Õiguse Alused kordamisküsimused (6)

Õiguse Alused:
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium , millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik- esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia ­ on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. F. Vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president .
a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik ­ kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik ­ kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud.
G. Sotsialistlik vabariik ­ seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon . H. Nõukogude vabariik ­ seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik ­ kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust.
3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik ­ on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut . M. Föderatsioon ehk liitriik ­ on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid ). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid ­ on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia ­ kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel . (nt. Korsika , Ahvenamaa jne).
4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise reziimi põhitüübid on demokraatlik, autoritaarne ning totalitaarne reziim. ( lisa lk 24)
5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliu ja poliitilise iseloomustuse . Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis - kasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon.
6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks.
7. Riik ja õgus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe .
8. Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik ? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tsgsb indiviidi õigste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik on riigikorra koraldus , mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust.
9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon , poliitika aga ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid . Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus aga ka riigi poliitika teostamise vahend.
10. Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga , nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena.
12. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Õigus on: käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, väjlendab riig tahet, üldkohususlik normide kogum, täitmist tagatakse riigisunnijõuga.
13. Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogolist ja loomuõguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele
14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, sugukonna käitumist juhtisid tavad, eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud (erinevalt riigivõimust).
15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine on inimeste käitumisele piirde kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist.
16. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalse regulatsiooni eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Team puuduseks aga tuleb läbitöötada lõpmata paljukongreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osaetandab lahendaja suva. Normatiivne regleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust ning vähendades juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.
17. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimsete käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga)
18. Sotsiaalseid norme võib liigendada erinevatest alustest lähtudes. Põhilised on: moraalinormid ; korporatiivsed normid; tavad ja traditsioonid; religiossed normid; välise kultuuri ehk kombestiku normid; õigusnormid.
19. Sotsiaalse normi alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: on inimese käitumise reegel on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arenguga tasemega.
20. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse ssubjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) ­ vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti mängureeglitele.
22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteesi liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abilnormi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Kongreetse astme järgi eristatakse kasulikke ja abstraktseid hüpoteese. Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese.
23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad . Käitumise määratlemise astme järgivõivad dispositsioonid olla kas absoluutsed või suhteliselt määratletud. Õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehkkäsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone.
24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjustusevahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendavate vahendite iseloomu ja nenede rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, disiplinaar- ja varalisi e. tsiviilõiguslikke sanktsioone. Määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioone liht- ja alternatiivsseteks sanktsioonideks.
25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid väljendadakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes . Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetava käitumismudeli adekvaatselt edasi selle adressaadile, isikutele, kellele see käitumismudel on ettenähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisaltuvaid norme.
26. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. 27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Õigusnormide õigusharudesse liigitamise kriteeriumideks on õigusliku reguleerimise objekt ja meetod.
28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autoritaarne reguleerimismeetod vastandina autonoomsele (õigussuhte objektid on võrdsed) loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (nt. avalik õigus, riigi valitsemine).
29. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist sa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
30. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
31. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
32. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile. Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekonda iseloomustab madalam abstraktsuse aste kui romaani-germaani perekonda, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent.
34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigusesse kuuluvad: perekonnaõigus, tööõigus, tsiviilõigus. Avalikku õigusesse kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kriminaalprotsessi õigus, finantsõigus, tsiviilprotsessiõigus
35. a. ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks
Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus, haldusõigus (laieneb veel omakorda materiaalne, formaalne ,), kriminaalõigus (materiaalne, formaalne), protsessiõigus (laieneb tsiviilprotsessiõigus, kriminaalprotsessiõigus), finatsõigus.
b. kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa
Õigus laieneb eraõiguseks ja avalikuks õiguseks Eraõigus: Laieneb tsiviilõiguseks mis omakorda tsiviilmenetlusõiguseks (sh tsiviiltäitemenetluseks, asjaõiguseks (laieneb maaõiguseks), võlaõigus (laieneb tööõiguseks), pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Avalik Õigus: Riigiõigus, finantsõigus, haldusõigus (jaguneb omakorda haldusmenetlusõiguseks), Rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus (jaguneb omakorda kriminaalmenetlusõigus, sh kriminaaltäitevmenetluseks) (lk 26)
c Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Vaatamata paljudele erisustele tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks.
36. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava (tekkis ürgühiskonna imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite rakendamise . Õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne , kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevadi suhteid.), juristide arvamus (ehk õigusteadus etendas õigust tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas, kus mõned juristid said anda tsiviilvaidlustes arvamusi , mis olid kohtutele kohustuslikud.), kohtu- ja halduspretsedent (saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu jägrmiste samasisuliste asjade lahendamisel.), leping ja normatiivne akt (leping pole üldjuul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kinldaks lepingupoolte konkreetsed kohustused ja õigused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega; normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid.).
38.Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (e. primaarset ) ja teisest (e. sekundaarset ) õigust. ELi esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Lepingud liigitatakse: 1. ühenduse asutamilepinguteks (nt. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping ); 2. riikide liitumislepingud; 3. olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt. 1992.a Maastrichti leping EL loomiseks); 4. eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused.
EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. ELi teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. ELi institutsioonid (Eur.Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament , Eur. Komisjon , Eur. Kohus) annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse moodustavad määrused (kõige kõrgema juriidilise jõuga), direktiivid (kõige olulisemad õigusaktid), otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid . 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad ? Kohustavad õigusaktid kõikidele liikmesriikidele on määrused ja direktiivid. Otsused, soovitused ja arvamused on suunatud konkreetsetele subjektidele, kas siis riigile, organisatsioonile või üksikisikule, ning on ainult temale kohustavad.
40. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus? Üldakt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi , mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Samas nimetatakse ka üld- ehk normatiivakti õigustloovaks aktiks , kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Üksikakt ehk mittenormatiivakt on selline akt, mis annab subjektiivseid (antud objektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektidele või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Üksikaktiks on nt. kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, armuandmise otsused jms.
41. Missugune on Eesti Vabariigi (EV) normatiivaktide süsteem? Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus ­ s.o. normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadustek 42. Milliseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seadusloome etappideks on: 1. seaduse algatamine; 2. seaduseelnõu arutamine ; 3. seaduse vastuvõtmine; 4. seaduse väljakuulutamine; 5. seaduse avaldamine. Seaduse algatamine on teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks. Teiste isikute poolt algatatud seadusi ei ole Riigikogu kohustatud läbi vaatama. Seaduseelnõu arutamine toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajadusel ja seaduses ettenähtud juhtudel ( riigieelarve ) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil . Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Tänapäeval on seaduse väljakuulutamine tema jõustumise eelduseks, teiselt poolt on see riigipeale antud võimalus kontrollida parlamendis vastuvõetud seaduse otstarbekohasust, juriidilist ja seadustehnilist kvaliteeti. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine. Seaduse avaldamine on seaduse kehtimise eeltingimuseks. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes ­ Riigi Teataja . Vastavalt selle nõuetele avaldatakse seadus Riigi Teatajas 7 tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates (pärast väljakuulutamist kehtestatud korras). Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva.
44. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Vabariigi Valitsus teostab igapäevast riigijuhtimist, täites parlamendi suuniseid. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda ,,seaduse alusel ja täitmiseks". Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üldküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha jne.). Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt ,,Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelvalve teostamiseks", kehtestab aga nõude, et määrus peab viitama selle andmise aluseks olevate seaduse sättele. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister , asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui ka korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Määrus on juriidiliselt jõult seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. 45. Milliseid õigusakte annavad kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud?
Põhiseaduse järgi korraldavad ja otsustavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldusele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär. 46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord? Seadus jõustub 10. (kümnendal) päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Mahukamate ja suurema tähtsusega seaduste korral on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses, kusjuures seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse pikem ajavahemik (mõnikord mitu kuud). täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste üldaktide jõustamiseks etenähtud kord on mõneti teistsugune. Vabariigi valitsuse ja ministri määrus jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teisiti. Üksikaktide lõpliku vormistamise ja jõustumise vahele ajavahemikku ei jäeta. Üldprintsiibina jõusunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Normatiivakti lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Kui uus akt ei kehtesta vana kehtetuks, on tegu kollisiooniga. Selle lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1. kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt; 2. kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt;
3. kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja tema erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 47. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit : 1.tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi; 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte , mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. 49. Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid (kodakondsuseta isikud), bipatriidid (kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ja kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse (kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Inkorporeerimise korral ei toimu sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadlusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega töötatakse kodifitseerimisel materjal läbi ka sisuliselt. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust (nt. seadustik või määrustik). 51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise taga riik. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Lihtsustatult: õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte pooled 2)subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused 3) õigussuhte objekt. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Isiku õigussubjektsuse moodustavad... Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest.
54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Õigussuhe on suhe, milles subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja subjektiivsete juriidiliste kohustustega. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr. Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormil. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr.
55. Mis on õigussuhte objekt?
Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed, kuid samuti võivad olla mittemateriaalsed väärtused, nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. Vaatamata objektide paljususele, ühendab neid kõiki üks tunnus ­ nad on suhte subjekti jaoks hüveks, nad rahuldavad üksikisikute või organisatsioonide vajadusi.
Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhetesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õigusepärase käitumisega, õiguse realiseerimisega . Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. 57. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sündmus on selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Tegu on tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus , käitumisakt. Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega õiguspärasteks ja õigusevastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. a) juriidiline akt ­ selline käitumine mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele . b) juriidiline toiming ­ toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest. c) juriidilise resultaadiga tegu ­ käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele. Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi. Õiguslike tegude järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigusloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte.
58. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus?
Lihtakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu. Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid. Juriidiline ehk faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes. Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. 59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse tealiseerimise kolme vormi: 1. õigusnormide nõuetest kinnipidamine ; 2. õigusnormide kasutamine; 3. õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises selles, et subjekt kitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt. esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Keelavate normide täitmisel peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest, nt. mootorsõiduki juhina mitte ületama lubatud piirkiirust. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teataval viisil käituda. See toimub igapäevases tegevuses (nt. isikliku omandi hulka kuuluvate esemete kasutamine, töötasu saamine). Paljudel juhtudel saab aga isik oma õigusi kasutada vaid juriidiliselt vormistatud aktide kaudu ( kinnistu ost-müük, pärandamine, laenu võtmine või ­andmine jms). Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.). Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks , sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse . 60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest ? Õiguse realiseerimise vajadus tekib: 1. kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms); 2. õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamine võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms); 3. kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kahaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Oma sisult seisneb õiguse rakendamise individuaalse õigusakti ehk üksikakti ehk õiguse rakendamise akti andmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (pannakse talle uusi või vähendatakse või muudetakse vanu ülesandeid või määratakse karistus ). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormid elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures lahendatava juriidilise asja kõiki aspekte . Õigusnormi rakendamine nõuab riigiorganilt sageli ulatuslikku organiseerivat tegevust, mis mõnikord peab toimuma erilises, seadusega ettenähtud vormis. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormdie realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 61. Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamiseprotsess? Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevadi staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega etappe. Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. See staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele. Kuigi teo lõplik õiguslik kvalifikatsioon võidakse anda hiljem otsuse tegemisel, määratakse sellele staadiumil kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiilne alus. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks ja tagamiseks peab tähelepanelikult ja kriitiliselt analüüsima kasutatavat õiguslikku materjali. Vajadusel toimub sellel õiguse rakendamise staadiumil ka õiguse tõlgendamine, mille käigus mitmesuguste võtete kasutamisega tehakse kindlaks õigusakti tegelik sisu. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. 62. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse , põhistatuse, otstarbekohasuse ja õigluse seisukohalt? Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest. Seaduslikkuse nõude tagamiseks õiguse rakendamisel tuleb silmas pidada, et 1. õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit; 2. otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires; 3. õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast; 4. senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni . Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada; 5. kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest erinevast aspektist . 1. seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikide juriidilist tähendust omavatele suhetele. Seetõttu on seadusest kinnipidamine kõige otstarbekohasem tee selle eesmärgi saavutamiseks, mille seadusandja on püstitanud, ja õiguse rakendajal ei ole õigust hakata rakendamise kaudu vaidlustama seaduses kehtestatud regulatsiooni otstarbekohasust.
2. ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Seaduse kohaldamisele tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikulmalt. Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemides peab õigust rakendav organ lähtuma õigusest, ta ei saa juriidilise asja lahendamisel teostada väljaspool õigust asuvast õiglust, st õiglustt rakendatakse õiguse vahendusel. Õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. 63. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. Olulisema praktilise tähtsusega neist liigitustest on liigitus reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi ning akti välja andnud organite järgi. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi (kaitsvaid) akte. Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid vorme. Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandujd õigusrikkumise eest. Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1. seadusanliku võimu akte (nt. Riigikogu otsus); 2. täidesaatva riigivõimu akte (nt. Vabariigi Valitsuse korraldus, ministri käskkiri); 3. kohtuorganite akte (kohtuotsus); 4. kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne). 64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine, õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piiri. 65. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Igasugune käitumisakt, sõltumata tema suhtest õigusega, moodustub nelja elemendi ühtsusest. Need käitumise koosseisu elemendid on käitumise subjekt, käitumise subjektiivne külg, käitumise objekt ja käitumise objektiivne külg. 66. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene sõltumata tema seosest riigiga ­ nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriigi kodanik.
67.Midahõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad?
Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. süü 1) tahtlik : otsene või kaudne 2) ettevaatamatus : kuritegelik kergemeelsus või kuritegelik hooletus
68 Mis on õigusrikkumise objekt?
Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine.
69 Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus .
70 Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine , kohustuste kollisioon , eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kutsealase kohustuste täitmisel toime pandud tegu, oma õiguste teostamisele suunatud tegu, alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine.
71 Mis on juriidiline vastutus ja milline on tema seos riigi sunniga?
Juriidiline vastutus on retrospektiivse vastutuse üks liike. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale teoimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. 72.. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ? Õigusrikkumise neli rühma: Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu ­ tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest . Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Distsiplinaarüleastumine on tööõigusrikkumine. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. Haldusvastutus järgneb väärteole. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest.
73. Mida hõlmab riigiõigus? Riigiõigus hõlmab õigusnorme, mis määravad kindlaks riigi põhialused, kõrgemate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigi vastu suunatud põhiõigused.
74. Mis on riigiõiguse allikad? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus.
75. Mis on põhiõigused? põhiõigused kui riikliku õiguskorra olulised elemendid ühelt poolt ja teiselt poolt põhiõigused ulatuvalt üle riiklikest õigussüsteemidest: sisaldavad inimõigusi (Inimõiguste Ülddeklaratsioon) Euroopa liikmesriikide Euroopa põhiõiguste tasand (Euroopa Liidu põhiõiguste Harta) 76. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata?
Põhiõigusi saab piirata ainult seadustega (mitte alamalseisva õigusaktiga. Kui piirangu eesmärgiks on tagada teiste isikute põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi. Põhiõigusi või piirata kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tõkestamiseks (tohib rikkuda kodu puutumatust")
77. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? On üks suuremaid harusid. Suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, kohalikud omavalitsused). Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - Haldusõigusnormistik sisaldub seadustes, eelkõige konstitutsioonilistes seadustes (Vabariigi Valitsuse seadus). See, mis puudutab elanikkonda on sätestatud Haldusõiguste rikkumise seadustikus(RT I nr. 29 1992). Halduskohtu menetluse seadustik. Avaliku teenistuse seadus. Kodakondsusseadus (jaanuar 1995.).
78. Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised tunnused ja ülesanded? Avalik haldus on korraldav, eesmärgistatud tegevus avaliku võimu teostamisel. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. Kuid vaatamata sellele jääb avaliku halduse mõiste ise ikkagi mitmetähenduslikuks. Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule , s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; 3) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus . Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Siin ei nimetata expressis verbis võimude lahusust kui põhimõtet, vaid antakse riigiorganite loetelu , kelle tegevus on korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Vabariigi President ja valitsus esindavad siin riigivõimu ühte, s.o. täidesaatvat haru. Lähtudes põhiseaduse §dest 59 (seadusandlik võim kuulub Riigikogule), 86 (täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele) ja 146 (õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega) võib öelda, et võimude lahusus kui printsiip on Eesti Vabariigi põhiseaduse sõna ja mõtte kohaselt sätestatud. 79. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele? Traditsiooniliselt eristatakse koormavat haldust ja soodustavat haldust. Koormava haldusega on tegu kui haldus sekkub isiku õigussfääri ja piirab tema õigusi või vabadusi, seega kui ta paneb isikule kohustusi või koormisi. Soodustava halduse olemasolu tuleb eeldada, kui see tagab isikule soodustavad toetused. Esimesel juhul toimib haldus käskivalt ja viib oma käsud vajadusel ellu sunni abil, teisel juhul pakub haldus abi ja soodustusi. 80. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid? Haldus toimib reeglina võimualaselt, s.t. Haldusõiguse vastava valdkonna normide kohaselt ja seega avalik-õiguslikult (võimuhaldus) ta võib aga teatud tingimustel kasutada ka eraõiguse õiguslikke vorme (eraõiguslikult toimiv haldus). Funktsioonid: planeerib riiklikku ja ühiskondlikku tegevust; - teostab järelevalvet ja korraldab või juhib üksikisikute ja gruppide tegevust; - ta tagab soodustused abivajajatele ja jaotab vahendeid ning ­ ta edendab ühiskondlikke ettevõtmisi. ­
81. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku nõuded riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad . Reguleerimine: Selle mehhanism kujutab endast selliste suhete juriidilise vahendamise vormi, kus üks pool esineb haldaja ja teine hallatava rollis. Sellised suhted eeldavad alati hallatavate tahte teatud allutamist haldaja ühtsele tahtele, mille väljendajaks on täidesaatva võimu teatud subjekt. Järelikult on haldusõiguslik reguleerimine mõeldud valdavalt selliste ühiskondlike suhete jaoks, mille on välistatud nende osaliste juriidiline võrdsus. 82. Millised on haldusõiguse õigusallikad? Võib liigitada järgmiselt: põhiseadus, formaalsed seadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kohaliku omavalitsuse määrused, haldusõiguse üldpõhimõtted, kohtunikuõigus, rahvusvahelised lepingud, täiendavad allikad (Sissejuhatus õigusteadusesse, lk 84)
83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? A Tavaõigus, mis tekib pikajalise ühetaolise tava (consuetudo) kaudu ja asjaosaliste veendumuse kaudu, et vastav tava on õiguslikult siduv (opinio iuris). Tavaõigusel on piiratud tähendus. B. Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast ,,konkretiseeritud". C. Toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile: haldusõiguse eriosa mitmesuguste valdkondade õigusnormides leidub regulatsioone, mida saab vajaduse korral üle kanda teistele, reguleerimata faktilistele asjaoludele. D. Tuletised nn õiguspõhimõtetest: kirjanduses erneva teooria kohaselt eksisteerivad õiguslikud põhimõtted (fundamentaalsed õigusnormid), mis tulenevad vahetult õiglusprintsiibist ja on oma üldisuse tõttu igaühele arusaadavad. Haldusõiguse valdkonnas on tegu halduse üldpõhimõtetega. Punktides a-d õeldu ei ole üksteist vastastikku välistav, vaid laiendav ja osalt kattuv . (sissujuhatus õugusteadusesse, lk 87)
84. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus
85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus , kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne. Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust Mõiste: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses
. Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. (3) Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. (3) Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme . (6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. (7) Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel .
Haldusorgan (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti (3) 86. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? See on õiguse osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel Eraõiguslikel suhetel ei ole iseloomulikud reeglina alluvussuhted (nagu haldusõiguses), eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus.
88.Millised on tsiviilõiguse printsiibid ? Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast loteriist või kihlveost tulenev kohustus. 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale 3)mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus 4)kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ettenähtud 89-90. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetel. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Mõistlikuks loetakse võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Seega on mõistlik see, kuidas isikud tema olukorras on alati või enamasti käitunud ja mida on peetud õigeks. 91. Mis on õigusvõime ja teovõime? Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime?
Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu) Füüsilise isiku õigusvõime: igale füüsilisele isikule kuuluv ühetaoline ja piiramatu võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Teovõime on isiku võime osaleda õiguskäibes ja teha tehinguid . Füüsilise isiku teovõime: isiku võime teha iseseisvalt tehinguid.
92. Kes on avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse? Eraõiguslik on juriidiline isik,mis on loodud erahuvides. Avalik-õiguslik on juriidiline isik,mis on loodud avalikes huvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing,usaldusühing,osaühing,aksjaselts,ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on riik,kohalikud omavalitsusüksused ja juriidiline isik,mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
93. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja- kohustused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest,tehingutest ja muudest toimingutest,millega seadus seob tsiviilõiguste ja-kohustuste tekkimise,samuti õigusvastastest tegudest.
94. Mis on tehing ja millised tehingud on tühised? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum,milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse kui alusetu rikastumise läbi saadu. Tühine on heade kommete või avalike korraga vastuolus olev tehing.
95. Mida tähendab tehingu vormivabadus? Tehingu võib teha mis tahes vormis,kui seadus ei ole sätestatud tehingu kohustuslik vorm.
96. Mis on tingimuslik tehing? Tingimuslik tehing on tehing,mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega .
97. Kuidas toimub isiku esindamine tsiviilõiguslikes suhetes ja milline osa on esindamisel volitusel? Millal lõpeb volitus? Et isikut esindada on vaja esindusõigust,selle võib esindatav anda volituse andmisega esindajale. Volitus lõppeb : a)kui esindaja on teinud tehingu,milleks volitus anti, b)tehingu tegemine,milleks volitus anti,on muutunud võimatuks,c)volituse tähtaeg möödub, d)saabub äramuutev tingimus,millega on seotud volituse lõppemine e)esindatav võtab volituse tagasi f)esindaja võtab volituse tagasi. g)see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust h)volituse andmise aluseks olev leping lõpeb i)esindatav sureb j)esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb k)kuulutatakse välja esindatava pankrot l)muu seaduse säte volituse lõppetamiseks.
98. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid? Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil,samuti selliselt ,et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi saada kasu teise isiku teadmatusest,mittearusaamisest,õnnetusest ja hädast.
99. Aegumise mõiste! Aegumine on seotud kindla tähtajaga,mille möödudes ei saa enam hagi esitada. Aegumistähtajad on seadusega määratud ning on erinevate rikkumiste puhul erineva pikkusega.
100. Millised on nõude aegumistähtajad? Aegumistähtajad on seadusega määratud ning on erinevate rikkumiste puhul erineva pikkusega.Aegumistähtaega võib poolte kokkuleppel muuta. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega,kui seaduses pole teisiti sätestatud.Näiteks: Tehingust tulenea nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Seadusest tuleneva nõude täntaeg on 10a selle nõude sissenõutavaks muutumisest,kui seadus ei sätest teisiti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3a.
101. Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust? Rahvusvahelist eraõigust kohaldatakse juhtudel,mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.
102Kuidas toimub välisriigi õiguse kohaldamine ja mida tähendab tagasisaade ja edasiviide? Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus,kohaldab kohus seda sellest sõltumata,kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise(edasiviide),kohaldatakse selle riigi norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise(tagasisaade),siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise,siis seda edasiviidet ei arvestata.
103. Millist õigust kohaldatakse füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel? Füüsilise isiku elukoha määramisel kohaldatakse Eesti õigust. (See on õpikus lk 134,see on väga imelik vastus(ühene). Aga laiemat käsitlust õpik ei anna.)
104. Millise riigi õigust kohaldatakse füüsilise isiku õigus- ja teovõimele? Füüsilise isiku õigus- ja teovõime määramisel kohaldatakse tema elukohariigi õigust,kuid elukohariigi vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet.
105. Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule? Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust,mille kohaselt ta on asutatud. Kui juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestist või tema põhitegevus toimub Eestis,kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust.
106. Millise õiguse järgi määratakse asjaõiguse tekkimine ja lõppemine? Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi,kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal.
107. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust,mille kohaldamises pooled on kokku leppinud.
108. Kas lepinguvälisest kohustustest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah võivad,kui see kahju tekkis Eesti vabariigi pinnal.
109. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusel on eriline osa varaliste suhete reguleerimisel ühiskonnas
110. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asjade liigitus:1) kinnisasi ­ on maatükk ehk maapinna piirtletud osa; vallasasjad ­ on asi, mis ei ole kinnisasi 2) asendatavad asjad ­ on vallasasi, mida käibes määratletakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused 3) äratarvitatavad asjad ­ on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
111. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asjade üle, samuti reaalservituudi teostamine. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu.
112. Mis on omand ja millised on selle liigid? Oman on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. 113. Kuidas tekib ja lõppeb vallasomand? Vallasomand võib tekkida 1) vallasasja üleandmisel 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine
114. Mis on reaalservituut ? Kuidas ta tekib ja lõppeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivate kinnisasja valitseva kinnisasja kasukas selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma . See tekib kinnistusraamatusse kansmisega ja lõpeb kustutamisega.
115. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine? Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju . Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvaldus vallasasjale tekib üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvaldus õigusele tekib vastava õiguse üleandmisega. Kasutusvaldus võib lõppeda poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõppemist, kui 1) see on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse; 2) omaniku7 kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust; 3) kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist
116. Mis on iskilik kasutusõigus? See koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustataud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
117. Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas ta tekib ja lõppeb? Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omanadad kinnisajsale tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omanadad kinnisajsale tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõiguse mõistest tuleneb, et see on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks. See tähtaeg võib kujuneda lühemaks, kui ehitise omanik kasutab talle seadusega antud õigust nõuda, et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks lühem kui ehitise eeldatav püsimise tähtaeg või maaomanik kasutab talle sama sättega antud õigust nõuda, et see tähtaeg ei oleks pikem kui ehitise eeldatav püsimise tähtaeg.
118. Ostueesõiguse mõiste, tema seadmine ja tähendus? Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Seda võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ssee õigus võib tekkida seaduse või tehingu alusel. Tehingu alusel tekib ostueesõigus kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. Seadusejärgne ostueesõigus kehtib senikaua, kuni kehtib vastav seadus. Ostueesõiguse mõiste ei tulene, et müüjal on kohustus teatada seda eesõigust omavale isikule soovist asi müüa. Küll aga müüja, kui ta ei teata, võtab endale riski, et ostueesõigust omav isik kasutab kinnisasja müümisel oma õigust asuda omandaja asemele.
119. Pandi mõiste ja liigitus. Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditus vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pandi liigid: 1) vallaspant (käsipant-panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; registerpant - valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris; väärtpaberite pantimine- toimub nagu käsipant väärtpaberi valduse üleandmisega; kinnipidamisõigus- võlausaldaja peab kinni tema seaduslikku valdusse sattunud võlgniku asjad) 2) kinnispant (hüpoteek)
120. Mis on registerpant? Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et pandituud asi jääb pantija valdustesse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras.
121. Kuidas toimub transpordivahendite pantimine? Registerpanti seatakse põhiliselt transpordivahenditele. See saab toimuda autoretgitrisse kantud autode või lennuregitrisse kantud õhusõidukite suhtes. Registerpant ulatub nii transpordivahendile kui ka selle päraldistele, kindlustushüvisele, veorahale ning avarii puhul makstavatele viivistele, kui pandileping ei näe ette teisiti.
122. Mis on kommertspant ? Kuidas see seatakse ja kuidas see lõppeb? Kommertspant on nagu registerpantki valduseta pandi liik. See registreeritakse äriregistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registripandi kohta sätestatut, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisiti ning see lõpeb registrist kustutamsiega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kommertspandi puhul seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertapant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti sellele varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemise ajal, samuti sellele varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist.
123. Mis on õiguste pantimine? Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätted, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pantimisele ei kohaldata AÕS paragrahv 282.3 lõikes sätestatut.
124. Mis on hüpoteek? Kuidas see tekib ja lõpeb? Isikule, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid kka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteetgiga koormatud kinnisasja omanikule jääb kinnisasja esasise valdamise ja kasutamise ning koormamise õigus ainult niivõrd, kuivõrd ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtusts ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil. Hüpoteegipidaja võib hüpoteeki käsutada, sh pantida või võõrandada. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Samuti nagu kõik kinnisasja koormavad asjaõigused, lõpeb ka hüpoteek kande kustutamisega kinnistusraamatust. Kkinnistusraamatusse kandmisel saab hüpoteek järjekoha, millel on suur majanduslik ja õõiguslik tähtsus. Esimesel järjekohal oleva hüpoteegi puhul on laen alati tagatud. Sellist kindlust ei ole teisel ega kolmandal järjekohal oleval hüpoteegil. Sundtäitmisel võib juhtuda, et neil järjekohtadel asuv hüpoteek langeb kas osaliselt või täielikult välja
125.Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine? Hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõude rahuldamine võib toimuda kas nn vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel, poolte kokkuleppel või mõnel muul rahategemise viisil. Vabakäelisel müügil on müüjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank . Vabakäeline müük on otstarbekam , sest lahendus on kiiremini saavutatav. Kinnisasja sundmüül toimub avalikul enampakkumisel, Selle korraldab kohtutäitur. Sundtäitmisest saadud raha jagatakse hüpoteegipidajate vahel, kes sundtäitmist taotlesid , vastavalt nende hüpoteekide järjekohtadele, kusjuures järgenevl järjekohal asuv nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist.
126. Mis on ühishüpoteek ja mis on kohtuhüpoteek?
Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad . Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue.
127. Mida reguleerib Võlaõigusseadus? koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine ).
128. Millele kohaldatakse VÕS seaduse üldosa sätted? 1) VÕS seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga.
129. Mis on võlasuhe? Millest see tekib? võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku ( kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus on nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tekib: 1) lepingust 2)kahju õigusvastasest tekitamisest 3) alusetust rikastumisest 4)käsundita asjaajamisest 5) tasu avalikust lubamisest 6) muust seadusest tulenevast alusest
130. Mis on tsiviilõiguse allikad? Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa : tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Pandektide süsteem ise pärineb Vana- Rooma õigusest.
131. Tehingu mõiste tehing on toiming või omavahel seaotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaastootmisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on vastavalt kas ühe- või mitmepoolsed. 132. Pakkumus (ofert), nõustumus (aktsept) leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduse vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et tehingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.s juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
133. Tehingu vormivabadus selle üldine põhimõte on, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
134. Tahteavaldus lepingu sõlmimisel tsiviilõigusliku lepingu aluseks on lepingupoolte tahteavaldus. See võib olla väljundatud mis tahes viisil, kui seadusesa ei ole ette nähtud teisiti. Võib olla väljendatud kahel viisil: 1) Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldubtahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. 2) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega on tahteavaldamine võimalik nii kõnes, kirjas kui ka vastavates märkides, millel on sõnaline tähendus. Tahteavalduseks loeatakse samuti vaikimist või isegi tegevusetust.
135. Mis on eelleping ? see on kokkulepe, millega pooled kohustusvad tulevikus sõlmima lepingu eelllepingus kokkulepitudtingimustel. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, siis peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.
136. Dispositiivuse põhimõte VÕS järgi? seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
137. mis on lepingute siduvuse põhimõte? VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest tulenevatel alustel. VÕS annab mitmeid võimalusi kõrvuti TsÜS-s sätestatud alustega (pettus, eksimus, raskete asjaolude ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte ei saa aga kehtida olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam mõistlikult eeldada, et pooled peavad võetud kohustusi tingimusteta täitma.
138. Kohustuse täitmise põhimõtted 1) kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule 2) tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttel, võttes arvesse tavasid ja praktikat 3) võlgnik peab kohustuse täitma lepingule ja seadusele vastava kvaliteediga või vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust võ seadusest. 4) seadusest või lepingust võib tuleneda nii, et võlgnik ei pea kohustust täitma isiklikult, siis võib kohustuse täita ka kolmas isik. kui see täidab kohustuse, vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest. 5) kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, siis tuleb kohustust täita sellel päeval. kui aga ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 6) võlgnik peab kohustuse täitma kindlaks määratud kohas, kui ei ole kindlaks määratud, siis tuleb täita see kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. (vt lk 173) 140. Lepingu sõlmimine. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. (2) Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. (3) Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.
141. Lepingu sõlmimise vorm.
(1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. (2) Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. (3) Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. (4) Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool . (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.
142. Lepingu muutmine. (1) Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. (2) Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. (3) Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda , kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
144. Mis on kohustuse rikkumine ? kohustuste rikumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmin evõi mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
145. Varaline ja mittevaraline kahju varaline kahju võib olla kas 1) otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. 2) saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtu ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Mittevaralise kahju all mõistetakse ennekõike kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 146. Mis on kõrvalkohustused? 1) käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused
147. Käenduse ja garantii andmine käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija - tarbijakäendusleping. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, v.a tarbijakäendusleping, mille puhul käendaja avaldus peab olema kirjalikus vormis. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega, milleks võivad olla tunnistajate ütluse, kontoülekanded, kirjavahetus . Käenduslepingu muutmine peab toimuma samas vormis, kui käendusleping oli sõlmitud. Seda võib ka vaidlustada. vastuolu korral võib käendusleping olla tühine. Garantii alla moistetakse oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garantiiandja) lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant (garantiiandja) täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
148. Käsiraha mõiste Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma . Käsirahalepingus on tähtis ära märkida, et tegemist on käsirahaga. Käsiraha andmine peab olema vormistatud samas vormis kui põhilepingki.
149. Mis on Leppetrahv - on lepingus ettnähtud lepinut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud lepingusumma. Leppetrahv ei pea olema tingimata raha, võib olla ka tegu. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus leppetrahvi vähendada.
150 Mida tähendab ettevõtte üleminek ja kuidas see toimub? Ettevõtte üleminek tähendab kõige lihtsamalt seda, et üks isik omandab tehingu või seaduse alusel ettevõtte .
151. Mis on müügileping? Kuulub võõrandamislepingute hulka. Müügileping - asjamüügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
153. vahetuslepepingu mõiste vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. vahetusleping on oma olemuselt sarnane müügilepinguga
154. Faktooringulepingu mõiste faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu voõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest a kandma nõude täitmata jätmise riisikot 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti. faktooringulepingut kasutatakse sageli panga ja kliendi vahelisest suhtest.
155. Kinkelepingu mõiste kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
156. Nimetage kasutuslepinguid: Rendi ja üürilepingud, liisinglepingud
157. Üüri- ja rendilepingu mõiste. Nende eristamine Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik ( rendileandja ) andma teisele isikule ( rentnik ) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingueseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte, rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine.
158. Mis on üür ja kõrvalkulud? Üür on ruumide kasutamise õiguse eest maksmine , kõrvalkulud on hooldusteenuste-, kütte-, side-, elektri- teiste kommunaalteenuste jms. kulud). Kõrvalkulude summa määramise aluseks on nimetatud kõrvalkulude arved.
159. liisingulepingu mõiste. Liisinguandja- ja võtja kohustused Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisingu võtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, säilitama liisingueseme sellisena, nagu see temale üle anti, lepingu lõpetamisel peab ta tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti.
160. Nimetage teenuse osutamise lepinguid Seltsileping, käsundusleping, töövõtuleping, agendilepinmg.
161. Litsentsilepingu mõiste litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksama selle eest tasu (litsentsitasu). 162. Finantsiisilepingu mõiste Finantsiisilepinguga kohustub finantsiisiandja andma finantsiisivõtjale õiguse kasutada finantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses finantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust finantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähtsusele ja oskusteabele. 163. Ehitise ajutise kasutamise leping Kinnisasja, ehitise või selle osa (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik ( pakkuja ) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavhemikul kalendriaastas. Tarbija aga kohustub maksma selle eest tasu. leping peab üldjuhul olema sõlmitud kirjalikus vormis. 164. Tasuta kasutamise leping Tasuta kasutamise lepinguga kohustub kasutusse andja andma kasutajale üle eseme tasuta kasutamiseks. 165. Laenu- ja krediiidilepingu mõiste, nende eristamine. mis on laenuintress ? Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma ( krediit ), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenu intress on intress, mida tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta. 166. Kindlustuslepingu mõiste. Mis on kindlustusjuhutum, -risk, -summa ning soodustatud isik? Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ja see on alati sätestatud lepingus. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvis.
167. Elurendis - Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamisleping - Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama.
168. Kompromissileping - Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
169. Seltsileping - Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Panused - (1) Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. (2) Eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. (3) Panuste tegemisel kohaldatakse eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekule ja vastutusele eseme puuduste eest vastavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui seltsinglane annab eseme seltsingu kasutusse, ja müügilepingu kohta sätestatut, kui ta võõrandab eseme seltsingule. (4) Seltsinglane ei ole kohustatud suurendama kokkulepitud panust ega tegema täiendavaid panuseid.
170. Käsundusleping - Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
171. Tõõvõtuleping - Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. (2) Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut. (3) Kui asja valmistamise puhul on kokku lepitud, et kuni tasu maksmiseni jääb asja omand töövõtjale, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 233 sätestatut. (4) Kui töövõtja on tarbijatöövõtu puhul jätnud asja tellijale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. Tasu maksmise kohustus (1) Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. (2) Eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest. (3) Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. (4) Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. (5) Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. (6) Tarbijatöövõtulepingu puhul on tühine kokkulepe, mille kohaselt tarbija kohustub maksma töövõtjale ettemaksuna rohkem kui poole töövõtjale makstavast tasust. Töö vastuvõtmise kohustus Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek (1) Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (2) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Töö vastavus lepingutingimustele (1) Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid . (2) Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele , muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue vi muu õigus, mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi , eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. (3) Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis . (4) Tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.
