2.2.3 KLIENDITEENINDAJA PÄDEVUSALA SPETSIFIKATSIOON 7 2.2.4 KLIENDI PÄDEVUSALA SPETSIFIKATSIOON 10 2.3 FUNKTSIONAALNE VAADE 14 2.3.1 FUNKTSIONAALSETE ALLSÜSTEEMIDE NIMEKIRI 14 2.3.2 FILMIDE FUNKTSIONAALSE ALLSÜSTEEMI SPETSIFIKATSIOON 14 2.3.3 KLIENTIDE FUNKTSIONAALSE ALLSÜSTEEMI SPETSIFIKATSIOON 17 2.4 PÕHIOBJEKTIDE (ANDMEKOGUDE, REGISTRITE) VAADE 21 2.4.1 REGISTRITE NIMIKIRI 21 2.4.2 FILMIDE REGISTER 21 2.4.3 PILETITE REGISTER 23 2.4.4 ISIKUTE REGISTER 25 2.4.5 VAPIDE REGISTER 26 2.4.6 KLASSIFIKAATORITE REGISTER 28 3
Andmete salvestamine ja kättesaadavus Internetis oleks lihtsam; Annab täiendavaid andmete haldamise vahendeid, näiteks kohandatud metaandmete loomise kogud ja edendamise andmekogud; Integreeritud andmebaas, mis võimaldab päringuid ja kasutajatel tutvuda andmetega. Kasutaja funktsioonid: DataPortals.org asendab paljusid avatud andme ja kaubanduslikke andmebaase; Teatamise vahendid annavad teavet lisatud või uuendatud andmekogude avaldamisest; Integreeritud andmeid on võimalik kasutada otse portaalis, sageli kinnistades teistel veebilehtedel, suhtlemist andmekogude vahel ja ligipääsu hinnangutele, aruteludele ja kirjastaja tagasiside kanalitele. 3. Milliseid teenuseid või äppe on antud portaali kaudu kättesaadavaid andmeid kasutades loodud? Lääne-Austraalia valitsue loodud SLIP - jagatud asukoha informatsiooni Platform
27. Kus/kellele on ISKE kohustulik, too näiteid. väiksem. ISKE on kohustuslik riigi ja kohaliku 10. Mis on infovarad? Mis on varad? 19. Mis on SWOT, selgitus ja skeem omavalitsuse andmekogude pidamisel SWOT analüüs on võimalus kaardistada firma kasutatavate infosüsteemide ning nendega Varad on väärtused, mis võivad kaduda ohtude tugevused (strengths), nõrkused (weaks), seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. toimel. võimalused (opportunities), ohud (threats)
Kai Seen AMETIJUHEND Juhatuse esimees 12.02.2013 1.ÜLDANMED 1.1. Ametinimetus Sekretär 1.2. Alluvus Direktorile 1.3. Asendaja Raamatupidaja 1.4. Keda asendab Andmesisestajat 2. AMETIKOHA EESMÄRK Sekretäri ametikoha eesmärk asjaajamise korraldamine, klientide teenindamine, andmekogude pidamine ning arhiivitöö korraldamine. 3. PÕHIKOHUSTUSED 3.1. Dokumentatsiooni korraldamine. 3.2. Dokumentide skaneerimine. 3.3. Telefonile vastamine ja kõnede suunamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine. 3.4. Tirjade postitamine. 3.5. Töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes. 3.6. Külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded. 3.7. Vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine. 3.8. Edastab ameti töötajatele juhatuse informatsiooni. 4
tagab ID-kaardi baastarkvara kasutajatoe teenuse kasutajale (www.id.ee); tagab toe arendajatele. 28. Millega tegeleb RISO Vastab ID kaardi arengu eest. Seadusandlus, millega määratakse PKI (PKI ehk avaliku võtme infrastruktuur võimaldab turvaliselt digitaalselt autentida ja allkirjastada) teenustele kvaliteedi- ja usaldusnõuded. Sellega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond (RISO). Riigiinfosüsteemid: - Andmekogude pidamise ja kasutamise õiguslike aluste ajakohastamine. - Andmekogude riikliku registripidamise põhimääruse kooskõlla viimine andmekogude pidamist tagavate süsteemidemäärustega. - Välja töötada infopoliitikapõhialustest lähtuv tegevuskava. 29. Mis on PKI PKI ehk avaliku võtme infrastruktuur. Avaliku võtme infrastruktuur Digitaalsete sertifikaatide, sertifitseerimiskeskuste ja teiste
10. NÕUDED: Raamatupidaja assistendil peaks olema erialane haridus raamatupidamise alal. Väga hea oskus juhinduda vajalikes seadustes. Töökogemus vähemalt 2 aastat. Arvuti kasutamise oskus, lisaks tulevad kasuks vajalike andmekogude, raamatupidamisprogrammide, bürootehnika ja tabeltöötlusprogrammide kasutamise oskus. Hea töövõime, stabiilselt töötada ka pingeolukorradades. Suur kohusetunne, iseseisev vastutusvõime oma töökohustuste ees, seejuures hästi ja tulemuslikult.
ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, inglise k. Federal Office for Information Security) avaldatav infoturbe standard IT Baseline Protection Manual (saksa k. IT- Grundschutz). ISKE rakendamise eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infosüsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. ISKEt saavad kasutada ka äriettevõtted oma IT varadele turvalisuse tagamiseks. ISKE rakendusjuhendi esimene versioon valmis 2003. aasta oktoobrikuus. ETALONTURBE TÄIENDATAVUS Süsteemi ISKE täiendatud kuju ilmub uue versioonina kord aastas, sõltuvalt allikmaterjali uute versioonide avaldamisest. Iga järgmine versioon võib sisaldada
konventsiooniga (nt. Arhusi, Berni, Ramsar jt.), siis tuleb riiklikul tasandil täita ka lepingutest tulenevaid kohustusi, millest ühe osa moodustab regulaarne ja planeeritud keskkonnaseire. Eestis on keskkonnaseisundit iseloomustav andmestik koondatud ühte põhiregistrisse (Keskkonnaregister), mis seostab kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning võimaldab neid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi [1]. Keskkonnaregistri eesmärgiks on keskkonnaalaste seireandmete ja andmekogude (kalanduse infosüsteem, keskkonnalubade register, metsanduse infosüsteem) avalikuks tegemine. Eesti keskkonnaregistri andmeid hoitakse, täiendatakse ja väljastatakse andmebaasi EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem www.eelis.ee) kaudu. Kõigil huvilistel on seal võimalik tutvuda kaitsealuste alade ja üksikobjektide andmetega (va. kaitsealuste liikide elupaigad, mille kohta andmeid ei avalikustata) [1, 2]. Keskkonnaregistris sisalduvate andmete osas esineb siiski veel mitmeid puudusi
ja juhiste ning dokumendihaldusnõukogu otsuste rakendamiseks. 27. Mis on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ja mida see teeb? Amet teostab riigi infosüsteemi valdkonnas seadusega sätestatud ülesannete ulatuses riigi poliitika ja arengukavade elluviimist, juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide turvameetmete alalise rakendamise üle ja järelvalvet andmekogude kasutuselevõtmise ja andmekogude haldamise vastavuse üle seadustele, teistele õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele. Samuti arendab amet riigi infosüsteemi kindlustavaid süsteeme ja koordineerib asutustevahelisi riigi infosüsteemi arendamise projekte. 28. Mis on RIHA? Riigi infosüsteemi haldussüsteem Riigi infosüsteemi terviklik kaardistus, halduse töövahend. 29. Mis on RIHA eesmärk? Riigi infosüsteemi haldussüsteemi eesmärk on riigi infosüsteemi haldamise
juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. seadus sätestab: 1) avalikule teabele juurdepääsu ja selle taaskasutamise tingimused, korra ja viisid ning teabele juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused; 2) piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas; 3) andmekogude asutamise ja haldamise alused ning järelevalve andmekogude haldamise üle;4) teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve teostamise korra. Isikuandmete kaitse seadus- eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seadus sätestab: 1) isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; 2) isikuandmete töötlemise riikliku
Ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud soovitused privaatsuse ja andmete ebaseadusliku leviku kaitseks olid ühed esimestest regulatsioonidest. Kuid tänaseks on need oma aktuaalsuse seoses direktiivi 95/46/EÜ vastuvõtmisega praktiliselt kaotanud. Eesti Vabariik on suhteliselt noore andmekaitse traditsiooniga riik. 12. juuni 1996 ja 12. märts 1997 võeti vastu isikuandmete kaitse seadus ( IKS) ning andmekogude seadus ( AKS), mis sätestasid andmete töötlemise tingimused sh andmete klassifikatsiooni ning juurdepääsupiirangud tagamaks Eesti Vabariigi põhiseaduses (paragrahvides 26, 19 jt) sätestatud privaatsuse kaitse. 15.november 2000 vastuvõetud avaliku teabe seadus (AvTS) sätestab andmete avalikustamise korra ja piirangud, et tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 44 sätestatud infovabadus. Mastaapsed muudatused Eesti Vabariigi andmekaitsealastes regulatsioonides jõustusid 01.01
3. Infoturbe intsident infosüsteemiga seotud sündmus, mis põhjustas majanduslikku või moraalset kahju ettevõttele. 4. Profülaktilised turvameetmed profülaktilised turvameetmed võimaldavad ennetada turvarikkeid: nt sulgeda turvaauke; ära hoida ründeid, hõlbsustada objekti taastet jne. VIIES LOENG 1. ISKE infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem loodud seadusega reguleeritavate andmekogude pidamisel kasutatvate infosüsteemide ja nendega seotud infovarade turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks. Süsteem ISKE pakub kolme turbeastet: madalat (L), keskmist (M) ja kõrget (H) ning meetmestik on ehitatud kihilisena, nii et keskmine aste saadakse teatud meetmete lisamise teel madala astme omadele ja kõrge aste saadakse teatud meetmete lisamise teel keskastme omadele.
