Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Tee annetus täna Sulge
Add link

Õiguse üldteooria (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on teadus kui selline?
  • Kui süstemaatiline tervik seosed suhe tervikuga Annab ülevaade õiguskorrast 3 Mõistmine 2 tasand normi seletamine miks tuleb mõista normi nii või naa?
  • Miks on lahendus just selline?
  • Milline peab olema õiglane õigus?
  • Midagi teada saanud?
  • Kellele omistatakse õigussubjektsust kas ka lastele?
  • Millises ulatuses on selline uus õigus õiglane?
  • Midagi enamat Kust neid väärtuseid leida?
  • Millele tugineda?
  • Mille põhjal me väärtusotsustuse langetame?
  • Kust tulenevad väärtusmastaabid kui objektiivne õigus selleks mingit pidet ei anna?
  • Kust tulevad väärtusmastaabid siis kui objektiivne õigus ei ole ise selleks küllaltki selge?
  • Millestki väikesest kuid ulatuvad kaughorisondini välja n perekond EL jne?
  • Mis tegelikult juhtus?
  • Kust on eestikeelseid oskussõnu saadud?
  • Kuidas jõuti sobiva sõnani?
  • Mida see tähendab?
  • Mis on printsiibid?
  • Kuid kaudselt elab vastavate õigusnormide kvaliteet edasi?
  • Kus me oleme praegu ja miks me soovime midagi muuta?
  • Kus me soovime olla?
  • Mis on võimalikud mõjud?
  • Mis eesmärki teenib norm mis on selle mõte?
Vasakule Paremale
Õiguse üldteooria #1 Õiguse üldteooria #2 Õiguse üldteooria #3 Õiguse üldteooria #4 Õiguse üldteooria #5 Õiguse üldteooria #6 Õiguse üldteooria #7 Õiguse üldteooria #8 Õiguse üldteooria #9 Õiguse üldteooria #10 Õiguse üldteooria #11 Õiguse üldteooria #12 Õiguse üldteooria #13 Õiguse üldteooria #14 Õiguse üldteooria #15 Õiguse üldteooria #16 Õiguse üldteooria #17 Õiguse üldteooria #18 Õiguse üldteooria #19 Õiguse üldteooria #20 Õiguse üldteooria #21 Õiguse üldteooria #22 Õiguse üldteooria #23 Õiguse üldteooria #24 Õiguse üldteooria #25 Õiguse üldteooria #26 Õiguse üldteooria #27 Õiguse üldteooria #28 Õiguse üldteooria #29 Õiguse üldteooria #30 Õiguse üldteooria #31 Õiguse üldteooria #32 Õiguse üldteooria #33 Õiguse üldteooria #34 Õiguse üldteooria #35 Õiguse üldteooria #36 Õiguse üldteooria #37 Õiguse üldteooria #38 Õiguse üldteooria #39 Õiguse üldteooria #40 Õiguse üldteooria #41 Õiguse üldteooria #42 Õiguse üldteooria #43 Õiguse üldteooria #44 Õiguse üldteooria #45 Õiguse üldteooria #46 Õiguse üldteooria #47 Õiguse üldteooria #48 Õiguse üldteooria #49 Õiguse üldteooria #50 Õiguse üldteooria #51 Õiguse üldteooria #52 Õiguse üldteooria #53 Õiguse üldteooria #54 Õiguse üldteooria #55 Õiguse üldteooria #56 Õiguse üldteooria #57 Õiguse üldteooria #58 Õiguse üldteooria #59 Õiguse üldteooria #60 Õiguse üldteooria #61 Õiguse üldteooria #62 Õiguse üldteooria #63 Õiguse üldteooria #64 Õiguse üldteooria #65 Õiguse üldteooria #66 Õiguse üldteooria #67 Õiguse üldteooria #68 Õiguse üldteooria #69 Õiguse üldteooria #70 Õiguse üldteooria #71 Õiguse üldteooria #72 Õiguse üldteooria #73 Õiguse üldteooria #74 Õiguse üldteooria #75 Õiguse üldteooria #76 Õiguse üldteooria #77 Õiguse üldteooria #78 Õiguse üldteooria #79 Õiguse üldteooria #80 Õiguse üldteooria #81 Õiguse üldteooria #82 Õiguse üldteooria #83 Õiguse üldteooria #84 Õiguse üldteooria #85 Õiguse üldteooria #86 Õiguse üldteooria #87 Õiguse üldteooria #88 Õiguse üldteooria #89 Õiguse üldteooria #90 Õiguse üldteooria #91 Õiguse üldteooria #92 Õiguse üldteooria #93 Õiguse üldteooria #94 Õiguse üldteooria #95
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 95 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 417 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor floresita Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

