,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon
Eesti meediasüsteem ja meediaksutus 2.loeng Perioodika- väljaanded, mis ilmuvad regulaarselt Perioodika väljaanded: Ajaleht Ajakiri Ajaleht Ilmub 1-7 korda nädalas Määratletakse sisu alusel Kajastab ajakirjanduslikku sisu Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erine...
Kuidas otsingu läbi viite? Ester esileht, UDK/MESH, otsisõna 004.738.52 (035). Leiti 74 kirjet Kirje: Bradley, P. (2002). The advanced internet searcher's handbook. London : Library Association. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Tallinna Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika. Tartu Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika. Tallinnas leiti 17 kirjet Tartus leiti 9 kirjet. Pealkiri: Varieties of English around the world. 5) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna Ants Eskola. Tallinna kataloog, teavikulaad helisalvestis. Kirje: Eskola, A. (1988). Näitleja on ajastu lühikroonika. [Helisalvestis]. Tallinn: Eesti Pimedate Ühing.
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu
Muinasaegsed toiduretseptid Eestlased tegid leiba aganatest ning sõid seda kalasoolveega. Saagivaestel aastatel, kui isegi aganaid ei jätkunud, leiba lisati paju, sammalt, peenestatud tammetõrusid, kanarbikku või sõnajalgu. Kuid ka selline leib oli kevadel haruldane. Kui sellist leiba polnud, inimestel tuli keeta suppi oblikast, karuohakast ja nõgesest, kuid vahel lisades sinna hernest, kaalikat ja muid köögivilju, mida neil parasjagu oli. Leiva kõrvale joodi hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblikasuppi või naerisuppi. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid eestlaste laual väga harvaks nähtuseks. Mõned retseptid Kama: Kombineeritud kamajahu, mis on tehtud eelnevalt pruunistatud ja siis jahvatatud rukki-, kaera- ja odrasemmneetest. Tähtis on see, et sinna pandi ka hernest. Edasi tuleb see jahu segada piima või hapupiimaga. Herne- või oasupp: lih...
Viide: De Ville-Colby, J., The expatriate handbook : Seoul, Korea; Hollym, Soul, 2001 2. Liitotsing, märksõna, aasta, käsikiri. Kadõkova, S. Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika. Eraldi lehele Taru Ester. Tallinnas 16 ja Tartus 10. Varieties of English around the world. 5. Liitotsing, Nimi, tüüp. Eskola, A. Näitleja on ajastu lühikroonika, (helikassett), 1988 6. Liitotsing, aastaarv, asukoht ja sõna ,,arheoloogia" pealkirjas. Bürgin, L., Arheoloogia salatoimikud, Tallinn, Olion, 2001 7. Lihtotsing, kood. Teavik asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus. Eesti muusika arhiivisalvestisi IX, 2003, Tallinn 8
PÜHAK DOMINICUS Koostaja: Klass: Pühaku lugu · Domingo Guzman · Sündis aastal 1170 Hispaanias · Õppis Palencia ülikoolis · Võitluses ketserluse vastu · Pani aluse roosikrantsile ehk palvehelmetele (kasutatakse palvete loendamiseks) · 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. · Dominikaanide hüüdnimi "Issanda koerad" · Suri 6. augustil 1221 Bolognas Kuulutati pühakuks 3. juulil 1234 Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal astronoomide kaitsepühak atribuutideks on liilia, musta-valge kirju koer, tõrvik suus, vahel ka käpp raamatul, mille kohal seitsmeharuline täht. pühakupäeva on 8. august. KUJUTAMINE KUJUTAVAS KUNSTIS Dominicusest on tehtud teoseid kõige rohkem 400 aasta jooksul kõrggootikast barokini välja (13. saj -17. saj.) Keskaegses kujutavas ...
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kai Leola 12. klass EESTI PULMATRADITSIOONID Referaat Juhendaja: Piret Õunmaa Juuru 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. ENNE PULMI.............................................................................................................................. 4 Eelkosjad......................................................................................................................................4 Kosjad...............................................................................................