8.3. Varasem sekretäritöö kogemus 2 aastat 8.4. Algteadmised arhiivindusest 8.5. Asjaajamise põhialuste tundmine 8.6. Etiketi nõuete tundmine 9. OSKUSED Keeled 9.1. Eesti keele oskus kõrgtasemel, 9.2. Vene keele oskus suhtlemise tasemel 9.3. Soome keele oskus kõrgtasemel Arvutikasutamise oskus: 9.4 Tabel- ja tekstitöötlusprogrammiga; 9.5 Oskus töötada internetis; 9.6 Kiire trüki- ja kujundusoskus; 9.7 Andmekogude ja bürootehnika kasutamine Koostaja: Tutvunud: Laura Roos 13.05.2009 Kätlin Kuznetsov Sekretär 13.05.2009
lahendada. TEHNOLOOGIAGA SEOTUD TRENDID Võimalused Ohud IT lahenduste levik – pakub lahendusi ja võimalusi Võrgustumine, suured andmehulgad (asjade võrgustumine, erinevates valdkondades: energiatehnoloogiate pilveraalinduse kasv, majade ja linnade muutumine arendamisel, paindlike töövõimaluste loomisel, „nutikateks, suurte andmekogude ehk „big data“ kasv, valitsemisvormide tõhustamisel, uute ärialade leidmisel. isikuandmete kui uue varaklassi teke) – toob endaga kaasa palju turvalisuseriske. Seadusloome mahajäämusest tulenevad võimalikud piirangud, arusaamatused. Võrgustumine (asjade võrgustumine, Uued kasutajaliidesed traditsiooniliste asemele – uute
teineteisega lahutamatult seotud osad. Dokumendisüsteemi osad: Dokumendid (Asutuse tegevuse käigus loodud või saadud dokumendid toimingud (Dokumendihalduse toimingud) tehnoloogia (digitaalsete dokumentide loomise ja haldamise tarkvaraline rakendus, mis võimaldab dokumentide sisu ja versioonide haldamist ehk dokumentide haldamisel kasutatav tehnoloogia) inimesed (susteemi kasutajad e dokumentide haldamises osalevad inimesed) Dokumendihaldust reguleerivat õigusaktid: Seadused: ,,Andmekogude seadus" ,,Arhiiviseadus" (1998) ,,Avaliku teabe seadus" (2000) ,,Märgukirjale ja selgitustaotlusele vaastamise seadus"(2004) ,,Digitaalallkirja seadus"(2000) ,,Haldusmenetluse seadus" ,,Isikuandmete kaitse seadus"(2003) ,,Keeleseadus" ,,Riigivapi seadus" ,,Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused: ,,Arhiivieeskiri" (1998) ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused"(2001) Standardid: EVS-ISO 15489-1:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa1: Üldnõuded"
SISSEJUHATUS ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI avaldatav infoturbe standard IT Baseline Protection Manual (saksa k. IT-Grundschutz). ISKE rakendamise eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infosüsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. ISKEt saavad kasutada ka äriettevõtted oma IT varadele turvalisuse tagamiseks. ISKE rakendusjuhendi esimene versioon valmis 2003. aasta oktoobrikuus. ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside
Aluste põhimõte on selles, et nii paber- kui ka digitaaldokumendid oleksid saadud, menetletud ning hoitud ühtsetel põhimõtetel. AVALIKU TEABE SEADUS: eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, andmekogude asutamise ja haldamise alused ning järelevalve andmekogude haldamise üle, teabel jp korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. Avalikul sektoril on kohustuslik pidada veebilehte. DIGITAALALLKIRJA SEADUS: seaduse eesmärk on tagada digitaalallkirjale omakäelise allkirjaga võrdne õigusjõud. Seadus esitab üldised nõuded digit. Allkirja andmise ja kasutamise infrastruktuurile. ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS: Seadus kaitseb füüsilise isiku põhiõigusi isikuandmete töötlemisel
· Spetsifikatsiooni kirjutamine nõuab suurt kogemust kirjeldataval alal · Kaarte ei saa kiiresti teha enne spetsfikatsiooni ja spetsifikatsioone ei saa teha ilma kaartide koostamise kogemuseta. · Püsivus alati võib temale tugineda otsuste tegemisel. Kuid peab ajaga kaasas käima muudatused tuleb nii kiiresti kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Struktuuri osad (andmemudelid): · Reaalsusmudel ühilduvuse tagamine erinevate andmekogude vahel loogilisel tasandil, st ühise arusaama loomine erinevate nähtuste olemusest erinevates andmekogudes. Kirjeldatakse, milliseid ümberkaudse maailma elemente tunnetatakse ja milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse). Reaalsusmudel ei tohi olla sõltuv riist- ja tarkvarast, millel temale põhinev andmemudel võidakse realiseerida. · Infomudel esitatakse reaalsusmudel formaliseeritud kujul
Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokumendi kontekstis; maailmavaate kujundaja. 4. Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja? Reaalsusmudel: nähtuse definitsioon; nähtust kirjeldavate atribuutide loetelu (nt tee); atribuudi definitsioon (nt asfalt, tee laius, tee klass); mõõtühikud; seosed teiste nähtustega. Reaalsusmudel on vajalik, sest tagab andmekogude ühilduvuse loogilisel tasandil; kirjeldab: · milliseid ümberkaudse maailma elemente (nähtuseid) tunnetatakse · milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse); koosneb: · nähtuse definitsioonist ja nähtuse omaduste definitsioonidest · kasutatavuse tõstmiseks ja ühese arusaadavuse tagamiseks lisatakse näiteid, võrdlusi teiste nähtustega, nähtuse looduses leidmise juhised jne. 5
Joonis 3. Kolmemõõtmeline mudel Mayfloweri kaevanduskompleksist (maa-alune osa). (ESRI, 2006) 6 KOKKUVÕTE GIS kasutamine loodusvarade haldamisel ja kasutuse planeerimisel on tänu geoinfosüsteemide arengule lihtsustunud ja paranenud. Lihtsam on riigil tagada kontrolli ja ressurssidest täpset ülevaadet omada, kui ka ettevõtetel planeerida oma tegevust ja suuremat kasumit teenida. Suurte andmekogude sidumine ja kasutamine võimaldab üha paremini loodusressursside kasutamist ja sellest tulenevaid muutusi mõista. Visualiseerimise võimalused lubavad suuremal hulgal inimestel infost aru saada, seega on kindlasti GIS-i kasutamine muutnud informatsiooni ka kättesaadavamaks ja lihtsamini arusaadavaks suuremale hulgale inimestele. Nagu Paul Moore on ühes oma artiklis öelnud geoinfosüsteemi kohta: "GIS - Mine of information", ehk GIS teadmiste kaevandus.