46
odt

Õiguse üldteooria õppematerjal

( teadasaamine olnust). Õppides tundma erinevas ajas ja ruumis kehtinud õ-st tekib võimalus näha alternatiivseid võimalusi. Võrdlemine õ-s on ajaloo osa. , kuulub õ mõistmise juurde. Õ puutub kokku õ tekstidega alates ajast, kui on ilmusid need tekstid. 1.2.4.Õiguse dogmaatika ehk jurisprudentsÕiguse teooria. Nimetatakse ka dogmaatiliseks õigusteaduseks või praktiliseks õigusteaduseks. Analüüsib objektiivset õigust, kehtivaid õigusnorme. Temaga üsna lähedane on võrdlev õigusteadus. Sellegi huviobjektiks on süsteemi saadus ehk norm ja esmaseks ülesandeks on teiste õigussüsteemi struktuuride ja neis jõustunud normide sisu selgitamine. See aitab kaasa oma õiguskorra mõistmisel. Õiguse dogmaatika on vanim õigusteadus, annab vastuse küsimusele kehtiva õiguse sisu kohta. Tegeleb õigusnormide tõlgendamise (sisu selgitamise) ja süstematiseerimisega I.3. Multi Level Approach moodsas Õmõtlemises Õmõtlemisel võivad olla ja tegelikult ongi erinevad tasemed

Õiguse alused
80
doc

Õiguse sotsioloogia

Ta tekib ja muutub algselt nähtamatult ja ebateadlikult nagu keel ja tavad. Alles ühiskonna hilisematel etappidel muutub riikliku seadusandluse protsess teadlikumaks, mille käigus lihtsustub seaduste elluviimine, ebatäpsuste kõrvaldamine ja seaduste muutuvatele oludele kohandamine. Veel arenenumates staadiumides diferentseerub ühiskond elukutsete kaupa. Tekib juristkond ja koos sellega õigusteadus, mis siis areneb edasi kui õigustloov jõud. Õiguse teadvustamata olemus ja muutumine! Realistlik koolkond Rudolf von Ihering (1818-1892). o ,,õigus on inimliku eesmärgi ja arvestuse alusel tehtud töö" ja ,,inimühiskonna vastavate elamistingimuste praktiline realiseerimine" o Õiguse ajaloo ülesandeks on seega ajalooliste faktide seletamine: ,,mis on selle põhjuseks, et õigus oma vastaval astmel omab vastavat vormi: 1)sisemised

Õigus
36
doc

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

· Õiguse ajalugu ja õiguse sotsioloogia 1. õiguse ajalugu uurib õiguse ajaloolist arengut. Ta on oma olemuses ainulaadne, konkreetne. 2. õiguse sotsioloogia keskendub mitte kronoloogilise järjepidevusele, vaid erinevate seaduspärasuste väljaselgitamisele. Ühiskonna areng toimub konkreetsete seaduste ja reeglite järgi. Oluline on seaduspärauste tunnetamine. · Võrdlev õigusteadus ja õiguse sotsioloogia 1. võrdlev õigusteadus viib õiguse sotsioloogia rahvusvahelisele dimensioonile, kus mingi nähtuse uurimine väljub ühe konkreetse ühiskonna raamidest ja toimub nähtuste kõrvutamine erinevate õigussüsteemide vaheliselt. Suunad õiguses: · Õiguse ideaalne tasand ­ keskendutakse õiglusele. Sellega tegeleb õiguse filosoofia. · Keskendutakse õigusnormile. Sellega tegeleb õigusdogmaatika. 1

