Tootmiskalkulatsioon kuu lõikes Netokäive: Välisautode arv: 3 4 5 6 7 8 9 Välisautod 210000 280000 350000 420000 490000 560000 630000 Liinivedu Viljandi 64000 64000 64000 64000 64000 64000 64000 Tunnitöö 40000 40000 40000 40000 40000 40000 40000 Kokku 314000 384000 454000 524000 594000 664000 734000 Tootmiskulud: Kütus välisveod 80500 107333,3 134166,7 161000 187833,3 214666,7 241500 Kütus eesti 33033 33033 33033 33033 33033 33033 33033 Palk ja maks välisveod 24000 32000 40000 48000 56000 64000 72000 Palk ja maks eesti 14800 14800 14800 14800 14800 14800 14800
ja pakkumisfunktsioon qS(p) = 500p. Konstrueerida vastavad graafikud ja leida graafikult tasakaaluhind. Nõutav Pakutav Hind p kogus qD kogus qS - € 120000 0 10 € 110000 5000 20 € 100000 10000 Graafik teisel lehel 30 € 90000 15000 40 € 80000 20000 50 € 70000 25000 60 € 60000 30000 70 € 50000 35000 80 € 40000 40000 90 € 30000 45000 100 € 20000 50000 110 € 10000 55000 120 € 0 60000 Page 8 120000 110000 100000 90000 80000 70000 60000 50000 40000 9; 40000 30000 20000 10000 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 Nõutav kogus qD 9; 40000
$C$16 Toornafta 1 Kütteõli 2000 0 20 $B$17 Toornafta 2 Bensiin 2000 0 25 $C$17 Toornafta 2 Kütteõli 8000 0 20 $D$16 Toornafta 1 Barrelit kasutatud 5000 30 5000 $D$17 Toornafta 2 Barrelit kasutatud 10000 17,5 10000 $B$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Bensiin 40000 -2,5 0 $C$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Kütteõli 60000 -2,5 0 58,333333333 8,3333333333 8,3333333333 58,333333333 87,5 6,25 6,25 14,583333333 10000 2500 10000 6666,6666667 5000 20000 10000 6666,6666667 A B C D E F
EBT 16 20 tulumaks 0 0 Puhaskasum 16 20 ROE 16.0% 10.0% ROCE 10.0% 10.0% EVA 0 0 WACC 10% 10.0% Laenukapitali k 4% Omakapitali kul 16% Rahavood Kulum EBIT ROCE EVA 0 -100000 1 20000 20000 0 0% - 10,000 2 40000 20000 20000 3 60000 20000 40000 4 40000 20000 20000 5 20000 20000 0 NPV 36,057.52 10% FCFF 58 -16 46 30 WACC 10% Prognoosiperioodi rahavoogude nüüdisväärtus Jätkuperioodil loodavate rahavoogude väärtus prognoosiperioodi lõpuks Jätkuperioodil loodavate rahavoogude nüüdisväärtus Äritegevuse väärtus
v=Uv-Un k=Uk-Un Koormamisel tekkiva vea k' leidmine lähtuvalt Uo, R, Rk väärtustest: R=40000 () R=R1+R2 R1k=(R1)II(Rk)= (paralleelühendus) =R1*Rk/(R1+Rk) R2k=(R1)II(Rk)= (paralleelühendus) =R2*Rk/(R2+Rk) R1()=R* /330 R1 (0)=0 () R1 (330)=40000 () R2=R-R1 U()=Uo*R1k/(R1k+R2) Uo=max Ui=U(=330o) Uo=330*C=7,16 (V) k'= R1 R1k R2 R2k k' 0 0 40000 27692 0 4000 3830 36000 25714 0,027308 8000 7347 32000 23607 0,094611 12000 10588 28000 21356 0,182676 16000 13585 24000 18947 0,275128 20000 16364 20000 16364 0,35685 24000 18947 16000 13585 0,412692
Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muundurit mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristika U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik C = 28,6 mV/deg Rk= 90000 R= 40000 ,kus Xp on piirkond ja X näit. Piirkonnal 0,1 V on a =0,02 ja b = 0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015V ja b= 0,002V ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b= 0,002. Standardmääramatused Mõõtevead Liitmääramatus Laiendmääramatus U0 = U(=330º)=9,4208 k' = U'-Un Un=C* R2=R-R1 nr UV UK UV v k k' Un u(v) U(v) u() u(UV) R1K R1 R2 U'