8.2.1 Haldusdokumentide esitamine arhivaalide loetelus 61 8.2.2 Audiovisuaalsete arhivaalide esitamine arhivaalide loetelus 67 8.3 Arhivaalide loetelu pidamine 69 LISA A. Asjaajamiskorra näidissisukord 70 LISA B. Dokumentide loetelu näidis 72 LISA C. Elektrooniliselt peetavate andmekogude kirjeldused 74 Sissejuhatus Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele on eri valdkondade tegevuskavade ja õigus- aktide nõuetega seatud kõrged ootused: töötada ressursse kokkuhoidvalt, kuid samas pakkuda kvaliteetset ja kiiret avalikku teenust, olles ühiskonna liikmetele usaldus- väärne partner. Selle ülesande täitmine sõltub paljuski asutuse suutlikkusest hallata oma valduses olevat teavet tõhusalt ja efektiivselt.
1) arhiivimoodustajate väljaselgitamisel; 2) arhivaalide väljaselgitamisel; 3) arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmisel. 9. Milliseid dokumente nõuab avalik arhiiv hindamise läbiviimisel? 1) liigitusskeemi; 2) ülevaate arhiivi koosseisust; 3) eri aegadel kehtinud liigitusskeemide vahelised seosed; 4) tehnilise dokumentatsiooni hinnatavate dokumentide haldamiseks kasutatud riist- ja tarkvara kohta, dokumentide säilitamise toimingute ja kasutajate kohta; 5) andmekogude struktuuri ning digitaaldokumentide failide näidised; 6) asutuse põhimääruse või põhikirja; 7) arhiivinimistu või hävitamisakti kava; 8) muud hindamise läbiviimiseks vajalikud andmed. 10. Millal antakse arhivaalid üle avalikku arhiivi? (1) Andmekogu avalikule arhiivile üleandja ja üleandmise üksikasjad lepitakse kokku koostöös avaliku arhiivi ja andmekogu vastutava töötlejaga.
informatsiooni see desifreeritakse, st tehakse kujutise analüüs ja interpretatsioon. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Kaardi ülesanded: ruumilise info tallletamine, ruumilise info esitamine(kommunikatiivsus), õpetusvahend, prakt töövahend(eriti teadusdok kontektis), maailma kujundaja 4. Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja? MIDA me kaardistame? Reaalsusmudel on nähtus, mis looduses olemas. Reaalsusmudeli eemärk on tagada ühilduvus erinevate andmekogude vahel, sh luua ühine arusaam arinevate nähtuste olemusest erinevates andmekogudes. Reaalsusmudel kujutab endas nähtuste difinitsiooni(tee), nähtust kirjeldavate atribuutide loetelu(teekate,laius,klass ...). Atribuudi defintsiooni(asfalt, 10 meetrit, põhimaantee). Mõõtühikud ja seosed teiste nähtustega. Reaalsusmudel vastab küsimustele Millised maailma elemente ehk nähtusi kujutada kaardil? Mis on eraldi nähtus, mis on ühe nähtuse atribuut, mis on kompleksähtus?
