Sõna Lihtotsing: Water treatment 6 proces Märksõna Piiratud GEOLOOGIA. HÜDROLOOGIA. KLIMATOLOOGIA: Tehnoloogiavesi 42 Joogivesi 80 Vee kvaliteet 246 a) Esitage ühe relevantse raamatu reeglitekohane kirje: J. O. Nriagu, J.S.S. Lakshminarayana . (1989) Aquatic toxicology and water quality management. New York : Wiley 2. (2 P) Leidke TTÜ raamatukogu e ajakirjas Journal of Cellular Biochemistry artikkel "Vitamin D and multiple sclerosis" Esitage: a) e ajakirja otsivahend: Panin A-to-Z : Tallinna Tehnikaülikoolile avatud e-ajakirjad ja e-raamatud otsingusse ajakirja nime, leidsin Journal of Cellular Biochemistry.
(synthesis) AND ((steroids) OR (prostanoids)) Märksõna biokatalüütiline 0 stereokeemiline 0 süntees 186 65 keemiline süntees 225 223 steroidid 12 29 b) Koostada ühe relevantse raamatu kohta bibliokirje. Synthesis and stereochemical studies of some optically active a-azolylpropionic acids of biological intrest. (1974). / ed. H. Gustafsson. Uppsala 1.2 Rahvusvaheline kümnendliigitus UDK. Leia e kataloogist ESTER abil, milline UDK kirjeldab järgmisi ainevaldkondi: a) genoomid 602.6 :519.2 b) spektrofotomeetria 543.422.3 c) orgaaniline süntees 547.057 (047.31) d) komposiitmaterjalid 620.22-419.8 1
märksõna (lihtotsing) vähk 79 440 märksõna saasteained 174 201 (lihtsotsing) märksõna (lihtotsing) mürgid 35 112 Kasutasin vaid lihtotsingust, sest liitotsing ei töötanud JavaScripti puudumisel. Veebikeskkonnast leitud programm paraku aga ei töötanud. UDK- süsteemi tuleks pisut selgitada, sest tundub segane. b) Koosta ühe relevantse raamatu kohta bibliokirje. Bibliokirje koostamiseks loe juhendit. Kasutatud kirjanduse nimestiku koostamine. Raamatu kirje. Vihje: Kõigepealt ava raamatu kirje ESTERis ja vaata, kas real "Autor" on nimi, siis tee kirje näite Raamat 1-3 autorit järgi, juhul kui on üle 3 autori või toimetajad, siis on abiks näide Raamat pealkirja järgi. Kirjetes peavad kõik elemendid olema kindlas järjekorras, nagu juhendis esitatud, samuti ei tohi olla
karistatava teo kirjeldus 2. Objektiivne koosseis (§ 12 II) 1) tegu: 1 tegevus – aktiivne käitumisakt, mingi liigutus 2 tegevusetus – passiivseksjäämine olukorras, kus isikult eeldati mingit tegevust 2) tagajärg – kas on teo või tagajärjedelikt. Teodelikti puhul tagajärge ei kontrolli. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel - conditio sine qua non - põhjuslikkus - objektiivne omistamine- kas lõi õiguslikult relevantse ohu. (adekvaatsusteooria – tegu peab olema tagajärjega adekvaatne. Tegu on tagajärjega põhjuslikus seoses siis, kui selline tegu tavaliselt põhjustab sellise tagajärje) § 12 lg 2 on näitlik loetelu. Objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad veel: subjekt – teo toimepanija. Tavaliselt on igaühekuriteod, kuid on ka selliseid kuritegusid, kus on subjekt eraldi määratletud, nt ametiisik
3 Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Õigus on terviklik nähtus ning seega ei saa alahinanta ühtki tema järgnevat osist, kuigi just normid kujutavad endast õiguse tuuma. Lääneliku õiguse struktuuri kindlad elemendid on: Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks Normide autoriteetne allikas Normide kajastumine inimeste käitumises Norme tagavad organid ja nende töö Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õiguse olulisemate funktsioonidena võib esile tuua:
