( teadasaamine olnust). Õppides tundma erinevas ajas ja ruumis kehtinud õ-st tekib võimalus näha alternatiivseid võimalusi. Võrdlemine õ-s on ajaloo osa. , kuulub õ mõistmise juurde. Õ puutub kokku õ tekstidega alates ajast, kui on ilmusid need tekstid. 1.2.4.Õiguse dogmaatika ehk jurisprudentsÕiguse teooria. Nimetatakse ka dogmaatiliseks õigusteaduseks või praktiliseks õigusteaduseks. Analüüsib objektiivset õigust, kehtivaid õigusnorme. Temaga üsna lähedane on võrdlev õigusteadus. Sellegi huviobjektiks on süsteemi saadus ehk norm ja esmaseks ülesandeks on teiste õigussüsteemi struktuuride ja neis jõustunud normide sisu selgitamine. See aitab kaasa oma õiguskorra mõistmisel. Õiguse dogmaatika on vanim õigusteadus, annab vastuse küsimusele kehtiva õiguse sisu kohta. Tegeleb õigusnormide tõlgendamise (sisu selgitamise) ja süstematiseerimisega I.3. Multi Level Approach moodsas Õmõtlemises Õmõtlemisel võivad olla ja tegelikult ongi erinevad tasemed
Ta tekib ja muutub algselt nähtamatult ja ebateadlikult nagu keel ja tavad. Alles ühiskonna hilisematel etappidel muutub riikliku seadusandluse protsess teadlikumaks, mille käigus lihtsustub seaduste elluviimine, ebatäpsuste kõrvaldamine ja seaduste muutuvatele oludele kohandamine. Veel arenenumates staadiumides diferentseerub ühiskond elukutsete kaupa. Tekib juristkond ja koos sellega õigusteadus, mis siis areneb edasi kui õigustloov jõud. Õiguse teadvustamata olemus ja muutumine! Realistlik koolkond Rudolf von Ihering (1818-1892). o ,,õigus on inimliku eesmärgi ja arvestuse alusel tehtud töö" ja ,,inimühiskonna vastavate elamistingimuste praktiline realiseerimine" o Õiguse ajaloo ülesandeks on seega ajalooliste faktide seletamine: ,,mis on selle põhjuseks, et õigus oma vastaval astmel omab vastavat vormi: 1)sisemised
· Õiguse ajalugu ja õiguse sotsioloogia 1. õiguse ajalugu uurib õiguse ajaloolist arengut. Ta on oma olemuses ainulaadne, konkreetne. 2. õiguse sotsioloogia keskendub mitte kronoloogilise järjepidevusele, vaid erinevate seaduspärasuste väljaselgitamisele. Ühiskonna areng toimub konkreetsete seaduste ja reeglite järgi. Oluline on seaduspärauste tunnetamine. · Võrdlev õigusteadus ja õiguse sotsioloogia 1. võrdlev õigusteadus viib õiguse sotsioloogia rahvusvahelisele dimensioonile, kus mingi nähtuse uurimine väljub ühe konkreetse ühiskonna raamidest ja toimub nähtuste kõrvutamine erinevate õigussüsteemide vaheliselt. Suunad õiguses: · Õiguse ideaalne tasand keskendutakse õiglusele. Sellega tegeleb õiguse filosoofia. · Keskendutakse õigusnormile. Sellega tegeleb õigusdogmaatika. 1
mõttekusest esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksistentsiaalsete vapustustega (nt surm, Ukraina kriis jne) ÕIGUSE EKSISTEERIMISVIIS 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis Õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Kõige noorem õigusteadus Loodusteadlased õigusteadust õigeks teaduseks ei pea, kuna pole võimalik oma uurimistulemusi esitada täpselt, formaliseeritult. Erandiks on õiguse sotsioloogia, siin on kvantitatiivsed meetodid. Sotsioloogia tunnetusesemeks on inimühiskond. Näiteks tapmiste uurimine. Proovime uurida, mis tekitab ühiskonnas pingeid, mis põhjustab tapmiste arvu kasvu. 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis Õiguse ajaloo esemeks on varasemate ajalooliste etappide õiguskorrad.
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu
3. Teha kindlaks selle õigusnormi mõju ühiskondlikkus elus 4. Püstitada hüpotees konkreetse sotsiaalse reaktsiooni põhjuste kohta- hüpotees on teaduslik väide ja hakkame seda kontrollima (miks osutus efektiivseks, miks mitte)- miks ühiskond reageeris ühel või teisel viisil 5. Selle hüpoteesi kontrollimise kaudu teadvustatakse ühiskonnas valitsevaid õiguslikke seaduspärasusi. Kuidas või millises suunas peaks õigusteadus edasi liikuma. =>kui sellise uuringu tulemused näitavad meile, et see reguleerib häireteta neid suhteid, mille loomiseks oli loodud, siis on norm efektiivne Õigussotsioloogial on kaks poolt: Pole kokku langevad, vaid täiendavad teineteist. 1. Teoreetiline Tegeleb faktide üldistamisega, sotsiaalsete reeglipärasuste uurimistega, uurimis- hüpoteeside püstitamisega (nendes hüpoteesides tulenevad reeglina uued hüpoteesid, mida on tarvis empiiriliste uuringute käigus kas
just viimase ülesandeks on lähtudes teatavatest reaalsuse (objektiivse) nähtustest ning protsessidest neid liigitada ja kirjeldada, aga samuti nende tekke- ja arengulugu modelleerida. § 2. ÕIGUSTEADUS JA ÕIGUSTEOORIA Õigusteadus (jurisprudents) ja õigusteooria kuuluvad sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste alarühma. Seejuures on nad: 1) poliitilised, 2) nii üldistavad kui ka rakenduslikud, 3) nii ühtsed kui ka diferentseeritud. Poliitilised on õigusteadus, õigusteooria ning praktiline jurisprudents seetõttu, et kuuluvad sotsiaalteaduste sellesse rühma, mis uurivad poliitilisi suhteid ühiskonnas (ühiskonna poliitilist organisatsiooni). Üldistavad kui ka rakenduslikud on nad seetõttu, et kujunevad ja arenevad valdavalt sotsiaalse praktika, st riigi organiseerimistegevuse ning õigusliku reguleerimise mõjul, üldistades saadud kogemusi ning andes üldistuste pinnalt praktikale tagasi teaduslikult põhjendatud lahendeid.
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Kõik kommentaarid