· Andmekogu vastutav töötleja korraldab riigi poolt kohalikule omavalitsusele pandud või delegeeritud ülesannete täitmiseks asutatud andmekogu keskse tehnoloogilise keskkonna loomise ja haldamise · Vastutav ja volitatud töötleja võivad kokku langeda, kuid ei pea kokku langema, vajadusel võib neid eristada. Volitatud töötlejaid võib ühel andmekogul olla mitmeid · Vastutavaks töötlejaks on andmekogude seaduse põhjal andmekogu omanik. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutava töötleja õiguste teostaja määratakse seaduses või seaduse alusel · Volitatud töötleja on isik, kes peab andmekogu või töötleb andmeid andmekogu vastutava töötleja tellimusel · Volitatud töötleja on seega andmekogu tehniline pidaja Erinevad subjektid · Isikuandmete töötleja ehk vastutav töötleja on see, töötleb või kelle ülesandel
tegemisel. Rahvusarhiivi struktuuri kuuluvad järgmised arhiivid: ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. Ül-kultuuripärandi säilitamine ja kasutatavus. 1999aastast. Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. RIHA- Riigi infosüsteemi haldussüsteem (peetakse arvestust riigi infosüsteemi moodustavate andmekogude, infosüsteemide ja muude komponentide üle). X-tee. RISO- riigi infosüsteemide osakond (põhiülesandeks on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine, vastavate arengukavade väljatöötamine, nende elluviimise koordineerimine, Euroopa Liidu struktuurifondidega seotud tegevus infoühiskonna arendamise meetme valdkonnas ning infotehnoloogiaalaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamine)
Märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus – sätestab isiku pöördumisele vastamise korra, niivõrd kui see ei ole sätestatud teise seadusega. Isikuandmete kaitse seadus – eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega Digitaalallkirjaseadus – digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Andmekogude seadus Haldusmenetluse seadus Avaliku teenistuse seadus Töölepinguseadus Keeleseadus Äriseadustik Vabariigi valitsuse määrused Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Muud Ministri määrused Ministeeriumi käskkirjad Standardid EVS-ISO 15489-1:2004 üldnõuded EVS-ISO 15489-2:2004 juhised Muud juhendmaterjalid Rahvusarhiivi juhised Riigikantselei juhendmaterjalid
maksuvõlgade sissenõudmine, maksude mitteõigeaegse laekumise korral maksuintressi arvestamine, maksuseaduse rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendite ja karistuste kohaldamine. 9. Mis on püsivtegevuskoht ? Püsitegevuskoht on koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. 10.Mis maksukohustuslaste register ? See on vabariigi valitsuse poolt asutatud register andmekogude seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega sätestatud korras täitmiseks. 11.Maksu revisjon ja üksikjuhtumi kontroll; Maksurevisjon viiakse läbi ettevõtte maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks. Revisjoni käigus vaadeldakse maksumaksja tegevus tervikuna. Eesmärgiks on välja selgitada kõik revideeritava ettevõttega seotud asjaolud nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad. Revisjoni etteteatamist tähtaeg on 7 päeva ette
h. Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine. 8. Keskkonnateabe Keskus 1) Keskkonnateabe Keskuse tegevusvaldkond on usaldusväärsete ja võrreldavate keskkonnaalaste andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine, avalikustamine ning aruandluse esitamine Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, samuti asjaomaste andmekogude pidamine. 9. Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut 1) Tegeleb ilmaprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste tegemisega, meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni osas riiklike ja eratarbijate rahuldamisega ning rahvusvaheliste kokkulepete täitmisega meteoroloogia ja hüdroloogia valdkonnas. 10. Loodusmuuseum
*riik tööriist riigi kui terviku toimimise tagamiseks, ülesannete tõhusam ja kiirem täitmine. 62. Mis on riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) ja milleks on RIHA vaja? RIHA on riigi infosüsteemi terviklik ja üksikasjalik kaardistus. Ülevaade: *millised infosüsteemid ja andmekogud on riigi infosüsteemiga liidetud *milliseid andmeid kogutakse *milliseid andmeteenuseid osutatakse RIHA kaudu hallatakse kogu riigi infosüsteemi. Menetletakse infosüsteemide ja andmekogude asutamist, e-teenuste registreerimist, liitumist x-teega jm. 63. Milliseid võimalusi pakub X-Tee? X-tee vahendusel suhtleb täna üle 100 infosüsteemi. Pakub järgmisi võimalusi: *Kodanikuteenused päringud riigi andmebaasidest; endaga seotud info kontrollimine; *Ettevõtjateenused haigekassale kindlustusandmete edastamine, tegevusloa otsing majandustegevuse registrist; *Ametnikuteenused detailplaneeringu algatamise taotlus, avaliku ürituse taotlus jne; 64
võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused; piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas; andmekogude asutamise ja haldamise alused ning järelevalve andmekogude haldamise üle; teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. Teabevaldajaks on: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; avalik-õiguslik juriidiline isik; eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist
Haridus: Erialane akadeemiline- või rakenduslik kõrgharidus. Töökogemus: Teenistus töövaldkonnas riigi-või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või organis 12 kuud või muul kõrgharidust nõutaval tööl asutuse või ametikoha töövaldkonnas 2 aastat. Keeleoskus: Eesti keele oskus kõrgtasemel. Vene keele oskus ametialase sõnavara valdamisega. Arvutioskus: Ametikohal vajalike teksti-, tabelitöötlus ja andmebaasi programmide ning elektrooniliselt peetavate andmekogude kasutamise oskus. Muud oskused: Suhtlemises olema tasakaalukas, säilitama rahu probleemsetes olukordades, oskama kuulata vestluspartnerit ning motiveerida oma seisukohti, oskama teavet ja oma seisukohta edastada selgelt suuliselt ning kirjalikult, ära kuulata kaastöötajaid ja vastuvõtule tulnud inimesi, hinnata situatsioone objektiivselt ning pakkuda välja võimalikke lahendusi tulenevalt seadusandlusest, teha kokkuvõtteid, üldistusi, selgitada erialaseid ja juriidilisi termineid;
• põllumajandusamet • päästeamet • tarbijakaitse amet • Tehnilise Järelvalve amet • Tervise amet • veeteede amet • Veterinaar- ja toiduamet Keskkonnaagentuur (KAUR)-Alates 1. juunist 2013. aastal alustas tööd . ... on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine. Valitsusvälised organisatsioonid: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts ELS TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering TÜLKR Roheline liikumine Säästva Eesti instituut SEI Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia Eesti Ornitoloogiaühing 6) Milline objekt ei sobi loetellu ? 7) lünktekst 8) 5 mõistet surve indikaator- kogused mida paisatakse õhku v vette
autentsustunnistus COA *Mitmed marketingimaterjalid *Karbi spets tähistus...hologramm, kleeps 23. ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, inglise k. Federal Office for Information Security) avaldatav infoturbe standard – IT Baseline Protection Manual 24. Kellele on ISKE kohustuslik?ISKE on kohustuslik riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. 25. ISKEs on kolm turbeastet: L (Low) – madal turbeaste *M (Medium) - keskmine turbeaste *H (High) – kõrge turbeaste 26. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, korraldab infoturbega seotud tegevusi ja käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente.
Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mille jooksul asutus peab dokumenti alles hoidma. Dokumendihaldus peab tagama: · dokumenteeritakse kõik vajalik, · loodud dokumendid säilivad ja säilitavad oma väärtuse. Asjaajamist reguleerivad normdokumendid: I Riiklikud Seadused · "Andmekogude seadus" · "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused · "Arhiivieeskiri" · "Asjaajamiskorra ühtsed alused" Standardid
Taotluses tuleb märkida valitsusliige, kellele soovitakse küsimust esitada, ning probleem, mida küsimus puudutab. Riigikogu juhatus järjestab küsimused taotluste alusel, kusjuures arvestab küsimuse aktuaalsust ja seda, et küsimise võimaluse saaksid kõik Riigikogus esindatud erakonnad. 7.Avalik halduse organisatsiooniline ülesehitus Siseministeeriumi osakonnad on : avalike ja välissuhete osakond; haldusosakond; infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakond; kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond; korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond; migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond; personaliosakond; planeeringute osakond; pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond; rahandusosakond; rahvastiku toimingute osakond; regionaalarengu osakond; siseauditi osakond; teabe- ja analüüsiosakond; usuasjade osakond; õigusosakond; üldosakond. Ministri pädevus: 1) Minister vastava ministeeriumi juhina:
väärtuslikku teavet sisaldavate dokumentide säilimine ja kättesaadavus. 60. Too näiteid menetlussüsteemidest koos nende eesmärkidega. - E-toimik - koondab tsiviil-, haldus-, kriminaal-ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud, muu andmestiku ja protsessid. eArvekeskus - paberivaba e-arvetemenetlusprotsess, erinevatest kanalitest saabuvate arvete haldamine ühes kohas. Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) - menetletakse: infosüsteemide ja andmekogude asutamist,e-teenuste registreerimist,liitumist X-teega jm. 61. Mis on riigi infosüsteem? Kes on riigi infosüsteemi kasutajad? - Kogum riigis peetavatest andmekogudest ja infosüsteemidest ning nende osutatavatest teenustest. Kasutajateks on: kodanikud, ettevõtjad, ametnikud. 62. Mis on riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) ja milleks on RIHA vaja? - Riigi infosüsteemi terviklik ja üksikasjalik kaardistus. RIHA kaudu hallatakse kogu riigi infosüsteemi. 63
..............................52 2.3.4.12 Use case'ide kirjeldused...........................................................................53 2.3.4.13 Tegevusdiagrammid lepingumuutmiseprotsessile...................................54 2.3.4.14 Kontseptuaalne klassidiagramm...............................................................55 2.3.4.15 Klasside definitsioonid.............................................................................56 2.4 Põhiobjektide (andmekogude, registrite) vaade..............................................................57 2.4.1 Andmekogude liigid ja nimekiri..............................................................................57 2.4.2 Lepingute registri spetsifikatsioon...........................................................................57 2.4.2.1 Taust ja eesmärgid......................................................................................57 2.4.2
18 Esmase toiminguna tuleks edaspidise tegevuse tarbeks määratleda valitava geoandmebaasi formaat. ArcGIS pakub geoandmete haldamiseks 5 erinevat geoandmebaasi lahendust (vt. ka joonis 20). Personaalne geoandmebaas (personal geodatabase) on mõeldud eeskätt väiksema mahuga ülesannete/projektide teostamiseks ning ettevõtte geoandmebaas (enterprise geodatabase) suuremate andmekogude organis eerimiseks/haldamiseks, mille puhul hoitakse infot ühes kindlas andmebaasisüsteemis (Oracle, IMB DB2, Informix ja Microsoft SQL Server). Seega, kui andmebaasi haldab ja uuendab peaasjalikult üks spetsialist, siis on soovituslik valida nt. MS Access platvormil baseeruv nn. single-user personaalne geoandmebaas (Personal geodatabase for MS Access) või üldisel süsteemikataloogi tasandil hallatav failipõhine geoandmebaas (File geodatabase), mida saab korraga editeerida üks kasutaja.
