docstxt/15420895074279.txt
3 4 5 6 7 8 9 10 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 11 12
Edasi programm
kontorllib kas on mittetäidetavad tingimused (murru nimiteaja on 0 []; ruutjuur negativsest
arvut [x>0] ) kui sellist tingimusi ei ole, siis programm alustab arvutama funktisooni väärtus
f(x) Arvutamist tükkel kordub kuni (a+(k-1)*h) < b kus k on x väärtuse positsioon.
Oma programmis kasutasin for, do while ja while tsüklid ning veel ka if funktsioon.
Graafik
Algoritm
Programm
#include
Iteratiivse algoritmi ajalise keerukuse hindamiseks leitakse tsüklite kordamise käigus sooritatavate põhioperatsioonide arv. Nii saame lineaarse tsükli ajalise keerukuse hinnanguks O(n) (tsüklis eeldatakse üks põhitehe). Ülesanne: Leida ajalise keerukuse hinnang lihtsale kahekordsele tsüklile, mis sisaldab ühte põhitehet. Rekursiooni sisaldava algoritmi täitmiseks kuluv aeg avaldatakse rekurentse võrrandina. Näide: Algoritm, mille kohaselt lähteülesanne mahuga n jaotatakse kaheks alam- ülesandeks (kumbki mahuga n/2), mis lahendatakse mõlemad samal meetodil. Tulemuste kokkupanekuks alamülesannete lahendustest kulub veek n operatsiooni. Võrrandiks saame f(n)=2*f(n/2)+n (f(1)=0) Def. Algoritmi keskmine ajaline keerukus A(n) konkreetse ülesande lahendamiseks kuluv keskmine operatsioonide arv. Def. Algoritmi ajaline keerukus halvimal juhul W(n) konkreetse ülesande
-56 17 -27 76 first last nr of values -4 -100 100 20 -62 37 Antud nr 50 70 23 57 -68 62 -60 92 -87 -88 59 -24 -7 -76 UML SumOfBiggerThanGivenNum maximum miinimum Positsioon 92 17 1 SumOfBiggerThanGivenNum 168 BiggerThanGivenNum SmallestPosNum
Andmete kaitse krüpteerimise abil Ats Baškirtsev Villiam Põldma Krüpteerimine • Krüpteerimist kasutatakse ennekõike selleks, et tagada andmete turvalisus • Krüpteerimise käigus muudetakse faili sisu võõrastele inimestele loetamatuks • Krüpteerimiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid, millest kaks on sümmeetriline algoritm ja asümmeetriline algoritm • Krüpteerimiseks kasutatakse erinvaid tarkvarasid, Eestis kõige levinum on DigiDoc3 Sümmeetriline algoritm • Krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks kasutatakse sama võtit • Sümmeetrilise krüpteerimise puhul on oluline, et võti jääks saladusse • Võti oleks mõistlik saata postiga või kulleriga • Väga tihti kasutatakse sümmeetrilise algoritmi võtme krüpteerimiseks asümmeetrilist algoritmi Asümmeetriline algoritm
docstxt/12341350751429.txt
................................................................................. 4 Kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust....................................................................4 Generaliseermise meetodi........................................................................................................... 6 Generaliseerimine GIS-i programmides..................................................................................... 7 Ramer Douglas Peucker’i ja Lang’i algoritm............................................................................. 8 Kokkuvõte................................................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus Referaadi teemaks on kartograafiline generaliseerimine, kus räägitakse generaliseerimisest,