231 6,6243 6,0459 6,6066 0,5 0,0177 0,442 -0,5607 0,0083 264 7,5772 7,0654 7,5504 0,5 0,0268 0,67 -0,485 0,0083 297 8,5255 8,1936 8,4942 0,5 0,0313 0,782 -0,3006 0,0082 330 9,4302 9,4169 9,438 0,5 -0,0078 -0,195 -0,0211 0,0082 C = mV/deg 28,6 U0 9,467 Rk= kO 90000 c*331 R= kO 40000 Uv V (koormamata) 10 9 8 7 6 5 Uv V Uv V 4 3 2 1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 Nurk
Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik C = 28,6 mV/deg Rk = 90000 R = 40000 nr i Uvi(V) Uki(V) Nominaalne i Viga Uv u()(°) u(Uv)(V) v k (°) Un= C·(V) (°) 1 0 0,01249 0,05952 0 0,5 0,000011249 0,204124 0,00000649 0,0125 0,0595 2 33 0,96048 0,92195 0,9438 0,5 0,000126862 0,204124 0,00007324 0,0167 -0,0219
41 390 152100 270 72900 105300 28 495,63 42 390 152100 270 72900 105300 28 331,98 43 325 105625 180 32400 58500 59 354,85 44 335 112225 220 48400 73700 3 495,63 45 390 152100 200 40000 78000 28 403,08 46 355 126025 187,5 35156,25 66562,5 99 454,69 47 375 140625 177,5 31506,25 66562,5 56 415,67 48 360 129600 150 22500 54000 4
pronksajal,üle 2000 aasta tagasi Keskaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Keskaegsete linnuste võrdlus Soome 20 Slovakkia 2500 Saksamaa 19000 Prantsusmaa 40000 Eesti 100 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000 Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks,kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sotsiaalsest arenguastmest Linnuse arhitektuur arenes koos vajaduste ja hädaohuga
· Pidev varude arvestussüsteem ja FIFO Et lõppjääki leida, tuleb algusest lõpuni kõik läbi arvestada Tehing Ostud Müügid Lõppvaru Algjääk 15 x 400= 6000 6000/15 Müük 10 x 400= 4000 60004000=2000 (5 x 400) Ost 80 x 500=40000 2000+40000=42000(5x400+80x500) Müük 5x400=2000 40000 (80x500) Müük 60x500=30000 10000 (20x500) Lõppjääk Müüdud kaupade kulu = ressurss varud perioodi lõpul 46 000 10 000 = 36 000kr Realiseerimiskasum: 5100036000=15000 Realiseerimisrentaablus: 15000:51000= 29,41% · Pidev arvestussüsteem ja KKM Ostul arvutatakse uus keskmine hind Tehing Ostud Müügid Lõppvaru Algjääk 15/400 6000/15
AS LMV maksevõime hindamine. Maksevõime üldine tase (CR) = käibevara / lühiajalised kohustused. CR (31.12.2003) = 6737725 / 7846990 = 0,86 CR (01.01.2003) = 7439590 / 10143218 = 0,73 Maksevõime on nõrk. Ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsit. Hea on see, et kordaja aasta lõpuks natuke kasvas. Likviidsussuhe (QR) = (käibevara kauba ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. QR (31.12.2003) = ( 6737725 40000 ) / 7846990 = 0,85 QR (01.01.2003) = (7439590 1512259) / 7846990 = 0,75 Likviidsussuhe on rahuldav. Kuna maksete tasumise tähtajad ei lange kokku ajaliselt, siis 0,85 täiesti piisav kohustuste ajaliseks täitmiseks. Samuti aasta lõpuks kordaja natuke kasvas. AS LMV peab müüma osa oma varusid (sellel ettevõttel 31.12.2003.a. nad puuduvad ja ettemaksed tarnijatele väga väiksed), et täita kõik oma lühiajalised kohustused.
Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse'i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192
Teenindajateks on sõbralikud ja abivalmis teenindajad. Kuna riided tulevad poodi sisse ja me neid ise ei valmista, siis ei kulu meil endil mingit meterjali ja pole vaja tehnoloogiat ja seadmeid. Riiete kohaletoimetamise eest vastutavad need, kes on riided valmistanud, kuna meil on nendega leping. Stardiperiood: TÖÖ 1.kuu 2.kuu 3.kuu summa 1. Ettevõtte registreerimine x 40000 2. Ruumi ost xx 250000 3. Seadmete paigaldus x xx 15000 4. Lett x 8000 5. Kassaaparaat x 15000 6. Riiete ost xxxx xxxx xx 200000 7. Peeglid xx 15000 8
raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja). Riigimets- Mets, mis kuulub riigi omandisse. Eramets- Mets, mis kuulub era omandisse. Hektar- Pindalaühik; 1 ha = 100 a = 10 000 m2. 40000 35000 30000 25000 20000 Riigimetsamaa Erametsamaa 15000 10000 5000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Diagramm 1. Riigimetsa ja erametsa lageraie Tulpdiagrammil on välja toodud lageraie teostus hektarites nii riigimetsas kui ka erametsas viimase kuue aasta jooksul
a) üks b) kaks c) kolm d) neli 8. Mitmes eksemplaris kirjutatakse välja kassa sissetuleku order: a) ühed b) kahes c) kolmes 9. Millal loetakse põhivaraobjekt amortiseerunuks: a) töötamise aeg ületab planeeritud tööea b) kulumi summa ületab soetusmaksumuse c) kulumi summa võrdsustub soetusmaksumusega d) jääkväärtus on väiksem kui 5% soetusmaksumusest 10. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslaseks: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 11. Mida tööandja ei tohi töötajalt nõuda töölepingu sõlmimisel a) isikuttõendavat dokumenti b) iseloomustust eelmiselt töökohalt c) tööraamatut d) diplomit või tunnistust kvalifikatsiooni või hariduse kohta 12. Firma arvestab 33%-list sotsiaalmaksu: a) netopalgast b) miinimumpalgast c) brutopalgast d) tulumaksuvabast palgast 13. Loetle ostu-müügilepingu tingimusi määratlevaid müügimomente:
1.3. Mitut allikat tänapäeval ekspluateeritakse? 2 allikat. 1.4. Mille poolest nende allikate e kaevude vesi erineb? Sellele vastamiseks koostage 1.4.1. tabel, millele annate sisule vastava pealkirja Tabel 1. Allikate erinevused. Allikas nr 9 Allikas nr 10 Puurkaevu sügavus, m 500m 81,5m Vee keskmine vanus, aasta 30000 - 40000 a 30000 - 40000 a Vee summaarne mineraalide 3085mg/l 1028mg/l sisaldus, mg/l 1.4.2. joonis mineraalsest koostisest (soovitan kasutada võrdlevat tulp- diagrammi e joonist) 2. LEIA AS VÄRSKA VESI TOOTEID (min 4 erinevat) JA ESITA TABELI VORMIS NENDE KEEMILINE KOOSTIS Toote Värska Värska Värska nimetus Värksa Sidruni
297 9,37 9 9,33 0,5 0,04 1,02 -0,33 0,01 330 10,4 10,38 10,36 0,5 0,03 0,87 0,02 0,01 u(Uv) u() u(Uv) U(Uv) Uk' k R1() R2() 0 0,2 0,01 0,01 0 0,01 0 40000 0 0,2 0,01 0,01 -0,04 -0,03 4000 36000 0 0,2 0,01 0,01 -0,13 -0,14 8000 32000 0,01 0,2 0,01 0,03 -0,26 -0,24 12000 28000 0,01 0,2 0,01 0,02 -0,39 -0,39 16000 24000
1)Videovoo diskreetimissagedus on 6 MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:1:1 videovoo bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) =
nurga mõõtmise piirviga =0,5 u() nurga standardmääramatus u()= /=0,2041 u(Uv) pinge standardmääramatus u(Uv)= v/ u(Uk) pinge standardmääramatus u(Uk)= k u(v) mõõtevea standardmääramatus u(v)= U(v) mõõtevea laiendmääramatus U(v)=2*u(v) Andmed ja valemid R= 40 k Rk = 90 k U0=8,6361 U`= R1k= R2=R-R1 R1=R k`= U`-c* Nr R1 R1k R2 U` k` 1 0 0 0 40000 0 0 2 33 4000 3829 36000 0,8304 -0,03321 3 66 8000 7348 32000 1,6125 -0,11472 4 99 12000 10588 28000 2,3697 -0,22113 5 132 16000 13585 24000 3,1215 -0,33294 6 165 20000 16364 20000 3,8862 -0,43185 7 198 24000 18364 16000 4,6822 -0,49946
Tänapäevaks on toodangumaht langenud vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi). Milliseid kalu püütakse tänu vesiviljelusele Eestis? · Vikerforell · Kaubavähk · Karpkala · Jõevähk NSVL ja tänapäeva vesiviljeluse võrdlus . NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud
Hüdro- ja tuuleenergia 45000 180000 tootmine 40000 160000 Muu kütuse tootmine* 35000 140000 Küttepuidu tootmine*
ARHITEKT 7.klass Õpingute pikkus: Vähemalt 4 aastat ülikoolis. Õpingute maksumus: 0-40000 eek aastas Omandatavad oskused: Matemaatika, projekteerimine, detailplaneerimine, konstrueerimine, haljastus ning joonistamine- maalimine,võõrkeeled ja arvuti programmide õpitavad oskused. Omandatav haridustase: Kõrgharidus Eelnev haridus: Gümnaasiumiharidus Vajalikud isiksuseomadused: Loomingulisus, täpsus, ruumiline kujutlusvõime, loogiline mõtlemine, hoolikus, vastutusvõime, Oskus oma aega planeerida pingetaluvus ja hea suhtlemisoskus. Eeldatav palk: max. umb 100 000 kõigub väga palju projektidest.
-424 -29964 11149,000 11143,841 aritmeetiline keskmine 27643 maksimum väärtus 42309 miinimum väärtus 10699 variatsiooniamplituud 31610 Valimi maht 39 Keskmine absoluutne juurdekasv Eestis 1970-2008 -768,308 keskmine kasvutempo Eestis 1970-2008 0,007 Joonis 1 Abortide arv Eestis 1970-2008 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 Joonis 2 Abortide arvu Ahel - ja alusindeksi dünaamika Eestis 1970-2008 1,100 1,000 0,900 0,800 0,700 ahelindeks 0,600 alusindeks 0,500 0,400 0,300 0,200
50000 200000 tootmine 45000 180000 Muu kütuse tootmine* 40000 160000 Küttepuidu tootmine* 35000 140000 Turba tootmine
....................................................6 4 ................7 ....................................................................................................................... 10 2 . . . , , . 5 . - . 3 1 Lurdze OÜ 2004 -, -, 32-5. 40000 . . , . . , . : . , , , . , , , . , , , . 4 2 . , Lurde OÜ . , . , . 2.1 Lurde OÜ -, -, , . 2.2 Lurde OÜ , , , , . 2.3 : MAXIMA EESTI OÜ
Rahasumma tulevikuv liitintressina. Fn=P*(1+i)n (Tabel 1). 1)1500kr hoiustatake 3a i-m 6%.Kui palju saadakse hoiustamistähtajal intressi? F=1500*(1+0,06) 3=1500*1,1910=1786,5. 2)Investeeriti 30000kr 2a liiti-m 13%a.Leia rahasumma tulevikuv. F=30000*(1+0,13)2=30000*1,2769=38307. 3)H.Kurvits sai 22 ja kingiks 50 000,kulutab siis kui on 30.Panebraha 8a hoiusesse,mis teenib 7%a. Kui palju raha on 30 sp? F=50000*(1+0,07)8=50000*1,71819=85909,31. F=P(1+i/m)m*n. 1)Ettevõtja hoiustab 2a 34600kr a i-m 4%.Kui suur summa saadakse 2a pärast kui arv 2x aastas. F=34600*(1+0,04/2)2*2=34600*1,0824=37452,15. 2)Pank maksab pangakontole i 4% a. Intress kantakse üle korra kuus.Leia 2a jooksul teenitud i-summa, kui algul oli 7000kr. F=7000*(1+0,04/12)2*12=7000*1,0831=7582,00. F=p*ei*n e=2,71828. 1)Kui palju raha on 10a pärast,kui 1000kr pannakse hoiarvele, i-m 10% pideva juurdekasvuga. F=1000*2,71828 0,10*10=2718,28. Raha nüüdisväärtus. P=F*(1/(1+i)n)) (Ta...
2. : , 9,9% 3 3. . 5,1% , . 1,0% 4 40000 2 + 90000 2 0,0% 5 . . 1,01,3 . , t ( 2, n 6400 818
Iiri keel Keelest Iiri keel on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldatakse pealmiselt Iirimaal. Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt 40000-80000 iirlast. Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1. jaanuarist 2007 on iiri keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ajalugu Umbes 5.6. sajandist pärit tekstid vanagaeli keeles, millest iiri keel pärineb, on kirjutatud ogamites puutükkidele ja kivide servadele. 7.8. sajandil hakati iiri keelt kirjutama ladina kirja erivormis iiri kirjas. Vanaiiri kirjakeele norm oli kasutusel 8.17. sajandil. Vanaiiri verbisüsteem oli väga keerukas. 18. sajandi lõpus rääkis iiri keelt umbes 3,5 miljonit iirlast Kasutatud kirjandus Vikipeedia Google
Siber) · Indiaanlased Beringi maakitsusest Aafrika 120000 150000 Ameerikasse Aafrikast välja 55000 75 000 · arktilised alad Aasia 40000 70000 Austraalia 40000 60000 aastat tagasi Euroopa 35000 50000 Ameerika 15000 35000 Arktilised alad 8000 - 10000 Euroopa asustamine Tänapäeva inimese eellased kromanjoonlased saabusid Euroopasse kahe suure lainena u 40 000 a tagasi ja seejärel 25 000 20 000 a tagasi Algul elasid neandertallased ja kromanjoonlased kõrvuti, kuid u 28 000 a tagasi
Third level · USA Fourth level Fifth level · Jaapan ja Hiina Programmid Click to edit Master text styles Second level · 80% Third level eurooplastest Fourth level Fifth level · Päev Max 40km. Palju sõidan autoga? · 15000- 40000 Click to edit Master text styles Second level Third level · 1000 Fourth level Fifth level · 5000 Palju maksab aku!!!! · 200 km. Click to edit Master text styles Second level · 3-8 tundi Third level Fourth level Fifth level · Tulevikus
Küttisid suuri imetajaid, elasid onnides, koobastes, kivist tööriistad, arvatavasti kasutasid tuld, maeti surnuid, religiooni alged, hoolitsesid üksteise eest. Homo sapiens u. 30- 40000 aastat tagasi Tule kasutamine, sihvakad, (tark inimene) elasid Aafrikas, Euroopas, küttisid suuri jääaegseid e. nüüdisinimene Aasias. imetajaid, elati rohkem onnides, tööriistu tehti luudest, sarvedest kergemad ja käepärasemad, kivi- ja luuotstega viskeodad, luust
Microcontroller homework for week 07 1. A) 40000 counts B) 36000 counts The difference between 20MHz and 18MHz is 4000 counts. 2. A) 555,555 counts more B) Higher resolution is caused by increased sampling rate. 3. A) Because the mixer needs additional components B) The mixer approach multiplies the frequency shift you want to measure, but also any other frequency shift. This includes drift caused by component heating, noise, etc. 4. The output waveform according to input: 5. A) 100 Hz B) 500 Hz C) 1 kHz 6. In an electrical system, a ground loop usual...
120 Kristjan 100 Janno 80 Eduard Sahara elanik 60 40 20 0 1. Päev 2. Päev 3. Päev 4. Päev 5. Päev 6. Päev 7. Päev Vee kasutamine nädalas 1200 1000 800 600 400 200 0 Vee kasutamine aastas 60000 50000 40000 30000 20000 10000 0 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus tronist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad. · ENAMLASED · VÄHEMLASED 26. Märtsis 1917.a toimus eestlasteel meeleavaldus Peterburgis ( 40000 osavõtjat). Selletagajärjel : Eesti saavutas autonoomia. Tulemusena Maapäev esimene Eesti rahvaesindus. Oktoobrirevulatsiooni juhib V Kingsepp. Võim Eestis läheb enamlaste ehk kommunistide kätte. 28 nov. 1917.a Maapäev jõuab veel kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis kui saadakse kommunistide poolt laiali. (Eesti defaeto iseseisvumine)
Ülesanne 6 Täiskuluarvestuse ja osakuluarvestuse võrdlus Aktsiaselts valmistab ja müüb aastas toodet "A" 2 000 tk hinnaga 250.- tk. otsekulud ühe toote valmistamiseks on 150.-. Tootmise üldkulud on 40 000.- ja need ei sõltu valmistatud toodete arvust. Ettevõtte üldkulud (püsikulud) on 30 000.- Leida: 1.Ärikasum lähtuvalt täiskuluarvestuses Müügitulu (2000x250) 500000 Müüdud toodangu kulu: Otsekulud (2000x150) 300000 Tootmise üldkulud 40000 Müüdud toodangu kulu 340000 kokku Brutokasum 160000 Ettevõtte üldkulud 30000 Ärikasum 130000 2. Ärikasum lähtuvalt osakuluarvestusest Müügitulu (2000x250) 500000 Muutuvad kulud: Otsekulud (2000x150) 300000 Muutuvad kulud kokku 300000 Jääktulu 200000 Püsikulud:
Tee raamatupidamiselausend, kui kontol Ebatõenäoliselt laekuvad arved oli deebet algsaldo 500 eurot. D Ebatõenäoliste nõuete kulu 1000 K Ebatõenäoliselt laekuvad arved 1000 ; Lõppsaldo D 500- K 1000 = K 500 ; nõuded ostjate vastu netoväärtus 9500 € c) Arvuta ebatõenäoliste arvete summa Aegumisprotokolli meetodi alusel, kui on teada: Ostjate arved (euro) Arvete vanus Ebatõenäolise laekumise osatähtsus 40000 1-30 päeva 1% 400 5000 31-60 päeva 10% 500 1000 61-180 päeva 30% 300 3000 üle 180 päeva 95% 2850 Kontol Ebatõenäoliselt laekuvad arved on algsaldo deebetis 100 eurot, perioodi jooksul kanti maha lootusetuid nõudeid summas 800 eurot. Arvuta nõuded ostjate vastu
Padjapoe ,,Kodu kauniks" äriplaan Tulud Kulud Starsikapital 40000 Ruumi rent 1250 Oma finantseering 1000 Vee kulu 400 Realiseerimine kuus 68125 Elektri kulu 350 Küttekulu 1000 Telefoni kulu 200 Internett 110 Sisustus 10000
Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad.( See võib olla seotud sellega, et iga aasta ei pea kapitalremondi tegema jne) Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta KESKMINE 5 AASTA (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) JOOKSUL Tulu 40000 42500 45000 47000 50000 44900 Kulu 23000 22000 22000 22000 23000 22400 Kasum 17000 20500 23000 25000 27000 22500 Tulud* on üldine sissetulek (kasum). Püsikulud* on kommunaalteenused, palgad, kontorikulud, reklaam, müügikulud. Tulu - on kogu rahaline sissetulek. Kasum = tulu - kulu
Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 199646 Võlad ja ettemaksed Võlad Eesti tarnijatele 7494 Kokku 7494 Kohustused kokku 207140 Omakapital Kohustuslik reservkapital 4000 Aruande aasta kasum 27916 aktsiakapital 40000 Eelmiste perioodide jaot.kasum 276229 Kokku 348145 Passiva kokku 555285 Kasumiaruanne Müügitulu Maksuvaba müügitulu 43036 Kaupade müük EL 158060 Teenuse Müük EL 98098 Ümardused müügil 2 Kokku 299196
tervislikult ja süües toitu, mis on maitsev. 7 Müügitabel aasta lõikes 23.12.12 180000 160000 140000 120000 Tuunikalatort 100000 Pohlatort 80000 Porgandkikook 60000 Kartulikook 40000 20000 0 8 Soome Leedu Läti
Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim
18-ndal mail toimus teine, 5.1 magnituudiline maavärin, mille tagajärjel tekkis vulkaani põhjaosas suur varisemine.Vulkaani sees olev magma purskas välja, tekitades tohutu tuha pilve.Aastatel 1980-1986 jätkus selline tegevus ja mitmeid kordi lendas vulkaanist välja suuri tuhapilvi. joonis 3. St Helenis vulkaani purse 1980 aastal 18-ndal mail 1.4 Täiendavat infot vulkaani kohta. Vulkaan on 2,550 meetri kõrgune 1,404 meetri laiune.Vulkaan on akttivne ja umbes 40000 aasta vanune.Esimene inimene sellel vulkaanil oli 1853 aastal Thomas J. Dryer.Oma nime on St Helensi vulkaan saanud briti diplomaadi Lord St Helens-i järgi.Vulkaan on kilpvulkaan , mis on tekkinud Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel. joonis 4. Laamade lahknemise kaart. 2. Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:Plates_tect2_en.svg http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_St._Helens#1980_to_2001_activity http://volcano.und.nodak.edu/vwdocs/msh/msh.html
Karikaturist Gori Joonis 1. Vello Agori Vello Agori, kuni 1935 aastani Georg Tõnisson eluaeg oli 20.veebruar 1984 7. oktoober 1944. Ta oli eesti karikaturist ning tema kunstnikupseudonüüm oli Gori. Gori sündis Pärnus gümnaasiumi kojamehe perekonnas. Koolis käis Pärnus. Juba kooli ajal alustas õpinguid Rudolf Lepiku juures. Alates 1913. aastast töötas ta Tallinnas ajakirjas Leek. I maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tsaariarmeesse ning 1915. aastal langes ta sakslaste kätte vangi. Alates 1919.aastast tegi Gori Tallinnas kaastööd ajalehtedele Sipelgas ja Meie Mats ning ajakirjale Odamees. Aastatel 1920-1938 töötas ta Vaba Maa toimetuses. Gori joonistast karikatuure ning näitusi korraldati nii Eestis kui ka näiteks Pariisis, Berliinis ja Stockholmis. II maailmasõja ajal sundisid Nõukogud...
Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas. Peamisteks väljakujunenud toodeteks, mida ettevõte toodab ja teenusteks, mida ettevõte müüb, on kleebised, erinevad reklaamelemendid ja trükised ning "knowhow" disainis ja turunduses
rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000 Mahaarvestis aastas = 25000/5 = 5000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 50000 5000 5000 45000 II aasta 50000 5000 10000 40000 III aasta 50000 5000 15000 35000 IV aasta 50000 5000 20000 30000 V aasta 50000 5000 25000 25000 120 000/ 5= 24000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 120000 24000 24000 96000 II aasta 120000 24000 48000 72000 III aasta 120000 24000 72000 48000
Ei ole mõtet ettevõttesse asutamisel paigutada 400000 krooni jagu kapitali, kui koheselt ei leia rakendust pooltki sellest; · osaühingu ülalpidamiskulud võrreldes aktsiaseltsiga on väiksemad. Pole vaja näiteks nõukogu.; · vähem formaalsusi kui aktsiaseltsi puhul. Põhilised tegevusalad: · autojuhtide ja sõitjate kokkuviimine; · poolte turvalisuse kindlustamine. Osakapitali suurus: 40000 krooni Osakapitali kirjeldus: rahaline sissemaks Asutamisperiood: 2 kuud Tegevuse alustamise kuupäev: 01.08.2003 ETTEVÕTTE EESMÄRGID Ettevõtte missioon: üliõpilaste jaoks kodu ja kooli vahet käimise mugavamaks tegemine ning energiaressursside efektiivsem kasutamine. Pikaajalised eesmärgid (2-5 aastat): · organisatsiooni muutmine võimalikult iseseisvalt funktsioneerivaks; · kapitali kogumine pärast aastat 2005 kavandatavateks suurteks uuendusteks.
Türgi 66494 2,12 85 72 6800 Venemaa 145470 1,27 160000 98 68 6700 100 140000 120000 80 100000 Column B 60 80000 60000 40 40000 20 20000 0 0 Afganistan Jaapan Rootsi Türgi Afganistan Ja Kõige rohkem on elanikke Venemaal, järgnevad enam-vähem ühtlaselt Jaapan6 ja Nigeeria, siis tuleb Türgi, Afganistan, Rootsi, Soome ja kõige Laste arv (naise kohta)
Võru maakond 48,8 48800 Lääne-Viru maakond 45,4 45400 80000 Viljandi maakond 37,8 37800 131700 60000 Lääne maakond 36 36000 108100 96200 Jõgeva maakond 35 35000 40000 84900 78 Rapla maakond 32,2 32200 Valga maakond 28 28000 20000 Hiiu maakond 24,8 24800 Järva maakond 22,8 22800 0 Põlva maakond 20,7 20700 n
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III Tiinuse kestvus 8k 8k 9k 130-140 p 7-9 k (ü.a) 62 - 75 p 60-75 p (ü.a) Poegade sündimise aeg V, VI V-VI V-VI III-IV I III-IV IV-V Poegade arv 1-2 (3) 1-2 1-3 (4) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