172. Maaklerileping - Maaklerilepinguga kohustub üks isik ( maakler ) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
173. Agendileping - (1) Agendilepinguga kohustub üks isik ( agent ) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. (2) Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg . (3) Agendiks ei ole isik, kes täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid tulenevalt käsundiandjaga sõlmitud töölepingust. Samuti ei ole agendiks juriidilisest isikust käsundiandja juhtorgani liige, osanik või pankrotihaldur , kellel on seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tulenevalt õigus võtta juriidilisele isikule kohustusi. (4) Agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
175. Komisjonileping - Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu).
176. Maksekäsund - Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Arveldusleping - Arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja ( kontopidaja ) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga maksma selle eest tasu. Muu hulgas kohustub kontopidaja tegema käsundiandja korraldusel makseid ning krediteerima käsundiandja kontot käsundiandja kasuks laekunud maksete ulatuses, tegema käsundiandjale viimase korraldusel kontolt sularahas väljamakseid ning võtma vastu sissemakseid. Kontopidaja on kohustatud tseki maksjalt käsundiandja kasuks sisse nõudma käsundiandja poolt talle esitatud tseki. Kontopidaja peab korraldama tseki õigeaegse esitamise tseki maksjale ning tseki lunastamata jätmise korral võtma tarvitusele abinõud käsundiandja huvide kaitseks
177. Tervishoiuteenuste osutamise leping - (1) Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja ) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. (2) Tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst , iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. Lepingu sõlmimise erisused Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Tasu maksmise kohustus Tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik.
178. Kaubaveoleping - kaubaveolepinguga kohustub üks isik ( vedaja ) teise isiku ( saatja ) ees vedama vallasasja ( veos ) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu ( veotasu ). 179. Reisijaveo leping - Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut ( reisija ) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu) ellimusveoleping (1) Tellimusveoleping (tsarterleping) on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. (2) Tellimusveolepinguga kohustab vedaja sõiduki juhti järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Juhiste järgimise eest vastutab vedaja. (3) Tellimusveolepingule ei kohaldata seaduses üüri- ja rendilepingu kohta sätestatut. Pagas (1) Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Pagas ei hõlma asju, mida veetakse kaubaveolepingu alusel. Eeldatakse, et reisijavedu hõlmab ka pagasi vedu. (2) Käsipagas on reisija hoole all olev pagas.
180. Ekspedeerimisleping - Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik ( ekspedeerija ) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu.
181. Pakettreisileping - (1) Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). (2) Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud , eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum: 1) veoteenus; 2) majutusteenus; 3) muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa. (3) Pakettreisiks on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutust. (4) Reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik ( vahendaja ) vastutab reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. (5) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sama pakettreisi raames tasutakse üksikute reisiteenuste eest eraldi.
182. Hoiuleping - Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoiutasu (1) Hoidjal on õigus saada tasu (hoiutasu) üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. (2) Hoiutasu loetakse vaikimisi kokkulepituks, kui asjaolude kohaselt saab eeldada hoidmist üksnes tasu eest, eelkõige siis, kui hoidja sõlmib hoiulepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Hoidja vastutus Vastutus tasuta hoidmise puhul Tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel. Vastutus asja kaotsimineku või kahjustumise eest Hoidja peab hüvitama asja kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju, kui see tekkis ajavahemikul asja ladustamiseks vastuvõtmisest kuni asja väljaandmiseni. Hoidja vastutab ka juhul, kui ta ladustas asja kolmanda isiku juures. 185. .Ettevõtja-Füüsiline isik, kes pakub oma nimel kasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müüd või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Seega ettevõtjad on õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet. Ettevõte- majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jms. Seda mõistet kasut. seaduses objekti tähenduses. Tegevusala - ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seadus võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Äriregister peab mingil määral teostama kontrolli ettevõtjate tegevusalade üle, kontrollides vajaduse korral tegevuslubade (-litsentside) olemasolu. 18 6. Ä r i ü h i ng u l i ig i d : Täisühing- äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Selle plussiks- lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine , aruandlus ja nõrgem finantskontroll, miinuseks- osanike isiklik vastutus. Usaldusühing- äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt 1 neist isikutest (täisomanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt 1 neist isikutest (usaldusomanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. UÜ on lähedane täisühingule kuid, erineb sellepoolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. Osaühing- äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital , osanikud ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest, OÜ aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on OÜ-le kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 40 000 krooni.. Aktsiaselts- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult AS-i kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste eest oma varaga. AS on piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete majandamiseks. AS-i puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded ning miinimumkapitalinõue 400 000 krooni. Tulundusühistu- äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. Tulundusühistu on piiratud vastutusega ühing, kus eeldatakse liikmete isiklikku osalemist, üldjuhul aga mitte isiklikku vastutust. Kui põhikirjas ei ole ette nähtud liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 40 000 kr. Kui aga põhikirjas on ettenähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab selle summa olema vähemalt 40 000 krooni. 187. Füüsilisest isikust ettevõtja- peab olema kantud äriregistrisse, kui ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud maksuametis . Muul juhul ei ole äriregistrisse kandmine kohustuslik, vaid sõltub ettevõtja oma soovist. Registrikandel pole füüsilise isiku õigusvõimetele mingit tähendust. Füüsilise isiku ettevõtlus pole ka põhimõtteliselt piiratud ei tegevusala ega tegevuse ulatusega (kaupluse pidamiseks ei pea moodustama AS-i) 188. Ärinime olevus Ärinimi e. Firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinimi ­ füüsilisest isikust ettevõtja kohustuslik tunnus. Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit ­ Täisühing (TÜ), Usaldusühing (UÜ) jne. Tulundusühistu puhul seadus lühendi kasutamise võimalust ette ei näe. Äriühingul võib olla ainult 1 ärinimi, see peab olema avalik, mis tagatakse selle kandmisega äriregistrisse. Ärinime eristatavus Ärinimi peab ettevõtjat selgelt eristama teistest ettevõtjatest. Äriühingu ärinimi peab olema suurema eristatavusega - see peab selgelt erinema teistest Eestis registrisse kantud äriühingutest. Firma ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes (kellasepa firma ei tohi panna nime OÜ Taimed). Samuti ei või ärinimi olla vastuolus heade kommetega (relvamüügiettevõte ei tohi olla AS Surm). Ärinimes ei tohi kasutada riigi ega kohaliku omavalitsuse organite ega asutuste nimetusi (ntx TÜ Riigikogu). Ärinime kaitse Isiku nimede kasutamisel ärinimes lähtutakse põhimõttest, et füüsilise isiku perekonnanime ega juriidilise isiku nime ei või kasutada ärinimes ilma selle isiku nõusolekuta. Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele ja kui tema huve on selle kasutamisega kahjustatud, on tal õigus nõuda oma ärinime õigustamata kasutamise lõpetamist ja sellega süüliselt tekitatud varalise kahju hüvitamist. Eesõigus nimele on sellel, kes on esimesena äriregistris registreeritud. Teised peavad äriregistrisse kandmisel kas valima uue nime või lisama senisele täiendi. Ärinimes ei tohi kasutada Eesti seadusega kaitstud kaubamärgis sisalduvat nime ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta. 189. Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, va kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, mille õiguse võib aga prokuristile anda eraldi. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. 190. Äriregistri funktsioonid 2. Äriregistreid peetakse maa-ja linnakohtute juures 3. On avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda ja saada ärakirju registrikaardist ning äratoimikus olevatest dokumentidest 4. Seal olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda (garantii funktsioon) 5. Selle kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelvalvet 191. Äriregistri kande tegemine Kanded on avalikud. A. Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. B. Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused , mille tagajärjel tuleb kanne teha (nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus) Kolmandaks on võimalik algatada kandetegemist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui on andmeid, et registrisse kantud OÜ-l, AS-l või tulundusühistul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kuue kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisel esitanud majandusaasta aruannet.
192. OÜ asutamisprotseduur OÜ asutamine toimub analoogiliselt AS-i lihtsustatid asutamisega. Erinevus vaid audiitori kasutamises. OÜ asutamisel ei ole nõutav, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist, ta peab seda tegema üksnes juhtudel, kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 kr või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist. 193. Osanike vahelised suhted OÜ-s Osanike pädevus on suurem, kui AS-i üldkoosoleku pädevus. Peale seadusega osanike pädevusse antud küsimuste otsustamise võivad osanikud ise võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Selline pädevuse piiramatus on põhjendatud sellega, et OÜ on suletud ühing, kus osanike omavahelised suhted on märksa tihedamad ning seetõttu osanike õigused oma ühingu juhtimisel on laiemad kui aktsionäridel aktsiaseltsis. Osanikud saavad otsuseid vastu võtta nii koosolekul kui ka koosolekut kokkukutsumata. Ühingu juhtimine OÜ juhtorganiks ei ole ainult koosolek, sellepärast, et osanikud saavad otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Koosoleku kutsub kokku juhatus. 194.Osaühingu lõpetamise alused Osaühingut on võimalik lõpetada osanike otsusega(nõutav 2/3 häälteenamus),kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osakapitali miinimumsuurust 40000 kr. Sundlõpetamine ­osaühing lõpetatakse kohtuotsusega juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamisotsust, kuigi nad on selleks kohustatud seaduse alusel( ühingu netovara langenud alla miinimumpiiri).Samuti tuleb lõpetada, kui juhatuse volituse tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2 aastat tagasi ja uut juhatust pole seni valitud. 195.Aktsiaseltsi asutamisprotseduurid Aktsiaseltsi asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Võib asutada kahel viisil: aktsiate märkimiseta(lihtsam) ja aktsiate märkimisega(keerulisem). Aktsiaseltsi asutamisel aktsiate märkimiseta tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut:1) sõlmida asutamisleping 2)tasuda aktsiate eest 3) esitada registreerimisavaldus. Aktsiaseltsi asutamisel aktsiate märkimisega on lisaks eeltoodutele vajalikud veel kaks toimingut : aktsiate märkimine ja asutamiskoosolek . Aktsia märkimine on õigustoiming, millega märkija saab õiguse saada aktsia ja võtab kohustuse selle eest tasuda. Kasutatakse juhul, kui mitte kõik tulevased aktsionärid ei viibi asutamislepingu sõlmise juures. Asutamiskoosolek: 1.otsustab aktsiaseltsi asutamise 2. võtab vastu põhikirja 3.valib juhatuse ja nõukogu liikmed 4.valib audiitori 197. Aktsiad ja liigid Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Aktsiad on nimelised. Liigid : ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad ühe liigi, teiseks liigiks on siis eelisaktsiad. 198 .AS ja aktsionäride vahelised suhted. Aktsionäre või osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Niisugune võrdse kohtlemise põhimõte on suhete eelduseks. Erinevused õigustes saavad tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate erinevusest. Väljamakseid aktsionärile võib teha ainult puhaskasumist. Aktsionäri peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. 199, 196 . AS struktuur ja juhtimine. Seaduse kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kusjuures üldkoosolek(korraline 1kord aastas, erakorraline aktsionäride taotlusel, need kelle vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, samuti kapitalikaotuse korral) on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolek viiakse läbi AS-i asukohas Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. AS-i juhtimisorganiteks on juhatus ja nõukogu. AS-i juhatus esindab ja juhib AS-i. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. AS-i juhatuse liige ei pea olema aktsionär ega ei tohi olla nõukogu liige.....edasi lk 245 AS-i nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, kelle valivad nõukogu liikmed endi hulgast.
200. .AS lõpetamise alused Lõpetamine võimalik üldkoosoleku otsusega, ülejäänud samad variandid mis osaühingulgi kuid aktsiakapitali miinimumsuurus 400 000kr. .AS lõpetamise protseduurid AS-i lõpetamine kantakse äriregistrisse. AS-i lõpetamisel need tavaliselt likvideeritakse, välja arvatud juhul, mil seadus teistsuguse võimaluse. Nimelt juhul, kui vastav äriühing lõpetatakse põhikirjas ettenähtud alusel või üldkoosoleku otsusega, võib otsustada tegevuse jätkamise, aga ka ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Otsuse võib vastu võtta ainult hetkeni, mil asutakse likvideerimisel allesjäänud vara jaotama aktsionäride vahel. Likvideerijateks üldjuhul juhatuse liikmed, likvideerijal on kõik juhatuse ja nõukogu seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Ülesanded: Nii siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse, samuti bilansi koostamine likvideerimise alustamisel ja võlausaldajatele teatamine. Ja viimane protseduur on varajaotusplaani esitamine ja varajaotamine.
