18 saj. hoogustus Euroopas teadus ja filosoofia areng , mille tõttu tekkis uus maailmavaade. Valgustusfilosoofia sünnib Inglismaal 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned, a) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. b) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. c) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjanduszanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. 2
islamifundamentalism), harvem muus seoses (näiteks turufundamentalism). · Kõige sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsioonilisi ja modernismivastaseid usulisi liikumisi - (usuline ekstremism). Enamasti tekivad need püüdest säilitada oma eristuvat identiteeti ja vältida sulandumist (võõrasse) keskkonda. · Religioosse fundamentalismi sisuks on uskumus, et teatavad usulised tekstid või dogmad on paikapidavad ja veatud, vaatamata nende vastuolule nüüdisaegse teadusliku maailmapildiga, või püüe pöörduda tagasi õigete ja rikkumata aluspõhimõtete juurde, millest suurem grupp on väidetavalt eemaldunud või kõrvale kaldunud. · Erinevate usundite fundamentaliste ühendab rahulolematus ühiskonna sekulariseerumisega, tihti on nad aktiivsed osalised poliitikas. Ameerika Ühendriikides on kristlikud
igaühele vastavalt tema vajadustele." kõlab õiglaselt, kuid ma ei usu eriti kommunistlikku riigi niivõrd õiglasse funktsioneerimisse.Võttes näiteks Nõukoguse Liidu ja selles valitsenud reziim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi ning arvestades fakti, et ka ükski teine kommunistlik reziim ei ole võimul püsinud ilma inimsusevastaste kuritegude ning demokraatia lämmatamiseta. On ju ka aeg tõestanud, et poliitilised ideoloogiad pole jäigad dogmad, vaid on omavahel hoopis pidevas lähenemisprotsessis. Näiteks on nii vasak kui parempoolsed hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekstis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali ning lähenemine on toimunud ka suhtumises heaoluriiki. Eraldumas on ka nn kolmas tee ehk uusvasakpoolsus. Minu meelest on see vältimatu, et sellised progressid tänapäeva ühiskonnas aset leiavad ning pigem positiivne.
Descartes „Cogito, ergo sum.“ • Empirism- teadmiste allikaks on kogemus. F.Bacon • Deism- jumal küll lõi maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustusajale iseloomulikud jooned: • 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. • 2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. • 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjandusžanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. C
autoriteetide hülgamine. IDEED SUUDAVAD MUUTA MAAILMA!!! 18. Sajand - valgustussajand (1680 - 1780) Valgustajad- filosoofid, kes viisid valgustuse idee rahvani. Seletasid maailma teaduse kaudu ehk valgustasid inimesi. Õpetasid inimesi ühiskonda paremini korraldama. Valgustus ja haridus Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. Valgustajate ideede levik v raamatud v kohvikud v salongid Tagakiusamine valgustavaid raamatuid takistati levimast. Salong Voltaire Rousseau Montesquieu lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
HINDUISM Silver Arestov Valdur Joa Hinduismi ajalugu Tekekoht: India Tekke aeg: ~1000 aastat e.m.a Äärmiselt mitmekesine ja muutuv religioon. Tekkinud, mitte rajatud Dogmad puuduvad Piirdub ainult Indiaga Kahe voolu sulam: muinasindia religioon ja aarja ehk veedade religioon Ajalugu Muinasindia religioon: fallosekultus ja naisjumalused Aarja religioon: veedad. Jumalad päikesejumal Mitra ja taevajumal Varuna Kastisüsteemi rajamine I aastatuhat e.m.a: seisuslik sünnipärane süsteem. Preestrid kuuluvad kõrgeimasse klassi. Ajalugu Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva. Ohverdamispaikade ehitamine. Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng. 4. saj
'keskmistataks'), mõistuse 'eratarvitust' aga konsensuse, keskmistamise teel saadud üldise, kõigile keskmiselt kasuliku, objektiivse teadmise väljendamiseks. Samas leian mina, et mõtlejast sõltumatu teadmine ei pruugi veel olla inimesest sõltumatu tõde. Leian olevat väga reaalse võimaluse, et meie taju välismaailma kohta on kõigest luul, unenägu, kõverpeegel. Meie väärtushinnangud ennasthävitavad ning silmapiiri laiendamist piiravad dogmad. Üks meie õppejõud üritas näidata välismaailma (objektiivse) tajumise ebatäiuslikkust, küsides: kas UV-kiiri näete? Mina lisaksin siia: kas teate, et igas ülimalt väikeses punktis meie ümber on pimedus, meie aga keskmistame ruumis lendavatest footonitest mõnede energia, mis silma satuvad, ning ütleme, et on valge, et on aken ja uks. Kumb, kas pimedus või valgus on objektiivsem? Kas üksikjuhtum või keskmine?
toimivad? Eks ikka tänu sellele, et keegi ,,suur ja tark" juht ütleb midagi ja kõik teised järgivad teda pimesi. Üldiselt ei tule kellelgi pähegi öeldus kahelda ning need, kes seda siiski teevad, lüüakse pikemalt mõtlemata sektist välja. Nemad ju pidurdavad üldist voolu ja seda ei saa ometi ükski juht endale lubada. Grupp peab mõtlema, rääkima ja tegutsema ühtemoodi, silmapaistvaid indiviide siin ei otsita. Meie elu juhivad dogmad, kinnistunud mõttemustrid, mis on kokku pandud kunagi kuuldud infokildudest. Me teame, et kõik, mis toimub meist väljaspool, oleks justkui meie heaolu nimel loodud, ent kas see ikka on nii? Kas pole see mitte veel üks vahend teadmatuse arvelt teenida? Me teame, et arstid on head samariitlased, et poliitikud juhivad meid teel õnnele, et politsei ei lase kaabakal meile liiga teha. Ja olgu uudised kui tahes trööstitud ning
Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks peab Hobbes absoluutset monarhiat. John Locke: parlamentarism ja usuvabadus Riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. 31.03 1596 11.02 1650 Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes'ilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on. 18
a. võtsid Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. 1154. a. tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe, mis seisnes selles, et paavst ja patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Edaspidi käsitlesid mõlemad kirikud teineteist usutaganejate ja ketseritena. See oligi põhjuseks, miks neljas ristisõda tehti Konstantinoopoli vallutamiseks. Pärast seda sunniti kreeka kirikut üle võtma rooma kiriku poolt õigeks tunnistatud usutõdesid (dogmad). Pärast seda, kui ristisõdijate võim Bütsantsi üle kadus, taastus ka kreeka katoliku kirik. Ka pärast Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt kreeka katoliku kirik säilis ning tegutseb tänapäevani. Ka Eesti õigeusu kirik allub Konstantinoopoli patriarhile. Vatikani aastaraamatu andmetel kasvas katoliiklaste arv 2009. aastal 15 miljoni võrra. Ristitud katoliiklastest 24% elas Euroopas, 15% Aafrikas, 10% Aasias, ülejäänud Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Okeaanias.
naeruvääristavad mõttetuid sõdu, lahinguid ja verevalamist. Väga tabav on kirjandusteadlase Jüri Talveti ,,Päevalehes" ilmunud arvamus romaani ,,Pantagruel" kohta : ,,Selle tagant, mis eelteadmisteta lugejale võiks tunduda rõvetsemise ja rämeduste meeletu kaskaadina, kumab läbi autori ülijulge filosoofia elu bioloogilise suuruse, mateeria tüseda keha jäävuse ülistus. Selle taustal osutuvad naeruväärseiks inimeste ja rahvaste sepistatud dogmad, kiriku- ja võimumeeste kehtestatud tabud ja normid, ka mõistuse hullusehood, näiteks sõjad, võimuiha ja türannia. Rabelais' keelemängud on nii erandlikud, et selle raamatu pulbitsevat hingust pole keegi suutnud hiljem matkida." (10.03.2007). Kohati ajavad autori sõnamängud tõepoolest naerma satiiriline naer võib olla vahel teravamgi relv kui kuri kriitika. Rabelais sõnastab ka ise raamatu kokkuvõttes oma peamise idee ja ütleb, et nii tema kirjutajana kui
Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentius III ajal, mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end koguni paavsti vasalliks. Siis kujunes välja ka kogu Lääne- ja Põhja- Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Ristiusu kiriku lõhenemine ehk skisma 1054: Rooma katoliku kirik, rahvapäraselt katoliku kirik- kirikupeaks paavst, jumalateenistustel ladina keel, abiellumiskeeld ehk tsölibaat vaimulikele. Kõigutamatud tõed ehk dogmad- pühavaim, isa ja poeg, armulauas hapendamata taignast leib, ristimärk ühe sõrmega. Kreeka katoliku kirik, rahvapäraselt õigeusu kirik- kirikupeaks Konstantinoopoli patriarh, jumalateenistusel kreeka ja kohalik keel. Tsölibaat munkadele. Dogmad lähtuvad vaid isast ehk Jumalast, armulauas nii hapendatud taignast leib kui ka vein, ristimärk kolme sõrmega. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti
sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad: on näiteks sellised, mida hindan mina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev. Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla. Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pereelu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes võib generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse
.. On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev.Seal tuleb mängu inimeste tolerantsus ja otsustus, kellega oma aega ühiseid vaateid ja aega jagad.Pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla... Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes võib generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse
Islam ja islamimaad 19. sajandil Arengusuundumused Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte. Türgi
Kõik halb aga tuleneb ühiskonnast. HUMANISEERITUD KRISTLUS Ka religiooni oli vaja muuta looduslikuks ehk loomulikuks; religioon pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega. Kerkis esile ka materialiste, kes Jumalat ei uskunud ja olid seega ateistid. Kuid enamiku valgustusfilosoofide meelest polnud mõistlik maailma ette kujutada ilma Jumalata, selleks oli maailm liiga mõistuslikult korraldatud. Valgustusfilosoofide arvates oli vaja kristlusest välja rookida kõik ebamõistlikud dogmad, mis kiriku ajaloo jooksul Jeesuse lihtsale kuultusele olid külge poogitud. Paljud pooldasid sedagi, mida nimetatakse deismiks. See on käsitusviis, mille järgi Jumal lõi küll kunagi ammu maailma, ent sellest ajast peale pole ta ennast maailmale avaldanud. Niimoodi taandati Jumal kõrgeimaks olevuseks, kes ilmutab end inimestel ainult looduse ja selle seaduste kaudu. INIMÕIGUSED Prantsuse filoosofid ei rahuldunud vaid teoreetiliste vaatepunktide esitamisega inimese kohast ühiskonnas,
St. , et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Moodne vasak- ja parempoolsus: Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised(dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile( vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed), nagu tööstusühiskonna ajal. Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ning seisukohti. Peamine erinevus Uusvasakpoolsuses on suhtumine võrdsusesse. Parempoolsed on kindlad, et elatustaseme peab määrama indiviid ehk isiklik pingutus. Vasakpoolsed aga väidavad, et riik peab
vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koerteks, sest neil on enam-vähem sarnane välimus) või on nad olemas ka reaalselt. Skolastika – kriitilise mõtlemise meetod keskaja ülikoolides, mis keskendus ristiusu dogmade põhjendamisele formaalloogika abil
kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst, ilmalik haridus, teater jms. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted aga nöörisid ühiskonda edasi ning islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Ühtlasi tärkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist, teised soovisid naasta aga algislami tavade ja kommete juurde. 15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni, mille tulemusena kujunes Türgi ( Osmanite) impeerium. Türklased laiendasid oma
tõde maailma loomusest. 4) Hiina "jia" õpetus, põhimõtted "jiao" õpetuse, põhimõtete järgimine 5) Judaism usk on tihedalt seotud pühade tekstide usaldamisega 6) Kristlus väljendavad usku kreekakeelne "pistis" ja ladinakeelne "credo", mis tähendavad usaldust. 7) Islam usu kirjeldamiseks kasutatakse araabiakeelset sõna "iman", mis tähendab, et jumala ilmutust tuleb pidada tõeseks. Religioosse usu tunnused: 1) Õpetus dogmad, teadmised, eetika 2) Praktika kogemused, tunded, palved, rituaalid. Religiooni funktsioon elule tähenduse andmine või "elu mõtte" konstrueerimine. 3. Kuidas tekkis religioon? 1. Religioon tekkis koos inimesega (enne kõne teket üle 4 miljoni a. tagasi) Animatism kõige vanem usundi vorm (looduse vägi, nn. elava laiba usk) Atapurca koopad 1,2 milj vanad inim-jäänused. 2. Religiooni tekkepõhjused: 1) Hirm loodusjõudude ees
Shakespeare lõi oma teose ,,Hamlet" XVII sajandi alguses kui feodalismipimedust ja julmust esitanud vanad korrad põrkasid kokku tekkiva kapitalismi hukatavate kiindumuste ning võimu kullahimuga. Jälgides kahe halva kokkupõrget humanistid pikkamööda kaotasid usku heasse, õiglusse ja sõprusesse, mis sai ka kajastatud kõnealuses Shakespeari näidendis. Anlüüsides viidatud teost on oluline silmas pidada, et rennessansiajastul kiriku dogmad ja tsensuur kaovad oma piiramatu võimu ning ühiskond jõuab iseseisvate mõtisklusteni elust, õiglusest ja moraalist. Tekib valiku probleem: kuidas käituda selles või teises olukorras, mis on õige inimmõistuse ja moraali seisukohast? Inimesi enam ei rahulda religiooni valmisvastused. Tragöödia peategelaseks on Taani prints Hamlet renessansiajastu tüüpiline intelligent-humanist. Ta siiralt usub inimestesse
põliselanikud kui immigrandid nautima tasuta meditsiini ja haridusteenuseid, samuti peaks neil olema õigus taotleda abirahasid. Vasakpoolsus on aastakümnete vältel kujundanud Skandinaavia ühiskondade iseloomu. Kuigi nüüd kärbitakse sealgi sotsiaalkulutusi ning karmistatakse immigratsioonipoliitikat, on Põhjamaad jätkuvalt vasakpoolsuse heaks näiteks. Moodne vasak ja parempoolsus Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised (dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja seisukohti. Näiteks on nii vasak kui parempoolsed hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekstis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali
Metafüüsiline- oleva algolemusse puutuv Militarism-sõjaks meelsus, sõjaväevõim Minaret-mosee torn, kust kutsutakse 5x päevas palvusel Monism- usk sellesse, et on olemas üks tõelisus, millest kõik olev on lähtunud Monoteism- usk ainujumalasse Moraal- üksikinimese või ühiskonna eetilised tõekspidamised ja tegutsemise reeglid Moslem- islamiusuline Mosee- moslemite pühakoda Müstika- religiooni vorm, tähtsad ei ole dogmad ja rituaalid, püütakse saavutad otsekontakti Jumalaga Müüt-religioosne jutustus, jumalamuistend
Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks võttis Swift eeskuju Rabelais'lt naturalistliku groteski näol - tõhus vahend pühaduste
on need vaid individuaalsed korraldused. - Riiklik ideaal on väiksed demokraatiad. Demokraatia tuumaks on ühistahte elluviimine. - 20.sajandi totalitaarsed liikumised: kommunism ja fasism ammendasid siit oma ideid. - Võiks öelda, et Rousseau oli halb J.Locki õpilane. Too oli rõhutanud rohkem isiklikku vabadust, selle kaitsmist ja säilitamist. Religioon - Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühaduse. - Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde küsimus. - Ta kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. - Ta mõjutab ilmselt L.Tolstoid ja S.Kierkegaardi. - "Mida enam ma ennast pingutan tema (Jumala) lõputu olemise mõistmiseks, seda vähem ma taipan sellest midagi: aga ta on olemas ja sellest piisab mulle. Mida vähem ma seda mõistan, seda innukamalt palvetan ma tema poole."
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul
Prantsuse valgustus oli kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu 18. sajandi lõpuni 1789 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustajad uskusid, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus, keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mitmed valgustajad uskusid valgustatud monarhi teooriasse sotsiaalsed hädad lahendaks see, kui riiki juhiks valitseja, kes lähtuks mõistusest ja rahva huvidest. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Nad eitasid eesõigusi, mis lähtusid vaid päritolust, seisusest. Nad kuulutasid, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed, seega tuleb kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Nad
saksa- või vene keel). Õpe toimub tsüklite kaupa, 12 klassi hõlmav ühiskool, istumajätmisest loobumine, õppetöö kunstiline kujundamine, põhjalikud hinneteta tekstitunnistused, üld- ja kutsehariduse ühendamine, kooli autonoomia. Waldorfkoolide õpetajate ettevalmistus toimub waldorfpedagoogika seminarides üle maailma. Rudolf Steiner ise nimetas õpetamist elavaks kunstiks (õpetaja ja õpilase koosmõjuks) ning heitis kõrvale kõik dogmad, traditsioonid ja ettekirjutused. Waldorf koolides on õpetus isiksusest lähtuv, loova lähenemisega õppetööle. Tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele, arenevad lapses need isiksuseomadused, mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad. Võrreldes tavakoolidega, millest lähevad edukamad õpilased ülikoolidesse, ei saa luua Waldorf kooli jaoks vajalikku ülikooli kõigi teaduskondadega. Tuleks arvestada, et Waldorf kooli
Seega ma usun, et vaimsed väärtused, nende kasv ja omandamine on ikkagi üks religiooni osa ja surmkindlalt väita, et usk jätaks inimesi vaimsetest rikkustest ilma on veidi liialdav. Inimese usk on otsing. Ja kui inimene otsib või pürgib millegi poole, siis ta on isegi nagu sunnitud enda poolt end täiendama, ja uskliku jaoks ma arvan ongi eelkõige tähtsad vaimsed väärtused. Küll aga olen ma nõus sellega, et religioossuse teatud vormid, dogmad või teatud rituaalid või kui inimene on need pimedalt vastu võtnud ja neid järgib(ilma et ta oskaksi ise, oma mõistusega neile mingit tähendust anda) või on kindel näiteks selles, et kirik on läbi aegade näidanud end heast küljest ja käitunud hästi (millega ma olen nõus, et ei ole) võivad tal takistada nägemast teistsuguseid väärtuseid, mis on tema umber või mida hindavad teistsugused inimesed.
Kui hakkasid tekkima gümnaasiumid ja muud treeningukohad17segunesid seksuaalne ja pedagoogiline lõplikult tervikuks, kuid võistluste ja konkurentsi maailm ei olnud avatud orjadele18, rääkimata naistest, niisiis sealse suhtluskonna mood. valdavalt mehed, kes olid ning jäid Vana-Kreeka peamisteks kultuuriarhitektideks. Surnutel rääkimisvõimalust pole, kuid mõõtkavad ja skeemid, mille nad pärandavad tulevastele põlvedele, annavad viimastele tõlgendamisvõimaluse. Dogmad, mille peal minevikku jäänud ühiskondlik korraldus seisis, sõltuvad aga joonestaja meelelaadist. Vastuolud kaasaegses kultuurispektris muutuvad loodetavasti selgemaks, kui mõista nende tekkeprotsesse ajaloos. Siinkohal loodan, et suutsin tuua mingigi üldistava võrdlusmomendi Antiik-Kreeka kultuuritendensite kujunemisest, jätmata välja liiga palju olulist(mida niikuinii välja jäi). 12 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 99 13 Vernant, J. P
teaduskeskuseks. 1780. aastal hakkasid Indias ilmuma esimesed ajalehed, mis aitasid kaasa inglise keele ja euroopalike teadmiste levikule. Islamimaad Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist jäi islamimaades nii ühiskonna- kui ka kultuurielu kiduma. See ei toimunud äkitselt ja seda polnud ka kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid, moseed olid täis palvetajaid. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Ka islami levik aeglustus. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa omadega. Uusi probleeme tõi islamiühiskonnale Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal. Islamimaailm avaldas sellele nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu, püüdis kapselduda ja eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Ja ometi tuli islamimaades lõpuks kohaneda Euroopa kultuurimõjudega
traditsioonilise ehituskunstiga. Taolist arhitektuuri iseloomustab ilmekalt 17. sajandil Kyoto lähedale ehitatud Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mis muutus peagi domineerivaks. Selle suuna kunstnikud ühendasi meisterlikult monokromaatilise maali kompositsioonipõhimõtted ja selged, mahlakad värvid. Tokugawade ajal muutus Kano õuekoolkonnaks, mis tõi kaasa negatiivsed tagajärjed, sest neokonfutsianismi dogmad hakkasid ahistama loomevabadust. Kano koolkonna sajad kunstnikud andsid siiski hinnatava panuse jaapani maalikunsti mitme sajandi vältel. Linnakultuuris oli tähtsal kohal ka teater. Jaapanis tegutsesid juba keskajal rändtrupid, kes etendasid lastele nukunäidendeid. Muutunud 16. sajandi paikseks, panid need trupid aluse nukuteatrile nimega bunraku. 17. sajandil kujunes bunraku väga populaarseks linnakultuuri osaks. Etendusi anti 1 1.5 meetriste nukkudega, kusjuures
1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks. Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. Üliinimene on seega nihilismi ületaja. Ta nihilismi poolt hävitatud või eitatud väärtuste (Jumal, religioon, igavesed ja kaheldamatud moraali ja tunnetusteooria dogmad) asemele uusi, elukõlbulikke väärtusi, mida ta võtab iseendast. Nietzsche ütleb, et inimene peab seda üliinimese arengut teadlikult jaatama ja tahtma. Seega ei ole tegemist uue rassiga, mis inimese välja vahetab nagu inimene on looma välja vahetanud, vaid üksikisikuga, kes ennast ületades teostab end üliinimesena. Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. Tsitaadid:
kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida-Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli
6+6a magister, doktor Juhid (rektor, kantsler), õppejõud (doktor, professor, magister), üliõpilased (studiosus) noormehed al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartser, õllepruulimise õigus 11. Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? Kiriku ettekirjutused ja dogmad pidurdasid teaduse arengut. Ketseriks kuulutamise oht. Geotsentriline maailmapilt Ptolemaios maa on universumi keskpunkt Heliotsentriline maaimapilt Kopernik maa tiirleb koos teiste planeetidega ümber päikese + ümber oma telje. Peateos "Taevasfääride pöörlemisest" avaldati pärast surma. Galilei avaldas 1632 "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" . Kohtuprotsess, vangistus, koduarest.
Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale): Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. dogma (kr k dokein näima, tunduma) arvamus, mis on formaalselt sätestatud uskumiseks ja tõeks tunnistamiseks. Dogmad sätestab tavaliselt mingi kõrgem autoriteet, näiteks kirikukogu. valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos (u 1680. 1780. aastad), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine deism 17. 18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu (nö Jumala kui eksperimenti jälgiva teadlase kuju)
Prantsuse valgustus oli kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu 18. sajandi lõpuni 1789 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustajad uskusid, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus, keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mitmed valgustajad uskusid valgustatud monarhi teooriasse sotsiaalsed hädad lahendaks see, kui riiki juhiks valitseja, kes lähtuks mõistusest ja rahva huvidest. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Nad eitasid eesõigusi, mis lähtusid vaid päritolust, seisusest. Nad kuulutasid, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed, seega tuleb kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada
Ta süüdistab kultuuri ja tsivilisatsiooni, mis on teinud inimesed halvemaks ja õnnetumaks. Kunst ja teadus asuvad tema arvates elust kaugel. Ainus tee õnneni on tagasipöördumine loodusliku olukorra juurde. Kunsti oskavad Rousseau arvates õigesti hinnata kultuurist puutumata inimesed, kes teavad, mis on tõde, ilu ja voorus. Religioonist Rousseau polnud ateist. Tema arvates peaks olema üks riigireligioon, mille positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühadust. Tõeline religioon on Rousseau järgi tundeküsimus. Inimesele omane religioosne tunne lõpetab kõikumise mõistuslike argumentide ja religiooni vahel religiooni kasuks. Jumal on üle kõigist mõistuslikest formuleeringutest. Rousseau kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. 8 Kokkuvõte
Ahmes Khan rajas 1875.a Aligarhi orientaalkooli.1885.a lõpul kogunes Bombaysse 72 haritlast üle kogu India.Rajati India Rahvuskongress,mis oli esimene ülemaaline poliitiline partei. 4. Islamimaad Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj jäi islamimaades nii ühiskonna kui ka kultuurielu seisma.Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid-moseed olid täis palvetajaid.Kuid nii see vaid tundus-Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse,teaduse,kunsti ja kirjanduse arengut.Islami levik aeglustus.Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa omadega, kellel olid paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ning tõhusamad relvad.Islamimaades tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega.Tärkasid liikumised islamiühiskonnas kus ühed pooldasid edasist uuenemist, ülejäänud tahtsid jääda algislami ja-kommete juurde. Türgi. 15
Kaupade omandamine inimeste elus ei omandanud nii suurt rolli kui tänapäeval. Feodaalne majandus oli põllumajanduslik ja seda reguleerisid eelkõige traditsioonid ja kõrgem võim, selle korra lagunemise tingis tehnoloogia areng. Skolastikutest mõtlejad olid haritud mungad, kes püüdsid pigem kirjeldada reegleid vastavalt kiriklikele dogmadele, kui analüüsida majanduslikku tegevust. Aquino Thomas oli selle perioodi üks olulisemaid autoreid, kes liitis religioossed dogmad Aristotelese seisukohtadega. Üheks olulisemaks käsitluseks sel perioodil on arutlus ,,õiglasest hinnast". Tollases ühiskonnas ei kujunenud hinnad vabalt, kuid reguleerimiseks tuli millestki lähtuda. Õiglase hinna aluseks oli töö ja kauba hind on õiglane kui selle arvestamine toimus selle kauba tootmiseks kulutatud töö alusel. Käsitöölistel ja põlluharijatel oli olemas ettekujutlus, kui palju tööd kulutasid nad mingi
16.s rajati indulgentside müügist saadud rahaga uus katedraal.Kirikuid kaunistasid freskod, reliikviad ,altar. Vaimulike abielukeeld (tsölibaat). Kirik korraldas 11.- 13.saj ristisõdasid paganate ja moslemite vastu. 8. Milles seisnes katoliku kiriku positiiv ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas? Katoliku kiriku positiivne ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas seisnes selles, et kirik muutus mõttevabaduse ja teaduste arengu takistajaks, kirku ettekirjutised ja dogmad pidurdasid teaduse arengut, piibel muutus absoluutseks tõeks ja kui teadlaste väited läksid vastuollu piibliga olid need valed, tänu sellele kirikule Kreeka-rooma ja araabia teadlaste tekstide kõrvaleheitmine, 13.saj alguseks olemas ja ladina keelde tõlgitud teosed, aga need olid paganlikud kirjutised. Astronoomia arengu pidurdamise tõi kaasa, samuti ka arstiteadus oli taanarengus- kirik keelas laipade lahkamise ning haigused olid jumala karistus pattude eest. 9
BIOLOOGIA AJALUGU 8. Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut Toimus kiire urbaniseerumine ja kriis katoliku kirikus viis kiire ilmalikustamiseni. Uute ideede levikut soodustas trükimasina leiutamine. Kaovad autoriteedi kartus ja dogmad. Kiriku mõju vähenemisele andis suure tõuke katkuepideemia, mis tõi kaasa ka ladina keele tähtsuse vähenemise ning linnastumise. 9. Võrrelege varase füüsika ja keemia mõju loodusteaduste arengule Paracelsus (iatrokeemilise koolkonna rajaja) loob õpetuse elementidest kui keha algtegurites püütakse hakata meditsiinilisi protsesse seletama keemia kaudu. Põlemise hapnikuteooria lükkab ümber flogistonide teooria, kui näidatakse, et ka hingamine on oksüdatsiooniprotsess.
üleoleku osutus. Poeet on esmajoones võitjela, kes kõike ebapuhast ja võltsi ründab sõjaka ägedusega. ,,Söerikastaja" ajaluule on kirjutatud valdavalt aastail 1955 1958. Sotsiaalse löövuse nimel on autor kogust välja jätnud mõndagi, mis võinuks seda taotlust nõrgendada ning kõrvale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Söekaevandaja kujundis sisaldub raamatut läbiv juhtmotiiv puhtuse taotlus. Sastaks progressi teel on isikukultuslikud dogmad, silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, kirjanduslik ja teduslik haltuura, bürokratism. Nende nähtuste rookimisel muutub Kross sarkastiliselt ajakonkreetseks. Rünnatavat nähtust iseloomustatakse põlastaates hüpeboliseeritud hajapiltides, et anda luuletuse lõpus positiivne deklaratsioon. Sõnastuses võidakse olla räme ja robustne. ,,Söerikastaja" intiimsem pool jäi raamatu ilmumisel suhteliselt arju, kuigi siin leidub küpseid, läbituntud luuletusi
Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Valgustajad väljendasid optimismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustajad uskusid, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus, keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mitmed valgustajad uskusid valgustatud monarhi teooriasse sotsiaalsed hädad lahendaks see, kui riiki juhiks valitseja, kes lähtuks mõistusest ja rahva huvidest. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Nad eitasid eesõigusi, mis lähtusid vaid päritolust, seisusest. Nad kuulutasid, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed, seega tuleb kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Nad nõudsid mõttevabadust, mõistsid
kes väidavad, et nad on Peetruse otsesed vaimsed järglased, kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida- Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli
kes väidavad, et nad on Peetruse otsesed vaimsed järglased, kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida- Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli
on kogemus. Deism Jumal lõi küll maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustuse tähtsus: tekkis võimude lahusus, inimõigused; iganenud seisukohad kaotasid oma tähtsuse; arutlused ideaalse riigikorra üle; tekkisid entsüklopeediad. Iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik. Valgustajad püüdsid juurutada inimestesse haridust ja teadmisi. Oldi kindlad, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus, keskajast pärit dogmad ja fanatism. Rahva arenguks pidasid vajalikuks teaduse, hariduse ja kultuuri edasijagamist rahvale. 2) Kirjandust ja kunsti peeti ühiskonna arengu tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis valgustajate teostes propageeriti uusi ideid ning tekkisid uued kirjanduszanrid filosoofiline jutustus ja romaan · Revolutsioon e vastupanuliikumine riigikorra muutmiseks. Prantuse revolutsioon(1789-1799). Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1) riigivõla kasv, riigi
mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad... On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev. Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla... Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes võib generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse
Perioodid nüüda lles sisi vist: 1. Patristiline periood- "pater" ld keeles "isa" (kirikuisa) opostlite ajast kuni umbes a 800. Opostlid- jeesuse õpilased, kes peale jeesuse surma saavad selle kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise kokkupõrge- alates paulusest(u aastast 60,70) ja lõppeb Nikaia kontsiiliga aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3. Hilisskolastika 14-15 sajand Skolasastilise folosoofia lagunemine ja kristliku müsika õitseaeg. Patristika
korrektne ütelda mulle tundub, et mesi on magus, sest seda kuidas sulle tundub ei saa keegi kontrollida ja ümber lükata. ``Ma sõin hommikul omletti `` ``mulle tundub, et ma sõin hommikul omletti ``) ja saavutada seeläbi hingerahu (ataraxia). Tõde pole inimkond saavutanud, sest tõene saab olla vaid üks ja lõplik seisukoht. Mitte keegi ei tea ega saagi seepärast teadmagi, kuidas asjad tegelikult on. Skeptikute eesmärk oli kummutada ja ümber lükata kõigi teiste koolkondade dogmad (tõestuseta, ebakriitiliselt tõeks peetav väide, kinnistunud ``tõde ``; religioonis kiriku õpetuslause, vääramatu tõena võetav seisukoht Võõrsõnastik 2005) Stoikud. Rajaja Zenon (336- 264 e.Kr) Kitionist Küprose lõunaosast. Algul kaupmees, Ateenas avastas enda jaoks filosoofia ja hakkas küünik Kratese õpilaseks. Külastas ka loenguid Akadeemias. Arendas välja oma filosoofilised ideed ja asus neid õpetama avalikus kohas kirjus sammaskäigus Stoas -> stoikud -> stoitsism
annaabi.ee 