muude seadmete turvalisuse tagamiseks. Krüpteerimine iseenesest tagab küll krüpteeritud info salajasuse, kuid ei taga selle autentsust ja terviklikkust. Selleks, et kindlaks teha, ega sõnumit pole vahepeal muudetud, kasutatakse avaliku võtme infrastruktuur ehk PKI-d. Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk info salastada. Krüpteerimisel muudetakse dokumendid loetamatuks kõigile teistele peale määratud adressaatide. Krüptograafiline algoritm ehk šiffer kujutab endast matemaatilist funktsiooni, mida kasutatakse info krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Tavaliselt on need kaks omavahel seotud funktsiooni, üks krüptimiseks ja teine dekrüptimiseks. Sümmeetriliseks algoritmiks nimetatakse sellist algoritmi, mille puhul on teate dekrüpteerimiseks kasutatav võti krüpteerimiseks kasutatud võtmest väljaarvutatav, ja ka vastupidi. Enamusel sellistel algoritmidel kasutatakse krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit
translaatori poolt masinkoodi keelde · Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler Kõrgtasemekeeled · Järgmine samm tehti 1954. A. Millal tehti esimene kõrgtaseme keel FORTRAN · Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid · Need keeleed on inimesele mugavamad. Nende abil võib kirjutada programme, milles on tuhandeid ridu. Algoritm · Algoritm on sammsammuline tegevusjuhis, juhend, eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks Struktuurprogrammeerimine · Kõrgkeeles kirjutatud lühikesed programmid olid kergesti arudaadavad kuid suuremahulised muutusid raskesti arusaadavaks ja mittejuhitavaks. · Lahenduseks oli struktuurprogrammeerimine Objekt-orienteeritud programmeerimine · alates 1970 lõpust ja 1980 algusest hakati looma objektorienteeritud programmeerimise keeli (OOP)
tasuvus. Protsess sammud, mida tegemisel läbida Nõuded (requirements); kavandamine (design); teostamine (implementation); valideerimine(validation); tugi (support). Põhimõtted millega arvestatakse Süsteemi kavandamine; tarkvara kavandamine; protsessi tugi; protsessi juhtimine. Page 3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks.
121055IASB
Sisukord
Ülesande püstitus
1. Klaviatuuril sisestatakse reaalarv vahemiksu 0-1.
2. Moodustatakse reaalarvuline massiiv A elementidega
·
·
·
......
Kuni massiivi A elementide arv L kas vastab tingimustele || või (kui see tingimus ei
ole rahuldatud) L=15;
3. Ekraanile väljastatakse massiivi A elementide arv L ning elemendid koos oma
indeksiga.
Algoritm
Programmikood
#include
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y; yxüöäõwvutžzšsrqponmlkjihgfedcba Vastus: QFUŽQEUSÄ Millistesse keelte klassidesse kuulub tavapärane assembler? Vali üks või enam: Dünaamiliselt tüpiseeritud Interpreteeritavad + Objektorienteeritud "Käsitsi" mäluhaldusega + Imperatiivne + Milline loetlelust on vajalik digitaalseks allkirjastamiseks? Vali üks: a. Sümmeetrilise võtmega krüptograafia algoritm b. Sümmeetrilise ja asümmeetrilise võtmega krüptograafia algoritm + c. Blokkšifrid ja räsialgoritm d. Asümmeetrilise võtmega krüptograafia algoritm e. Räsialgoritm f. Asümmeetrilise võtmega krüptograafia ja räsialgoritm Kas masinkeel on tänaseni kasutusel? Vali üks: Jah + Ei Mida tähendas algselt lühend CP/M Vali üks: Control Program/Monitor + C Programming Machines Computer Programs and Manuls Collect Process/Measure
VARIANT A
#include
Tallinna Tehnikaülikool
INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND
Arvutitehnika instituut
Kodune töö 2 aines ,,Programmeerimine I"
Variant 3
Eesnimi Perekonnanimi
000000IASB
IASB00/00
Tallinn 2011
Ülesanne 2
Massiivid
Variant 3
Koostage algoritm ja sellele ühiselt vastav programm, mille abil:
1.klaviatuurilt sisestatakse tekstirida S(kuni 25 sümbolit) ja sümbolid c1 ja c2;
2.moodustatakse tekstrida T ,rea S sümbolitest, alates esimesest sümbolist c1 viimase sümbolini
c2;
3.kuvatakse (väljastatakse ekraanile) rida T ja tema pikkus l.