201.AS aruandluse ja kasumijaotuse põhimõtted Majandusaasta aruande vaatab läbi nõukogu ja kinnitab aktsiaseltsi üldkoosolek. Pärast kinnitamist tuleb majandusaasta aruanne koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega esitada äriregistrile(mitte hiljem kui 6 kuud majandusaasta lõpust.) 202. Aktsiakapitali suuruse muutmise põhimõtted. Aktsiakapitali suurendamine võib toimuda kas täiendavate sissemaksetega või sissemakseid tasumata ehk fondimissioonina. Lisaks sellele veel lubatud: suurendamine nõukogu otsusega ning aktsiakapitali tingimuslik suurendamine. Aktsiakapitali suurendamise otsustab üldjuhul üldkoosolek(2/3 esindatud häältest) Aktsiakapi suurendamisel peab igal juhul toimuma aktsiate märkimine. Aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel, sissemakseid tegemata ehk fondiemissioon. (Bilansi summade ülekandmine aktsaikapitali kontole, üldjuhul kapitali suurendamise puhul kasvab AS- i vara , siis fondiemissiooni puhul ei , sest uusi sissemakseid ei tehta . Aktsiakapitali vähendamine on võimalik aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega.
204.Millised on äriühingute juhtimisorganid ? Äriühingu juhtimisorganid on oma ülesannete täitmisel iseseisvad, alludes teatud määral kõrgemale juhtimisorganile, näiteks üldkoosolekule.
205.Välismaa äriühingu filiaal Eesti seadusandluses käsitletakse filiaalina ainult välismaa äriühingute Eestis asuvaid struktuuriüksusi, mis tuleb siin äriregistrisse kanda. Välismaa äriühingu filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid on välismaa äriühingu osa. 206.Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: 1)äriühing(ühendav ühing) võib ühineda teise äriühinguga(ühendav ühing), kusjuures ühendav ühing loetakse lõppenuks. 2)äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks. Mõlemal juhul toimun ühinemine likvideerimismenetluseta. Ühinemisetapid: 1)koostada ühinemisleping 2)seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll 3)koostada ühinemisaruanne 4)kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt. 5)teatada ühinemisest ühingu aktsionäride poolt 6)esitada avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrile, Jagunemine võib toimuda samuti kahel viisil: 1)jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele ning jagunev ühing ise lõppeb.. 2)eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Ühingu ümberkujundamine on äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna. (tulundusühingutel pole lubatud).
207. Milline on piiriülese ühinemise kord? Piiriülese ühinemise ühine ühinemiskava peab olema samasuguste tingimustega kõigi erinevates liikmesriikides asuvate piiriüleses ühinemises osalevate äriühingute jaoks. Seetõttu peaks kindlaks määrama, milliseid andmeid peab ühine ühinemiskava vähemalt sisaldama, jättes samas äriühingutele õiguse vabalt kokku leppida täiendavate andmete osas.
208. Mida reguleerib pankritiseadus? Pankrotiseadus reguleerib pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemise järjekorda. Kehtiva korra kohaselt tehakse enne võlausaldajatele jaotiste aluse
209. Mis on pankrot? Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. 210. Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse? Tuleb esitada pankrotiavaldus. Seda kas võlausaldaja või võlgnik.
211. Kes on pankrotivõlgnik ja kes on pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
212. Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus? Oankrotimenetluse organid on kohus, võlausaldajate üldkoosolek, pankrotitoimkond ja pankrotihaldur. Kohus on õigusmõistmist teostav riigiorgan Võlausaldajate üldkoosolek: nende pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; kompromissi tegemine, nõuete kaitsmine, pankrotitoimkonna liikmete kasutamise otsustamine jt küsimused. Pankrotitoimkond: Võlausaldajad valivad pankrotitoimkonna, kes esindab võlausaldajate huve, valdab halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.
213.Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? Teabe andmise kohustus, võlgniku vanne, pankrotimenetlusest osavõtu kohustus, elukohast lahkumise keeld,. Kohtu korralduste mittetäitmise korral või seadusega sätetstatud kohustuste täitmise tagamiseks võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti kui võlgnik takistab pankrotimenetlust. Sellega et: 1. ei täida teabe andmise kohustust. 2. Ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. 3. Ei täida vande andmise kohustust. 4. Rikub elukohast lahkumise keeldu 5. rikub pankrotivara käsutamise keeldu 6. rikub muul viisil pankrotiseadust. Ärikeeld: Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist
teabe saamise õigus: võlgnikul on õigus tutvuda menetlusega. Võlgniku ärakuulamine: ei toimu kui võlgniku asukoht onteadmatta.
214. Millest moodustub pankrotivara? Pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotivara on vara mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
215. Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses? Tagasivõitmisel tunnistab kohus pankrotiseaduse §-des 110­114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Välistamine: Võlgniku valduses oleva teistele isikutele kuuluva vara tagastamine pankrotihalduri poolt (pankrotiseadus) 216. Kuidas toimub pankrotivara valitsemine? Pankrotihaldur valitseb vara. Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamisesks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku juhtimises või FIE majandustegevuse korraldamiseks.
217. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb? Pankrotiseaduse paragrahv 157 (ühel juhul neist) 1. pankrotiavalduse rahuldamata jätmine 2. pankrotimenetluse raugemine 3. pankroti aluse äralangemine 4. võlausaldajate nõusolek 5. lõpparuande kinnitamine 6. kompromissi kinnitamine 7. muu seadusest tulenev alus.
218. Mis on kompromiss pankrotimenetluses? Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu ja pikendatakse nende tasumise tähtaega (pankrotiseadus 178)
219. Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused? Kohustusest vabanemist peab taotlema võlgnik. Avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Selle avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgniku kohusest vabastamise üle otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel, kes kuulab ära ka halduri arvamuse ja võlausaldaja võib kohustusest vabastamise vastu vaielda . Kohusest vabastamist ei toimu kui võlgnik on toime pannud kuriteo, varjanud oma vara ja kohustusi, ise põhjustanud maksejõuetuse, rasianud raha või viivitanud pankrotiavalduse esitamisega.
220. Mida reguleerib saneerimisseadus ? Saneerimisseadus reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus
221. Mis on saneerimine ? Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
222. Kuidas saneerimismenetlus algatatakse? Saneerimismenetluse algatamiseks tuleb esitada saneerimisavaldus. 2) Saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. (3) Saneerimisavaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta. (4) Kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankrotimenetluse kui ka saneerimismenetluse algatamise avaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati. Sellisel juhul kohaldatakse pankrotimenetluse algatamise kohta kehtivaid tähtaegu.
223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded? (1) Saneerimisnõustaja täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale saneerimisnõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve. (2) Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. (3) Saneerimisnõustaja: 1) viib end viivitamata kurssi ettevõtte majandusliku olukorra ja kavandatava saneerimisega; 2) analüüsib saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatab sellest kohe kohtule ja ettevõtjale; 3) abistab ettevõtjat saneerimiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldaja ja krediidiandjaga; 4) annab kohtule, võlausaldajale ja krediidiandjale mõistliku aja jooksul pärast taotluse saamist teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta; 5) annab kohtule teavet oma ülesande täitmise kohta; 6) hindab ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata; 7) küsib vajaduse korral ettevõtjalt ja võlausaldajalt tõendeid ümberkujundatava nõude kohta; 8) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud saneerimisnõustaja kohustuse rikkumine ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest. (5) Saneerimisnõustaja on kohustatud hoidma talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud ärisaladust, samuti hoidma isikuandmeid ja muud konfidentsiaalsena saadud teavet.
224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? 1) Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. (2) Kui saneerimiskava koostatakse pärast saneerimismenetluse algatamist, tuleb käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul: 1) selgitada välja ettevõtte saneerimise võimalused ja finantseerimise allikas; 2) vajaduse korral pidada võlausaldajaga läbirääkimisi nõuete ümberkujundamiseks; 3) teha muid ettevõtte saneerimiseks vajalikke toiminguid. (3) Vähemalt kaks nädalat enne käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaja lõppu toimetatakse saneerimiskava projekt võlausaldajale kätte sellega tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. (4) Saneerimiskava projekt toimetatakse võlausaldajale kätte, arvestades käesoleva seaduse §-s 12 saneerimisteate kättetoimetamise kohta sätestatut. Kinnitamine: (1) Kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega .
225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? Saneerimismenetluse lõpetamise alused on sätestatud saneerimisseaduse paragrahv 38. Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja ,õõdumist.Saneerimismenetlus võib ka lõppeda saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel.
226. Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad? Saneerimine on pankrotikaitse kava sisuliselt. Põhja läinud ettevõtte põhjast väljatõmbamise kava on saneerimine. , pankrott tuleb siis kui saneerimine ebaõnnestub.
227. Mida reguleerib pärimisseadus? Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt kinnitatud. 228. Mis on pärimisõigus? Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, Rooma õigeuse põhimõtetele tugineb. Objektiivse õiguse tähenduses: Pärmisõigus on normide kogub , mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega antud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste (üldjuhul vara) suhtes.
229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Pärimisseaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Kolmes järjekorras on pärijad. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. ) Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased.
230. Milline on abikaasa seisund pärijana? 1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. (3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. (4) Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude.
231. Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks? (1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. (2) Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik.
232. Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi? Pärimisseaduse järgi on selleks testament. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. (2) Testamendi teeb testaator isiklikult.
233. Mis on annak ja selle ese? Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile). Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma poegadele , aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna. Annak on nõudeõigus pärijate vastu, st et pärijad peavad pärast isiku surma annaku (asja või rahasumma) annakusaajale üle andma. Kui annakut ei täideta tuleb pöörduda kohtusse ja vajadusel saab lasta annakusaaja kinnistusraamatusse sisse kanda märkuse oma õiguste tagamiseks. Annakut ei pea täitma, kui pärandaja varast ei jätku tema kohustuste katmiseks vahendeid. Annakust saab sama moodi loobuda nagu pärandist ­ kolme kuu jooksul annakusaamisest teadasaamisest.
234. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale (sihtkäsunditäitjad) kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. (2) Kui testamendist ei selgu, kas testaator on teinud tingimusega korralduse (§ 33) või sihtkäsundi, loetakse, et tehtud on sihtkäsund.
235. Mis on sihtmäärang ja selle ese? (1) Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta määrab testamendis pärandile või selle osale sihtotstarbe ja nimetab isiku, kes pärandit või selle osa määratud otstarbel peab valitsema (sihtmäärangutäitja). (2) Sihtmäärangutäitjaks võib olla olemasolev õigus- ja teovõimeline füüsiline või juriidiline isik või sihtmäärangu kohaselt selleks loodav juriidiline isik.
236. Kes on testamenditäitja? Testaator võib testamendis määrata selle täitjaks ühe või mitu isikut. Kui määratud isik seda ülesannet ei täida, võib testaator nimetada testamenditäitjaks teise isiku. (2) Testamenditäitjaks võib määrata üksnes teovõimelise isiku.
237. Millised on testamenditäitja kohustused? 1) Testamenditäitja täidab seadusest ja testamendist tulenevaid ülesandeid. (2) Testamenditäitja võib testamendis antud ülesannetest huvitatud isikute nõusolekul kõrvale kalduda, kui see on testaatori viimse tahte täitmise huvides. Kui huvitatud isikud testamendis antud ülesannetest kõrvalekaldumisega ei nõustu, lahendab vaidluse testamenditäitja nõudel kohus. (3) Kui testamendiga ei ole testamenditäitja ülesanded määratud, on testamenditäitja kohustatud hoolt kandma, et testaatori viimne tahe saaks täidetud. Kui see on testaatori viimse tahte täitmiseks vajalik, peab testamenditäitja pärandit hoidma ja selle pärijale ja annakusaajale üle andma. (4) Kui pärija ei ole pärandit vastu võtnud ning pärandi hooldajat ei ole määratud, täidab testamenditäitja pärandi valitsemisel hooldaja kohustusi kuni pärandi vastuvõtmiseni või pärandvara hooldaja määramiseni. (5) Pärandisse kuuluvaid asju võib testamenditäitja võõrandada üksnes siis, kui see on ette nähtud testamendis või vajalik pärandi korrashoiuks või säilitamiseks või testamendi täitmiseks. (6) Testamenditäitjal on õigus testamendi täitmiseks esitada testamendiga õigustatud isikute huvides nõudeid kohustatud isikute vastu, kui testamendist ei tulene teisiti.
238. Mis on testament ja millised on testamendi liigid? 19. Testamendi mõiste (1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. (2) Testamendi teeb testaator isiklikult. § 20. Testamendi liigid (1) Testament võib olla notariaalne või kodune. (2) Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. (3) Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.
