Tairi Viru 10A Juristide roll Eesti ühiskonnas Nii palju, kui on meediast silma jäänud, või olen tunnis kuulnud, või et ise tean, või nagu olen ettekujutuse saanud mängufilmidest, teen ka järelduse, milline on juristide roll Eesti ühiskonnas. Ma usun, et jurstid teevad väga head tööd, siin Eestis, kuid millegi pärast arvan, et teemad millega nad kokkupuutuvad, pole lähedaltki sellised, mida ma mängufilmides näen. Kujutan ette, et kõik on selline tavapärane, igapäevane kuritegu, ning pigem hoidutakse kohtusse minemisest. Ameerikas jälle olevat nii, et iga võimaliku asjaga põõrdutakse kohtusse. Eestis vist nii ei ole, ja olen ka väga õnnelik selle üle.Meil soovitakse pigem
Rooma vabariigist kuni 12 tahvli seaduste ning Justinianuse Corpus Iuris Civilis'eni tegid. Rooma juristid ei olnud ainult õpetlased ega targad, vaid sajandite vältel ise ka selle õiguse loojad, kusjuures nad said väga hästi aru, et tegemist on pidevalt muutuvate selgitustega. Õigusteaduse kuldajal (2 saj. lõpp eKr 3. saj esimesed kümnendid pKr) olid nad lausa Rooma loojad, aidates kokku panna Gaiuse ,,Institutsioone". Selle sama pika perioodi vältel saab vaadelda ka juristide sotsiaalse positsiooni ning mõjuvõimu muutumist. Selle järgi saab juristide tüüpe jagada neljaks. Esimene neist jääb 4. sajandisse eKr, ked võib kujutada kui arhailist preestrit. Seda iseloomustab õiguse seotus usu esiisade käitumismustrite kokkuvõtmisega. Õigust praktiseeris väike hulk preestreid ning kuigi on püütud selgitada, kuidas nad eristusid, tuli see kõige tõenäolisemalt sellest, et linna vanimad religioossed asutused juba toimisid erineva tööjaotuse alusel. Nende
ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi 2. Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks 3. Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi Vabariigiaja teisel poolel on olemas juristide klass. Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul : Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks. Rooma juristid kohtus ei osalenud.
D. Kõige ülaltoodu tõttu. B 13. Tööturustatistika järgi on töövõimeline elanikkond A. rahvastik vanuses 15-74 eluaastat; B. rahvastik vanuses 16.aastat kuni pensioniiga; C. ainult need, kes käivad tööl; D. kogu rahvastik. D 14. Kolmepoolse sotsiaalse dialoogi teemad on A. töötasu; B. töötingimused; C. töösuhted. D. Kõik eeltoodu. C 15. Kõrgharidusega juristide arvu kasv A. suurendab juristide nõudlust; B. vähendab juristide pakkumist; C. suurendab juristide pakkumist; D. vähendab juristide nõudlust. 2 Test 10, Tootlikkus ja tööjõud Junior Achievementi Arengufond
P2.OG.03.080. ARVESTUS (meil) 7.-8. mai 2012 NIMI: STATS I 1. Nimetage juristide sotsiolekti (rühmakeele) liike. Juristide sotsiolekti liikideks on õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng 2. Milline grammatiline alus on juristide slängil? Juristide slängi grammatiline alus tuleneb igapäevakeele üldistest joontest. 3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline.
- 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja Õiguskeel - Korraldatati õiguskeelepäevi - Õigussõnaraamatute ilmumine - Eesti Õigustõlke Keskus EUROOPA LIITU KUULUMINE - Ümberkorraldused Õigustõlke Keskuses - Terminoloogiakeskuse loomine - Loomisel uus terminibaas - Spetsialistide tihe koostöö - Suund õiguskeele ühtlamises ÕIGUSKEELE TÄHTSUS TÄNAPÄEVAL - Aktuaalne kogu maailmas - Õiguskeelepäeva pidamine - Seaduse lihtsus ja arusaadavus
.." (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Mõiste ,,õiglus" on sätestatud põhiseaduses, mis on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Kaasaaegse õigusriigi kontseptsiooni põhisisuks ongi sisult õiglane õigus, kuid on juba Vana-Rooma ajast pärit jurist Celsus ütles, et ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst". Samas on nii sõnal ,,õigus", kui ka sõnal ,,õiglus" eksisteerivad mitmeid erinevaid tähendusi ning juristide ja tavakodanike arusaamad nendest mõistest ei pruugi kattuda. Oma essees ma üritan käsitleda õiguse ja õigluse suhet juriidilises aspektis, ehk enne peab nende kahe mõistet defineerima. Õigus on ühe konkreetse riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Täiuslik õigluse definitsioon puudub tänase päevani ning igaühel võib õiglusest olla oma arusaam. Üldiselt
Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim tabularum“-kaheteistkümne tahvli seadus Imperium - impeerium Edictum- kohustuslikud reeglid Cavere – mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine Respondere – juristide vastused üksikisiku järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere – nõuanded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks Veteres iurisconsulti - Constitutiones – imperaatori korralduste üldnimetus Edicta – üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule Mandata – instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele Rescripta – üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta
Kristi Sild, Rainer Ratnik: õigusabi tulevik – äpp advokaati veel ei asenda 4. aprill 2016 17:37 Artikkel räägib,et protsesside automatsieerimine kaotab mitmeid ametikohti. Räägitakse, et internetis leiduvad einevad blanketid peaksid suutma asendama juristide tööd, kuid tegelikult on siiski õigusabi andmise juures vajalik inimeselt inimesele suhtlemine ja vaja professionaali, kes suudaks ette näha ohte. Juristide töös on kõik juhtumid erinevad ja neid ei saa võtta ühtselt, seega ei sobi veebipõhine õigusabi ja klassikaline juristi ja kliendi vaheline suhe peab jääma. http://arvamus.postimees.ee/3642695/kristi-sild-rainer-ratnik-oigusabi- tulevik-app-advokaati-veel-ei-asenda?-app-advokaati-veel-ei-asenda=
tundmaõppimise vajadusest. Kogutud ja süstematiseeritud andmeid ja teadmisi hakati seejärel tajuma osana õigusest. Õigusteaduse kujunemine Mandri-Euroopas on lahutamatult seotud ülikoolide kujunemisega, mille õigusteaduskonnad hoolitsesid õiguse kui võimalikult täpselt piiritletud teadmiste kogum arendamise eest. Ülikoolid olid põhiliseks allikaks, kus kujunes välja Mandri- Euroopa professionaalsete õpetatud juristide ühtne ,,seisus" koos identiteediga. Vanimaks ülikooliks Euroopas loetakse Bologna ülikooli, mis ise peab oma sünniaastaks 1088. Aastat. Rooma õiguse retseptsioon. Esmapilgul võib tunduda üllatav ja võõrastav, et tekkivates ülikoolides uuriti ja õpetati eelkõige otseselt mittekehtivat Rooma õigust. Õigemini Rooma õigust kujul, millisena ta leidus Corpus Iuris Civilises (CIC). CIC oli seaduste kogu, mis pärines 6. sajandist ning oli
8 D. Tamm. Roman law and European legal history. Copenhagen, 1997, lk 203-205 8 perioodist. Siit on pärit peamised väljavõtted kirjutistest mida Rooma juristid on kirjutanud Digestides ja mida on kasutatud Euroopa juriidilise teaduse sihtasutuse uuringutes. Kui võtta arvesse seda, et tekstid mida me teame on tuletatud klassikalise perioodi juristide tekstidest, siis on loomulik, et me keskendume ainult Rooma Impeeriumi ajastule. Digest jaguneb 50-ks raamatuks, mis omakorda koosnevad teatud arvust pealkirjadest, mis on omakorda jagatud katkenditeks või seadusteks.9 Paljud allikad antiikajast räägivad juristide ja retoorikute vahelistest pingetest, kes sageli esindasid õiguse teist külge. Paljudel retoorikutel olid laiad teadmised, näiteks Cicero, oma
Riigi tekkimisega asus tavade asemele tavaõigus, st käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagatakse riigi poolse sunniga. Rooma vanimale tavaõigusele on iseloomulik läbi põimumine usunditega. Vabariigi perioodil saab seadus tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks, olulisemaks Rooma õiguse allikateks ongi XII tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid ja Corpus Iuris Civilis. Lisaks olid õiguseallikateks magistraatide ediktid, juristide arvamused, seadused, senati otsused ja imperaatorite korraldused. 1. XII tahvli seadus (Leges duodecim tabularum) Rooma õigusallikate seas on tähtsalt kohal XII tahvli seadus, mida loetakse Rooma õiguse alustalaks ning mille kirjapanemise ajendiks olid u 450 eKr rahva hulgas tekkinud rahutused, mis olid tingitud patriitside ja pleibede vastasseisust. Tekkis vajadus avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seaduste järele, mille täitmine oleks kohustuslik kõigile, nii