Reaktsioonikiiruse suurenemine muutustele väliskeskkonnas, ettevõtete paindlikkuse suurenemine. Vajadus pidevaks muutuste jälgimiseks ettevõtte välis- ja sisekeskkonas. Läbimõeldud tegutsemise süsteemi vajadusettevõtte ellujäämise tagamiseks ja kriisisituatsioonide vältimiseks Juhtimissüsteemide keerukamaks muutumine nõuab koordinatsioonisüsteemi ettevõtte sees Informatsiionibuum samaaegsel relevantse (olulise) informatsiooni vajakajäämisel nõuab spetsiaalse infosüsteemi loomist Üldkultuuriline püüdlus inimtegevuse Т.KARMerinevate valdkondade ja teadmiste 7 sünteesiks, integratsiooniks EESMÄRGID MUU JA INFORMATSIOON REEGLID STRATEEGIA JA VASTUTUS-
• Hüpotees: – Esialgne spekulatiivne seisukoht, mis esindab teooriat ning mida on võimalik (mida tuleb) testida – Esitab seose väärtuste vahel, mis peab näitama teooria tõesust • N: kui on nii, siis juhtub naa • Uurimisküsimus määrab töö meetodi • Selgitus, milles seisneb töö uudsus, millest varasemad uurimused on mööda vaadanud? • Lühikokkuvõte töö ülesehitusest Teoreetiline osa • Uurimisküsimuse seisukohalt relevantse kirjanduse ülevaade (olulisemad teooriad ja empiirilised uuringud antud spetsiifilises kontekstis) – s.o. ülevaade valdkonna hetketeadmistest • Eesmärk: – välja tuua lüngad valdkonna teadmistes või – selgitada Sinu töö unikaalset vaatekohta või – teoreetilise raamistiku kujundamine, mis võimaldab testida olemasoleva teadmise paikapidavust • Demonstreerib kursisolekut valdkonnaga Näiteid teooriatest • Mänguteooria
Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt., 2005, lk 19.) Õiguse arengus eristatakse kolme ajaloolist arengujärku: 1. Tavaõigus – õigus kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. 2. Kohtutavaõigus – õiguseks kujunes see osa tavadest, mida kohus tunnistas õiguslikult siduvana ja mida kohus võttis aluseks küsimuste otsustamisel. 3. Riiklik õigus – õigus on käitumisreegel, mida riik õigusena loob või tunnistab.
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
· Juhtumite-ülene analüüs (cross-case analysis) Mitmese uuringu puhul: erinevate juhtumite analüüsi tulemuste võrdlus ja süntees. Tüüpilised etapid analüüsis: · Juhtumi kui terviku "tihe kirjeldamine" (uurimiseesmärgist ja -küsimustest lähtudes) seoste loomine erinevate dimensioonide vahel (tegutsejad, sündmused, protsessid); temaatiline, kronoloogiline. · Valitud analüüsimeetodi rakendamine (näiteks temaatiline analüüs: relevantse materjali koondamine ja kodeerimine, kõrgema tasandi kategooriate arendamine ja seoste, mustrite leidmine nende vahel). (Mitme juhtumi põhjal võrdlused teis(t)e juhtumi(te)ga) · Tulemused: teooria / kontseptuaalsel tasandil, teooria-põhine üldistamine (teadmiste ülekantavus) Juhtumiuuringu eelised ja võimalused: · Luua kompleksset ja terviklikku (kontekstiga arvestavat) süvateadmist uuritava juhtumi kohta.