· multi-lingual-mitmekeelne · Turnip-kaalikas · nay-vastuhäl · Verve-innustus · Neutralization reaction-reaktsioon · Viable- elujõuline, mõistlik tootmaks ph=7/neutralisatsiooni · Wisdom teeth- tarkusehambad reaktsioon · Noxious- kahjur · Nuance-nüanss · Nullify- nullima · Obtain- saavutama · outdoorsy-õue armastav · Periodicals- ajakirjad, perioodika · Persecute-jälitama, taga kiusama · plasmid- osa dna st plasmid · poised- · Preterm- enneaegne · Profit-kasu · Progenitor- eelkäija, rajaja · Promotion-edutamine · Psyche- hingeelu, psüühika · quarter-veerand · Rational- mõistusepärane · ravioli-ravioolid · rearview mirror- tahavaate peegel · Reduce- vähendama, kahandama · Refrain from- hoiduma · Relative- suhteline · Reservoir- mahuti · Restorative- taastav
Kirjandusreferaat George Orwell ,,1984" Juhendaja: Marja- Liisa Kütis Koostaja: Marili Kase 10. klass 2009-10-31 George Orwell George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25. juuni 1903 Indias Bihari provintsis 21. jaanuar 1950) oli inglise kirjanik. Elukäik ja looming Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledzis. Aastail 19221928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane. Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937). 18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25- liikmelise brittide rühma koo...
Tõlkinud V. Vallaste. Loodus, Tartu 1929 · "Lokis: Leedu legend". Tõlkinud Karl Kirp. Olion / G. Naelapea, Tartu 1931 (ilmunud ka raamatus "Kuus juttu: välisautoreid", Tartu 1931) · "Carmen" (novell). Tõlkinud Jolanda Kull, kommenteerinud Ott Ojamaa. Sari Klassikalised lood, ER, Tallinn 1974 · "Colomba. Carmen". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Jolanda Kull, eessõna: Ott Ojamaa. Europeia-sari, Perioodika, Tallinn 1990; kordustrükk Ott Ojamaa ja Lauri Leesi saatesõnadega: AVITA, Tallinn 1996 · "Pärtliöö" (romaan). Tõlkinud Tatjana Hallap. Europeia-sari, Tallinn 1997 · "Lokis; Ille'i Venus" (novellid). Tõlkinud Laine Hone. Järelsõna "Ühteaegu romantik ja realist": Rein Põder. Sari Klassikalised lood. ER 2001 · "Etruski vaas" (lühijutud). Tõlkinud Sirje Keevallik. Varrak, Tallinn 2003 · "Sinine tuba" (novell). Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja
Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud lühiajalised nõuded Nõuded omanike, teiste grupi ettevõtete ja seotud osapoolte vastu Ettemaksed teenuste eest Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Kokku Nõuded ja ettemakse kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varud Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad
Näited: “taovad-kaovad” (naisriim) “süüdi-müüdi”(naisriim) “liidu-kiidu”(naisriim) Kokkuvõtteks Luuletused halvustavad Nõukogude Liitu ja on isamaalised. Stiil on väga lihtne ja raamatus ei ole ühtegi pilti. On pikemaid ja lühemaid luuletusi, aga enamus luuletused on siiski lühikesed ja tabavad. Luuletusi lugedes hakkasin mõtlema, et kuidas Hando Runnel üldse veel elus on. Raamat on välja antud 1988. aastal kirjastuse Perioodika poolt. Allikad http://www.slideshare.net/JannoSiim/hando-runnel-69131 03 http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel
Konstantin Päts Burashevo vaimuhaiglas K. PÄTS KUI ISIKSUS · Andekas kõnemees. · Iseloomult lahke ja sõbralik. · Armastas maad, lapsi, varahommikuseid jalutuskäike. President Konstantin Päts 1938. Hiiumaa lasterikkaimal Piilide perel külas. KASUTATUD KIRJANDUS · www.hot.ee/vabadussoda/pats.htm · kultuur.elu.ee/ke489_sugupuu.htm · "Ausalt ja avameelselt" Kirjastus Perioodika · "Hääletu alistumine" M.Ilmjärv · www.nlib.ee/86178 · paber.ekspress.ee/viewdoc/B37D696B0AD79C B9C22 · "Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust" Tallinn 1928 · "Kaks suurt" M.Raud AITÄH!