rakendamist. Selle kohaselt on kolm aastat ette nähtud bakalaureuseõppes ja kaks aastat magistriõppes. ,,Täisjuristi" diplomi saavad lõpetajad peale magistriõpingute läbimist. Tartu Ülikooliga teevad koostööd ning pakuvad igakülgset tuge Riigikohus, Justiitsministeerium, Eesti Advokatuur, Riigiprokuratuur, Notarite Koda, Õiguskantsleri kantseleid ning ka juristide ühendused nagu näiteks Eesti Akadeemiline Õigusteaduste Selts, Eesti Juristide Liit ja Eesti Kohtunike Ühing. Selleks, et astuda Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppele on vaja sooritada järgmised riigieksamid (sulgudes on osakaal): ajalugu (33,3 %), emakeele kirjand (33,3 %), võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel) (33,3 %). Üliõpilaskandidaadi punktisumma arvutatakse järgnevalt: vastuvõtutingimuse tulemus korrutatakse vastava protsentuaalse osakaaluga, mitme vastuvõtutingimuse korral korrutised liidetakse ning summa
selle ese koguse üleandmisega kõrvaldati otsese vahetuse raskusi. Selle esemele (väärtuse mõõdule) oli antud avalik kuju ja ta on omandas leviku mitte enda väärtuse pärast, vaid koguse pärast, ja lõpetati nimetama seda, mida andsid mõlemad pooled kaubana, vaid üht eset hakati nimetama hinnaks. (2) Aga kajad sellest Rooma õiguse arengust, kui raha ei olnud ja käive toimus otsese kauba vahetusega, saab kuulata väga pikka aega. Leiame neid kajasid juristide erinevatele koolidele kuuluvate juristide vaidlemistes. Isegi advokaat III. BC Paul, tõi esile Sabiniaanide ja Prokuliaanide vaidlusi küsimuses "kas me nüüd saame nimetada müügilepinguks seda, millega üks pool kohustub andma teisele poole objekti mitte raha eest andma, vaid teise asja eest, näiteks kui ma annan teile ülevalt kleiti, tooga, ja vastutasuks saan põlvpükse, tuunika" ta ei ütle kategooriliselt ja tingimata, et sellist kokkulepet ei saa pidada ostumüügi lepinguks,
-Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. romaan kerkis hispaanias tähtsale kohale. Esimene romaan pärineb kirjanikult Francois Rabelais renessanssiajal sündis samuti ka eepos Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2. Petrarca(1304- 374) - Peetakse uusaegse lüürika isaks. Soneti looja 3. Boccaccio(1313-1375) - Klassikalise novelli rajaja. filosoofia Thomas More (1478-1535),,Utoopia" ideaalne ühiskond. Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. Rotterdami Erasmus: Vihkas skolastikat, Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. ladinakeelsed luuletused. Kunstis olid eriti silmapaistvad Michelangelo, Raffael jaLeonaldo Da Vinci, kes oli silmapaistev ka teaduse vallas - tegemist oli geeniusega.
Frances McDormand, Tilda Swinton, Jason Schwartzman, Bob Balaban Kuutõusu kuningriik viib vaatajad tagasi aastasse 1965 ja räägib kahe noore armastusloost ja nende kodunt põgenemisest, mil samal ajal vanemad, politsei, laagriülem ja sotsiaaltöötaja neid taga otsivad. Sam (Jared Gilman) ja Suzy (Kara Hayward) kohtuvad kirikus toimuval etendusel riietusruumis ning nad armuvad. Sam on eeskujulik skaut, kuid ta ei meeldi teistele enda rühmas olevatele poistele, samuti on ta ka orb. Suzy on juristide perekonna vanim laps, kelle jaoks ei ole vanematel aega. Peale kohtumist nad hakkavad teineteisele kirjutama ning plaanivad niiviisi koos põgenemisplaani, mille nad ka täide viivad. Filmil oli väga retrolik väljanägemine just selle pastelsete värvide pärast. Teemakeskmes on Andersonil lähisuhted: sõprus, armastus, vanemate ja laste läbisaamine. Väga oluline on selle filmi puhul muusika. Iga hetk filmist on imeliselt kooskõlas filmis toimuvaga. Näiteks
jõude juba 1920. aastatel ning ei lubanud moodustada tõeliselt teovõimelist parlamenti. Valimiskünnise abil pääsevad Riigikogusse suuremad erakonnad, kelle vahel elujõulise koalitsiooni moodustamine on palju tõenäolisem. Riigikogu liikmed ei ole pärit vaid kindlatelt elualadelt. Mujal maailmas silmatorkavat juristide ülekaalu parlamendis Eestis märgata ei ole. Majandusinimesi on rohkem, kuid nendegi osakaal pole ülemäära suur. Pigem kaevatakse juristide ja majandusasjatundjate vähesuse üle. Kuna saadikud on erinevat taustaga, on ka rahva esindatus laiem. Erinevatelt elualadelt pärit inimeste kuulumisel Riigikokku on nii omad head kui halvad küljed. Ühelt poolt on laia esindatusega Riigikogul hea ülevaade riigis erinevatel elualadel toimuvast. Teisalt kulub aga otsuste kujundamisele ja väljatöötamisele ehk rohkem aega kui vaid professionaalsetest poliitikutest, majandusinimestest ja juristidest koosneva riigikogu puhul.