Astmevaheldus laadi- ja vältevaheldus (3 fonoloogilist väldet) on välja kujunenud tüve rõhulistes esisilpides, s.t pearõhulisel (või sellega struktuurselt võrdses seotud kaasrõhuga silbis); vältega kaasneb ka erinev meloodia. Sufiksiline astmevaheldus on sõltuv rõhust, s.t astmevahelduslikud liited saavad esineda vaid kaasrõhulises silbis; s.t järgsilpide kvantiteedisuhted sõltuvad silbi rõhulisusest. Lingvistiliselt relevantse palatalisatsiooni võimalikkus. Rõhusüsteem tähtsus tänapäeva eesti keeles toimuvate struktuurinihetes ja arengutendentsides, nt rõhu siirdumine esisilbile võõrsõnades (tomat, kotlet, taburet), sõna leksikaalse kuju muutumine rõhumudeliga seoses, nt sümptoom sümptom, kefiir keefir, oktaav oktav. 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid!Kolm rõhulisuse astet: pearõhk, kaasrõhk, rõhutu Pearõhk tavaliselt esisilbil (v
seadusandja tahtest lähtuvat ja kellegi juriidilise kohustuse garanteertud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Subjektiivse õiguse eesmärki silmas pidades on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. Õigus on normatiivne kommunikatsiooni-ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada. Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. On vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisab õiguse ja ühiskonna vahel. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. 8. Positiivne õigus ja õiglus. Üks võimalust õigust määratleda on kehtivate õigusnormide alusel. Õigusnormid loodakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt
° Infovajadused tuletatakse tegeliku süs tee mi ka su tuse logidest. 3. Päringuintervjuu tähtsus infoteenindusprotsessis. Teenindaja suhtlemisoskuse osa selles. Paringuintervjuu e otsingueelne intervjuu vestlus infotootaja ja kliendi vahel, eesmargiga selgitada lugeja infovajadusi ja abistada teda relevantse teabe leidmisel Eesmark teada saada: · Vajatava info iseloom, -tasand, hulk 38 · Tee selle info leidmiseks · Mida kasutaja juba teab · Paringu eesmark (koolitoo, isiklik huvi jms) · Aeg vastuse ootamiseks, teabe leidmiseks · Raha kulutamise voimalus online-otsingule, koopiatele jne
õigusest. Sama loomulik on õigusest arusaam tema subjektiivses tähenduses ehk objektiivsest õigusest õiguse subjektile tulenevast ja kuuluvast käitumismudelist. Kuid nüüdisajal on õiguse traditsioonilistele tahkudele oluline lisada arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteemist. Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis eksisteerib õiguse ja ühiskonna vahel. Rõhutada tuleb seda eeskätt konstitutsiooniõiguse normide tunnetamise kontekstis, sest nende abstraktsuse aste on võrreldes suure osaga ülejäänust õiguskorrast suurem ning seosed õiguse sotsiaalsete dimensioonidega raskemini tabatavad. Arvesse võttes õiguse tänapäevast käsitust,
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See rä...
Eeldusi kontr selles järjestuses nagu kirjas. Kannatanu peab tõendama obj teokooseisu ja õigusvastasuse. Kahju tekitaja peab tõendama õigusvastasust välistavad asjaolud ja deliktivõime puudumist. Ei kehti kõikidel juhtudel, eelkõige nendel juhtudel, kus kahju tekitaja oma aktiivse käitumisega on kahjustanud kannatanu absoluutset kaitstavat õigushüve. Nt A lööb B-d, tekitades kehavigastuse. Hindame, kas kahju tekitaja on toime pannud DÕ-likult relevantse teo, siis õigushüve kahjustamine, kontr põhjuslikku seost ja saame teha õigusvastasuse otsustuse § 1045 lg 1 p 2 järgi. Hindame õv välistavaid asjaolusid, lõpuks kahju tekitaja deliktivõime ja süü. Kahju saab tekitada ka passiivse käitumisega e tegemata jätmisega. Nt A kaevab kraavi, ei tähista seda nõuetekohaselt, B jalutab ja kukub kraavi ning saab kehavigastusi. A müüb B-le tulirelva, millega B laseb maha C