7. Trükk nõudmisel · See on trükiste valmistamise viis, kus trükitakse vajalik arv trükiseid vastavalt tellimustele või vajadusele. 8. Isikustatud materjalid · Need on muutuvate andmetega varustatud trükised: kataloogid, kutsed, pühadekaardid, 9. Instruktsioonid seadmete teenendamiseks · See on unikaalne komplekt dokumente, mis on ette nähtud konkreetse seadme jaoks. Neid valmistatakse ainult teatavale seadmele. Offsetti kasutatakse: · perioodika · raamatud · reklaam · ja kõik muu mille tiraazid on suured ja materjaliks on paber
vaadata kenasid maale ja kaunistusi mis olid kiriku kaunistamiseks loodud. Lutheri kirikutes toimusid jumala teenistused emakeeles. Kõik inimesed said aru millest jumalateenistusel juttu oli ja kõik käisid suurema rõõmuga jumalteenitsustel osalemas kuna said ka ise sellest osa võtta ja ei pidanud niisama istuma. Seega inimesed said käia ka oma emakeelsel jumalateenistusel ja sellest rõõmuga osa võtta. Katoliiklust ja reformatsiooni võib pidada üheks suureks arengu perioodika kui ka takistajateks, kuna kõik tahtsid erinevat ja kõigile ei sobinud üks variant. Inimesed said hakata rohkem rõhku pöörama oma usule ja käia jumalateenistusel ja pühenduda enda jaoks konkreetsele asjale. Seega oli kõik inimeste enda tehal.
I OSA 1. Institutsiooni lühitutvustus Lühiajalugu. Iga kooli raamatukogu ajalugu on tihedalt seotud kooli ajalooga. Käesolevaga peaks andma edasi põgusalt kooli raamatukogu arenguloo. Näiteks: millal tehti kooli raamatukogu invetariraamatusse esimene sissekanne, mis on olnud raamatukogu jaoks suuremad sündmused (oma ette ruumi saamine, suuremad renoveerimised, internetiseerimine jms). Tegevusvaldkond Raamatukogu koosneb põhikogust, kuhu kuuluvad raamatud, perioodika + veel võib olla midagi, oleneb raamatukogu suunitlusest ja komplekteerimise põhimõtetest ning õpikukogust. Missugused on raamatukogu eesmärgid, kas ollakse või on juba kujunemissuunaks võetud kaasaegne õpikeskus, kus on vastav tehnika, sisustus ja õpilastele eakohane kirjandus. Millist kirjandust on raamatukogu aastate jooksul komplekteerinud. Tegevusvaldkonnad loetletuna: · raamatukogus olevate eksemplaride koju laenutus; · raamatukogus olevate eksemplaride kohalkasutus;
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel Leidke vastused järgmistele küsimustele e-kataloogi ESTER (http://tallinn.ester.ee/) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, märksõna, ,,hobid", sellele ei leitud vastet, soovitas hoopis ,,harrastused", millele tuli 11 vastet. Liitotsing, märksõna ,,harrastused", keel ,,inglise", teaviku laad ,,raamat", asukoht ,,Rahvusraamatukogu". De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook : Seoul, Korea. Seoul: Hollym 2) Leidke ...
LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala...
teleskoobi. · Kolmas and - rändavad tähed (planeedid), pisiplaneedid, Saturni rõngas · Neljas and - sabbaga tähed, väike Kuu kaart · Viies and - kinni-tähed: Vardad, Sõel, Vankrid, Pol-i täht, Linnutee "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja õppetlikuks aeawiteks Ma-rahvale" oli esimene katse välja anda eestikeelset populaarteaduslikku pildiajakirja. See perioodika ja õpetliku rahvaraamatu vahepeale jääv väljaanne ilmus Tartus aastatel 1848-1849 viies andes. Käesolev kordustrükk on pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale. Väljaanne tutvustab maailmaruumi ja päikesesüsteemi, eksootilisi loomi-linde, loodusnähtusi, Euroopa linnu ja tehnilisi leiutisi, kirjeldab esmaabivõtteid, selgitab eripäraste loodusnähtuste (nt .kivi-, vere-, väävli ja konnavihm) tõelisi põhjusi ning palju muud
Ristija Johannes; Richard Lõvisüda)NB! Kristlikus kontekstis: Jumal; tavalises tekstis: jumal · Isukulistatud (Suur Tundmatu) · Müütilised (Vanapagan) · Ülekantud tähenduses mingi tüübi iseloomustamiseks kasutatud nimi (Andresed ja Pearud) · Isikunime täpsustav osa, kasutatakse sidekriipsu (Piibu- Leenu; Sauna- Madis; Kaval- Ants) · Auhinnad, liigisõna väikesega. (Kuldse Palmioksa orden; Maarjamaa Risti orden) · Perioodika väljaanded (Eesti Ekspress, Pere ja Kodu, New York Times, Loomingu Raamatukogu) · Ürituste nimed (Valge Daami päevad, Viie Päkapiku laat, Lume festival) · Kaubanimed (Paksu Pagari kook, Seitsme Munga õlu, kakao Meie Mark) NB! Registreeritud kaubamärke kirjutatakse nii, nagu nad on registreeritud. · Sõidukid (purjekas Kaks Daami, tuletõrjeauto Kärmas Katariina, rong Punane Nool) Esi- suur algustäht:
Valitud kataloogi osa: üliõpilastööd. Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused : magistritöö. Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Valin märksõnaks murded, kataloogi osaks valin perioodika. Leidsin 16 väljaannet. Kõrvale võtan Tartu kataloogi. Kontrollin, et oleks märksõna ning perioodikaväljaanne. Sain 7 tulemust. Ühine tulemus: Swedish dialects and folk traditions... 5) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Otsin pealkirja kaudu ''arheoloogia''. Aastaarvu kaudu 2001
71. Define- määratlema 72. Adequate- adekvaatne 73. Infancy- lapsepõlv 74. Innate- kaasasündinud 75. Assimilate- millelegi sarnaseks muutuma 76. Common sense- terve mõistus 77. Inherently- loomupäraselt 78. Reduce- vähendama, kahandama 79. Faculty- võime 80. Utilization- kasutamine 81. Flaw- viga, puudus 82. Maternal- emapoolne 83. Cognitive- tunnetuslik 84. Noninvasive- kehaväline protseduur (nt. Ultraheli) 85. Coupling- liitekoht, ühendamine 86. Periodicals- ajakirjad, perioodika 87. Spatial- ruumiline 88. Transmitter- saatja, ülekandja 89. Subsequently- järgnevalt 90. Right-hemisphere- parem poolkera 91. Auditory- kuulmis 92. Discordance- ebakõla 93. Pharmaceutical- ravimi 94. Assume- eeldama 95. Domestic- kodumaine 96. Intrinsic- loomuomane 97. Preterm- enneaegne 98. Overall- üldiselt 99. Gestation- rasedus 100. Inspect- kontrollima, inspekteerima 101. Healthcare- tervishoid 102. Intriguing- intrigeeriv 103. Self-referential- endaga seonduvad 104
Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimu...
Nõo Reaalgümnaasium Keili Helekivi 10.c klass Uurimistöö Soome keel Nõo 2015 Soome keel on Euroopa Liidu ametlik keel ja seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest. Põhiliselt räägitakse keelt Soomes, kus see on üks kahest ametlikust keelest. Teiseks riigikeeleks on Soome Vabariigis rootsi keel, mida räägib vaid 6% rahvastikust. Soome keel on ametlikuks vähemuseks Rootsis aga väiksemad vähemused on ka Norras, Venemaal ja Eestis. Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja...