ja Equal-Measure, milledest meil on vast enam tuntud esimene. Aspartaam leiutati juhuslikult 1965 aastal James Schlatteri (G.D.Searle Company keemik) poolt, kui nimetatud teadlane katsetas mädapaisete vastast ravimit. Aspartaam lubati kuivainetes kasutusse 1981 ja süsihappegaasiga karastusjookides 1983. Ametlikult lubati aspartaam kuivainetesse lisandina kasutusse juba 26 juulil 1974, kuid arstide ja tarbijakaitse juristide vastuväited ning samuti G.D. Searle uuringupraktika läbiviimise puudulikkus sundisid USA Toidu ja Ravimite Assotsiatsiooni (FDA) aspartaami kasutusloa väljaandmise peatama 5 detsembril 1974. 1985 aastal ostis kurikuulus Monsanto monopol G.D. Searle ja asutas Searle Pharmaceuticals ja The NutraSweet Company kahe eraldioleva üksusena. Aspartaam on turul olevatest toidule lisatavatest ainetest kõige ohtlikum. Aspartaami
Sajandil. Kuna Kaheteistkümne tahvli seadused olid kirjutatud roomlaste jaoks arusaadavas keeles ning avalikustati kõigile kättesaadavas kohas, olid need seadused kõikidele isikutele täitmiseks. Cicero kirjutas, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, ehkki 1. sajandil e. Kr. ei olnud see enam üldiselt kombeks. Roomlaste õigusideaali kehastavate XII tahvli seaduste tähtsuse kindlaim tõend on aga nende lakkamatu tsiteerimine juristide töödes. Veel tuhat aastat pärast nende sündi koostatatud Justinianuse Corpus iuris sisaldab ikka veel tsitaate XII tahvli seadusest ning austavaid kummardusi selle poole. 9 ALLIKA SISULINE ANALÜÜS Ajaloolis-kriitiline interpretatsioon Kolmas tahvel ladina keeles on järgmine: [1] aeris confessi rebusque iure iudicatis XXX dies iusti sunto. (Gellius 15, 13, 11; 20, 1, 42-45)
· Islami õigussüsteem - ehk sariaat, regulaarib inimeste elu hoopis hoopis üksikasjalikumalt, teod jaotatakse viide rühma (kohustuslikud, soovitatavad, ükskõiksed, ebasoovitatavad, keelatud) , islami kriminaalõigus on üsna arhailine, abielu kujutab endast mehe ja tema äia vahelist tehingut. Õigus allikad: 1) Õiguslikud tavad 2) LEPING- vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel 3) Kohtulahendid ehk PRETSEDENDID 4) Õigusteadlaste ehk juristide arvamused 5) Üldaktid Õigusejagunemine - 1) ERAÕIGUS - reguleerib õigulikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) AVALIK ÕIGUS - reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik Õigussuhe Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühikondlik suhe Subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist Juriidiline kohustus - õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta
Kaasajal on eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal-, protsessi-, finantsõigus. 3. Õigusvorm ehk õigus allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Nüüd on lisandunud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Euroopa Liidu õigusaktid. Eesti õigusaktide süsteem: 1) Põhiseadus; 2) Põhiseaduslikud seadused; 3) Seadused; 4) Seadlused; 5) Määrused; 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid 4. Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Need ei ole õiged või väärad, need on kas kehtivad või mitte
erinevate avaliku võimu kanjdate vahel Eraõigus: - kaubandusõigus - tsiviilõigus : 1) võlaõigus 2) asjaõigus 3) perekonnaõigus 4) tööõigus Avalik õigus: - Rahvusvaheline õigus - Riigiõigus -Finantsõigus -Haldusõigus -Protsessiõigus -Kriminaalõigus ÕIGUSE ALLIKAD · õiguslikud tavad( peaminister erakonna esimees) · Leping-vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel · Kohtulahendid e pretsedendid · Juristide arvamused · Õigustloovad aktid ÕIGUSSUHE õigussuhete sisu ja objekt: SUBJEKTIIVNE ÕIGUS isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist teatud itautsioonis JURIIDILINE KOHUSTUS- õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta JURIIDILINE FAKT õiguslikku tähendust omav fakt, st tagajärje saabumist, mis toob kaasa kellegi õiguse või kohustuse tekkimise juriidiline fakt võib olla:
väidet üldse esitada. Hüümärgile pole nende jaoks selles kohta. Nende jaoks kõlabki see rohkem nagu üllatav küsimus - kas tõesti, miks? Esimese aspektina selgitaks need noored, selle ametiga kaasnevate tulevikuplaanide kindlust. Neil on välja mõeldud, kuhu see töö viib ning kujutavad elavalt ette oma tulevikku. Mis on aga täpse tulevikuplaani eesmärk? Edukas olemine. See eesmärk saadab elus meid kõiki. Kuigi edukuse üle on võimalik vaielda, on juristide jaoks see eelkõige raha ning võimalikud protsessivõidud nende töös. Pole midagi, mis teeks neid õnnetuks. Kahjuks aga, esitades väite inimestele, kes on juba mõnda aega juristitööd näinud, ei leia nad selles midagi, mis paneks neid esitama üllatavat küsimust - kas tõesti, miks? Nad on leppinud tõega, et nii see paraku on - juristid on õnnetud. Või tihtipeale - lõpetavad õnnetutena. Kõik need tänaseks õnnetud, puuduliku eraeluga mehed ja naised olid alguses
Locatio paigutamine, rendile andmine, välja üürimine, rendileping Locatio-conductio operarum tööleping Locatio-conductio operis töövõtuleping Locatio-conductio rerum üürileping Actio in rem - asjaõiguslik hagi Actio in personam isikuline hagi (võlaõiguse rikkumisest tulenev), isiku vastu 10. Actor Aulus Agerius (A.A) hageja Aulus Agerius (A.A) Reus Numerius Negidius (N.N) kostja Numerus Negidius (N.N) Hageja ja kostja leppenimed Rooma juristide tekstides 11. Ius in rem asjaõigus 12. Culpa in abstracto abstraktne hooletus (hooletuse aste) Culpa in concreto konkreetne hooletus (hooletus, mis esineb, kui isik pole järginud Sellist hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades järgib) 13. Ignorantia iuris seaduse mittetundmine, õiguseksimus Fraus creditorium võlausaldaja pettus 14. Actio fiduciae pandist tulenev hagi (pantija hagi panditud asja tagasisaamise kohta)
Meedia kui meedium õiguse ja kodanike vahel Laiksoo juhtumi näitel Probleem, et õigusteadlased mõistavad õigussüsteemi teistmoodi kui kodanikud kelle kaitseks see on loodud, on alati olemas. Teatud juhtudel lööb see erinevus juristide ja mittejuristide vahel välja eriti tugevalt. Eriharidusega jurist saab aru miks teatud juhtudel kohtud teevad teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks
kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma juristide töö tulemusena välja suhteliselt universaalsed õiguse põhiprintsiibid. Nende pinnalt arendasid hilisemate põlvkondade Rooma õigust uurinud juristid välja eraõiguslikud süsteemid, instituudid ja põhimõtted, mis on ühel või teasel kujul praegu ühised enamikele Euroopa eraõiguse kodifikatsioonidele. Eraõiguse seepärast, et avalik õigus on liialt seotud konkreetse riigi ja riigivormiga, et universaalsus võimalik oleks. Aga just omandi- ja
,millised olid rooma juristid ja mida meie oleme nendelt üle võtnud siis rooma juristidele oli omane konkreetsus ja seaduste arusaadav sõnastus. Vanas- 1 E.Ilus ,Rooma eraõiguse alused. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969, lk 10. 2 E.Ilus , Rooma eraõiguse alused. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969, lk 3. Roomas juristidele olid omased mõistete täpsus ja ,mõistete lühikesed definitsioonid ,õigusharude üksteisest range eraldamine . Kui võrrelda tänapäeva juristide tegevust siis ülevõetud omadused ongi konkreetsus, sest peamine juristi ülesanne on täpselt ja konkreetselt seletada probleemi koosseisu ja edastada infot kliendile . Teine ülevõetud iseloomujoon on seaduste arusaadav sõnastus. Ilma selleta täna ei saa kehtida mitte üks seadus, sest rahvas peab saama aru mida temast tahetakse . Pole saladus, et Vana- Rooma keel oli ladina keel ja sellepärast kõik mõisted , seadused ja seaduste nimetused olid ladina keeles
Talle polnud tähtis üksnes võimu kindlustamine. Ta soovis taastada Rooma iidseid voorusi. Ta asendas purunenud templid uutega, ehitas uusi altareid ja pühamuid. Potestas-õigusvõim, õigusliku tegutsemise kompetents. Keisririik anti edasi sellele, kes oli võimu kandmiseks sobivaim.(Autoriteet) 6.Keisriõigus Augustuse pandud alusel toimus uuendamine. Poliitilise võimu raskuspunkt kandus keisrikotta. Keiser valitses Roomat koos õitsele puhkenud juristide seisusega. Algselt olid keisri õigusaktid olemasoleva õiguse täiendused ja selgitused. Keiser kehtestas seadustega uue õiguse, väljendas respektiga oma arvamust järelpärimise peale, andis mandaatidega valitsusele ja ja selle kaudu välja teada oma tahet, jagas õiguslikku kohustuslikku teavet. Augustus tõi õigusloomesse sisse seaduse. Ta piiras testameerimisõigust.Testaator võis vabaks lasta teatud arv orje. Vabaks ei tohtinud lasta üle 100 orja. Augustuse jaoks oli tähtis perekond