Õigus
33
docx

Õiguse üldteooria konspekt

mõttekusest ­ esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksistentsiaalsete vapustustega (nt surm, Ukraina kriis jne) ÕIGUSE EKSISTEERIMISVIIS 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis Õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Kõige noorem õigusteadus Loodusteadlased õigusteadust õigeks teaduseks ei pea, kuna pole võimalik oma uurimistulemusi esitada täpselt, formaliseeritult. Erandiks on õiguse sotsioloogia, siin on kvantitatiivsed meetodid. Sotsioloogia tunnetusesemeks on inimühiskond. Näiteks tapmiste uurimine. Proovime uurida, mis tekitab ühiskonnas pingeid, mis põhjustab tapmiste arvu kasvu. 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis Õiguse ajaloo esemeks on varasemate ajalooliste etappide õiguskorrad.

Õiguse üldteooria
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu

Õigus
83
doc

Õiguse sotsioloogia

3. Teha kindlaks selle õigusnormi mõju ühiskondlikkus elus 4. Püstitada hüpotees konkreetse sotsiaalse reaktsiooni põhjuste kohta- hüpotees on teaduslik väide ja hakkame seda kontrollima (miks osutus efektiivseks, miks mitte)- miks ühiskond reageeris ühel või teisel viisil 5. Selle hüpoteesi kontrollimise kaudu teadvustatakse ühiskonnas valitsevaid õiguslikke seaduspärasusi. Kuidas või millises suunas peaks õigusteadus edasi liikuma. =>kui sellise uuringu tulemused näitavad meile, et see reguleerib häireteta neid suhteid, mille loomiseks oli loodud, siis on norm efektiivne Õigussotsioloogial on kaks poolt: Pole kokku langevad, vaid täiendavad teineteist. 1. Teoreetiline ­ Tegeleb faktide üldistamisega, sotsiaalsete reeglipärasuste uurimistega, uurimis- hüpoteeside püstitamisega (nendes hüpoteesides tulenevad reeglina uued hüpoteesid, mida on tarvis empiiriliste uuringute käigus kas

Õiguse sotsioloogia
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

just viimase ülesandeks on lähtudes teatavatest reaalsuse (objektiivse) nähtustest ning protsessidest neid liigitada ja kirjeldada, aga samuti nende tekke- ja arengulugu modelleerida. § 2. ÕIGUSTEADUS JA ÕIGUSTEOORIA Õigusteadus (jurisprudents) ja õigusteooria kuuluvad sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste alarühma. Seejuures on nad: 1) poliitilised, 2) nii üldistavad kui ka rakenduslikud, 3) nii ühtsed kui ka diferentseeritud. Poliitilised on õigusteadus, õigusteooria ning praktiline jurisprudents seetõttu, et kuuluvad sotsiaalteaduste sellesse rühma, mis uurivad poliitilisi suhteid ühiskonnas (ühiskonna poliitilist organisatsiooni). Üldistavad kui ka rakenduslikud on nad seetõttu, et kujunevad ja arenevad valdavalt sotsiaalse praktika, st riigi organiseerimistegevuse ning õigusliku reguleerimise mõjul, üldistades saadud kogemusi ning andes üldistuste pinnalt praktikale tagasi teaduslikult põhjendatud lahendeid.

Õigus
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus



Lisainfo

Konspekt hr Naritsa eksamiks.