....................................................................73 1.1.1.94.2Use Case'ide kirjeldused.............................................................. 74 1.1.1.94.3Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele................................74 1.1.1.94.4Kontseptuaalne klassidiagramm...................................................76 1.1.1.94.5Klasside definitsioonid.................................................................. 76 2.4 Põhiobjektide (andmekogude, registirite) vaade...............................................78 2.4.1 Andmekogude liigid ja nimekiri................................................................... 78 2.4.2 Filmide registri spetsifikatsioon...................................................................78 1.1.1.95Taust....................................................................................................78 1.1.1.96Eesmärgid..................................................................
virtuaalne kohtumise ruum.Autoriks on Gustavo Glusman. Kui soovid kaugel oleva kolleegiga mõtteid vahetada, siis on see viis palju efektiivsem kui E-mail. Proteoom on valkude valmistamise eeskirjade raamatukogu. Valgud moodustavad teatavasti imepäraselt keerukaid silmuseid, spiraale ja volte, nad on biomaailma mootorid. 11. Eesti Geenivaramu projekt. Lühikokkuvõte Eesti Geenivaramu (EGV) projekti kandvaks ideeks on Eesti rahvastiku tervise- ja geeniandmeid sisaldavate andmekogude loomine eesmärgiga teha geeni- ja terviseuuringuid haigusi põhjustavate ning mõjutavate geenide leidmiseks. Teiseks, luua eeltingimused inimeste geneetilist eripära arvesse võtvate diagnooosimis- ja ravimeetodite rakendamiseks lähemal kümnendil. Lisaks on projekti visioonist tulenevalt eesmärgiks arendada ja aktiviseerida kohaliku geenitehnoloogia- ja meditsiinisektori infrastuktuuri integreeritud arengut kvaliteetsema ja efektiivsema teenuse suunas,
Äriregistrit pidav maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil. Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Äriregistrit peetakse eesti keeles. Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikaardi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema
Turvalisuse testimine Destruktiivne testimine - Destruktiivsel testimisel üritatakse tekitada tõrkeid tarkvaraprogrammis või käivituskeskkonnas, et testida selle robustsust. Testimise tsükkel · Nõuete analüüs - Katsetamine peaks algama tarkvaraarenduse elutsükli nõuete faasis. · Testimise planeerimine Testimise strateegia, plaani ja testimiskeskkonna loomine. · Testide arendamine - Tarkvara testimiseks kasutatavate protseduuride, stsenaariumite, testjuhtumite, andmekogude ja skriptide loomine. · Testide täitmine · Testide aruandlus Kui on testitud, siis testijad teevad aruande ja annavad teada kas tarkvara on valmis väljastamiseks. · Testitulemuste või vigade analüüs Seda teeb arendusmeeskond tavaliselt koos kliendiga, et otsustada, milliseid vigu tuleks parandada, millised tagasi lükata ja milliseid vigu parandada millalgi tulevikus. · Vigade uuesti testimine · Regressioonitestimine
tutvuda ja saada nendest väljatrükke, selleks on vaja registripidajale esitada isikuttõendav dokument. Pärimisregistrisse tehakse kandeid registrile esitatavate teatiste ja kohtulahendite alusel. Ametitoimingutega seotud pärimisregistri kanded teeb notar, kuid kandeid võib teha ka kohus või konsulaarametnik. Pärimisregistripidajaks on Notarite Koda (kuni 31.12.14 Harju Maakohus). Pärimisregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut PärS-is sätestatud erisustega.