vara. Talle polnud tähtis üksnes võimu kindlustamine. Ta soovis taastada Rooma iidseid voorusi. Ta asendas purunenud templid uutega, ehitas uusi altareid ja pühamuid. Potestas- õigusvõim, õigusliku tegutsemise kompetents. Keisririik anti edasi sellele, kes oli võimu kandmiseks sobivaim.(Autoriteet) 6.Keisriõigus Augustuse pandud alusel toimus uuendamine. Poliitilise võimu raskuspunkt kandus keisrikotta. Keiser valitses Roomat koos õitsele puhkenud juristide seisusega. Algselt olid keisri õigusaktid olemasoleva õiguse täiendused ja selgitused. Keiser kehtestas seadustega uue õiguse, väljendas respektiga oma arvamust järelpärimise peale, andis mandaatidega valitsusele ja ja selle kaudu välja teada oma tahet, jagas õiguslikku kohustuslikku teavet. Augustus tõi õigusloomesse sisse seaduse. Ta piiras testameerimisõigust.Testaator võis vabaks lasta teatud arv orje. Vabaks ei tohtinud lasta üle 100 orja. Augustuse jaoks oli tähtis
Kahjuhüvitamise puhul kaitstakse mittetavapäraste sotsiaalsete riskide eest, mille puhul ei saa eeldada eelnevat kindlustamist (ohvriabiteenus, psühholoogiline abi). Sotsiaalabi on individuaalne konkreetsest abivajadusest lähtuv abistamissüsteem, mille esmaseks eesmärgiks on tagada inimväärikus ja toimetuleku miinimum. Eesmärgist lähtuva meetodi alusel ühendatakse ühte süsteemi nii ennetavad, taastavad kui kompenseerivad meetmed. Sotsiaalõiguse praktilise mõiste võib leida juristide kõnepruugist, kohtuotsustest, sotsiaalministeeriumi kodulehelt või parasjagu kehtivast regulatsioonist – see peegeldab sotsiaalpoliitilist olukorda, hetkearusaamasid või näiteks poliitikute või õigusteadlaste vajadusi.
Lepitusmenetlus Venemaa näitel Lepitusmenetlus on üks alternatiivsetest vaidluse lahendamise viisidest. Venemaal lepitusseadus on jõustunud 01. jaanuaril 2011.a.1 Seni Venemaal lepitusseadust ei ole olnud ja eralepitajate tegevus oli seaduse tasandil reguleerimata. Nimetatud lepitusseadusega samaaegselt oli vastuvõetud ka lepitusseaduse rakendamise seadus2, millega lepitusmenetlus oli sisse viidud tsiviilõigusesse3 ja erinevate kohtute praktikasse (sh arbitraazi kohus). Põhimõtteliselt on lepitusmenetlust võimalik rakendada laiemalt, kuigi käesolev Vene Föderatsiooni lepitusseadus reguleerib vaid lepitusmenetlust eraõiguslikes suhetes. Erinevalt kohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Venemaal on olemas kaks liiki lepitajaid. Esimesed on vabatahtlikud lepitajad (nõuded vabatahtlikul...
motiiv tööl käia ning hoolikalt oma tööülesandeid täita. Pr. Tamm viga endas ei näe ega ka otseselt oma töötajatel, st viga oleks vaja kaugemalt otsida. Pr. Tamm kirjeldab oma ülemusele ka tööd, et juristidelt saabub tööülesanne, see sisestatakse automaatselt andmesisestaja päevakavva ning küsimuste tekkimisel pöördub Pr. Tamm ise isiklikult töö andnud juristi poole, et leida lahendust. Lisaks arvab ta üheks võimalikuks ebaefektiivse töötulemuse põhjuseks on juristide suhtumine neisse, andmesisestajate jaoks võib tunduda, et juristid ei väärtusta nende tööd, kuigi nad arvatavasti seda teevad. Korraldatud küsitluses selgus, et firma heaks andmesisestajatel töötada meeldib, kuid lihtsalt ülesanded on liiga rutiinsed ning see tekitab kiiresti tüdimust. Lisaks ollakse huvitatud edutamistest. Ei olda ka rahul sellega, et nad on teistest eraldatud. Muusika abil efektiivsust tõsta samuti ei töötanud arvatavasti sellepärast, et lihtsalt kõigile
Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne. Õigusteadus (juristide arvamus). Etendas õigus tähtsust 2.-3. sajand vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid (Gaius, Modestinus, Papinianus, Paulus ja Ulpianus) said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste arvamusi, mi solid kohtutele kohustuslikud. 426. a anti neile juristide õigusalastele seisukohtadele seaduse jõud ja neile võis viidata kui õigusaktidele. Kohtu- ja halduspretsedent. Saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele kohustusliku jõu järmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Sellisel juhul varustatakse kohtu- või haldusorgan õigustloova pädevusega. Leping.
Rooma õiguse tähtsus Euroopale: on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik Rooma õiguse allikad juristide kirjutatud CIC digesta lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokku puutumise lugu Roomaga. o Rooma kui impeerium, o Rooma kui (kristlik) kirik. Üldprintsiip: pax et iustitia – rahu ja õiglus Tunnused: Rooma asutati (mitte ei tekkinud) Eneseteadvustamise juurde ei kutsuta jumalat, eeskujuks on kõlbeliselt põhjendatud toimimine.
saamiseks. Advokaadieksamid on vandeadvokaadi abi eksam, vandeadvokaadi vanemabi eksam ja vandeadvokaadieksam. Eksameid korraldab ja kutsetunnistusi annab Eesti Advokatuur. Pärast advokatuuri juhatuse otsust vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise kohta annab advokaat vandeadvokaadivande. Vastavalt advokatuuriseadusele on advokaadid kohustatud läbima perioodilise täiendusõppe. Advokaatide täiendõpet korraldab Eesti Advokatuuri juhatus. Samuti on võimalik ennast täiendada Eesti Juristide Liidu korraldatavail õppepäevadel ja seminaridel. Sissetulek ja soodustused Advokaadibüroos töötava advokaadi tasu määrab tema kvalifikatsioon ja turg. Tipptegijate tasu ulatub 20002500 kroonini tunnis. Tagasihoidlikud on aga tasumäärad riigi õigusabi osutamise eest: kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on määratud kaitsja tasu 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta ning kohtuistungi ettevalmistamise eest 900 krooni.
Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu-ja halduspretsedent. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 3.Nimeta 3 õiguse allikat. Õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivakt. 4.Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 2 õigusharu, mis vastavasse põhivaldkondadesse kuuluvad. Avalik õigus(karistusõigus,haldusõigus) ja eraõigus(tsiviilõigus,majandusõigus). 5.Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik, mida iseloomustab oma vaheline subordinatsioon.
V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt. V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. -õiguslik tava -õigusteadus e. juristide arvamus -kohtu-ja halduspretsedent -leping -normatiivalt (??) -rah. Vah. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted V: Tava erinevus õigusnormist on ptümiliselt (???) tekkinug käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutuse tõttu. Aga õigusnorm on reeglite kogum mille on kehtestanud riik ( või õhusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel) 3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid.
Koraani abil on inimestele edastatud Jumala seadus, Jumal ise on Koraanist välja jäetud. Šariaati uurivat teadust (tõlgendamine ja rakendamine) nimetatakse fiqh-ks. Šariaat sisaldab usulise käsuõpetuse ja jumalateenistuse korda, räägib juriidilise ja poliitilise elu korraldamisest. Šariaat jaguneb kaheks: ibadat ( inimese ja Jumala vahelised suhted) ja mu’amalat (inimeste omavahelised suhted). Šariaati ei ole kodifitseeritud, seda on sajandeid edastatud ühelt juristide põlvkonnalt teisele.2 Islami õiguse muudab teistest õiguskultuuridest erinevaks selle arhailisus ja kodifitseeritud normide puudumine. Selle õiguse komponentideks on religioon, moraal ja tava.3 1.2 Islami karistusõigus Islami karistusõiguslikke suhteid reguleerivaid sätteid nimetatakse ukubat (karistus). Ukubat on šariaadi üks osa, mis moodustabki karistusõiguse üldosa, mis sisaldab üksikuid eriosa sätteid ning rakendussätteid.4 1 H. Kivi
18. sajandil. Sinnamaani on õigusmõistmise valdkonnas tegutsenud isikud oma teadmised omandanud läbi praktika, asudes õpipoisi kohtadele kohtute ja advokaatide juurde. Tänapäeal õigusharidust õppima minnes peate te teadma kumbaks te soovite saada kas S või B. Pikem ja kallim protsess on saada B. Kõige pealt astute õigusteaduskonda ja omandate bakalaureuse kraadi, siis on kaks valikut, kui otsustate S kasuks siis tuleb teha nende juristide liidu eksam mis on u sama 4 keeruline kui meil kohtuniku eksam ja seejärel on võimalus praktiseerima hakata S-na. Teine variant on saada B, siis kõigepealt peale õigusteaduskonda peate astuma advokatuuri õigusteaduskonda BVC, ehk tegema veel aasta aega täpselt seda sama mis olete teinud juba kolm
Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole)
H 7, lk 82 In idici (dat. s.) kohtus Extr rgnum (nom. s.) väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) isamaa eest Ex dlict (abl. s.) süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) sõbra juures Sine pecni (abl. s.) (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) koos lastega D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) ...