Peeterpauli katoliku kirik (Tallinn) Rooma Peetri kirik Peetruse- nimelisi kirikuid Rooma Peetri Kirik leidub väga paljudes riikides Püha Peetri kirik Viinis, Püha Peetri kirik Austrias Vitorias, Hispaanias MIDA UUT SAIN TEADA Üks Jeesuse 12nest õpilasest Esimene piiskop Kõige rohkem Peetruse-nimelisi kirikuid on Inglismaal KASUTATUD ALLIKAD “Pühakuteraamat” Kirjastus Perioodika, Tallinn 1995 http://en.wikipedia.org/wiki/Saint_Peter http://www.katoliku.ee/index.php/et/tutvustus/pueha d/255-22-veebruar-pueha-apostel-peetruse-piiskopiau jaerje-pueha http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_Peetri_kirik http://en.wikipedia.org/wiki/Church_of_San_Pedro_A p%C3%B3stol_(Vitoria) http://en.wikipedia.org/wiki/St._Peter%27s_Church_( disambiguation) http://www.wga.hu/ PÜHA PAULUS ‘ PAAVLIPÄEV
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid.....................................
Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS Referatiivse töö koostaja: 2008/2009 1 - Sisukord: 1. Pühaku lugu 2. Kujutamine kujutavas kunstis 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 2 - 1. PÜHAKU LUGU Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170 Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena". Do...
URRAM URRAM on veebipõhine raamatukogudele mõeldud täisfunktsionaalne infosüsteem. Veebipõhine tarkvara ning keskandmebaas võimaldavad lugejal kasutada raamatukogude teenuseid interneti kaudu, muutes teavikute reserveerimise ning otsimise oluliselt mugavamaks. URRAM on veebipõhine tarkvara ja ei vaja mitte mingeid litsentse. URRAM vastab raamatukogu ja IT standardite (MARC21, ISBD, UNICODE, Z39.50, avatud süsteemide standardid) nõuetele, toetab Eesti ID kaardi kasutamist lugeja identifitseerimiseks, võimaldab piirata kasutajagruppide kaupa ligipääsuõigusi, teostada andmevahetust, laadida alla kirjeid elektronkataloogist ESTER ja kasutada neid oma süsteemis lähtekirjetena. Raamatukogunduslik funktsionaalsus (kataloogimine, liigitamine, märksõnastamine, eksemplariandmete lisamine, otsing, laenutamine, lugejate arvestus, perioodika registreerimine, komplekteerimi...
Varrak est ing Allan Eichenbaum 38502110722 Karl Elmatar est ing Jaan Kabin 38302070214 Priit Elmatar est ing Jaan Kabin 38301080820 Meelis Ersen est ing Juhan Habicht 38301080820 Meelis Ersen est ing Juhan Habicht 38301080820 Meelis Perioodika est est Luuletused 38301080820 Meelis Eesti Jooniest est Lastekirjandus 38301080820 Meelis Varrak est est Lastekirjandus 38302070214 Priit Ilmamaa est est 38301080820 Meelis Mixi Kirjast est est 38302070214 Priit
Elmatar est ing Jaan Kabin 38301080820 Meelis uste arv laenutaja Ersen est soo ing ja raamatute Juhan Habicht autorite 38301080820 Meelis dis on lehel ErsenDiagramm). est ing Juhan Habicht 38301080820 Meelis Perioodika est est Luuletused 38301080820 Meelis uste arv kalendrikuude Eesti Jooniest est lõikes. Lastekirjandus 38301080820 Meelis Varrak est est Lastekirjandus 38302070214 Priit e nimekiri Ilmamaaja leida est funktsiooni est countif abil 38301080820 Meelis