Programmikood
#include
Tallinn 2012 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Peeter Sikk 121055IASB Sisukord Ülesande püstitus................................................................................................................ 4 Algoritm............................................................................................................................... 6 Programmikood................................................................................................................... 7 Pilt programmist................................................................................................................... 8 Programmi seletus.....................................................................................
Sissejuhatus Töö eesmärgiks on kontrollerile programmi koostamine. Selle käigus õpin kasutama viite kontrolleri programmeerimise keelt: IL, ST, SFC, FBD, LD. Neid kasutades pean koostama programmi silindri liikumise kohta. Programmi koostamisel on mitu etappi. Programmi loomine algab süsteemse projekteerimisega, selleks tuleb koostada algoritm, mis kujutab endast tegevuste ülesmärkimist plokkskeemina, kus määratakse tegevuste otstarve ja funktsioonid, selleks peab olema ettekujutus vastava töömasina töökäigust. Vastavalt olekute arvule valitakse sisendite ja väljundite arv ning alustatakse programmi sisestamisega. Ülesanne Silinder A1 peab liikuma välja peale start nupu vajutamist. Silinder pannakse liikuma start nupu vajutamisega ning tuuakse algusesse stopp nupu vajutamisega. Kui start on vajutatud
· Operatsioonisüsteem on programmi või seosed programmi kompleksist, mis esineb vahendaja rollis tarbija ja arvuti vahel. · Operatsioonisüsteem on tarkvara. Andmetöötlusprotsessi plaanimiseks, organiseerimiseks ja juhtimiseks. 2. Mis on "sheet" ehk tööleht on üks lehekülg Exceli arvutustabelis. Alustuseks on 3 töölehte faili kohta aga neid saab ise juurde lisada. 3. Programmi "elutee" arvutis 4. Algoritm, selle esitus kindlate omadustega ülesande lahenduse eeskiri. Eeskiri, mis saab olla algoritm, eeldab püstituse täpsustusi. Juhul kui ülesande püstitaja seda pole teinud, peame kitsendused seadma ise ja neid arvestades koostama algoritmi. Algoritmi põhilised omadused · Peab omama sisend- ja väljundsuurusi, mis on omavahel seotud · Peab andma lahenduse lõplikus ajas · Peab olema ühemõtteline 5
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk.
Output of non-deterministic algorithm may be different for different runs with the same input data Mittedetermineeritud algoritmi tulemus samade lähteandmete korral võib erinevatel lahenduskordadel olla erinev. Tõene Partial algorithm terminates for any set of input data. Osaline algoritm peatub mistahes sisendandmete korral. Väär Average time complexity of binary search is O(log n). Kahendotsimise keskmine ajaline keerukus on O(log n). Tõene Worst case time complexity of merge sort is O(n). Ühildusmeetodi (merge sort) halvima juhu ajaline keerukus on O(n). Väär (it is O(n log n)) Sorting method is quick if it has average time complexity O(n lon n). Järjestamismeetod on kiire, kui selle keskmine ajaline keerukus on O(n log n). Tõene Jah, üldjuhul ei saa kiiremini
Selle sõlmed määravad ära koodri neli võimalikku olekut ning iga sõlm on seotud kahe siseneva haruga ja kahe väljuva haruga Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 31 Olekudiagramm Üleminekud ühest olekust teise sisend sümboli 0 mõjul on märgitud pideva joonega ja sisendsümboli 1 mõjul katkendliku (punktiir) joonega Iga haru juurde märgitud kood märgib sellele üleminekule vastavat koodri väljundkoodi Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 32 Viterbi algoritm Sümmeetrilise kahendkanali korral taan dub maksimaalse tõepärsuse dekooder minimaalse distantsi dekoodriks Sellises dekoodris võrreldakse vastu võetud vektorit r iga võimaliku edastatud vektoriga c ja lähim neist valitakse korrektselt vastuvõetud vektoriks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 33 Viterbi algoritm Minimaalse distantsi dekooderis me dekodeerime konvolutsioonkoodi valides koodipuul tee (trakti), mille korral kodeeritud järjestus erineb vastuvõetud
kuidas interpreteeritakse süntaktiliselt korrektset programmi. 4. stiil ja programmide koostamise metoodika. On kokkulepped, millega vabatahtlikult kitsendatakse süntaktiliselt lubatud programmide hulka, et saavutada paremat loetavust inimese poolt (näit. "treppimine" programmi struktuuri väljatoomiseks, nimekokkulepped jne.). Algoritmidest ca 825 m.a.j. , Abu Ja'far Mohammed ibn Mûsâ al-Khowârizmî - reeglid aritmeetiliste operatsioonide sooritamiseks Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks.
Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2 Sisukord Ülesande püstitus..........................................................................lk4 Algoritm.................................................................................lk5-6 Programmikood.........................................................................lk7-9 Töö seletus................................................................................lk10 Pilt programmist..........................................................................lk11 3 Ülesande püstitus
Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2 Sisukord Ülesande püstitus........................................................................lk4 Algoritm...................................................................................lk5 Programmikood........................................................................lk6-7 Programmi seletus........................................................................lk8 Pilt programmist..........................................................................lk9 3 Ülesande püstitus
Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate Teisendusfunktsioonid CInt, CDbl, CStr, CDate Ajafunktsioonid Now, Date, Time, Day, Year, Month, Hour, Minute, Second, Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunktsioonid Len, Mid, InStr, Replace Värvifunktsioonid RGB, QBColor. Vormingufunktsioon Format Alamprogrammid Private/Public Sub nimi(argumendid) programmi algoritm End Sub Väljakutsumine nimi argumendid Funktsioonid Function nimi(parameetrid) [As andmetüüp] funktsiooni algoritm nimi=avaldis End Function Keelestruktuurid Valikud 1. If tingimus Then tegevus 2. If tingimus Then tegevus(ed) End If 3. If tingimus1 Then tegevus(ed)1 ElseIf tingimus2 Then ... Else ... End If Kordused 1. Do While tingimus
olukorda hindavaid, läbirääkivaid, koos töötavaid, otsustavaid süsteemiobjekte ning nende kooslusi. Tüüpilised näited isiklik reisiagent, isiklik assistent, agentide võrgustikud. Suurim eelis - seadmete iseseisvus ja koostöö. Agentide probleeme - kasutamine,standardimine, turve, teenuste tasustamine, agendid ründetarkvarana arvutivõrkudes. 39. Reeglid: eesmärk, üldkuju, sihi- ja andmepõhine järeldamine, Rete algoritm, selgitused, üldistused, järeldamise juhtimine, reegli- ja andmebaasid, reeglibaasid ja otsustuspuud, reeglibaasi spetsifikatsioon. Sihipõhine järeldamise põhimõte: Valitakse siht ning uuritakse, millised reeglid viivad selle sihini (reeglid, mille järeldus on otsitav siht). Valitakse üks nendest reeglitest ning uuritakse, millised reeglid viivad selle eeldusteni. Võetakse viimastest üks reegel ning uuritakse selle eeldusi jne
1. Algoritm. Algoritmi omadused. Keerukus. Ajalise keerukuse asümptoodiline hinnang. Erinevad keerukusklassid. Algoritm on mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrammi abil. Algoritm peab olema määratud nii täpselt, et seda suudaks täita isegi arvuti. Täidetavaid samme ei tohi olla liiga palju. Algoritm peab lahendama ülesande õigesti erinevate sisendandmete korral. Algoritmi 5 olulist omadust: 1. Lõplikkus. Algoritmi töö peab lõppema peale lõpliku arvu sammude läbimist. 2. Määratletus. Algoritmi iga samm peab olema rangelt ja ühemõtteliselt määratud iga juhu jaoks. 3. Sisend. Algoritmil on sisendandmed, mille hulk võib olla null. 4. Väljund. Algoritmil on vastus(ed), millel on täpselt määratud seos sisendandmetega.
