Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soo...
kahe kinnistuomaniku vaheline vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras. linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon, liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna büroohoone ehitamiseks tegemist haldusorganiga: linnavalitsus, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: ainult linnavalitsus saab anda ehitusluba, teostab võimu; tegemist on linnavalitsuse enda osakonnaga,
kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni Välismõju on olemas, sest linnakodanik Säre ei ole linnavalitsuse ametnik välismõju puudumisel: halduse siseakt vastasel juhul analüüs jätkub IV. Regulatiivsus 1. Käsk 2. Keeld 3. Luba 4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine regulatiivsuse puudumise korral: toiming, sest isikule ei teki õigust, kohustust ega keeldu vastasel juhul analüüs jätkub V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon? ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping VI
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
16.03.2010 Olulisemad puudused õigusloomes 1. Seletuskirjad ei vasta kehtestatud nõuetele. 2. Seaduste muutmise ettepanekutes ei suudeta piisavalt tuvastada kõiki süstemaatilisi seoseid, mida muudatus tegelikkuses kaasa toob. 3. Seaduste keel ja sätete sõnastus on tervikuna muutunud erialaseks ja keerukaks. 4. Õigusloomes on probleemiks seaduste ebapiisav regulatiivsus ja volitusnormide rohkus. 5. Jätkuvalt on probleemiks paljude legaaldefinitsioonide puudumine. Õiguskantsleri ülevaade Riigikogule, 2005 Prokuratuur · Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset
KAASUS 1. Martin Tamm on õigustatud saama X Vallavolikogu 16.11.2010. a määruse nr 37 „X valla eelarvest toimetuleku kindlustamiseks peretoetuste maksmise ja lapse koolitee kulude hüvitamise korra kinnitamine” (edaspidi nimetatud Määrus) alusel makstavat koduse mudilase toetust. Toetuse suurus on 120 eurot kuus. Oktoobrikuu eest Martin aga toetust ei saanud. Martin hakkas uurima, milles asi. 2. X vallavalitsuse ametnik vastas talle järgmiselt: „Kuna Teie perel oli X valla ees maksetähtaja ületanud võlgnevus, siis antud perioodi eest ei ole õigust koduse mudilase toetusele. Teie koolis käiva lapse Marta klassijuhataja saatis Jaana Tammele (lapse ema) e-kirja, milles teatati, et vald kavatseb osta lastele õpilaspäevikud, mille ligikaudne maksumus pidi olema 3 eurot. Neil, kes ei soovi päevikut osta, paluti sellest õpetaja e-postile teada anda. Jaana Tamm sellest teada ei andnud, kuid raha ka ei tasu...
õigusloomemeetodite kogum, mida kasutatakse õigustloovate aktide tekstide ettevalmista- misel. Eelnõude koostamiseks õiguslikult määratletud menetlust pole. Eesmärk: kas määratletav vaid sisu kaudu või on globaalne eesmärk? on laiem eesmärk, mis ületab tema sisemised piirid ja muudab ta vahendiks õigusriigi printsiibi realiseerimisel, mille oluliseks komponendiks on õiguskorra selgus ja ülevaatlikkus, mille kaudu on tagatud ka õigusnormidest aru saamine ja normide regulatiivsus. Teatud printsiibid, mida tuleb õigusriigi printsiibist tulenevalt õigusloomes järgida: 1)õigusloome ökonoomsus-st ühiskondlikke suhteid tuleb reguleerida üksnes niivõrd kuivõrd see on ühiskonna jaoks vajalik. Tuleks käsitleda kui hädaabinõu ühiskondlike suhete reguleerimisel. Üksnes vajalik seadus on hea seadus, neg näiteks Spordiseadus. Väline aspekt: ülereguleerimine ähmastab, ohustab oluliselt õiguskorra selgust, ülevaatlikkust, tavainimene
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
vaimutegevuse tulemus. Õigusest arusaamist mõjutavad väärtused, hoiakud ja suundumused, mis ühiskonnas kindlal hetkel liikvel on Õiguse tunnused: · Normatiivsus - õigusega määratakse kindlaks, mida peetakse konkreetsel ajahetkel ühiskonnas heaks ja mida halvaks, mida soodustatakse ja mida mitte. Õigusnormid põhinevad väärtustel ja hinnangutel ning kätkevad endas väärtusi ja hinnanguid. · Regulatiivsus kujundatakse inimeste käitumist ehk määratakse üldiselt või üksikul juhul kindlaks, kuidas inimene peab käituma. Õigusnormide ja nende rakendamiseks moodustatud organitega luuakse selline olukord, et inimesel oleks kasulikum viia oma käitumine õigusnormidega vastavusse. · Ühiskondlikus õigusnormid reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ehk väljaspool ühiskonda ei saa õigluslikult õigus kehtida, sest eitoimu inimeste
