rooma skulptuur ja maalikunst Kujutati pigem iseend. Õitseng lähtus esivanemate austamisest, eriti partriitside seas pütitati eelmite põlvede esindajate portreebüste. Realism. Taodeldi sarnasust, kasutati ka vahast surimaske. Realist jäi ka hiljem püsima, kui esivanemate kultus oli taandunud. Riigiteenete
allikaks. Kohtupraktikal on oluline roll käibes osalejate edasises käitumise kujundamisel – õigustatud on ootus, et kohtud tõlgendavad seadust sarnaste olukordade jaoks ühetaoliselt. Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Tsiviilõigus jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks õiguseks. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt
oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus. Õigus- see, mis oli loodud rahvakoosoleku vahetu otsusega v tunnustatud tavadega. Hiljem hakati õigust ja tavasi tähistama terminiga- ius civile- Rooma linnas kehtiv õigus. Ius honorarium- ediktidega kujundatud õigus.magistraadid. Ius praetorium- preetori poolt kujundatud õigus. Ius aedilicum-eliidi praktikaga loodud õigus Õigussüsteemide dualism- preetori õiguse ja kviriitliku õiguse eristamises Room aõiguse arengu iseloomulik joon Preetori ja kviriitliku õiguse –eraõigus/rooma kodanike õigus eristamine
rikkuja lubamatu teoga, kui isiku õigusega antud asjale.24 Arvatavasti arenes selles välja omandikaitse rei vindicatio kujul.25 Rooma õiguses jagati asju algselt res mancipi (mansipeeritavad) ja res nec mancipi (mittemansipeeritavad). Vanimas tsiviilõiguses seisnes erinevus nende kahe, res mancipi ja res nec mancipi, vahel selles, et esimest sai üle anda vaid kindla vormi kohaselt, mancipatio ja in iure cessio tehingute teel, aga res nec mancipi lihtsa üleandmise, traditio teel. Ius civile aga sisaldab juba nii sisult kui kaitse poolest ühtset omandit.26 9 ____________________ 23 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 134-135 24 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 109 25 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 26 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 3. OMANDIÕIGUSE SISU
Jäädi ilma kõigist 3st staatusest. See toimus a) Rooma kodaniku orjussemüümisel väljaspoole Roomat või b) vangilangemisel. · status civitatis määrab isiku kodakondsuse. Isikud on kas Rooma kodanikud, latiinid või peregriinid. Selle staatuse kaotust nimetatakse capitia deminutio media. Siin on õigusvõime kaotus osaline: isik on veel vaba, kuid pole enam Rooma kodanik. Muutudes peregriiniks, ei saa ta kasutada ius civile´t. Capitis deminutio media leidis aset isiku teise riiki siidrumisel või maalt väljasaatmisel. STATUS CIVITATIS avalik-õiguslik akiivne õigusvõime passiivne õigusvõime ius suffragii hääleõigus ius commercii võime sõlmida õigustehinguid ius honorarium õigus pidada ameteid ius connubii - õigus sõlmida abielu · status familiae.
iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh.
Reguleerimise meetod – poolte võrdsus. Tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mitte varalisi suhteid, poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks ja see sama – eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted
PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik
riigi suhtes. Karistused: surmanuhtlus jäi. Kahte liiki- pea maharaiumine ja ratastamine. Viidi sisse ka vanglakaristus. Karistust raskendati tähtaja pikendamisega või kehalise karistusega. Üleeuroopalise tähtsuse omandas Preisi seadustekogu sel teel, et andis teistele riikidele inspiratsiooni kodifitseerimise alustamiseks tsiviilõiguses, riigiõiguses, haldusõiguses, kriminaal- ja protsessiõiguses. 18.Prantsusmaa kodifikatsioon. Välja oli töötatud 5 seaduste raamatut- esimene code civile ehk code Napoleone, code de civile, code de commerce, code de intstruction criminelle- kriminaalprotsessi koodeks, code de penal ehk kriminaalseadustik. Code civile- tsiviilseadustik. Koosnes kolmest raamatust- esimene raamat käsitles isiku õigusi, teine raamat asjaõigusi, kolmandas raamatus erinevaid omandiliike ning pärimis- ja obligatsiooniõigust.. Code de penal- 1810. Nullum crime põhimõte. Karistused jaotati kolme liiki: piinavad, häbistavad, paranduslikud
Voc obligatio (kohustus) obligationes (kohustused) ADJEKTIIVID (omadussõnad) Milline? I-II adj us, a, um / - er, a ,um (m, f, n) Publicus, a , um (avalik) Ius, iuris n. ius publicum (avalik õigus) Liber, era, erum (vaba) (m, f, n) libera, liberum Populus, i m. populus liber (vaba rahvas) Persona, ae f. persona libera (vaba isik) III adj is, e (mf, n) Civilis, e (tsiviil) civile Ius, iuris n. ius civile (tsiviilõigus) Obligatio, onis f. obligatio civilis 1.singularis Fides, ei f. (V dekl) (usk, usaldus) Bonus, a, um (I-II adj) (hea) Nom fides bona (heausk) / bona fides Gen fidei bonae (heausu) contractus bonae fidei (heausus sõlmitud leping) Dat fidei bonae (heausule) Acc fidem bonam (heausku) Abl fide bona (heausuga) / bona fide Voc fides bona (heausk) 2.Pluralis Contractus, us m. (IV dekl) (leping) Innominatus, a, um (I-II adj) (nimetu)
(esimene Rooma keiser3) oli plebeide jaoks kehtestanud] ning viimaks kasutati nende puhul
teistsugust kriminaalõigust kui alamast soost inimeste (humiliores) puhul. Alates 2. sajandist
pKr kehtisisd õilsatele (honestiores) mitmesugused vabastused ja kergemad karistused ning
alamatele (humiliores) raskemad koormised ja karistused. Uues kodakondsuse süsteemis
eristusid silmnähtavalt kaks klassi, kelle õiguslikku erinevust toonitas see, et neisse
kuulumine oli pärilik. Ius civile oli lakanud olemast aequum ius (võrdne õigus)4. Indiviidid ja
1 Mait Kõiv, Inimene, ühiskond, kultuur. I osa. Vanaaeg (Tallinn: Avita, 2006), 115-116.
2 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 24.
3 „Augustus”, viimati muudetud 7. Märts 2013,
Kirjutas moraliseerivaid traktaate (,,Viha", ,,Hingerahust"), kirju (,,Moraalikirjad Luciliusele"), loodusteaduslikke uurimustöid (,,Loodusteaduslikud küsimused") ja tragöödiaid (,,Medea", ,,Hercules"). Tragöödiad lähtusid kreeka ainesest. Suurim ,,uue stiili" esindaja (lühikesed teritatud laused, tugevate afektide kujutamine, deklamaatorlik stiil, surma ja piinaga kohtumine). 74. Millest räägib Lucanuse teos ,,Bellum civile"? Lucanuse (39-65 pKr) teos ,,Bellum civile" (,,Kodusõjast") räägib Caesari ja Pompeiuse vahelisest kodusõjasti. Vabariiklik Rooma, kes on uhke oma vabaduse ja seaduslikkus üle, hukkub kodusõjas. 75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? Petroniuse (surnud 66 pKr) sulest arvatakse pärinevat satiiriline novell ,,Satyricon". Petroniuse teos on pikk, aga säilinud on üksikud lõigud, mis annavad siiski aimu, kuidas ülemklass Roomas elas. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut.
EKSAM 07.06.2012 Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine tähendab eelkõige õigusnormide vastavat grupeerimist. Õigusnormide liigitus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks käib üksnes siseriikliku õiguse kohta. Avalik-õigusliku ja eraõigusliku regulatsiooni vahekorra määramisel on oluline õiguspoliitiline tähendus - kas soovitakse mingis valdkonnas enam riigi sekkumist või jäetakse isikutele endile suurem otsustamise vabadus. 7. Kas ius civile ning ius privatum on sünonüümid? Ei ole, kuna ius civile kuulub ius privatum alla. Samamoodi ei ole era- ja avalik õigus sünonüümid. Eraõigus jaguneb: 1) TSIVIILÕIGUS - tugineb tänapäevases kontekstis rooma õigusele. Kviriitilik õigus kannab allikates sageli nimestust - ius civile. Seda ius civile't ei tule mingil juhul samastada praeguse aja tsiviilõigusega, sest neil mõlemal, nagu see ilmneb eespoolöeldusts, on erinev sisu ja ulatus
Ta sõitis autoga ära- asjaõiguslik nähtus. Kokkulepe oli ja valdus üle antud. C on omanik. Käsutustehing võib olla kehtetu. Aga käsutusleping kehtiv. Unitalistlik ja dualistlik lähenemine. UNITARISM – tsiviil- ja ühinguõigus on sama sisuga. Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel DUALISM-NEED ON ERINEVAD ÕIGUSED. Tsiviil- ja ühinguõigus on erinevad. II Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile- [Rooma kodanikele kuuluv õigus], aga mitte sisu. Rahvusriikidel oli vaja õigust. Mandri euroopa võttis üle – RETSEPTSIOON. Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem{germaani-saksa, romaani-prantsuse] – sest hõlmab Mandri-Euroopa riike. Ehk Mandri–Euroopa õigussüteem. Anglo-Ameerika õigussüsteem. Peamine erinevus on õigusallikate küsimus. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE—võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõigus Läbi reg eseme ja meetodi
54. Kas õigus võib olla amoraalne? Jah , näiteks kütuseaktsiisi tõus. 55. Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand? Kinnistusraamatusse kandmisega 56. Mis on kaudne valdus? Nt võti taskus 57. Mis on otsene valdus? olen omanik 58. Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe? Käsutustehing võib olla kehtetu, käsutusleping kehtiv.. 59. Kust tuleb tsiviilõiguse mõiste? Rooma õigusest ius civile 60. Mis on iuc civile? Rooma kodanikele kuuluv õigus, ehk kviriitide õigus 61. Miks toimus retseptsioon? Rahvusriikidel oli vaja õigust ning lihtsam oli see üle võtta kui uus luua ning Mandri- Euroopa võttis üle. 62. Nimeta õigussüsteemid? Mandri-Euroopa ehk Kontinentaal-Euroopa ja Anglo-Ameerika.Mandri-Euroopa jaguneb Germaani ja romaani õigusperekonnaks. 63. Mis on õigussüsteemide peamine erivus?
Eraõigus jaguneb kolmeks: tsiviilõigus, ühinguõigus ja majandusõigus. Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähem tähtsam on tsiviilõigus. Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem. Tsiviilõigus eraõiguse haru, õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõigus ius civile võlaõigus (peamine valdkond lepingud), asjaõigus (reguleerib peamiselt omandit), perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid), pärimisõigus (reguleerib pärimist) Ühinguõigus = kaubandusõigus = äriseadustik reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. Puudutab juriidilist isikut. Majanduslik õigus reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus
3. glossid e glossad normi seletused C.I.C - corpus iuris civilises; corpus iuris canonici 4. A-Kreekas: a) loomuõigus b) inimeste loodud õigus Kl.Antiik (Rooma) Cicero 1) positiivne seadus 2) Lex aterna a) mõistuseta st loomu- e loodusõigus b) ühiskonnas eetilis-õiguslik seadus (hea/halb) Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Aurelius Augustinius 1) lex aeterna 2)lex naturalis 3) lex temporalis Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas'elt: 1) positiivne ( igavene ) õigus kehtestatav (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt õigus ja teiselt poolt moraalinormid - täies mahus suudab seda hoomata üksnes Jumal);
Religioosse Rooma eraõiguse perioodil on ainsaks nö legisaktsiooniline protsess. Oma nimetuse on ta saanud sellest, et protsessis nõutakse õigust erinavat liiki hagide abil ühed neist on mõeldud kohtuotsuse saamiseks, teised täitemenetluse jaoks10. Käesoleva protsessi nimi legis actio tuleneb vormelitest, mida nimetati leges. Legisaktsiooniline protsess oli kasutamiseks ainult Rooma kodanikele, kuna see kuulus ius civile hulka.11 Rooma kodanikuks sai: 1) sündimisega Rooma kodanike abielust 2) esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena 3) Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega 4) Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega 5) Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele või tervetele kogukondadele12 Legisaktsioonilises protsessis ongi kõige olulisemad vormelid, mida pooled pidid täpselt kohtuniku ees formuleerima. Vormelid sisaldasid tänapäevaseid poolte
/eristaatuses olevad (teed, õigus vee kasutamisele). Õpetus valduste kaitsest interdiktidega on kandunud oma põhiprintsiipides üle ka tänapäeva paljude kodanlike maade tsiviilõigusesse. OMANDIÕIGUS Peeter Kask- eraõiguse dotsent (oli), vaimselt aktiivne. Ants Piip- parimad, mis eesti juristid koostanud on. Eraomandi instituut, mida Roomas vabariigi aja lõpul tähistatakse terminiga dominium ja proprietas, on oma isel. joontega olemas juba vanas ius civile`es. Võib arvata, et Roomas kõige vanemal ajal pole olnud eraomandit, viimase mõiste ja struktuur arenes pika aja jooksul. Vanimas Rooma õiguses pole isegi terminit selle mõiste jaoks. Alles ühiskonna jagunemisega klassideks ja riigi tekkimisega tekib omandiõigus, s.o. õigus, mida kaitseb riik oma organitega. Ajalooliselt on omandi aluseks teatava asja valdamine peamiselt selle haaramise teel. St ka roomaõiguslik termin mancipatio - asja käega võtmine, samuti termin res mancipi.
äär erinev Era- ja avaliku õiguse määratlus/definitsioon Tsiviilõiguse mõiste? Reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse alusel. Eristab kriminaalõigusest, sest krimaalõiguses pole VÕRDSUSE põhimõtet Miks on tava õigusallikas? Seaduse puuudmisel on võimalus kasutada tava Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit Tsiviilõiguse reguleerimise ese - varalised suhted, isiklik mittevaraline suhe (vanemate-lapse suhe) Reguleerimise meetod - võrdsus Tsiviilõiguse allikad põhiseadus, seadused, õigusallikad (määrused), tava Ajaloolised allikad: Prantsuse tsiviilkoodeks 1804 Balti eraseadustik 1865 (BES) Saksa tsiviilseadustik 1900 (BGB) NFSV tsiviilkoodeks 1941 ENSV tsiviilkoodeks 1965
kogum. tsiiilõigusharu, mis reguleerib varalisi suhteid, isiklikult mitte varalisi suhteid (hooldusõigus, laimamine). Tsiviilõiguse reguleerimismeetod reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik käsitlus leiab, et äri- ja tsiviilõigus on üks ja see sama eristatud ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik käsitlus leiab, et äri- ja tsiviilõigus on kaks eraldi seisvat õigusharu. Tsiviilõiguse mõiste Rooma õiguses? IUS CIVILE (Rooma kodanikule kuuluv õigus) Tsiviilõiguse üldosa kehtestab üldised põhimõtted Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Üldosas üldiseid termineid. Eriosas spetsiifilisi termineid. Rooma õiguses, kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi? Pandektiline süsteem on välja töötatud Saksamaal. Normid on jaotatud 5 ossa: üldosa, perekonna-, asja-, pärimis- ja võlaõigus. Nt Saksa eraseadustik BGB (1990). 1.4. Tsiviilõiguse allikad ( 3 allikat):
ühiskond püsis agraarne.Tsiviilõiguses bonae fi dei negotia phimõte; FORMULAARPROTSESS- muudatused legislatsioonilises protsessis said vajalikuks kui Rooma muutusa g r a a rr i i g i s t k a u b a n d u s r i i g i k s ( u I I I s a j . e K r ) - I U S G E N T I U M - L I H T N E JA M I TT E F O R M A A L N E PRAKTILINE.Esialgu rakendati roomlaste ja mitteroomlaste vahelistes tülide puhul erines tunduvalt roomlaste seas kehtivastformaalsest õigusest IUS CIVILE.-vaidluse objekti formuleeris PREETOR - FORMULA - kirjalik formuleering.Pooled võisid protsessi raames esitada oma nägemuse asjast vabas vormis.Preetorite õigustloov võim konkretiseerus kõige enam PREETORITE EDIKTIDES IN IURE STAADIUMIS 1.Hageja teatas kohtule kirjalikus vormis oma nõude; 2.See nõue tehti teatavaks kostjale ning anti talle võimalus esitada oma vastuväiteid; 3.Kui kostja kohtusse ei ilmunud, pidi ta maksma trahvi
monumentaalne. Alumine korrus on kuni vaesuseni lihtne, teist ja kolmandat kaunistavad läbi kahe korruse ulatuvad korintose stiili sambad. Louvre`i idafassaadil on esmajärguline tähtsus prantsuse ehituskunsti edaspidises arengus. Claude Perrault. Louvre`i lossi idafassaad ● Francois Blondel (1617/18-1686) Blondeli ehitatud on monumentaalne Saint- Denis`võiduvärav Pariisis. Oma raamatus „Cours dàrchitecture civile“ (1675-1683) esineb ta itaalia maalilise barokkstiili teadliku vastasena ja palladianismi eestvõitlejana. Francois Blondel. Saint-Denis`võiduvärav ● Kõige baroklikumad tendentsid ilmnevad Versailles’ lossi ehitamisel. Louis XIV tellimisel töötas seal prantsuse arhitektide, skulptoride ja maalijate paremik - arhitektid Louis le Vau (1612-1670), Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) andis lõpliku kuju lossile – aiafassaad ja külgtiivad ning
elatakse. 12 raamatut dialooge: ,,Vihast", ,,Õnnelikust elust", ,,Elu lühidusest", ,,Lohutusest",,,Meelekindlusest" Lohutuskirjad ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele" e. k. 1996, 2008) Tragöödiad: ,,Medea", ,,Phaedra", ,,Hercules", ,,Oedipus", Agamemnon" Menippose satiir ,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" 74. Millest räägib Lucanuse teos ,,Pharsalia" e ,,Bellum civile"? Lucanust peeti Vergiliuse järel tähtsuselt järgmiseks eepiliseks poeediks. Ta kirjutas eepikat, juhuluulet, näidendeid, proosat. Peateos: ,,Kodusõda" (,,Bellum civile") e ,,Pharsalia" 10 raamatus, mille süzeeks oli Caesari ja Pompeiuse vaheline kodusõda.Eepose sisu pärines peamiselt Liviuselt. Lucanus pidi L. Calpurnius Piso vandenõu ühe juhina endalt elu võtma. 75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut.
Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus) Reguleerimise meetod ( kuidas reguleerida) – Reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Saame tuletada kahe reguleerimise alusel Tsiviilõiguse mõiste – Eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid, poolte võrdsuse alusel
süütamisest, metsavargusest, varastamisest, hädakaitsest ja avateolt tabatud varga kohtlemisest. IX. Eesõiguste keeld, karistus riigireetmise eest. X. Lahendas matustega seotud õigusküsimusi.Matmine linna piirides oli keelatud. Peale pärja polnud muud hauamanused lubatud. Hambakuld tuli enne matust eemaldada. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi. Abielu patriitsi ja plebei vahel polnud lubatud. 3.IUS CIVILE Kunungate asemel astusid kaks konsulit, kes pidid valitsema riiki ja tagama selle, et diktatuuri ei tuleks tagasi. Ainuvalitsuse vahetas välja kahe konsuli kolleegium. Mõlemad konsulid said iga kord aasta ametis olla. Ametnikud pärinesid kõrgetest perekondadest. Roomlased tegid kõik, et konsulitest ei saaks diktaatoreid. Konsulid võisid teostada ainult 6 kuud, seejärel pidid alluma senati korraldustele. Olid ka plebeide rahvatribuunid – tribuni plebis. Rahvas valis 1.aastaks
avateolt tabatud varga kohtlemisest. IX. Eesõiguste keeld, karistus riigireetmise eest. X. Lahendas matustega seotud õigusküsimusi.Matmine linna piirides oli keelatud. Peale pärja polnud muud hauamanused lubatud. Hambakuld tuli enne matust eemaldada. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi. Abielu patriitsi ja plebei vahel polnud lubatud. 3.IUS CIVILE Kunungate asemel astusid kaks konsulit, kes pidid valitsema riiki ja tagama selle, et diktatuuri ei tuleks tagasi. Ainuvalitsuse vahetas välja kahe konsuli kolleegium. Mõlemad konsulid said iga kord aasta ametis olla. Ametnikud pärinesid kõrgetest perekondadest. Roomlased tegid kõik, et konsulitest ei saaks diktaatoreid. Konsulid võisid teostada ainult 6 kuud, seejärel pidid alluma senati korraldustele. Olid ka plebeide rahvatribuunid – tribuni plebis. Rahvas valis 1.aastaks
headuse idee. Aristoteles eristab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus). Põhiseaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) purustavad Platonile ja Aristotelesele olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Loodusõigus tugineb üldistele loodusseadustele, mis kehtvad igavesti. Seda tähistas Cicero ka igavese õigusena (ius aeterna). Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (ei ius civile ega ius gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 2.4. Õigus kui rahukorraldus Augustinuse õpetus.
Testamentum inprocinctu testament tehakse rahva ees, kuid juba sõjaretkel enne lahingut. 49.Pärandi vastuvõtmine ja vastutus pärandaja võlgade eest Pärand avaneb isiku surmaga. Pärandi saamise ja vastuvõtmisega on seotud terve rida pärimisõiguslikke küsimusi. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle nii pärandaja varandus aktiva kui ka pärandil lasuvad kohustused passiva sest pärimise juures on ju tegemist universaalse õigusjärglusega. Vanema ius civile järgi pidi pärija pärandi vastu võtma. Preetor tegi siin muudatuse. Sui heredes võisid pärandi vastuvõtmisest loobuda., neil oli beneficium abstinendi. Sellega ei saa pärandit ega ole ka kohustust võlgade tasumiseks. Preetor andis veel teisegi soodustuse: pärija võis lasta oma endise varanduse ja pärandivara lahus hoida. Siin pärija vastutas pärandaja võlgade eest ainult selles osas, mille ta sai pärandina
annaabi.ee 