säilitamisele, andmete õigustamatule avalikustamisele 1981järgnes Euroopa Nõukogu konventsioon isikute kaitsmisest seoses isikuandmete automatiseeritud töötlemisega · isikute õiguste kaitse ja põhivabaduste laiendamine, eriti privaatsuse respekteerimine · delikaatsete isikuandmete täpsem defineerimine · Juurdepääsu reguleerivad seadused: Andmekogude seadus (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552) Autoriõiguse seadus (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109) Avaldustele vastamise seadus (RT I 1994, 51, 857) Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus (RT I 1994, 23, 386; 1996, 48, 940) Isikuandmete kaitse seadus (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941) Keeleseadus Riigisaladuse seadus (RT I 1999, 16, 271; 1999, 82, 752) AS 9. ptk
dokumendil on seerianumber, mille alusel see toimikusse paigutatakse), säilitustähtaja määramine, dokumendi kasutamine, siis kas dokumendi hävitamine või säilitamine. Asjaajamise seaduslik pool Arhiiviseadus, Arhiivieeskiri, Avaliku teabe seadus (avalike andmete levitamine; avalik teave on teave, mis on väljastatud riigile kuuluvate asutuste poolt), Digitaalallkirja seadus, Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, Asjaajamiskorra ühtsed alused määrus (peab läbi lugema), Andmekogude seadus, Avaliku teenistuse seadus, Haldusmenetluse seadus, Isiku andmekaitse seadus (sirvida), Karistusseadustik, Keeleseadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Raamatupidamise seadus, Riigisaladuse seadus- piirangud, konfidentsiaalsus, Riigivapi seadus- millistel juhtudel tohib riigivappi kasutada, Tsiviilseadustiku üldosa seadus- kes on füüsiline ja kes juriidiline isik (eraõiguslik ja avalik
Kaitseväe peamised ül: *osutada relvastatud vastupanu agressolile, teatada maailmale puhkenud sõjast. *abistada siviilkriisi (õnnetused) *õpetada sõjaselt välja kaitsevägi ja selle reserv. *osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitse on organisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt jaguneb 15 malevaks. POLITSEI. KOHTEKSPERTIISI JA KRIMINAAL KESKUS. *kriminalistlik tegemine ja tegutsemine. *andmekogude ja kollektsioonide pidamine. *politsei asutuste ametnike, kriminalistide koolituse korraldamine jne.. *politsei koolid. 1)päikese politseikool , saab omandada politseiniku amet. 2)sisekaitse akateemia politsei kollez. Saab omandada rahandusliku kõrghaiduse. Seadus sätestab, et politsei ül: *on avaliku korra tagamine, *inimeste ja organisatsioonide seadusliku huvide kaitse, *kuritegevuste takistamine, *kuritegude kohtueelne uurimine, *seadusega määratud piirdes,
1. veebruarist 2009. Load, planeeringud, KMH osalemine, seire korraldus, uuringud, tegevuskavad võõrliikide kaitseks, kahju heastamise korraldamine, metsateatised, jahipidamisõiguse dokumendid, kalavarude kaitse. Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine. Keskkonnajärelevalve teostajad (ametkonnad) Eestis. Maa-amet, Maksu- ja Tolliameti, Terviseamet, Päästeamet, Politsei ja piirivalveamet, Põllumajandusamet, Tarbijakaitseamet, Tehnilise Järelvalve amet, Veeteede Amet, Veterinaar ja Toiduamet. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis ELF – Eestimaa Looduse Fond, LUS – Loodusuurijate Selts, Eesti TA
· kinematograafiliste filmide tegemisel; · teose ülekandmisel ringhäälingus; · teose tõlkimisel või mugandamisel. Kaasnevate õigustena mõistetakse moraalseid ja materiaalseid õigusi, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, ringhäälinguorganisatsioonidel originaalteose seaduslikul esitamisel. Põhiliselt tsiteeritakse autoriõiguste alal Berni konventsiooni sätteid, lisatud on sätteid arvutiprogrammide ja andmekogude, helisalvestuste ja filmide, teose esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kohta, ringhäälinguorganisatsioonide kohta. Autoriõiguse kaitse kehtib kirjandus-, kunsti- ja teadusteose puhul autori eluea vältel + 50 aasta jooksul pärast surma, pärast seaduslikust väljaandmisest esimese kalendriaasta lõppemisest. Teatud õiguste jaoks (tarbekunstiteos, 20
Üliõpilaste arvestus Töötajate arvestus Õppeainete arvestus Ruumide ja ehitiste arvestus Õppekavade arvestus Dokumentide arvestus Õpingukavade arvestus Lepingute arvestus Õppetulemuste arvestus Klassifikaatorite arvestus Tunniplaanide arvestus Vastuvõtuaegade arvestus 14. Register (teema 7) Leitakse süsteemi andmekeskse tükelduse tulemusena. Andmekogude ehk registrite leidmine tähendab süsteemi andmekeskset tükeldamist. Registriks nimetame loogilist andmebaasi, milles hoitakse ühele iseseisvat elutsüklit omavale põhiolemitüübile vastavaid andmeid ning realiseeritakse selle olemitüübiga seotud elementaarsed registreerimise ja päringu teenused. Ülikooli IS registrite näiteid: Sisulised Tugisüsteemid Üliõpilaste register Töötajate register
projekteerimist, üleminekut, tarnimist ja täiustamist. ITIL (IT Infrastructure Library) on IT teenuste haldamise parima praktika kogum, mida saab kasutada ISO/IEC 20000-1 nõuete rakendamiseks. Infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem (ISKE) põhineb infovarade turbeastme määramisel, varade kirjeldamisel tüüpmoodulite abil ning turvameetmete valikul vastavalt tüüpmoodulitele ning turbeastmele. ISKE rakendamine sisaldab järgmisi tegevusi: 1. Infovarade inventuur 2. Andmekogude kaardistamine ja turvaklasside määramine 3. Muude infovarade turvaklasside määramine 4. Turvaklassiga infovarade turbeastme määramine 5. Tsoonide vajaduse analüüs, asutuse tsoneerimine vajadusel 6. Tüüpmoodulite spetsifitseerimine 7. Turvameetmete loetelu koostamine 8. Turvameetmete rakendamise plaani koostamine 9. Turvameetmete rakendamine 10. Tegeliku turvaolukorra kontroll, vajadusel täiendavate meetmete rakendamine 11. Konfiguratsiooni- ja muudatustehalduse sisseviimine
annaabi.ee 