XI teema 11. HALDUSÕIGUSLIKU KAASUSE LAHENDAMISE METOODIKA ___________________________________________________________________________ 1. Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (ülevaade)1 A. Haldustegevuse liik I. Haldusorgani tegevus II. Avalik-õiguslik suhe III. Välismõju IV. Regulatiivsus V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon? VI. Üld- või üksikregulatsioon? B. Õiguspärasus I. Pädevus II. Menetlusnõuded III. Vorminõuded IV. Sisuline õiguspärasus C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus I. Teatavaks tegemine II. Tühisuse aluste puudumine III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine IV. Sundtäitmise eeldused
Kui kaasuse tekstist ei nähtu asjaosaliste vaidlust faktiliste asjaolude üle, siis tuleb eeldada, et asjaosaliste faktiväited on tõendatud. 67 Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (ülevaade)1 A. Haldustegevuse liik I. Haldusorgani tegevus II. Avalik-õiguslik suhe III. Välismõju IV. Regulatiivsus V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon? VI. Üld- või üksikregulatsioon? B. Õiguspärasus I. Pädevus II. Menetlusnõuded III. Vorminõuded IV. Sisuline õiguspärasus C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus I. Teatavaks tegemine II. Tühisuse aluste puudumine III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine IV
Seetõttu saavad võimalikuks mitmeti mõistetavad seadusesätted ja ka lüngad seadustes. · Seadusandlus on tervikuna muutunud märgatavalt komplitseeritumaks, seaduste keel ja sätete sõnastus erialaseks ja keerukaks. Uueks probleemiks on kujunenud rohked seosed teiste seadustega (nt telekommunikatsiooniseadus, riigihangete seadus). · Õigusloomes on probleemiks seaduste mittepiisav regulatiivsus ja volitusnormide rohkus. Volitusnormide rohkusega käib kaasas kohati liialdatud optimism, et seaduse jõustumise ajaks on vastu võetud ka kõik rakendusmäärused. 1. veebruaril 2001 jõustunud uue liiklusseaduse puhul aga seda ülesannet ei täidetud, seetõttu ei võetud liikluseeskirja ja mitmeid teisi määrusi vastu õigeaegselt.
Aga kui käskkiri või korraldus on seotud ametniku vallandamisega, üleviimisega, distsiplinaarkaristuse rakendamisega, siis see kahtlemata puudutab ka ametniku personaalõigusi ja on haldusaktiks. Õiguslik reguleerimine – õiguslikult siduv korraldus, tahteavaldus või tahteavalduse selgitus, mis on suunatud õiguslikule tagajärjele. Haldusakti üheks oluliseks tunnuseks on tema regulatiivsus. (käsud, keelud, kohustused, aktid, mis loovad, lõpetavad või muudavad õigussuhet, määravad kindlaks isiku õiguse või tema õiguslikult olulise omaduse). Ühepoolne regulatsioon – tegemist peab olema sellise aktiga, mida iseloomustab ühepoolsus ja kohustuslikkus. Siin ametlik haldusorgan kehtestab ühepoolselt käsud/keelud/jne ja nende täitmine on kohustuslik.
otsida organisatsioonilistest vormidest, mis majandustegevuse jaoks on ette nähtud. Sellisteks eraõiguslikeks vormideks on aktsiaselt ja osaühing. (PS! see osa pooleli õpikust, kuid konspektis kuskil juba ka olemas) SKEEM kaasuse lahendamiseks · A. haldustegevuse liik haldusorgani tegevus avalik-õiguslik suhe välismõju regulatiivsus ühe- või mitmepoolne regulatsioon? üld- üksikregulatsioon? · B. õiguspärasus pädevus menetlusnõuded vorminõuded sisuline õiguspärasus 01.11.2009 vihjeid eksamiks NB! Õpikus on info valimiste teema kohta VANANENUD! KOKS § 56 ja § 56` ja millised on KOV-e pädevused erinevates valdkondades (KOV-e korralduse seadus § 6 lg-d 1 ja 2). Kui eksamil tuleb küsimus valdkondade kohta, siis tuua vähemalt neli
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