239. Mille poolest erineb pärimisleping testamendist? Pärimisleping on selles mõttes " karmim ", et muuta seda ühepoolselt reeglina ei saa. Pärandaja võib seda ühepoolselt tühistada või muuta ainult juhul, kui isik, kelle kasuks pärimisleping on tehtud, on toime pannud kuriteo pärandaja või tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu. Testamendi tühistamiseks või muutmiseks selliseid piiranguid ei ole. Pärimislepinguga võib määrata teise lepingupoole (ehk siis pärija või annakusaaja) kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisele. Testamendis neid jällegi määrata ei saa (kuna tegu on ühepoolse tehinguga ning selle sisu kuulub avalikustamisele alles peale pärandaja surma, kui pärandaja seda varem teha ei soovi).
240. Mis on pärandi avanemine? Pärandaja surm või surnuks tunnistamine, pärandi avamisel tekib ppärijal õigus pärida.
241. Kuidas saab pärandist loobuda? (1) Pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. (2) Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.
242. Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus? Pärandi vastuvõtmine on pärija tahteavaldus asuda pärija õigustesse. Pärimistunnistus on notari poolt pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale väljastatav tunnistus pärimisõiguse kohta, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.
243.Kuidas toimub testamendi täitmine? § 78. Testamenditäitja määramine (1) Testaator võib testamendis määrata selle täitjaks ühe või mitu isikut. Testaator võib määrata asetestamenditäitja. (2) Testamenditäitja võib olla üksnes teovõimeline isik. 83. Testamenditäitja vastutus (1) Testamenditäitja vastutab oma kohustuste rikkumisega pärijale või annakusaajale süüliselt tekitatud kahju eest. (2) Kui testaator on määranud mitu testamenditäitjat, kuid ei ole ülesandeid nende vahel jaganud, täidavad testamenditäitjad oma ülesandeid ühiselt ja vastutavad solidaarselt. Üksikult tegutseda on neil lubatud möödapääsmatu vajaduse korral. Testamenditäitjad vastutavad solidaarselt ka siis, kui nad on ülesanded omavahel ära jaganud. (3) Kui mõni testamenditäitja oma ülesandeid ei täida või täita ei saa, jätkavad teised testamenditäitjad testamendi täitmist. § 84. Testamendi täitmise kulutused ja testamenditäitja tasu (1) Vajalikud kulutused, mida testamenditäitja on oma kohustuste täitmiseks teinud, hüvitatakse pärandi arvel. (2) Testamenditäitja võib nõuda oma tegevuse eest mõistlikku tasu, kui testamendist ei tulene teisiti. Kui testamenditäitja on pärija või annakusaaja, tuleb tasu määramisel arvestada pärandiosa või annaku väärtust, kui testaator ei ole määranud teisiti. (3) Kui pärijad, annakusaajad ja testamenditäitja ei jõua tasu suuruses kokkuleppele, määrab testamenditäitja nõudel tasu suuruse kohus. § 85. Testamenditäitja aruanne (1) Testamenditäitja on kohustatud oma tegevusest pärijatele ja annakusaajatele aru andma. (2) Testamenditäitja on kohustatud viivitamata pärast oma ülesande vastuvõtmist esitama pärijale nimekirja pärandi esemetest, mida ta vajab oma kohustuste täitmiseks. § 86. Testamenditäitja ülesandest vabastamine Kui testamenditäitja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, võib kohus ta pärija, annakusaaja või muu pärandist huvitatud isiku nõudel testamenditäitja ülesandest vabastada.
244. Kes on kaaspärija? Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. 245. Milles seisneb pärandvara ühisus? Sisuliselt tähendab see mõiste seda, et juhul kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus. Ükski kaaspärijatest ei saa osa konkreetsetest pärandvara hulka kuuluvatest esemetest ja õigustest, vaid osa pärandvara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist.
246. Mida reguleerib perekonnaseadus ? Perekonnaõigusega (Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt).
247. Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed? (1) Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks . Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. (2) Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumine võib olla üksnes abielu lahutamise nõude aluseks. 16. Perekonna ülalpidamise kohustus (1) Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. (2) Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). (3) Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. (4) Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist . § 17. Kulutused perekonnale Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.
248. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? (1) Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut.
249. Mis on sugulus ? On põlvnemisel või lapsendamisel põhinev suhe isikute vahel.
250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? On kohustatud ülaval pidama. Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
251. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekjivad töötaja ja tööandja vahelsõlmitava töölepingu alusel. Tööõigus on eraõiguse eriharu. Turvalise paindlikkuse põhimõte: TLS seadus lähtub turvalise paindlikkuse (flexicurity) põhimõttest ja viib Eesti tööõiguse kooskõlla eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni kehtinud seadust asendusid ühe tervikliku õigusaktiga, võimaldades tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud halduskoormust. Uus seadus soosib töötaja ja tööandja partnerlussuhet ning suunab pooli rohkem omavahelisi kokkuleppeid sõlmima
252. Mida reguleerib töölepingu seadus? Töölepingu vormistamise nõuded. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
253. Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos? Võlaõigusseaduses sätestatut kohaldatakse ka töölepingule.
254.Mis on tööleping? Tööleping on leping kus 1 isik (töövõtja) kohustub töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
255. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus? Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
256. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused? Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.
Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused , töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused. Töölepingus võib täiendavalt kokku leppida ka muudes küsimustes.
Üldjuhul sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida: 1) teatud töö tegemise ajaks; 2) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks; 3) tööde mahu ajutisel suurenemisel ; 4) hooajatööde tegemiseks; 5) kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused (nt väljaõpe tööandja kulul); 6) seadusega, samuti vabariigi valitsuse määrustega ettenähtud juhtudel.
257. Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping? Oleneb kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu lepinguga. (1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. (2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. (3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmis
258. Mis on katseaeg , mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla? § 33. Katseaeg (1) Töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja . (2) Katseaeg ei või ületada nelja kuud. (3) Katseaja hulka ei arvata aega, mil tööleping oli peatatud § 55 punktide 1­6 alusel. (4) Katseajal on töötajal kõik seadustest, haldusaktidest ning kollektiiv - ja töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. (5) Katseaega ei rakendata: 1) alaealistele; 2) invaliidide töölevõtmisel neile ettenähtud töö- (ameti-) kohtadele.
259. Millised on töötaja kohustused? (1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. (2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
260. Millised on tööandja kohustused? (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
261.Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sülmida? § 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega (1) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. (2) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis: 1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2) ohustab alaealise kõlblust; 3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Tööandja võib 13­14-aastase alaealisega või 15­16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7­12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine.
262. Kuidas saab töölepingut muuta? Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
263. Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust? VÕS § 180. Ettevõtte üleminek (1) Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. (2) Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
264. Mis on töölepingu lõppemise alused? § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. § 80. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel (1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. (2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. (3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. § 81. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga Tööleping lõpeb töötaja surmaga. § 82. Töölepingust taganemise keeld Töölepingust taganemine on keelatud. § 83. Töölepingu lõppemine ülesütlemisega Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.
265. Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda? (1) Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. (2) Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.
266. Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Tööaeg on aeg mil töötaja täidab tööüöesandeid. Tööaeg võib olla päevane või öötöö (22:00-06:00). Tavaline tööaeg jaguneb täistööajaks, osaliseks tööajaks ja lühendatud tööajaks. (8 tundi, 50 tundi nädalas) Lühendatud tööaeg on 7-12 aastastel (3 tundi päevas) 15 nädalas 13-14 või koolikohustuslikul, 4 tunmdi päevas, 20 nädalas 15 aastasel kes ei ole koolikohustuslik, 6 tundi päevas, 30 nädalas. 16, kes ei ole koolikohustuslik, 7 tundi päevas, 35 nädalas.
267. Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Ületunnitöö on töö tegemine ole kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. (2) Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. (3) Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. (4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus - ja sünnituspuhkusele. (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
268. Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? § 51. Igapäevane puhkeaeg (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt: 1) 7­12- aastasele alaealisele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega; 2) 13­14-aastasele alaealisele või koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega; 3) 15-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 18 tundi järjestikust puhkeaega; 4) 16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 17 tundi järjestikust puhkeaega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9­19) artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. (5) Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib jagada osadeks töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9­19) artikli 17 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et ühe puhkeaja osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi ja töötamine ei kahjusta töötaja tervist ning ohutust. [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009] § 52. Iganädalane puhkeaeg (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval.
269. Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse? Osalise tööajaga on tegemist kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud täistööajast, sealhulgas lühendatud tööajast, lühemas tööajas. Tööandja on kohustatud teavitama täistööajaga töötajat osalise ajaga töötamise võimalusest. Ning vastupidi. Üldjuhul ei tohi osalise tööajaga töötaja suhtes rakendada töösuhtes ebasoodsaid tingimusi täistööajaga töötajaga võrreldes.
270. Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Puhkus on ajavahemik, mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Puhkuse liigid: 1. põhipuhkus 2. vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus , lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus , lepsepuhkus) 3. õppepuhkus. 28 päeva aastas (põhipihkus kui ei ole kokku lepiutud pikemas puhkuses) Haridus - ja teadustöötaja põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva aastas. (kui kokku pole lepitud pikemas puhkuses)
271. Kuidas toimub põhipuhkuse andmine? Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, kusjuures põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks: 1. ajutise töövõimetuse aeg 2. puhkuse aeg 3. aeg, millal töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtus juhtudel töötajaid ja 4. muu aeg, milles pooles on kokku leppinud. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei arvestata: 1 lapsehoolduspuhkust ja 2. poolte kokkuleppel antud tasustamatta puhkust.
272. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lepsepuhkus).
273. Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis? § 70. Puhkusetasu (1) Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. (2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. (3) Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine. § 71. Kasutamata puhkuse hüvitamine Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
274. Mis tingimustel antakse õppepuhkust? TLS§ 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.
275. Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse? Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töötasu suuruses lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Tööandja täiendavalt teavitab töötajat: 1. majandustulemustelt ja tehingutelt 2. makstavast tasustamatatöötasu arvutamise viisist 3. maksmise korrast 4. sissenõutavaks muutumise ajast (palgapäevast) 5. tööandja makstavatest ja kinnipeetevastes maksudest ning maksetest.
276. Kuidas toimub töö tasustaminbe eritingimustes? Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. Öötöö eest makstakse 1,25 kordset töötasu iga öötunni eest, kui ei ole kokku lepitud kõrgemas määras. Öötöö kompenseerimisel vaba ajaga tuleb iga tunni eest anda 15 min vaba aega. Riigipühal on tasu kahekordne.
277. Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale? Töökähetuse puhul on õigus nõuda lähetusega kaasnevate kulude hüvitamist vastavalt VÕS 628 (mõistlikud kulud tuleb hüvitada) On õigus nõuda võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetuse algust. On õigus keelduda lähetusest kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud ja on õigus saada välislähetustel päevaraham kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. TLS sätestab veel hulga hüsvituisi
278. Mis on töölähetus? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
279. Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine? TLS § 78. Tasaarvestamise erisus (1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks. (3) Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.
280. Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? TLS § 75. Varalise vastutuse kokkulepe (1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. (2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
281. Millised on kahju hüvitamise põhialused? VÕS 128 Hüvitatava kahju liigid , VÕS 104 Vastutus süü puhul, TLS 16. Töötaja hoolsuse määr
282. Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded? TLS 75, lõige 2: (2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
283. Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine? Kohtuväliselt võib tööandja teha tasaarvestuse töötaja palgast, selleks peab aga ka töötaja kirjalikult nõus olema. Tööandja järgib selle juures täitemenetluse seadustiku 132 paragrahvi.
284. Millised on tööandja õigused ja kohustused töötingimuste tagamisel , sh töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas? Üldnõuded: 1. tööandja peab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seonduvas olukorras. 2. Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. 3. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes reguleerib töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta: kui kokkulepet ei ole, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaaselt 4. tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd.
285. Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas? TTS (töö-tervishoiu seadus)§ 14. Töötaja kohustused ja õigused (1) Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse; 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (2) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (3) [ Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] (4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest. (5) Töötajal on õigus: 1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; 3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule; 5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist; 51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia; 6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses; 7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
286. Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise kohustus töösuhetes?
Töötajate usaldustiku seadus:
§ 19. Informeerimise ja konsulteerimise mõiste (1) Informeerimine tähendab usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele asjakohasel tasandil teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet tööandja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. (2) Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu osas.
287. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle? Tööinspektsioon
288. Mis on individuaalne töövaidlus? ndividuaalse töövaidluse lahendamise seadus
§ 2. Individuaalse töövaidluse mõiste Individuaalne töövaidlus on töötaja( te) ja tööandja vaheline lahkarvamus , mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel.