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 2.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine. Protsessori juhtautomaadid on mitte ainult protsessorite juhtimise algoritm , vaid iga tööpingi juhtimisi algoritm mingi kindla algoritmi järgi. Algoritmide realiseerimine toimub kristallpinna peal transistorite ja loogika elementide kaudu. Juhtautomaat koosneb: Sisendite hulk Z(f) Väljundite hulk W(y) hulk siseolekuid a(e) Üleminekute funktsiooni defineerimine a(s) = g (a(m), Z(f)) Automaatide mudelid (Mealy, Moore) Struktuurne skeem: Mealy automaadi ehitus: W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) )
...........................................1 Ülesande püstitus...............................................................................................................3 Funktsiooni graafik............................................................................................................4 Programmi selgitus............................................................................................................5 2 Algoritm.............................................................................................................................7 Ekraanitõmmised...............................................................................................................9 Ülesande püstitus 1.User inputs a starting value A, stopping value B and step H. The conditions B > A and H, C > 0 have to be true. The function value y will be calculated in the following points while x B : A A+H A + 2H A + 3H ...
tasuvus. Protsess sammud, mida tegemisel läbida Nõuded (requirements); kavandamine (design); teostamine (implementation); valideerimine(validation); tugi (support). Põhimõtted millega arvestatakse Süsteemi kavandamine; tarkvara kavandamine; protsessi tugi; protsessi juhtimine. Page 3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks.
põhitegevuseks.Probleemid võivad olla seotud toodanguga, materjalidega, tehnoloogiaga, töökeskkonnaga, kasumiga jne. Ka tööõnnetused, töölt puudumine seoses tööst tingitud haigestumistega on probleem. Professor Ülo Vooglaid on öelnud ilusti, et töötervishoid on eeskätt moraalne probleem. Igapäevaelus tekivad probleemid sageli siis, kui on tegemist uudse situatsiooniga, mille lahendamiseks puudub tegevuskava. Kui on teada lahendamise algoritm, siis probleemi pole. 3.Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste hankimise algoritm pole teada.4.Ei. 5.Sellisel juhul tuleb süstemaatiliselt välja töötada probleemi lahendamise strateegia.Probleemi lahendamise strateegial on kolm järku:1. Teadmistevajaku otsing (puuduvate teadmiste otsing)2. Strateegia hüpoteeside ja oletuste väljatöötamisest3. Strateegia eksperimentaalsest kontrollist 6
Tema "Arvutamise raamatus" on kuulus küülikute paljunemise ülesanne: Mitu küülikupaari tekib ühest paarist aasta jooksul, kui (1) iga paar annab ühes kuus ühe paari järeltulijaid, (2) iga uus paar saab suguküpseks ühekuuseks saamisel, (3) küülikud ei sure kunagi? Selle ülesande lahendamine viib Fibonacci arvudeni. Fibonacci arvudel on teadusajaloos tähtis koht. Muu hulgas on nad aparatuuriks algoritmide keerukuse hindamisel. Fibonacci arvude iteratiivne algoritm Fibo(n) leidmiseks: IF (N = 0) OR (N = 1) THEN Fibo := N Eelmine := 0 Järgmine := 1 FOR I := 2 TO N Abi := Eelmine Eelmine := Järgmine Järgmine := Abi + Eelmine END FOR Fibo := Järgmine Rekursiivne definitsioon: ¦ n, kui n = 0 vôi n = 1 Fibo(n) = ¦ Fibo(n - 2) + Fibo(n - 1), kui n > 1 Protsess n = 5 puhul: F5 = F3 + F4 = F1 + F2 + F4 = ..............................= 5 (Ise teha läbi!) Rekursiivne algoritm:
kasutatavus; majanduslik tasuvus. ● Protsess – sammud, mida tegemisel läbida – Nõuded (requirements); kavandamine (design); teostamine (implementation); valideerimine(validation); tugi (support). ● Põhimõtted – millega arvestatakse – Süsteemi kavandamine; tarkvara kavandamine; protsessi tugi; protsessi juhtimine. Page 3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks
liigset infomüra. Objektiivne võrdlus Esitan siinkohal võrdlustabeli erinevate haldusstrateegiate käitumisest ning toon selle põhjal välja algoritmide headuseja eripärade põhjenduse. Haldusstrateegiate võrdlustabel max CPU Ressursid max CPU ressur- sim.-l täit- Algoritm oota- si oota- takte Runnin mine Ready Running Wait mine ootami mine g ne 100 181 86 80 254 53 31 261 340
2. Nivoojoone mõiste (definitsioon, näited ja omadused). 3. Kolme muutuja funktsioon (definitsioon, näited). 4. Osatuletised (definitsioon, tähistused). Tõlgendus – mida näitab osatuletis? Kuidas leida osatuletisi? 5. Ekstreemumid (lokaalse maksimumi ja miinimumi definitsioon). 6. Statsionaarne punkt (definitsioon). 7. Lokaalsete ekstreemumite leidmise algoritm. 8. Globaalsete ekstreemumite leidmise algoritm. Võrdlus lokaalsete ekstreemumite leidmisega. 9. Pinna puutujatasandi võrrand. Mis on lineariseerimine ja mis on selle idee? 10. Täisdiferentsiaali valem. Rakendusi (nt veahinnang). 11. Gradient (definitsioon, omadused ja tähistused). 12. Tuletis suvalise ühikvektori suunas (tähistus, leidmine). 13. Kahekordse integraali omadused. Kuidas arvutada kahekordset integraali? 14. Kahekordse integraali rakendusi. 15
meedias, olles ideaalne meedium muusika transportimiseks üle võrgu ilma meeletute ajakuludeta, mis kaasnesid wavfailidega. Mida suurem on pakkimistihedus (bitrate), seda suurem on lõppfail, kuid seda parem on ka kvaliteet. Üks eelis MP3 failivormingul on ka see, et faili saab tükeldada, ja iga tükk on ikkagi ettemängitav. See omadus teeb võimalikuks MP3failide kuulamise üle Interneti reaalajas (streaming). See on digitaalsete heliandmete pakkimise algoritm, mille puhul helifaili suurus väheneb ligikaudu 12 korda ja helikvaliteet jääb samaks. Selleks eemaldatakse heliandmed, mis vastavad inimese kuulmisvahemikust välja jäävatele helikõrgustele. MP3 on väga võimas heliandmete pakkimise algoritm, mida kasutatakse terves seerias heliandmete kodeerimise standardites, mis on välja töötatud videoekspertide grupi Motion Picture Experts Group (MPEG) poolt ja formaliseeritud rahvusvahelise standardiseerimise organisatsiooni
kriteeriumitele. 5 Aktiveerimisfunktsioon tansig, treenimisalgoritm traingd: Juhtimissüsteem vastab nõuetele: Pilt 3. Aktiveerimisfunktsioon tansig, treenimisalgoritm traingd. Aktiveerimisfunktsioon logsig, treenimisalgoritm traingd: Ülereguleerimine on napilt piirides, reguleerimise aeg samuti väga napilt. Pilt 4. Aktiveerimisfunktsioon logsig, treenimise algoritm traingd. 6 Aktiveerimisfunktsioon tansig, treenimise algoritm trainlm Algoritm trainlm on juba 100 tsükli järel saavutanud palju parema täpsuse kui traingd samadel lähteandmetel 5000 tsükliga. Peale 1000 tsüklit täpsus eriti ei suurene. Süsteem muutub ebastabiilseks, kuna meetod trainlm ei ole sobilik adaptiivse juhtimissüsteemiga. Aktiveerimisfunktsiooni muutmine ei muuda seda olukorda, seega
.., 1n), (21, ..., 2n), ..., (m1, ..., mn) ja väär kõigil ülejäänud väärtustustel o TDNK-le viimine: Koostame valemi põhjal tõeväärtustabeli Vaatame vaid neid ridu, mil valem on tõene Koostame konjuktsioonid ridadele vastavatest elementide tõeväärtustest (nt kui X=t, Y=t ja Z=v, siis saame X&Y&¬Z) Ühendame saadud konjuktsioonid ühiseks disjunktsiooniks o TDNK-le viimise algoritm: Elimineerida implikatsioonid ja ekvivalentsid Viia eitused vahetult lausemuutujate ette (st konjunktsioonide ja disjunktsioonide sisse) Korrutada disjunktsioonid läbi (distributiivsuse seaduse abil) Kaotada samaselt väärad konjunktsioonid ja sama liikme mitmekordsed esinemised konjunktsioonides Lisada konjunktsioonidele puuduvad muutujad
sammu koeffitsient C; kusjuures peavad kehtima tingimused B > A ja H,C > 0. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A + H + C*H, A + H + C*H + C2*H, ... (st samm võetakse iga kord teguriga C) kuni argumendi väärtus ei ületa B................................................. 4 Ülesande püstitus Vastavalt oma variandile (matrikli kolm viimast numbri) valitakse tabuleerimise meetod ja tabuleeritav funktsioon. Koostatakse ülesande algoritm ja sellele üksüheselt vastav programm (C- keeles). Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt. Tulemused kuvatakse (väljastatakse ekraanile) tabeli kujul, mille veergudeks on vastavalt argumendi ja funktsiooni väärtused, st kujul: Argument | Funktsioon X1 | Y1 X2 | Y2 jne NB
ei tase= 1 Liida_lahuta min=1 ; max=10; p=1 ei tase=2 a = juhuarv(min, max min=5; max=20; P=5 ei tase=3 min=10; max=50; P=10 kuva a "+" b tulem = c punkte = punkte+ Algoritm (UML) Liida_lahuta punkte = 0 kutsu Tee tase * lõputult a = juhuarv(min, max) b = juhuarv(min, max) c=a+b tehe = juhuarv(1,2) tehe = 1 tehe = 2 kuva a "+" b kuva c "-" a tulem = c tulem = b loe vastus vastus= tulem ei
Informaatika II praktikum, variant 11., algoritm lahendamaks ülesannet nr 1. Eero Ringmäe (LAP 22) Mtrx Sisestus * * * * Mtrx dim_v, dim_h i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v dim_v, dim_h * * * 10? j:=1 .. dim_h mtrx[i , 1] :=min j:=1 .. dim_h j:=1 .. (dim_h 1) + - -- uus sisesta väljasta väljasta sisestus mtrx[dim_v, dim_h] ...
mitmejuhtseadmeline süsteem, mis on hierathilise juhtimise põhimõtteks. Juhtimine muutub siis mitmetasandiliseks. Koormused jaotatakse erinevate juhtseadmete peale ära ning sellega tagatakse ülesannete edukas läbiviimine. Kahetasandilise juhtimise korral jagunevad tasandid lokaalseks ja keskjuhtimiseks. Lokaaljuhtimine reguleerib ajamite tööd otseselt, keskjuhtimine koordineerib terve roboti tööd. Joonisel 6.1 on välja toodud roboti juhtimise algoritm roboti liikumise teostamiseks ning joonisel 6.2 üldine juhtseadme algoritm. Joonis 6.1. Roboti juhtimise algoritm 17 Joonis 6.2. Roboti üldine juhtseadme algoritm 7. Esimese astme mootori vajaliku võimsuse hindamine Roboti esimese astme mootorile mõjub maksimaalne inertsimoment siis, kui robot on
2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 2.1.6. Algoritm......................................................................................................... 9 2.2. ISAMASIN.............................................................................................................. 13 2.2.1. Eesmärk...................................................................................................... 13 2.2.2. Eskiis........................................................................................................... 13 2.2.3
1. variant: 1) Mis kümnendil tehti transistor? Kas oskad nimetada ühe transistori tegija nime? 1947 a -William Shockley, Walter Brattain, and John 7) Kus kohas kasutatakse algoritmi Minimax (või selle varianti Alpha-Beta)? Mida see Bardeedemonstrate algoritm teeb? 2) Mis firma hakkas esimesena tegema SQL andmebaase A minimax algorithm[3] is a recursive algorithm for choosing the next move in an n- vms? 1970 IMB player game, usually a two-player game. Valib välja kõige minimaalse ja kasulikuma 3) Mis aastal rajati Intel Corporation? Nimeta yks käigu.