Tänapäevane arusaam õigusest: on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Teisisõnu õigus on normatiivne (siduv) kommunikatsiooni-ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibist a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise relevantse osaga. Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisab õiguse ja ühiskonna vahel. Õigust o ühiskonnas täpselt niipalju, kuipalju seda lõppastmes ütlevad oma käitumise kaudu ja abil ’iguse subjektid – inimesed. Õigus kui normatiivne (siduv) informatsiooni- ja kommunikatsioonimeedium – eelduslikult on indiviidid vabad ja mitteseatud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte
Kuna õigus on ühele osale tegelikkusest antud semantiline, keeleline vorm, siis peab seadusandja väga hästi teadma keelt. ÕIGUSRIKKUMISED EHK DELIKTID 26.11.2013 Õigusrikkumine on lubamatu käitumine, nii ei ole ühiskonnas kokku lepitud. Lubamatu käitumine on seotud õiguslikult relevantse tegevusega. Deliktiks võib nimetada igasugust seadusega õigusvastaseks loetud tegu, mis põhjustab tagajärjena ebaõiglust ning toob kaasa juriidilise vastutuse. Õigusnormidega vastuollu minek. Nende põhjuste uurimisega tegeleb kriminoloogia. Lubaatu käitumine põhjustab ebaõiglust. Õiguse rikkumine on vastuolus õigusega. Õigus peab olema õiglane. Kui seda pole, siis ongi ebaõiglane olukord. See on ebaõiglust kaasa toov lubamatu käitumine
garanteeritud kellegi juriidilise kohustusega. Sisuks võib ka olla õigus nõuda kohustatud subjektilt vastavat käitumist, võimalus pöörduda riigi poole, et saada abi oma subjektiivse õiguse realiseerimiseks. Õigus kui normatiivne (siduv) informatsiooni- ja kommunikatsioonimeedium - eelduslikult on indiviidid vabad ja mitteseatud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte. Õigus haarab endasse kogu inimkäitumise õiguslikult relevantse osa. Õigus ideaalses mõttes: väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. Riiklikult organiseerunud ühiskonnas tuleb käskusid, keeldusid ja õigustusi aktsepteerida vaid siis, kui need on õiglase sisuga. 1
ja õpilane jne. Inimese õigusteadvus sõltub sellest, millisesse gruppi ta kuulub. Tuleb arvesse võtta, millised on selle grupi normid, kuhu ta kuulub. 4. Gruppidevahelise diferentseerimise mõjurid. On vähemalt kolm klassi, mis avaldavad konkreetsetes sotsiaalsetes situatsioonides gruppidevahelisele diferentseerimisele mõju: · Indiviidid peavad teadvustama oma kuuluvust gruppi, kui ühte aspekti oma isiksusest, end subjektiivselt identifitseerima talle relevantse grupiga. Ja kui sooline identiteet teadvustub reeglina automaatselt juba varajases lapsepõlves, siis kuuluvus näiteks sotsiaalsesse klassi ei pruugi lülituda ,,minasse" kogu elu jooksul. Sel juhul ei toimu diferentseerumine ja võrdlemine klassitunnuse järgi (samuti käitumise teiste vormide järgi, mis on seotud klassi identifikatsiooniga · Sotsiaalne olukord peab olema selline, et selles omaksid kohta
võimalust pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseerimiseks. Tänapäevane arusaam õigusest on kui normatiivsest kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käskida õiguse subjekte. Õiguse ülesanne on korra ja julgeoleku loomine inimkäitumises. Õigus tekib ja kujuneb terviklikus ühiskonna kooselus, lähtudes eelkõige sotsiaalsetest seostest, asjaoludest, protsessidest ja ühiselus kujunevatest väärtustest. Ajas pidevalt ümberkujuneva eluruum, elukeskkonna
allikate kohta. (Rosentau 2004, lk 27). Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt. , 2005, lk 19.) Vastus küsimusele on lisatud konspektist - Kruuser, A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn Õiguse spetsiifilised tunnused: Õigus on käitumisreeglite (normide kogum); Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on
Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt., 2005, lk 19.) Õiguse arengus eristatakse kolme ajaloolist arengujärku: 1. Tavaõigus õigus kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. 2. Kohtutavaõigus õiguseks kujunes see osa tavadest, mida kohus tunnistas õiguslikult siduvana ja mida kohus võttis aluseks küsimuste otsustamisel. 3. Riiklik õigus õigus on käitumisreegel, mida riik õigusena loob või tunnistab.