Märksõnad

Mõisted

süsteemse, õiguse topeltloomusest, laias laastus, sõjakoledused, otsustus, demokraatia väljendus, diskursus, süsteemse, õigusteaduse ülesanne, kontinentaal, erinevad ained, juristid, õigusteaduse ülesanne, igas küsimuses, õigusteadus, õigusteadus, konkreetse kaasusega, engisch, normist, õigusfilosoofia, filosofeerimisel, õigusfilosoofia, inimese mõttekusest, lisaks eelmainituile, sellele küsimusele, õiguse sotsioloogia, õigussotsioloogial, sotsioloogia tunnetusesemeks, spetsiifiline ülesanne, õigusajalugu, geneetiline funktsioon, õiguse ajaloolastel, õiguspraktika, õigusemõtlemine, level 4, sellel muutusel, teisisõnu õigus, kontinentaal, keerukaks, kolmandaks, level 3, level 4, level 5, sellisel vahetegemisel, kesksed mõisted, olend, õigusobjektiks, bioloogiline olend, inimese seisund, õiguses vaadatuna, õigussubjektide, asjad puhul, energia puhul, faktiline eluruum, õiguslik koguruum, väiksem ruumimõiste, poolte vahel, kaasaegne õigus, millises ulatuses, nõupidamiste tulemusel, egalitaarsuse põhimõte, eraldab avalikku, õiglus, inimlik õigus, skolastikud, vürst, mandril, õiglusväärtuse mõiste, ristivastupidist, puffendorf, thomasius, leibnitz, wolff, õpetuses riigist, konstitutsionaalne demokraatia, dialektisilne materialism, tahe, eestlastest artus, kõikidele posistivistidele, peamine põhjus, lähtealus, seadusele mittejärgimine, õigusfilosoofilis, informatsiooniõigus vahendid, planeerimisinstrumendid, tööstusel, iseregulatsiooni instrumendid, iseregulatsiooni instrument, uus kvaliteet, täiendavad avalik, infoühiskond, nüüdisaegsele kommunikatsioonile, ariklis, objektiks, õigussotsioloogia uurimisobjekt, õigusajaloo uurimisobjekt, diskursiteooriast lähtuvalt, väärtusjurisprudents, jurisprudents, põhiõigustega seoses, lahusvõimude süsteemis, õigusriigi tingimustes, tõlgendused, otsustamis, riigikohus, valitsevat väärtushinnangut, väärtushinnangud, põhiseadus, subsumeerimine, õiguse kategooriateks, kategooriad, üldistatud, kehtiv õigus, konkretiseerimise käigus, normi tekst, objektiivses õiguses, abstraktsed mõisted, transformatsiooni mõiste, teatud situatsioonis, elimineerimine, kollisioonide lahendamine, teatud mõttes, toopilisel meetodil, topoid, toopiline topoi, kontinentaal, pawlovski järgi, normatiivne funktsioon, dogmaatiline seos, õiguslik seos, parandamise, planeerimisfunktsioon, teisisõnu, argumentatsiooni, realiseerimine, transformatsioonide juures, juriidiline argumenteerimine, kontinentaal, juriidiline argumentatsioon, sisuline külg, juriidiline argumentatsioon, õigusteadus, kapitalismis, kommunitarismi vormid, sellisel inimesepildil, liberaal, vastavate normide, aju, tingituna, tõlgendamisel, erivahendiks, õigustekst, vahenditeks, sotsiolingvistika, mistahes õigusakt, juriidiline oskuskeel, objektiveeritud, keelelis, kirjapandud õiguskeel, hädavajalik, mandrieuroopalikus õiguskultuuris, allkeel, mitmes riigis, õpetus õigusest, õigusega seoses, grammatiline tõlgendamine, leksikaalse tõlgendamise, ebaselgus, võõrkeelne õigus, semantiline ebamäärasus, semantiline lahtisus, õigusnormina ise, mitmetähenduslikkus, paronüümia, paronüümide tähendused, polüseemia, opalek, keele