Liidu6 käitumiskoodeks heade tavade koodeks Eesti arstieetika Eesti Eesti Juhi Abi ühingu koodeks Kinnisvarahindajate liikme Ühingu eetikakoodeks heade tavade koodeks Eesti farmatseutide Eesti Eesti Juristide Liidu kutse-eetika normid Kinnisvaramaaklerite eetikakoodeks Koja Liikmete heade tavade koodeks Eesti Geodeetide Eesti Leivaliidu Eesti Jäätmekäitlejate Ühingu eetikakoodeks aukoodeks Liidu heade tavade koodeks Eesti Haridustöötajate Eesti Massööride Eesti Psühholoogide
1.2. Gaiuse Institutsioonid Gaiuse Institutsioonid on ainus peaaegu täielikult meieni jõudnud rooma õiguse klassikalisel ajastul kirjutatud teos. Institutsioonid on mõjutanud olulisel määral nii Justianuse ajastu õigusteadust kui ka hilisemat. Institutsioone võib pidada Euroopa ühtse õiguskultuuri aluseks.11 Gaiuse, kui isiku kohta, ei ole eriti midagi teada, kuid arvatavasti sündis ta 2. sajandil pKr keiser Hadrianuse valitsemisajal ning võib oletada, et ta oli Rooma kodanik ja juristide seas väga erilisel kohal. Gaius kirjutas mitmeid ediktide kommentaare ning ka teisi teoseid. Teda ümbritses palju salapära, kuid tema teos Institutiones (2. sajandi keskpaiku koostatud eraõiguse ja protsessi 12 lühike õpik) muutus üldiseks käsiraamatuks ja kohustuslikuks õppematerjaliks õiguskoolides. Gaiuse Institutiones koosneb neljast osast, osa nimetuseks on commentarius. Hiljem on iga commentarius jaotatud paragrahvideks
kuritarvitama ja nende lisatud kahte viimast tahvlit on peetud ebaõiglaseks. Pärast sellist täiendust nimetati kogu töö Kaheteistkümne tahvli seadusteks. Seadusetahvlid paigutati oletatavalt kõnetribüüni ette, et rahval oleks mugav seaduste sisu selgeks saada. 2.1.2 Allika ajalooline kehtivusaeg XII tahvli seaduse sätted on koostatud 1. saj. eKr kuni 6. sajandi pKr, kuid seadustekogumik on pärit siiski 5. sajandist eKr. Kogumikku on läbi aja korduvalt tõlgendatud erinevate juristide poolt, millega nähti kõvasti vaeva, sest aja jooksul muutus ka ladina keel ja vastavad terminid olid sageli mõistmatud ka hästi haritud keeletundja jaoks. Rooma õigus on leidnud tee paljude riikide õigusesse, seda on ülevõetud ja muudetud, kuid tänaseni on säilinud mitmeid sätteid, seda eelkõige Corpus iuris Civilises. 2.2 Võrdlus XII seadusetahvlit olid riiklik pühadus. Igal kodanikul oli õigus ja kohustus neid tunda. 4.
ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi 2. Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks 3. Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi Vabariigiaja teisel poolel on olemas juristide klass. Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul : Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks. Rooma juristid kohtus ei osalenud. Printsipaadi ja absoluutse monarhia aeg Imperaatorite seadusandlik
4.1. Uuendused riigivalitsemises Riigi valitsemiseks asutas Napoleon tugeva administratiivaparaadi. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depertemangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist rõhku pandi salapolitseile. 1804. aastal kehtestas Napoleon ,,Tsiviilkoodeksi" , teise nimega ,,Napoleoni koodeksi". Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks".
suletuks, vaid täiendasid end ise indigenaadiõiguste andmisega uutele suguvõsadele, kelle nimed lisati aadlimatriklisse. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Linnasid juhtis raad, mis end ise täiendas kaupmeeste ja juristide esindajate hulgast, ühendades endasse seadusandlikud, haldus- ja kohtufunktsioonid. Linnade kodanikkond ja elanikkond ei kattunud sugugi, enamusel elanikest, kes kuulusid valdavalt alamkihti, ei olnud kodanikuõigusi. Alamrahvast, omakorda, moodustasid enamuse eestlased. Balti erikorda kaitses ka baltisaksa aadli nende väikese arvuga võrreldes üleproportsionaalselt suur esindatus Venemaa eliidi hulgas kahe järgneva sajandi vältel.
Õiguse vorm- ehk allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riika annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus.
sellised aumärgid piiratud ning see seadis teenetemärgi omamise veelgi kõrgemale positsioonile. Auleegion oli siiski avatud kõigile kodanikele oli vaja vaid vaprust ja austust. Minu arvates valitses Napoleon hästi arendades oma rahva haritustaset ning luues seaduse, mis on aluseks veel tänapäevalgi. Halvaks küljeks jääb lakkamatu sõjategevus, mis kahjustas kogu Euroopat. Tsiviilkoodeks Tsiviilkoodeksi, mida tuntakse ka nime all Napoleoni koodeks, töötas välja juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Enne Napoleoni koodeksit Prantsusmaal, ei olnud ühtegi ametlikku seaduste kogumit. Napoleon püstitas Prantsuse õigussüsteemi reformi vastavalt Prantsuse revolutsiooni ideedele, sest vanad feodaalsed ja kuninglikud seadused tundusid segased ja vastuolulised. See kujutas endast seaduste kogu, mis pagendas sünnieelõigused pärimisel, andis vabaduse olla mistahes usku, garanteeris tsiviilõigused ja pani tähtsatele ametikohtadele selleks
Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