289. Kes lahendab töövaidlusi? Töövaidluskomisjon
290. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? Töötajate usaldusisiku seadus § 2. Usaldusisik (1) Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek) oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. (2) Usaldusisikut käsitletakse töötajate esindajana Eesti Vabariigi töölepingu seaduse tähenduses.
§ 9. Usaldusisiku õigused Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 3) [kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] 4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 5) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 6) teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest ; 7) pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse; 8) saada koolitust oma ülesannete täitmiseks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras; 9) kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte; 10) kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid. § 10. Usaldusisiku kohustused Usaldusisik on kohustatud: 1) osalema informeerimisel ja konsulteerimisel; 2) vahendama teavet tööandjale ja töötajatele; 3) jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile; 4) töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; 5) aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik; 6) tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga.
291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandjate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid (Kollektiivlepingu seadus KLS 35)
292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel.
293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja , kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust . Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi.
294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? A. Streik on kollektiivne töötüli, mida reguleerib Kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTLS). Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes b. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingutelt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes c. Korraldamine ­ juhib streigijuht.
295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Vastus: Karistusõigus kuulub üldisesse erinevatest era- ja avalik-õiguslikest õigusnormidest moodustuvasse õigussüsteemi. Karistusõigus kaitseb isikut, tema õigusi, vabadusi ja hüvesid karistusõigusele omaste vahenditega.
296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Vastus: Karistusõiguse ülesanne on kindlaks määrata süüteod, neid lahendavad organid, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja teiste õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja tegevuse põhiprintsiibid jne, selleks et kaitsta isikut seaduslike vahenditega õigusvastaste rünnete vastu.
297. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Vastus: Lähtudes õigushüve teooriast, peab karistusõigus hoidma tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsma isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Samas peab karistusõigus aitama taastada süüteoga tekitatud kahju ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Kuna karistuõigus peab kaitsam nii riigi, kui ka isiku õigustatud huve, on tema ülesandeks leida mõistlik kompromiss riigi ja isiku huvide kaitsel.
298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? Vastus: Karistusseaduse väljatöötamise aluseks võeti 1975. a Saksa karistusseadustik ja 1994.a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi sugemeid.
299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Vastus: Karistusseaduse sätete kohaldamise korral lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud.
300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? astus: Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda.
301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Vastus: Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karitusseadusest. Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda. 302. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust? Vastus: Karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised ja juriidilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikidekodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet.
303. Milline tegu või tegevus on süütegu? Vastus: Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod.
304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Vastus: Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses.
305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah.
306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Vastus: Objektiivsed tunnused: tegevus või tegevusetus, seaduses ette nähtud tagajärg. Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv , eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
307. Kuidas anda hinnang teole , mis võib olla süütegu? Vastus: Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli vastutusvõimeline vaimse seisundi, situatsioonist tingitud hingelise seisundi e afektiseisundi tõttu, kas isikut ei ole selle teo eest juba varem karistatud jne).
308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? Vastus: Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: 1) hädakaitseseisund 2) hädaseisund 3) kohustuste kollisioon 4) eksimus teo toimepanemisel 5) muu seaduses ette nähtud õigusvastasust välistav asjaolu Kuidas piiritleda ja tulemit hinnata: lk.365 Hädakaitseseisund ­ lk.367 Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus lõpuni. Ei ole aega lihtsalt 2lk teksti niisama arvutisse toksida!
309. Nimetage kuritegude raskusastmed? Vastus: Kuriteod jaotuvad esimese ja teise astme kuritegudeks.
310. Millised on süüteost osavõtu vormid? Vastus: · Süüteo toimepanija on täideviija ja osavõtja. · Süüteost osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. 1) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusevastasele teole. 2) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab kaasabi (füüsilist, ainelist või vaimset) teise isiku tahtlikule õigusevastasele teole, millel on kuriteo tunnused.
311. Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik? Vastus: Isik on süüdimatu, s.o süüvõimetu, kui ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega. Kui isik eelnevast tingituna on vaid oluliselt piiratud, on tegemist piiratud süüdivusega, ning kohus võib karistust kergendada.
312. Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid? Vastus: Karistus on süüteo toimepanemisele vältimatulut järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist või vähemalt selle toimepanemist piirama.
313. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Vastus: Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv.
314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Vastus: Mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid (üle 14a - hoiatus , allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine , kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Vastus: Jah saab. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv.
316. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Vastus: Vastutust kergendavad asjaolud:
1. Süteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine 2. Kahju vabatahtlik hüvitamine 3. Süü ülestunnistamisele ilmumine , puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4. Süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5. Süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul 6. Süüteo toimepanemine õigustvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul 7. Süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8. Süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel
Vastutust raskendavad asjaolud:
1) Omaksu või muu madal motiiv 2) Süüteo toimepanek erilise julmusega või kannatanut alandades 3) Süüteo toimepanek teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes 4) Süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5) Süüteo toimepanek erakorralise või sõjaseisukorra ajal 6) Süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades 7) Süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil 8) Süüteoga raske tagajärje põhjustamine 9) Süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või selle varjamiseks 10) Süüteo toimepanemine grupi poolt 11) Süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine
317. Millal kohaldatakse liitkaristusi? Vastus: Kui isik paneb toime mitmes eri paragrahvis sätestatud kuriteod ja teda ei ole nende eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga kuriteo eest eraldi ning seejärel liitkaristus kas karistusi liites või ühte neist suurendades, lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. Kui peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult. Seejuures ei tohi liitkaristus olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada kolmekümmet aastat. Juhul kui kuritegudeks olid samas paragrahvis ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära.
318. Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Vastus: Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus.
319. Millised on karistused väärteo eest? Karistusseadustik: 2. jaguVäärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 32­32 000 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (3) [Kehtetu - RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]
320. Kes lahendavad väärteoasju? Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu (n. politseiperfektuur, julgestuspolitsei, inspektsioonid, ministeeriumid jne). Kohtulik menetlus toimub juhul, kui: 1. selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevuses 2. on vaja otsustada aresti mõistmine.
321. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? Väärteo aegumine ei uuene, kui selle toimepanemisest on möödunud kolm aastat.
322. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline menetlus toimub kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Kohtuliku menetluse käigus teeb kohus otsuse rahatrahvi, aresti mõistmise või väärteomenetluse kohta. 323. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle esimeses lõikes on antud vastava süüteo lihtkoosseis e. põhikoosseis ja sama, kuid oma iseloomult ohtlikuma teo kirjeldus vastavalt teises, mõnikord ka kolmandas lõikes.
324. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Süüteod on karistusseadustikus jaotatud seitsmeteistkümnesse peatükki. Süstematiseerimise aluseks on võtud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod, ehk eristatud on erinevat liiki süüteod.
325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? Kõige raskemini on karistatavad inimsuse - ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod.
326. Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Põhiseadus: § 148. Kohtusüsteem koosneb:
1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; (I astme kohus) 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. . Õigust Eestis mõistab ainult kohus
327. Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab? Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava[1], oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused .
Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
Rahvakohtunikuks võib nimetada 25­70aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Sisuliselt on rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist.
328. Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus? Ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette kohtunikuametiks. Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat. Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest tuleb kavandada teistes kohtutes selliselt, et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses nii maa-, haldus- kui ringkonnakohtus. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses.
329. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? § 146. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
330. Millised on kohtunike kohustused? KAPO kontrollib tausta . Kohyunik tegutseb erapooletult ja omakasupüüdmatult. Ja peab järgmima teenistushuve väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool teenistust ja hoiduma tegudest mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunikul on vaikimiskohustus , mis töhendab et ta ei tohi avaldada infot mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast ametist lahkumist . Riigikohtu üldkogu loal võib ta andmeid avaldada.. Samuti tähtajatult ei tohi kohtunik avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevad kohtuniku kandidaate, ka üliõpilasi ja pidevalt täiendama oma erialaseid teadmisi.
331. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised ? Kohtuniku sotsiaaltagatised hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel otsustamisel Eesti Vabariigi nimel.
332. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest., samuti vääritu teo eest.. Karistuseks võib olla niimotus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks, ametist tagandamine. Vaikimisvande rikkujat kohtuniku võib karistada isegi pensionil olles kuni üheks aastaks pensioni vähendamisega 25%. 333. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Ministeerium tegeleb õigusloome koordineerimise, õigusaktide terviktekstide koostamise, Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamise, rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemise , esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, kohtulike registrite ning kohtuekspertiisi tegevuse, notariaadi ametitegevuse, kohtutäituri- ja vandetõlgiteenistuse, õigusteenuse ja pankrotihaldurite töö korraldamise, kuriteoennetuse koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamisega ministeeriumi pädevuse kohaselt.
334. Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks ? Jurist on isik kellel on eriharidus õigusteaduse alal. Juristiks saab õppida kõrgkoolis.
335. Millega tegeleb õigusteadus? Millised on õigusteaduse harud? Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu.[1] Tavakasutuses jäävad tahaplaanile küsimused õigusteaduse teaduslikkusest ja õigusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse küsimustele õigusnormide sisust.
Õigusteaduse valdkond Uurimisobjekt Meetod Õiguselu Õigussotsioloogia seaduspärasused Kogemuslik Tõlgendamine (ja Õigusdogmaatika Õigusnormid süstematiseerimine) Õigusajalugu Õigusnormide areng Ajaloolised meetodid Tõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja Teiste maade ajaloolised Võrdlev õigusteadus õigusnormid uurimismeetodid .
336. Millisel alusel jaotatakse õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemise protsess õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks? Kuidas seonduvad selle jaotusega mõisted "ius non scriptum " ja "ius scriptum"? Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mida vôiks tinglikult jagada ôiguse eelajalooks ja ôiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjaliku ôiguse allikate olemasolu vôi nende puudumine. Kuna ôigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi ôiguse ajaloos vôibki nimetada ôiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Nii kohtab ôiguse ja ôigusemôistmise tunnusjooni juba sugukondliku korra ajal, kus sugukonna koosoleku positiivselt vôi negatiivselt otsustatud küsimus muutus üldkohustuslikuks otsuseks. Näiteks tavade vastu eksimise korral sugukonnast väljaheitmine, mis sisuliselt vôrdus surmanuhtlusega (kiviaja tingimustes üksi elamine). Igal juhul on siin olemas kriminaalkaristuse pôhitunnused hukkamôistva hinnangu ja väljaheidetule kitsenduste ja keeldude näol. Ajaloost on tuntud ka näiteks veretasu (sisuliselt veel eelmise sajandi algul, teatud tasemel rahvaste juures) kui kättemaks perekonna vôi sugukonna liikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et ôigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud moraali- ja tavakorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad ja primitiivsed. Hiljem omandab ôiguse üks vôi teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab ôiguse ajalugu - ius scriptum. Vanimad kirjapandud ôiguse allikad on näiteks: Manu seadused, XII tahvli seadused ( Leges duodecim tabularum) Russkaja pravda. Ius scriptum'i algperioodil säilisid veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Nii ei iseloomusta ius scriptum'i algperioodil ôigusnormide sunniseloom riikliku sunni tähenduses. Rooma riigis eksisteeris kuni III sajandini pärast kristust eriline ôiguse süsteem ühelt poolt rooma kodanike ja teiselt poolt vôôramaalaste jaoks; pikka aega eksisteeris ka Mandri-Euroopa riikides nn. isiklik süsteem, mis tähendas et igal ühiskondlikul grupil (näiteks käsitööliste tsunftil, asustatud punktil jne. vôis olla oma ôigus (ka Eesti territooriumil keskajal näit Tallinnas Lüübeki linnaôigus).
337. Millest koosneb õiguse idee? "Ius est ars boni et aequi" - ôigus on headuse ja ôigluse kunst .. õiguse idee koosneb õiglusest, eesmärgipärasusest ja õiguskindlusest. Õiguse idee koosneb kolmest pôhielemendist: 1) ôiglusest; 2) ôiguslikust garanteeritusest; 3) eesmärgipärasusest.
338. Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õigluse seos? Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni? Õiglus on inimeste kooselu pôhiväärtus. Täiuslik ôigluse definitsioon puudub tänase päevani ja vaevalt seda kunagi leitaksegi. Küll aga on läbi aegade ôigusteadlased ja filosoofid püüdnud leida ôiguse ja ôigluse vahelisi seoseid . Valdavalt on jôutud järeldusele, et ôiglus ei esita ôigusele nôuet "igaühele vôrdselt", pigem on see nôue "igaühele oma". Nii näiteks kohtleb ôigus alaealist soodsamalt kui täiskasvanut. Vôi nende suhtes kellel on füüsilisi puudeid (soodustused invaliididele). Seega ei ole ôiglane ôigus "sobiv" ôigus. Küll aga on sobiva ôiguse näiteks kohtuniku otsus. Tegu on otsusega, mis peab arvesse vôtma kôiki üksik juhuga seotud juriidilisi fakte ja otsustamisel lähtuma objektiisest ôigusest. Pôhimôtteliselt sisaldab ôiguskord kahte liiki ôiglust: vôrdsustavat ja jaotatavat. Vôrdsustav ôiglus realiseerub valdavalt eraôiguse valdkonnas. Jaotatava puhul peetakse silmas riigi suhet kodanikesse. Relatiivne , subjektiivne õigus, millele vastab ainult teatava isiku või teatavate isikute kohustus. Absoluutne, subjektiivne õigus, millele vastab kõikide kohustus.
339. Mida tähendab kaks lähenemist õigusele: legistlik (lad. k. Lex ­ seadus) ja juristlik (lad. k. Jus ­ õigus)
340. Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord ? Ülipositiivne õigus ehk teistesõnadega loomuõigus on põhi õigusnormide kogum, mis vastavad inimese loomusele. Esamlt võeti kasutusele loomuõiguse mõiste Rooma riigis seoses eraõiguse kujunemisega (ladina keeles terminiga ius naturale). Ülipositiivseks õiguseks võiks nimetada kõike seda, mida inimesed on looduselt õppinud. Loomuõigust on püüd ühendada moraalne juriidilise seadusandlusega ehk siis positiivse õigusega. Õigus seisab paljuski kõrgemal inimlikest seadusandijate toimingutest, moodustades objektiivse printsiibikogumi. Tänapäeva rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat. Tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade vältel on sisustatud ülipositiivse õiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks ­ õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta
341. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria , subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria .
Huviteooria
Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170­228 eKr) sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Avaliku õiguse tüüpiline reguleerimisvorm on ühepoolne ja kohustuslik (nt seadus), eraõigusele on omane leping. Ka see teooria ei ole rahuldav, kuna ka eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid ( haldusleping ) Subjektiteooria Subjektiteooria kohaselt on avalik õigus õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja. Teooriate rakendamine Üksikjuhul on kõikide teooriate kriteeriumid rakendatavad, kasutatakse ka erinevaid teooriaid koos. Praktika Praktikas, õigustoiminguid tehes on era- ja avaliku õiguse normid üksteisest raskesti eristatavad. Nii võib näiteks eraõigusliku lepingu sõlmimisel seaduses toodud vorminõude eiramine kaasa tuua lepingu tühisuse. Üldiselt on eraõiguslike kohustuste täitmine ikkagi tagatud avalik-õiguslike sanktsioonidega. Struktuurselt: Eraõigus: Tsiviilõigus, kaubandusõigus, majandusõigus. Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus.
342. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? Ülipositiivse õigusega võiks olla see kooskõlas. , arvestab nii loomuõigusega ja õiguspositivismiga.
343. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Õiguse allikate formaalne jaotus: 1. Legislatiivaktideks- vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks- vastu võetud riigi juristiktsiooniorganite poolt.
Funktsionaalne liigitus: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt.
344. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaaldelegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused? Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt pôhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on ühekordne, seaduses sisalduv volitus. Määrusandluse mahu alusel eristatakse: 1.Intra legem määrused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; 2. praeter legem määrused - kus sisaldub uus ôigus; 3. contra legem määrused - määrused, mille vastuvôtmiseks peab olema pôhiseaduslik volitus. Eesti ôiguskorras vôivad valitsus ja ministrid vastu vôtta intra legem ja praeter legem määruseid. Intra legem määruste vastuvôtmine tuleneb pôhiseaduse §-dest 87 ja 94 ja praeter legem määruste vastuvôtmine pôhiseaduse §-dest 3, 87, ja 94.
345. Mida tähendab, et õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid? Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on ius scriptumis lause vorm. Tegemist on nn. " ôiguslausega". Seega on ôiguslaused sellised laused , mis sisaldavad ülestähendust ôiguse sisu vôi ôiguse kehtimise kohta. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab vôi jätab koguni millestki ilma. Õigusnormid on niisiis käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud ôiguslausetena. Õigusnomid on kas kehtivad vôi mitte (ei saa öelda tôesed vôi väärad). "Õigusnormi ülesanne on kontinentaalses ôigussüsteemis anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja môistetavad käitumisreeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud minimaalselt pingutades vôiksid määratleda, millisel viisil tuleb probleem lahendada" - R. David.
346. Kuidas määratleda absoluutne subjektiivne õigustus; relatiivne subjektiivne õigustus; konstitutiivne ehk õigustmoodustav õigustus; isiku-, perekonna- ja varanduslik õigustus? Absoluutsele subjektiivsele õigustusele vastab kõikide kohustus. Relatiivsele subjektiivsele õigusele vastab teatava isiku või teatavate isikute kohustus. Konstitutiivne õigus ehk riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite omavahelisi nind riigi- ja kohaliku pmavalitsuse organite ja isikutevahelisi suhteid, riigi- ja kohaliku võimu teostamist ning isikute põhiõigusi ja vabadusi. Õigustus on juriidiline luba sooritadaoma äranägemisel teatud toiminguid. Eraõiguslikud subjektiivsed õigused Tulnenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: 1.Absoluutsed õigused - subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand. 2.Relatiivsed õigused - nõudeõigused. Õigus nõuda kolmandatelt isikutelt tegevust / tegevusetust. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. Nt õigus nõuda omandi tagastamist. 3.Konstitutiivsed õigused - annavad isikule õiguse ühepoolselt õigusi luua/muuta/lõpetada. Nt testament, edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine. Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: 1.Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule 2.Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused. 3.Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve.
347. Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus? 1) huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt. 2)inimeste huvide koondamine ( agregatsioon ), mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks; 3)poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas ( kool , massiteabevahendid ) kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid; 4)seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmisekontrollija; 5)poliitline kommunikatsioon, st poliitilise informatsiooni edastamise mehhanismi, riik juhib seda suurel määral; 6) teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. 348. Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Jurisprudents on õigusdogmaatika. Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse tõlgendamiseks. [4] Tõlgendamine ongi jurisprudentsi meetod, mille objektiks on õigusnormid. Uurimisobjekti järgi võib jurisprudentsi täpsemalt liigitada, näiteks karistusõigusjurisprudentsiks, riigiõigusjurisprudentsiks jne.
Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest
349. Kuidas defineerida õiguskindlust? See on põhimõte, mille kohaselt ametiasutused respekteerivad kehtivat õigust, õigusaktidel puudub tagasiulatuv jõud, isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima ning nõuded ja süüteod aeguvad teatava tähtaja mõõdudes.
350. Mida peab õiguskindlus tagama? Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima ning nõuded ja süüteod aeguvad teatava tähtaja mõõdudes.
351. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelike eluliste asjaolude suhtes. Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas
352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõigus ehk menetlusõigus.- menetlusosalisele kuuluv õigus. Tsiviil- haldusmenetluse korda reguleerib, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust. Subjektiivses osas on see menetluse osalisele kuuluv õigus.
353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? RKHKo 06.11.2003, 3-3-1-72-03, punktid 15 ja 16: "Samas on seaduse tekst vaid lähtekohaks seadusandja tahte ja sellest tuleneva õigusnormi sisu väljaselgitamisel. Seadusandja tahte väljaselgitamise edasisel täpsustamisel tuleb kasutada lisaks nii klassikalisi tõlgendusviise, nagu teleoloogiline, süstemaatiline, ajalooline kui ka vajadusel muid täiendavaid tõlgendusargumente."
354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas
355. Mis on legaaldefinitsioon ? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames
356. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents ; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt. Alternatiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Konsumtiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele.
357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? A) Grammatiline tõlgendamine- iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadusesättest B) Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine- tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. C) Ajalooline tõlgendamine- see on subjektiivne tõlgendamisteooria.Tõlgendamise eesmärgiks võib olla välja selgitada millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. D) Objektiiv -telegoogiline tõlgendamine- See on nagu ajalooline tõlgendaminegi- tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekirjutused, vaid kehtiv väärtsüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid.
358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Lünk on auk seaduses. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate javäärtlünkade esinemisel. Kõige üldisemalt õeldes saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Ehtsad lüngad on tungitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja, selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole, siis ongi tegemist ehtsa lüngaga. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Sellisel juhul ei õnnestu probleemi lünga ületamisest või täitmisest, sest see on näiv lünk. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Väärtlüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldsise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul.
359. Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia? Seaduse analoogiat nimetatakse ükiskanaloogiaks. Otsuste tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis summa summarum põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldisel põhimõttel või printsiibil rajaneva analoogiaga.
360. Mida oodatakse juristilt? Peab tundma hästi kehtivat normi. Teadmisi normi olemusest , loogikast, liikidest, struktuursetest seostest, funktsionaalsetest seostest jne.
361. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel? Vaadatakse läbi vastavad seadused ja õigusaktid, uuuritakse senist kohtupraktikat antud küsimustes ja välisriikide lahendeid antud küsimustele. Õigusliku, sealhulgas ka eraõigusliku kaasuse lahendamisel tuleb kasutada analüüsivat stiili, st tuleb toimida järgmiselt: 1) hüpoteetilise tulemuse esitamine; 2) selle tulemuse eelduste kirjeldamine; 3) eelduste kontrollimine; 4) tulemuse kindlakstegemine
Otsuse stiilis arvamus tähendab, et otsus tehakse vastavalt seadusele. Ekspertstiilis uuritakse seaduseid ja õigusakte ja senist praktikat ja lähtuvalt sellest kujundatakse välja arvamus.
VALMISTUGE LAHENDAMA ÜLESANDEID, MIS NÕUAVAD OSKUST LEIDA VAJALIKKE ÕIGUSAKTE, ET VASTATA ALLJÄRGMIST LAADI KÜSIMUSTELE:
362. Kuidas leida vastus küsimusele, kuidas saab ja peab toimima töötaja, kes asus tööle suulise kokkuleppe alusel ning ei ole tööandjalt kahe kuu jooksul tööle asumise päevast arvates saanud kirjalikku töölepingut ega kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu sõlmimise ja tingimuste kohta, kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut? Mida saab ja peaks töötaja tegema oma eesmärgi saavutamiseks? Tuleb ühendust võtta tööandjaga kirjalikult ja paluda tööleping sõlmida viidates töölepingu seadusele. Võiks ka mainida, et vastasel korral tuleb põõrduda töövaidluskomisjoni. Pparagrahv 4, lõige 2: 2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
363. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Maksukorralduse seadus paragrahv 3:
§ 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks ; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks ; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks ; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks .
364. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Tarbijakaitse seadus paragrahv 1, punkt 2: (2) Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
365. Kes on tarbija? Tarbijakaitse seaduse tähenduses, ehk siis tuginedes tarbijakaitse seadusele paragrahv 2 ja punkt 1, siis: 1) tarbija ­ füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega;
366. Millised on tarbija põhiõigused? Jällegi, tarbijakaitse seadus, seekord siis paragrahvi 3 kõik punktid: § 3. Tarbija põhiõigused Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.
367. Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused? Kui tuua välja tarbijaitse seaduses olevad üldised nõuded, siis antud seaduse 3 peatükk, 1 jagu paragrahv 9:
§ 9. Üldine nõue (1) Kaup ja teenus peavad vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele võlaõigusseaduses sätestatu kohaselt. (2) Nõuded kauba ja teenuse ohutusele, tootja ja kaupleja sellealased kohustused ning vastutus on sätestatud toote ohutuse seaduses ja teistes õigusaktides. (3) Sihipärasel kasutamisel tarbija elule, tervisele või varale ohtlikuks osutunud kaubast või teenusest teabe saamisel edastab kaupleja selle viivitamata pädevale järelevalveasutusele.
368. Mis on maks? Maks on maksuseadusega riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ilma otsese vastutuseta rahaline kohustus.
369. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis. Küsimuse vastus küsimus 363
370. Mida tähendab töölepingu seaduse eelnõule seatud eesmärk reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tulenev piisav turvalisus? Andke hinnang, kas see eesmärk on saavutatud. Põhjendage oma hinnangut . Minu subjektiivsel hinnangul aitab see seadus eesmärki saavutada, kuid kahtlen kas eesmärk on juba saavutatud, siiski usun, et meie töötav ühiskond liigub sinna poole. Nagu jurist ja USA 37 president Richard Nixon on õelnud: "Muutus võtab alati aega", seega ka selle seadusega, läheb aega enne kui me näeme tulemust.