Kell 11 öösel. (vesiliiliate näide) nä tagurpidi mõtlemine. 13. Kui inimene oskab keeta kartuleid siis tõenäoliselt saab ta esmakordselt proovimisel hakkama ka lillkapsa keetmisega. Miks? Stsenaarium köögivilja keetmine 14. T_r_ _ _l_k__l_ N_rv_ K_ll_dz, K_ _ _ _ m ma_ _ maa _ _ _ a Milliseid probleemilahenduse strateegiaid kasutasite tühikute täitmiseks? Miks? Tartu ülikooli narva kolledz, kõrgem matemaatika Heuristlik meetod, aga ka algoritm 15. Mida vastaksite küsimusele: kui paljud praegu siin ruumis viibivatest bakalureuseõppe üliõpilastest on Tunnetuspsühholoogia eksami edukalt sooritanud? Kuidas vastaks arvuti? Pole õrna aimugi, sest ei tea, kui edukas keegi on; ei tea taustainformatsiooni 16. Mis liiki on ülesanne: "Muretsege homseks 500 krooni"? Halvasti struktureeritud ülesanne. Kuigi on üks õige vastus kas on 500.- või mitte 17. Osa nukkeleid rullavad
Programmeerimise etapid *Formaliseerimine ·Mis on antud? lähtetingimused ·Mida on tarvis leida? tulemus ·Probleemi lahendamise (matemaatiline) eeskiri välja töötada *Algoritm Tegevused, mis on vaja teostada ülesande täitmiseks Lahendusmeetod Enne algoritmi kirjeldamist tuleb määrata meetod, mida probleemi lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske
PROGRAMMEERIMISE MÕISTED ALGORITM on täpne ja üheseltmõistetav eeskiri mingi ülesande lahendamiseks. Algoritmi esitusviisid: Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele võtmesõnu, lauseid. Graafiliselt - blokk-skeemid. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk...
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama
43. Hulkliikmete juured (raamat lk.45-46 ja loeng 14(alates slaid 12)) Tekitava hulkliikme juured on ka kõikide lubatud koodsõnade hulkliikmete juurteks. Lubatud koodsõnade hulkliikmete juured kuuluvad korpusesse GF(2m). Arvesse võttes tsükkelkoodi omadust 3. On sellisteks juurteks tekitava hulkliikme gr(z) juured. Kõik korpuse GF(2m) korrastatud elemendid on hulkliikme (zn+1) juured, kui n=2m-1. 44. Eraldamatute tsükkelkoodide koostamise algoritm. Kasutuse eelised ja puudused. (raamat lk.38-40) Infosümbolite asukohad lubatud koodsõnas ei ole määratlevad. Konkreetseid algsete infosümbolite väärtusi ei ole koodsõnas. Algoritm: yn-1(z)= xk-1(z)gr(z), kus siis yn-1(z)- on lubatud koodsõna xk-1(z)- on infokood gr (z) - on tekitav hulkliige. * Tekitav hulkliige rahuldab võrrandit: g(z)h(z)=zn-1. h(z)- on kontrollhulkliige. *Tekitav hulkliige on taandamatu korpuses GF(2). See tähendab,et tema juurteks ehk
Üliõpilased: Ülesanne: 1) Süüdata esimene valgusdiood nupplüliti 1. vajutusega ning kustutada nupplüliti 2. vajutusega. 2) Juhul kui hoida nupplülitit 1. all, siis peavad hakkama LED lambid reas üksteise järgi süttima ja kustuma “jooksev tuli”. LED 1. süttib, põleb pool sekundit ja kustub, LED 2. süttib, põleb pool sekundit ja kustub ja niimoodi kõik 8 LED-i. 1) Algoritm Portide/registrite määramine mainloop PORTA,2 0 PORTA,3 goto in 1 0 goto mainloop goto out out in
annaabi.ee 