"Õpingutest", tõlkinud Arthur Hone; kommentaarid lk 691692 Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Õnnest". Tõlkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene Looming 1987, nr 5, lk 649654 "Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor; koostanud, tõlkinud ja toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990 "Uus Atlantis. Valik esseid". Tõlkinud Karin Suursalu; saatesõna: Enn Soosaar. Tallinn: Perioodika, LR 2004, nr 40, 56 lk; Kirjandus Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 61, EKS, Tartu 1937, 112 lk; 2. trükk (ühes köites): Olion, Tallinn 1998 Aleksandr Subbotin, "Francis Bacon". Vene keelest tõlkinud Aino Lukas. Sari Suuri mõtlejaid, ER, Tallinn 1980, 132 lk (lisa lk 115125: F. Bacon, "Ettevalmistus looduse ja eksperimentaalse ajaloole...") Donald Gillies
Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001 4) Leidke noot, milles on popmuusika lugude seaded viiulile. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Teaviku laad: noot Otsingusõnad: popmuusika JA viiul Tulemus: Laule ansamblile Ruja [Noot] / Rein Rannap 5) Mitu murrete teemalist perioodikaväljaannet on ESTER kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Kataloog: PERIOODIKA Otsingusõna: murded Üks tulemustest: Eesti Murded / Eesti Keele Instituut Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1961- 6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Kataloog: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Pealkirja järgi: arheoloogia
Kataloogide koostamine. Raamatukogu töökorraldus. Ülikooli allasutuste raamatukogud. Karl Ernst von Baer üliõpilasena ülikooli raamatukogus. Friedrich Maximilian von Klingeri ja Karl Morgensterni pärandused. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Ülikooli üldareng. Friedrich Georg von Bunge. Emil Anders. 1860. aasta raamatukogu juhtimisstruktuuri muudatused. 1865. aasta raamatukogu uus põhimäärus. Komplekteerimissummad. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Perioodika komplekteerimise probleemid. Disserdatsioonide vahetamise elavnemine. "Toimetiste" väljaandmise algus. Annetused. F. L. Schardiuse autograafide kogu. Ülikooli raamatukogu rahvaluules. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Lahendused raha- ja ruumiprobleemidele. Üleminek venekeelsele õppetööle. Jevgeni Frantsevits Smurlo. Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogu. Eestikeelne raamat ülikooli fondis. Olulisemate allasutuste raamatukogud. NÄGUDENI
Koostaja: Sten Kangilaski 8.12.11 ,,Pimedad" Maurice Maeterlinck Tln Perioodika 1996 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kuus pimedat istusid kuskil kivi või kaljurahnu juures, natuke eemal oli mingi kirik või loss. Tegelasteks olid pimedad inimesed, osad sünnist saati pimedad, osad hiljem pimedaks jäänud, mõni pimedaks jäänu suutis veel mingit moodi ähmaselt näha, mitte selgelt, kõigest piisavalt, et aru saada kas väljas on valge või pime. See kirik või loss oli neile ,,varjupaigaks." Keegi oli nad sinna randa kivi juurde toonud. Üks pimedaks
teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika · haridusseadusandlus · õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid · kunst, kirjandus, kultuuriloolised · materjalid Eesti pedagoogika klassika:
PEETRI KOOL EESTI SÕUDMISE AJALUGU .klass Juhendaja Koostaja KOHT JA Kuupäev SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Mis on sõudmine?..............................................................................................................4 2.Ajalugu................................................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................................................7 Kasutatud allikad..............................................................................................
ja sõnaraamatud, mis omakorda standardiseerisid keelt. Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, ,,plahvatuslikuks", ka laiaulatuslikumaks.Ühesugune teave levis paljude standartsete koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks. Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega. 3. Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega. Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660
Ühel hetkel hakkab teda aga painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal - kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle - tüdrukule, keda ta kunagi armastas... See on paeluv ja filosoofilise tooniga lugu iseendasse vaatamisest ja eksistentsiaalsuse lätete avastamisest. · "Sõnad" Les mots (1964) Prantsuse keelest tõlkinud Leili-Maria Kask. Perioodika, 1965. (Loomingu raamatukogu,1965, 25/26 (397/398)) Novellikogu: · "Sein" (1939; eesti keeles 1965) Näidendid: · "Kärbsed" (1943) · "Räpased käed" (1948) · "Kurat ja Vanajumal" (1951) · "Kinnine kohus" (1944) Eesti keeles koos Altona Vangide näidendiga. prantsuse keelest tõlkinud E. Vasara, T. Hallap, Eesti Raamat, 1989 · "Altona vangid" (1959; eesti keeles 1989) · "Sõnad" (1964; eesti keeles 1965)
· Tekstis viidatakse kas samal leheküljel Joonealuseks viitamiseks: joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes Insert Æ Footnote... Æ OK Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne 9. Kasutatud materjalid võivad olla: · kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet) · suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) · kasutatud kirjandus, esitatakse järgmised andmed: · autorid (perekonnanimi, initsiaalid) tähestikulised järjekorras · pealkiri · ilmumise koht ja aasta · lehekülgede arv 10. Üldnõuded · Kirjalik töö trükitakse lehe ühele küljele · Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse, referaadi köitmine ei ole kohustuslik
perfektselt funktsioneerida, peame end tundma õppima ja teadma, et kõik, mis on meie sees, kuulub meie juurde ning on meile vajalik. Nii ka hormoonid. Samuti kasvuhormoon. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sarapuu, T. Bioloogia õpik gümnaasiumile. Tartu. : Tartu Loodusfoto, 2002. 192 2. Barron, J. Imeliste arstide õpetused. Tallinn. : Tallinna Raamatutrükikoda, 2010. 454 3. Mindell, E. XXI sajandi Vitamiinipiibel. Tallinn. : Perioodika, 2000. 414 4. http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat/Uuendatud %20peatükid/Kasvuhormoon.pdf (24.01.2011) 5. http://www.novonordisk.ee/documents/article_page/document/Growth_5.as p (24.01.2011) 6. http://www.kliinik.ee/anu-ambos/id-70/arst/vastused/? _page=46&_count_all=2410 (24.01.2011) 7. http://www.zbi.ee/alo/loengud/pdf/endokriin.pdf (24.01.2011) 10 11
Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks 1627 Aresnali raamatukogu. Markii Paulmy. Hertsog La Vallier. Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi koostamine. Aleksander Berting. Lugemisühing. Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones. Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD
igasuguse tsensuuri ja seisis sõnavabaduse jne eest. See ei sobinud uue korraga, kõik olud olid ümber pöördunud. 01.01.1938 jõustus uus Põhiseadus, ametisse astus president. 19.04.1938 uus trükiseadus, andis seaduse jõu sundmäärustega sätestatule. Palju keelde ja piiranguid ning ettekirjutusi. Siseministeerium – Riiklik Propaganda ja Informatsiooni Talitus – Välisministeerium Veebruaris 1938 keelati perioodika sissetoomine NSVL’st 1940 kevadel Informatsiooni ja propaganda talitus Informatsiooni Keskuseks (sooviti seda asutust teha veel enam mõjuvõimsaks, asutuse juht oli ju juba niigi peaaegu ministri staatuses, Informatsiooni Keskuse mõjualasse jäi nt õpikute informatsiooni kontrollimine jne) . Muidugi oli vastuseisjaid neile muudatustele, aga kuna majandus oli sel ajal tõusus (Pätsi kuldne aeg), siis inimeste nurin oli pigem väike
1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika § koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega (kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) § tähestikulises järjekorras § lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad, taimed, puud jne), § saksa ja vene laensõnade loend, § vanasõnad, mõistatused, § õpetlikud ja moraliseerivad rahvapärased dialoogid. Rahvavalgustuslik kirjasõna, eestikeelse perioodika algus Saksa keelest hakati tõlkima tundelist jutukirjandust (pietistlik kirjandus) o parandas lugemisoskust, rõhus emotsioonidele, kus vaimulik sõnum lihtsas tundelises süzees o 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja o majandamiseks. o 1766-1767 ilm Põltsamaal 41 numbrit nädalakirja ,,Lühhike öppetus"
6) asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks; 7) muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid. Registreerimisele ei kuulu 1) kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused; 2) reklaamtrükised, prospektid; 3) perioodika (ajalehed, ajakirjad jm); 4) isiklikud kirjad, rahakaardid; 5) koosolekukutsed, teadaanded, päevakorrad; 6) anonüümkirjad 7) kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik väljaspoolt ülikooli. Sel juhul saadetakse dokument märgitud aadressil või tagastatakse saadetis postkontorile. 16. Aeg, mille jooksul dokumenti tuleb säilitada ja mis väljendatakse tavaliselt aastates või alatisena. Mida säilitatakse riigi või ühiskonnale. 17. Jah. Neid hoitakse arhiivides.
L. Andresen. Eesti kooli vanem ajalugu. Tln kohtuasutus. Et välja juurida jesuiitide mõju, 13.18. sajandist pärinevad kaasaegsed ja 1985, Valgus. oli vaja vaimulikke, juriste, arste ja hiljem publitseeritud kroonikad sisaldavad K. Siilivask. Tartu ülikooli ajalugu 1632 1982. Tln 1985, Perioodika. ametnikke, kes oleksid saanud hea hariduse koolidest üsna juhuslikke ning nappe F. Eisen. Eesti kooli ajalugu. Tln 1989, protestantlikus vaimus. Rootsis oli kuningaks andmeid. Kõige põhjalikumad on Tartu Valgus. Gustav Adolf II (16111632). Alates 1739. justiitsbürgermeistri F. K
· ! Tallinna tehnikaülikool · Vabariigi President (vale: EV · vabariigi valitsus president) · president · Tallinna Sadama nõukogu · Tallinna sadama nõukogu · Mõned Euroopa Liidu liikmesmaad ei poolda liidu laienemist. Allüksus: · (S)sotsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekandeosakond · Tallinna (T)tehnikaülikooli keeltekeskus, (R)riigikogu majanduskomisjon Perioodika · ajaleht Eesti Ekspress ~ "Eesti Ekspress" aga pealkiri "Suured ninad murdsid päid" · "Vabariigi Presidendi valimise seadus" - autoriõiguse seadus · rubriik "Aktuaalne kaamera", ooper "Traviata" · määrus nr 28 ,,Pedagoogide atesteerimine ja töötasustamine" põhiseadus, töölepingu seadus, liikluseeskiri, · aabits, piibel · Ajaloosündmus: Teine maailmasõda, Jüriöö ülestõus vrd. - Verine Pühapäev, Suur Pauk · Autasud:
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid ...
SEADUS PEAB OLEMA MÕJUS „Inimene on Jumala looming. Riik on inimese looming. Seepärast on riik inimese pärast – ja mitte inimene riigi pärast. Inimesed on mõeldavad ilma riigita – riigid inimesteta pole mõeldavad. Inimene on eesmärk, mitte abinõu. Riik on abinõu, mitte eesmärk. Riigi väärtus pole suurem, kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab areneda inimest, on ta hea – niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism, tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu.“ Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove-Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose „Totaalne riik – totaalne inimene“ algusest. ...
2.2.1 Asutuses registreerimisele kuuluvad dokumendiliigid (AKÜA § 4 lg 1 punkt 4) asutuses koostatud protokollid ja aktid; lepingud; paberkandjal ja elektrooniliselt saabunud ja väljasaadetav post (kirjad, avaldused, kaebused, märgukirjad, taotlused, tõendid, teatised jms). 2.2.2 Asutuses mitte registreerimisele kuuluvad dokumendiliigid Kutsed, kuulutused, õnnitlused, reklaamtrükised, koosolekute teadaanded, perioodika, informatiivse sisuga trükised, kirjad märkega ,,ISIKLIK", KONFIDENTSIAALNE", dokumendid, millel puudub märge saatja nime, elu- või asukoha kohta ei kuulu registreerimisele. 2.2.3. Dokumentide registreerimise eest vastutajad Töötajad, kelle töökohustuste hulka kuulub dokumentide registreerimine DHS`is, vastutavad dokumentide autentsuse, registreerimisandmete õigsuse ja süsteemi juhendipärase kasutamise eest. 2.3 Dokumentide allkirjaõigused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