abil, keeleaktiteooriast lähtuvalt, tuletamine, liide, kriminaalkohtu, oskussõnu, karlsoni, saj alguses, vastuliikumine, keelekorraldusliikumine, õigekeelsussõnarmt, sõnasarjad, reaalse kõneleja, igapäevakeelele, igapäevakeele kasutamisel, mitteverbaalsed vahendid, erialakeel, ehtne erialakeel, võhik, teisalt, dogmaatikal, õiguse rakendamiseks, kohtunikud, paratamatuseks, õigusdogmaatika, printsiipide tähtsus, printsiipide tähtsust, eelistus, printsiipide rakendamisel, praktiline funktsioon, õigusprintsiip, vertikaalne struktuur, õiguslikust vaatepunktist, õigusdogmaatika, just mõistelis, õigusteaduses, korrastav roll, kaasa mandri, lähedane, sellegi huviobjektiks, asendamisest, süstematiseerida, õigusdogmaatika, õigusega, aluspõhimõtted, aluspõhimõtete tunnetamisel, kultuurikontekstiga arvestamine, põhiseaduse preambul, aluspõhimõtted, aluspõhimõtted, täiesti selge, tegevusele, õma, õma, andke õma, kasutage õma, ressursid, rakendus, fiskaal, lähenemine asjale, parlamendi mõõdupuuks, manderkerni raport, seaduslikkus, õiguskindlus, vastand, sobivus, proportsionaalsus, regulatsioon, avatus, probleemi määratlemine, oluline erinevus, eesmärgid vtk, vtk, konkreetsed, kontinentaal, ius scriptum, tabu, õiguse idee, õiguslik garanteeritus, õiglus, õiguse idee, normatiivne reguleerimine, prognoosimise võimalust, eritunnus, avalikul sunnil, õiguspositivism, keskendumine kehtivale, paljuski, vastavadloomuõigusele, common law, jurispudents, judikatuur, doktriin, rahvusvahelises õiguses, seadlus, dekreete, seadlus, erakorralisi dekreete, dekreetseadus, hädadekreet, asendab seadust, ainsana, hüpotees, dispositsioon, sanktsioon, juriidiline fakt, juriidiline tegevus, juriidilised toimingud, tehingud, õiguslik kontinuiteet, proportsionaalsuse printsiip, autonoomne kohustus, tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm, õigusnorm, osaliselt määratletud, õigussuhe, subjektiivne õigus, õigusnorm õigusaktis, ainuüksi legislatiivaktid, seaduseandja, õigustloovad aktid, põhiseaduslikkuse järelevalve, veel keerulisem, õiguse tekstil, teleoloogiline tõlgendamine, objektiiv, eluvaldkonna struktuur, ajalooline tõlgendamine, süstemaatiline tõlgendamine, niisugune olukord, õiguse analoogia, kollisioon, i aste, kolmandate mõju, õigusakti struktuur, õiguse süsteem, õigusharud, prejudikaatide liigid, inkorporeerimine, haldusakt, juriidiline motivatsioon, faktiline motivatsioon, vabariikluse printsiip, unitaarriikluse printsiip, õiguse idee, õiguse realiseerimine, subsumeerimisel, seadusandja, sobiva õn, vastava õn, õiguse rakendamise, õigussuhted, intentio auctoris, tõlgendusteoorias, intentio operis, õigsuse kriteeriumiks, juriidilistes tõlgendusteooriates, intentio lectoris, juriidiliselt, õigusnorm, õiguslikus mõttes, faktiliselt

Meedia

Kommentaarid (4)

minuasi123 profiilipilt
minuasi123: Tere, tundub et see aitab mul edukalt ja oluliselt paremini eksamiks valmistuda. Tänud
15:58 11-11-2017
Emman profiilipilt
Emman: Suur tänu!Igati abiks õppimisel!
08:26 15-09-2017
juurajuura profiilipilt
juura juura: v hea
23:04 20-01-2018





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun