Riim-häälikute kokkukõla värsirea lõpus, jagunevad: paarisriimiks, süliriimiks, ristriimiks. Robinsonaad-õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikul saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval. Sünonüümid-tähenduselt sarnased või lähedased sõnad Süžee-teose sündmuste tegelik järjestus Tragöödia-kurbnäidend, kus peategelane hukub ebavõrdses võitluses. Uudis-ajakirjanduse liik, mille eesmärk on edastada teade. Valm-luuletus või lühike jutt, kus tegelasteks on loomad, kes kujutavad inimesi, see on allegooria. Vanasõna-rahvaluule lühivorm, mis on lühike õpetuslik lause. Võrdlus-nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel, sidesõnade kui ning nagu abil.
4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homofoonid: sama hääldus, erinev kirjapilt (a)llikas, (h)ind Homograafid: sarnane kirjapilt, erinev hääldus: arve, kalla Paronüümid Kõlalt lähedased, tähenduselt erinevad sõnad Tabu ja eufemism Tabu e sõnakeeld (polüneesia keelest) Märgib sõnu, mida ei tohi mingil põhjusel kasutada. Usuti, et sõna on tegu. Tabu-alust asendab eufemism( kr k heaütlus) Must kaaren- valgelind; hüljes-kala; hunt- pühajuri kutsikas; neeger-
või rütmilisel korduvusel põhinev pinnakaunistus. Omane eriti tarbe- ja ehituskunstile. Rõhutab eseme arhitektoonikat ja korrapärastab tema pealispinda. Võib olla näiteks süvistatud, reljeefselt pinnale lisatud, maalitud ja kootud. Tähenduselt võib olla sümboolne ja uskumuslik. Motiivilt eristatakse näiteks geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornament. Käsitluslaad küünib looduslähedasest stiliseeriva ja abstraktseni. Ornament on varasemaid ja üldisemaid kunstilise väljenduse vorme, selle algeid oli juba paleoliitikumis
3.Kuidas tekkis keel ühe müüdi või legendi järgi? Kirjelda seda. 4.Nimeta keele 5 funktsiooni.1.keel,kui info edastus vahend 2.kui suhtelmisvahend 3.kui mõtlemisvahend 4.kui kuuluvuse väljendaja 5.kui emotsioonide väljendaja 5.Mis on homonüüm, polüseem, sünonüüm, antonüüm? homon samakujulised,aga erineva tähendusega sõnad polüseemehk mitmetähenduslikkus on märkide üldine omadus, mille kohaselt tähendus on mitmene sünonon häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna antonvastandsõna 6.Millise meetodi abil uuritakse keeli? Selgita, mida siis tehakse. (võrdlev ajalooline!)kirja,helisalvestamise kaudu, teadus on suutnud kaudseid meetodeid kasutades vaadata keelte kujunemise ajaloos tagasi ka kirjakeelsesse ajastusse. Võrdlev ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000a tagasi ja rekonstruktuurida ka sellesse aega kuuluvaid algkeele vorme 7
Paronüümid Paronüümid on sõnad, mis on kõlalt sarnased, aga tähenduselt erinevad. vahel – mõnikord. Tule mind vahel vaatama. vahest – võib-olla. Tüdruk on vahest ära eksinud. vast – alles. Vastsündinu. Vast valminud maja. Oled sina vast imelik! õieti – õigupoolest, tegelikult. Tüli algas õieti tühjast asjast. õigesti – veatult, eksimatult. Vastand: vääralt. Lahendas ülesande õigesti. enamik – suurem osa. Enamik lapsi või laste enamik haigestus. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. enamus – arvuline ülekaal
Armastusel on tegelikult väga mitmeid definatsioone, millest enda jaoks see õige välja leida on väga raske. On palju erinevaid filosoofe ja teisi tarku kes on leidnud mingid mõtted ning need kirja pannud, mida me enda omadega saame samastada. Kuid nagu ka kõige muuga ei pruugi me asjast aru saada nii nagu on seda inimene mõelnud, kes selle kirja pani. Mida meile siis vaja on, kas armastust või armastatust ? Kas kõik, kus on sõnatüvi armas sees, on tähenduselt sama võimas? Näiteks kui ma kohtan kedagi uut ning tunnen et olen armunud, ei ütle et see on armastus. Armastus on pikaajaline tunne, armastan ma oma ema, oma perekonda, mind ümbritsevaid inimesi. Armun ma vaid ühte inimesse ning see ei ole eriti pikaajaline. Olla armastatud soovin ma oma lähedaste, sõprade, sugulaste poolt. Enamasti teen ma kõik selleks, et olla nii endale kui ka teistele hea. Armastuse kohta võib ka öelda kiindumus, sümpaatsus või veel palju muud
Kasutatud allikad vastasid töö teemale ja olid sobivad. Kokkuvõttes on kõik selgelt välja toodud, seda lugedes võib saada ülevaate tööst. Kokkuvõte vastab püstitatud eesmärkidele ja on välja toodud olulisemad avastused sisulise osa kohta. Retsensendi arvates vajavad osad laused ümbersõnastamist ning samuti esineb paar tähe viga. Suuri vigu tekstist ei leia. Kõik on korrektne. Töö on kirjutatud väga mõistetavalt ja arusaadavalt. Esineb ka võõrsõnu kuid need on tähenduselt selgeks tehtud. Tekstist võib leida paar lauset mis võiksid olla teises sõnastuses või võiks olla sõnade järjekord muudetud. Üldpildis on tekst väga asjalik ja konkreetne. Töö vormistus vastab Lähte Ühisgümnaaisumis uurimistöös kehtivatele nõuetele. Hetke seisuga pole leidnud erilisi suuri vormistus vigu, töö tundub korralik ja põhjalikult üle vaadatud. Retsensendi küsimused autorile on järgmised: 1
keelde tõlkimist: eestindama, lätindama, leedundama. i-liiteliste ja konversiooni teel moodustatud muutmisverbide hulgas on nn eraldamisverbe ehk privatiive, mille puhul tulemus ei teki, vaid eraldatakse millestki: rohima, juurima, sulgima. Tuletise kohandamine sobiva vormimalliga võib tähendusmoodustaja kuju muuta ning see kahandab vormi läbipaistvust ja komplitseerib tuletise tõlgendamist. Näiteks moodustus- tähenduselt seostuvad tulemomadusega ka tuletised võimaldama (vrd võimalik), avaldama (vrd avalik). Samuti pole alati selge, kas vormiliselt on verbistatud nimisõna sta-liitega või sellest tuletatud omadusõna ta-liitega: ilustama (vrd ilu, ilus), rõõmustama (vrd rõõm, rõõmus). Tuletise tähendust selline vormiline kahemõttelisus ei mõjuta. Muutmisverbide allrühma moodustavad suunaverbid ehk orientatiivid, mille puhul
koma ei panda! Koondlauses (sisaldab loetelu) eraldatakse loetelu ja kokkuvõttev sõna mõttekriipsu või kooloniga. N: Ema, isa lapsed- kõik rõõmustasid. Kõik rõõmustasid: ema, isa ja lapsed. Ilma märgita: Ema, isa ja lapsed rõõmustasid. 1. Korduvad täiendid, mis iseloomustavad ühte ja sama objekti, on ilma komadeta. 2. Korduvad täiendid, mis väljendavad eri objektide tunnuseid, on komadega. 3. Kui täiendid on tähenduselt täpsustavad võrdsed, eraldatakse nad komaga. 4. Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega. N: Kell, ilus, vanaaegne ja väärikas, jäi seisma. Lisand 1. Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komadega. 2. Kui järellisand on omastavas käändes eraldatakse see komaga ainult eest poolt komaga. 3. Kui-järellisand ja olevas käändes järellisand on ilma komata. + Üte ehk pöördumissüna eraldatakse muust lausest komadega.
teooriat analüüsivat peatükki ning 22 alapeatükki ning mahuks kokku koos lisade ja allikatega 30 lehekülge. Uurimus on suhteliselt sisutihe, kuid teemat mittevaldavale inimesele üpriski raske mõista, mida täpselt uuritakse ning mis on tööle seatud põhiküsimus. Uurimistöö esimeses peatükis selgitatakse, mis on plasma ning mida kujutavad endas selle erivormid nagu külm ja kuum plasma ja lisaks selgitatakse peatükis kolme erinevat gaaslahendust, mis on tähenduselt elektrivool gaasis. Teine peatükk koondab endas dielektrik-barjäärlahenduse tutvustamist. Kolmandas peatükis on täpsemat räägitud dielektrik-barjäärlahenduse toimest, praktilisest kasutusest ning selle arengust. Neljas peatükk hõlmab töö empiirilist ehk analüüsivat osa, kus retsenseeritava töö autor kirjedab dielekter-barjäärlahenduse põhimõtetel toimivat enda poolt ehitatud seadet ning selle valmimisprotsessi. Töös esineb vormistamises väikseid vigu
Keskajal olid Prantsusmaal kõige levinumad muusikainstrumendid fiidel, salmei ning sister. Fiidel oli tänapäevase viiuli 26 keelega eelkäija. Rohuhuulikuga puhkpillist salmeist arenesid hiljem välja oboe ja klarnet, sister oli kitarrilaadne keelpill. Tuntud olid keskajal ka harf ning orel. Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Akordion 19 saj. väga kuulus ja levis edasi euroopasse Prantsusmaaga seostuvad kaks zanrimõistet-nendeks on sansoon ja ballett. Esimene on tähenduselt lihtsalt laul. Trubaduuride esitatud sansoon oli ühehäälne, renessansiajastul (15.- 16.saj.) muutus see juba mitmehäälseks nagu itaalia madrigal. 19.sajandil kujunes sansoon valdavalt kergesisuliseks soololauluks. Klassikalise balleti väljakujunemisele eelnes Prantsusmaal õukonnatantsude tekkimine. Kaks kõige tuntumat, klassitsismiajastuni püsinud tantsu olid menuett ja gavott. Menueti hiilgeaeg oligi 17.-18.sajand
Alussõna ja liite eristamist toetab tähendusseos ja samade morf olemasolu teisteski sõnades. Nt. jäätis, purjekas, sõnum ÄHMANE või VÕIMALIK TULETIS Tähendusseos alussõnaga ei ole selge v ootuspärane; alussõna ei ole tuntud; alussõna ei ole lekseem, vaid kinnistüvi; alussõnas on toimunud fonoloogilisi muutusi, mis ei võimalda seda üheselt samastada oletatava alussõna tüüpilise tüvekujuga; sõnal ei ole alussõna, küll aga tähenduselt lähedane samatüveline korrelaat. Nt. emis, vetikas, loom EI OLE TULETIS. Ei ole alussõna ega tähenduse poolest kokku kuuluvaid korrelaate. Sõna ei saa pidada tuletiseks kui juurtüvi on unikaalne, nii et seda ei ole võimalik tänapäeva keeles seostada ühegi teise sõnaga. Nt. nugis, vasikas, rõõm 19. LAENSÕNAD on üldiselt muganenud eesti keele fonoloogilise ja sõnastruktuuriga. Mida vanem laensõna, seda muganenum. Osa mitmesilbilistest
ÕIGUSLIK KÄITUMINE sotsiaalse käitumise alaliigina. Sotsiaalne käitumine (ja sots.suhe) sõltub ainult ühistest tähendustest, mis tekivad kommunikatsioonis. Kultuur on pidevalt muutuvate ja arenevate sotsiaalsete süsteemide atribuut, mis ei ole seotud niivõrd kommunikatsioonis kasutatavate artefaktidega, kuivõrd selle tähenduse poolega (NB! Sõnad, sümbolid, tavad). Artefaktid: nt sõnad paberil, pildid seinal, ehitised inimese loodud, kuid kultuuriti (tähenduselt, tõlgenduselt) erinevad Sotsiaalne käitumine kui sotsiaalsete normidega reguleeritud käitumine. Regulatsiooni vormid teel irratsionalismilt ratsionalismile: hirmu-põhised regulatsioonid (tabu-irrats.) uskumuse-põhised regulatsioonid (ohu allika personifitseerimine-irrats. ja rats. (samaan, nõid, preester) kogemuse-põhised regulatsioonid (tava-irrats. ja rats.) ratsionaalse väärtustamise põhised regulatsioonid (NORMID) (moraal
· Naeruks pöörama asja mitte tõsiselt võtma · Naeruks panema pilkavalt suhtuma · (Peenikest/peent) naeru pidama millegi üle sisimas rõõmustama, head meelt tundma, n-ö habemesse/pihku naerma · Naeruks tegema naeruväärseks tegema, pilkama, naerualuseks jääma · Naeru mugistama vaikselt omaette itsitama 3. Komponentanalüüs Sõna NAER tähendusvälja sobivad naeratus ja muie, sest need kolm sõna on tähenduselt lähedased. Kõik sõnad on seotud rõõmu väljendamisega. Kaasneb hääl Hambad on nähtaval NAER + + NAERATUS - + MUIE - - 4. NSM Loomulikus semantilises metakeeles võiks sõna NAER olla järgmine: X tunneb seda, juhul kui on toimunud palju head/X-le on öeldud palju häid sõnu. X on kuulnud kelleltki väga
Daodejing rõhub sisemise harmoonia leidmisele elada targalt, leida isiklik tasakaal, olla loodusega kooskõlas. Taoismi teisteks tähtsateks allikateks on ,,Hua Hu Jing", ,,Zhuangzi" (teadlaste arvates erinevate autorite poolt kirja pandud tõed) ja ,,Lie Zi". Religioosse taoismi alguseks peetakse aastat 142 pKr, mil tolleaegne Vana-Hiina filosoof Zhang Daoling sai väidetavalt ilmutuse Laozilt. Taoismi põhitõed Tao (nim. ka dao), mis oma tähenduselt viitab rajale, eluseadusele, toimumisviisile, keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoismi eripäraks on see, et ta ei nõua inimeselt märterlikkust, kellegi jumalikustamist, ohverdamist, rituaale. ,,Sellest osasaamine on võimalik vaid sellega kooskõlas olemise läbi," kirjutab Laozi oma esikteases taoismi kohta. Taoism ei ole ,,ostetav" usk. Selle põhiline idee seisnebki selles, et tunda ennast osakesena sellest maailmast, kooskõlas loodusega, õnnelikuna, rahumeelsena
35. Isikustamine metafoori alaliik, kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed. 36. Võrdlus ühte olendit, eset või nähtust võrreldakse teisega mingi ühistunnuse alusel. 37. Epiteet omadussõna, mis täpsustab, iseloomustab või kirjeldab põhisõnaga väljendatud. 38. Metafoor sõna või sõnaühendit kasutatakse ülekantud tähenduses. Tähendus kandub ülde sarnasuse alusel. 39. Sünonüüm - Sünonüüm on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna 40. Homonüüm samakujuline, kuid erineva tähendusega sõna. 41. Antonüüm - Antonüümid ehk vastandsõnad on sõnad, mis ühe tähendusliku tunnusjoone poolest on vastandlikud, kuid mille muu tähendus langeb kokku
Lisaks kujutas ta enamusjaolt igale pildile mehi kes kannavad idamaiseid kostüüme ning on eeslite seljas. "Teekond hommikumaale" ning selle teos "Siimoni tee Giza püramiidide juures" oli põnev uurida. Uurides selle teose sisu ja otsides infot maali kohta sain ma ise ka väga palju uut teada. Autor on oma tööd väga põhjalikult läbi mõelnud ning leidsin taustauuringut tehes iga teose juurde käiva pealkirja. Minu jaoks olid need tööd oma tähenduselt ja väljanägemiselt väga muljetavaldavad. Kuid nagu algul ütlesin, ei ole vanaaegsem kunst minu teema. Allikad: https://www.google.ee/search? q=louis+haghe&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwirwvX_- MfWAhWHBZoKHXmQBPwQ_AUICigB&biw=1242&bih=602#imgdii=6LP_YkY oXfwNBM:&imgrc=1E_Mv2f2aUoXTM: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCramiid https://i.pinimg.com/736x/bb/9e/aa/bb9eaa5436d43eee284c36a5812316ba.jpg http://www.britishmuseum.org/research/collection_online/collection_object_details
(Soome keel, 2014) Soome keel on arenenud Häme, Karjala ja eesti keelele lähedasest Edela-soome murdest. Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema koostatud on ka vanim 16.sajandist pärinev soomekeelne trükis, aabits „Abckirja“. Uut testamenti tõlkides lõi Agricola palju uusi sõnu, millest umbes 60% on kasutusel ka tänapäeval, näiteks armo (arm) ja vanhurska (õiglane). (Samas, 2014) Soome ja eesti keeles on palju sarnaseid, kuid tähenduselt erinevaid sõnu. Näiteks ase (relv), kalju (kiilas), hallitus (valitsus), pillimies (vilekohtunik), hyvä maku ja kaunis puku (hea maitse ja ilus ülikond). (Sõnade erinevad tähendused, 2015) Sündmusi soome keele ja kirjanduse arengus: 1835.aastal ilmus rahvuseepos Elias Lönnroti „Kalevala“. (Zetterberg, 1991, lk 6). 1863.aastal kirjutas Aleksandes II alla keelemanifestile, millega soome keel muutus ametlikuks asjaajamise keeleks. (Samas, lk 7). 1920
piidlemas vallatut rõõmsameelsust ja lapselikkust. Või siis Jaansoni portree: koheva karvase talvemütsi ja palitukrae tumedas raamistuses esiletõusva näo malbe pehmuse ja ühtlasi mõtlik tõsidus laseb selgesti aimata kujutava karakteri põhiolemust. Erilist allakriipsutamist väärib aga, et peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Portree Lääne neiu on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal Kaugel näen kodu kasvavat.
Kõiki asju ei saa vist iialgi sõnade abil selgeks teha ning meil tuleb ka tihtipeale kasutada raskemaid meetmeid, et väljendada oma soove ja tahtmisi. Inimestel võiks olla paremad kuulamis oskused ning suhtlemis oskused. Sellisel juhul ei kohtaks me nii palju vägivalda ning übritsevat vihavaenu. Enamikke asju võiks saada lahendada sõnade abil, mis tundub tänapäeval üsna utoopilisus. Sõna jõudu ja jõuetust leidub ühiskonnas suhteliselt võrdselt. Need on oma tähenduselt, aga väga erinevad. Sõna jõudu kasutavad meist kõik inimesed. Kas ka sellel mõjuvõimu on sõltub sellest, kellele seda rääkida. Pole ju võimalik teha selgeks midagi inimesele, kes ei soovi sellest aru saaada. Sellisel juhul on tegemist sõna jõuetusega. Jõuetuse all mõistame soovi anda midagi edasi, mis ei taha õnnestuda. Sellisel juhul tundub, kas leidub mingit vajadust sõnade järele, kui neist mingit kasu pole. Kahjuks saab sõnu tarvitda ka
kaitsealuseks vähemuseks. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks - sunniitideks ja siiitideks. Umbes 85% muslimitest on sunniidid. Nad kujundasid aja jooksul ühiskonna elu sätestava kõikehõlmava seaduse-sariaadi. See ühtlustas koguduse elukorralduse. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam. Muslimite pühaksraamatuks on Koraan, mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu. Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et sageda lugemise tulemusena jõuab lugeja Jumalale lähemale. Teksti pähe õppimist peetakse erilise vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku usuõpetuse, mis nõuab kõigest ülimuslikkust ega luba mingit jaotust religioosseks ja ilmalikuks. Ta käsitleb erinevaid teemasid ning samuti ka moraaliõpetust
rahvuslik) ,,Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant." (Nelson Mandela) Keel kui emotsioonide väljendaja KEEL mõttetegevuse peamine instrument Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked ürgsemad SÕNA emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne Tähenduselt: kehaosad, seksuaalne tegevus (tabu), väljaheited, kehavedelikud (temaatiliselt räpaseks peetavad) Samadel sõnadel meditsiiniterminoloogiat kasutades emotsionaalne laeng puudub SEEGA: sõna emotsionaalne värving ei sõltu sõnaga tähistatud asjast Iga sõna võib saada sõimusõnaks, kui sellega väljendada agressiooni + agressiivne kehakeel, miimika, intonatsioon Keele maagiline funktsioon Emotsioonid on seotud keele maagilise funktsiooniga:
meetodeid kasutatakse eeskätt maakoore kõige pealmiste kihtide – settekivimite vanuse hindamisel. Suurimateks ajalis-stratigraafiliseks üksusteks on ladekonnad, mille ajaliseks vastaks on aegkonnad. Ladekonnad jagunevad väiksemateks üksusteks – ladestusteks, ladestiteks, ladejärkudeks ja vöödeks. 4 pinnavormide tekkeloolist r ühma: kosmogeensed, geoloogilised, biogeensed ja antropogeensed, mis erinevad üksteisest põhimõtteliselt nii tekkemehhanismilt kui ka vastavate vormide tähenduselt geoloogiliste aja lõikes. Välis ja sisejõudude toimel kujunevad erinevad pinnavormid, mis moodustavad ümbritseva pinnamoe e reljeefi. Pinnavormide jaotumine: Endogeensed: vulkanogeensed ja taktogeensed Eksogeensed: gravitatsioonilised; glatsiaalsed; jõetekkilised; järvetekkilised; meretekkelised; põhjaveetekkelised; tuuletekkelised; igijäätekkelised; elutekkelised; inimtekkelised Geofüüsika – maa füüsika, teadus mis uurib Maa koore ja teda ümbritseva õhkkonna
1.2. Sõnade liigkasutus Liigkasutus on tihti ajendatud soovist uudse väljendiga tähelepanu tõmmata. Ekslikult arvatakse, et võõrsõna kasutamine teeb teksti asjalikumaks ja omakeelne vaste on labane. Eesti keeles on palju väljendeid, mis on laenatud naaberrahvastelt või kohandatud saksa jai inglise keelest. Mõesõnade tekke ohuteguriks on esiäranis väljendid, mis on samakõlalised aga keeleti tähenduselt erinevad. Liigkasutusel ununeb selliste sõnade algne tähendus. Järgmised näited on pärit Helika Mäekivi artiklist (2004: 63-67). Sõna praktiliselt - inglise keeles practically, saksa keeles praktisch. Eesti keeles tähendab see otstarbekalt, vastandiks teoreetiliselt. Parem on kasutada sõnu tegelikult, peaagu. Lauset Mais on hinnatõus praktiliselt muutumatu saab paremini öelda - Mais jäi hinnatõus enam-vähem samaks.
Nimisõna.The noun. Oma ülesehituselt jagunevad inglise keele nimisõnad kolme liiki: 1) lihtnimisõnad nt: man, bird, apple, steam, love, pigeon, button 2) tuletatud nimisõnad (sisaldavad sufikseid) nt:teatcher, sailor, artist, building, translation, astonishment, friendship, childhood, lazines 3) liitnimisõnad nt: blackbird, newspaper, seaman, income, appletree, ballpoint, keyhole, rainbow, steamboat Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos
teema ja huvitavad tulemused. Enne konkreetse uurimismeetodi valikut tuleb määratleda uurimistöö eesmärk, uurimisobjektid, analüüsi ühikud (units of analysis) ja uurimise ajaline raamistik. Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste: kirjeldamist ja võrdlemist seletamist ja ennustamist nähtuste mõistmist, sest väliselt sarnased tegevused võivad olla eri eesmärgiga ja tähenduselt erinevad (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 170). Teemade puhul, mida ei ole varem ulatuslikult uuritud, on uurimistöö eesmärk seda fenomeni põhjalikult uurida, et seda paremini mõista. Uurimuslikud uuringud (exploratory studies) on üsna levinud info hankimise uuringutes. Kui fenomen on küllalt tuntud, siis keskendub uurimistöö nähtuse iseloomulike omaduste kindlaksmääramisele. Kirjeldavad uuringud mõõdavad defineeritud muutujaid vastavalt
Remark- märkus Riim- häälikute kokkukõla Romaan- ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas. Salm- luuletuse siu tervilik osa ning vormi põhiline väljendaja. Stroof- luuletuse sisu tervilik osa ning vormi põhiline väljendaja. Stseen- lavateose väikseim tervilik osa; etteaste. Sümbol- võrdkuju, mis tekib abstaktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. N: koit- nooruse Sünonüümid häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased sõnad. N: nägu- pale Süzee- kirjaniku kuntsikavatuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Kuus põhilist koostisosa: 1) ekspositsioon teose sissejuhatav osa. 2) sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevaheliste vastuolu.3) Dispositsioon- teose arendus.4) Kulminatsioon- tegevuse pinge haripunkt. 5) Pööre- sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni. 6) Konkulusioon- teose lõpetus.
Kõneleja stiil Kolm põhistiili: Madal ehk kerge stiil- kõnekaunistusteta ning mõeldud teadete edastamiseks ja õpetamiseks Keskmine stiil- kujundirikkam, mõeldud meelelahutuseks, keskuteluks ja vestluseks. Kõrge ehk suursugune stiil- nõuab kõnekaunistusi, on mõeldud kirgede õhutamiseks ja elamuste esilekutsumiseks. Idiolekt- ühele inimesele omane keelekasutus. Sünonüümid- teisendsõnad on tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Fraselogismid- tähenduselt ühtesulanud sõnaühendid ,,leiba luusse laskma´´,,keelt kandma´´ Kujundid Kõnekujundid- moodustatakse sõnu ja väljendeid ebaharilikult suhestades, et kasutada neid ülekantud tähenduses. Epiteet- kaunistav või kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust, tunnust või kõneleja emotsionaalset suhtumist sellesse. (armsad kaasmaalased) Võrdlus- kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui abil.
Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega koostöö tegijat; II maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koos töötanud isikut Sellest hoolimata seisis 2009. aastal Vikipeedias märksõna 'kollaboratsioon' juures igijabur seletus: kodumaa vaenlaste, eriti fasistlike saksa röövvallutajate kaastöötaja. Viimati on meie entsüklopeedia, nagu ka "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (EKS, II/2, Tln, 1992, lk 397) millegipärast rõhutanud tähenduselt ebamäärast ja sovetiajal ka mitmel moel devalveerunud sõna 'kodumaa': Kollaboratsionist- kodumaa vaenlastega (okupantidega) või vastaspoolega koostööd teinud isik. Absurdi kaldub seegi piiritlus, kuna 'kodumaa' tähendus laieneb eesti kirjakeeles mh ka päritolumaale või -piirkonnale (EKS, II/2, Tln, 1992, lk 353) ... Nii võiks mõni täna siin mittepõliselt elav venelane seda definitsiooni järgides hakata igasugust
VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise järgus kerkisid esile kolm heliloojat- Haydn, Mozart, Beethoven-Viini klassikud, kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel. JOSEPH HAYDN ( 1732-1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister, kelle looming hõlmab kõiki muusikazanre. Tema käekiri oli kohe väga originaalne. Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal Alam-Austriast Rohrau külas tõllassepa peres. Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks.
Süntagmaatilise kasutuse puhul on otsustava tähtsusega leksikaalsete omaduste kogum. Tuumsõnavara kohta kehtib seaduspärasus, et paradigmaatiliselt seotud üksustel on ka süntagmaatiliselt sarnased omadused, s.t need esinevad sarnastes kontekstides. Verbidele on omane semantiline tunnus TEGEVUS. Nt niitma on sihiline verb, mis tähistab suunatud tegevust. Seepärast võib see seonduda isikutega (agendid) ja vahenditega (instrumendid). See tegevus on suunatud heina, vilja, ent ka villa jm tähenduselt sarnaste substantiividega tähistatud olemite lõikamisele. Tüüpilised instrumendid on vikat, sirp, niiduk, kombain. Kui võtta kokku lekseemid, mis niitmisega süntagmaatiliselt seonduvad, tekib semantiline võrgustik: inimene loom (lammas, kass) põllumees hein (muru,haljasmass)talunik niitma vili (rukis, kaer, isa roog, võsa, vikat, niiduk, (villa)käärid ...Sõnavara struktuur peegeldab niisiis leksikaalsete üksuste nimetamisfunktsiooni
" 2. ,,Otsekõne...,!?" saatelause. N: ,,Karl, pane lause kirja!" ütles pinginaaber. 3. ,,Otsekõne,!?" saatelause ., ,,(o) Otsekõne... .!?" N: ,,Ma ei armasta sind," haigutas mees, ,,üldse ei olegi huvi." 4. ,,Otsekõne,!?" saatelause ja saatelause: ,,(o) Otsekõne .!?" N: ,,Ma ei tee seda tööd," ütles õpilane ja lisas:,,lähen hea meelega koolist minema!" V Rindlause Liitlause, kus on 2 või enam öeldist ja kõik lauseosad on omavahel võrdsed (tähenduselt). Rindlause osi seovad sidesõnad ja, ning, ehk, ega, või, nii, kui, ka -> Nende ette koma ei panda. Kuid, vaid, ent, aga -> Nende ette pannakse koma. N: Karl rääkis juttu, Gustav kuulas juttu, Miina rääkis Kertuga ja õpetaja oli õnnelik. Ma teadsin, et ta ei tule, aga ootasin väga. NB! Vaid, ja, ega ette ei panda koma seljuhul kui nad on lauses määrsõna rollis. Kooloni ja sidekriipsu kasutamine. Pannakse : kui järgneb ilmselge pikk seletus. Pannakse kui
Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri: Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks kasutame intuitsiooni. Siiski tuleb ette ka olukordi, mil peame oma tegude eest tõsiselt vastutama ning põhjendama, miks ühtemoodi käitumine on õige ning teistmoodi vale. [2]
Kahju on sellest, et ta sündis õnnetus perekonnas, kus seitsmest lapsest kasvasid lapseeast vanemaks ainult kaks. Need olid Wolfgang ja ta õde Maria. Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart W.A. Mozart sündis 1756. aastal Austrias Salzburgis. Ristimisel pandi talle tolle aja kombe kohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Tähenduselt on nimed ühesugused - Jumala armastus. Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. 30/09/09 Wolfgang Amadeus Mozart suri 35-aastasena. Selleks ajaks oli ta juba üle 30 aasta tegelenud muusikaga: esimesed loomingulised katsetused tegi ta nelja-aastaselt. Kuueaastaselt alustas Mozart hiilgavalt edukaid kontserdireise Euroopa linnades.
Siiani olen heliloojat näinud vaid pildil ja kuulnud ta nime. Palju enamat ma temast ei teadnud. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791. a Viinis. Ta elas 35- aastaseks. Ristimisel pandi talle tolle aja kombekohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Tähenduselt on nimed ühesugused - Jumala armastus. Mozartil oli 6 õde-venda, kuid ainult tema ja ta õde Anna Maria elasid lapseeast vanemaks. Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Mozarti loov geniaalsus ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Õde Maria Anna, keda pereringis kutsuti
seetõttu värske ja eluline. Siin näitab autor end väga hea inimestetundjana ja osava portretistina. Sama tuleb öelda "Itaalia poisikese" ja "Mia padrona" kohta. A. Laikmaa kujundas 20. sajandi esikümnenditel Eesti kunsti traditsioone, jäädes põhiolemuselt realistiks, kuid impressionistliku varjundiga. Peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Portree ,,Lääne neiu" on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal ,,Kaugel näen kodu kasvavat". Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse
6. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna- Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna, omab tähendust. Sõnavorm Lekseem- sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma. Sõne- statistiline sõna Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Hononüümid- kirjas ja häältuselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. nt baar-paar; ball- pall; müüja- müüa Homograafid- – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks).
VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2.laps peres) sai helilooja ka 6
Deverbaalid verbist tuletatud Denominaalid noomenist tuletatud Sõnapesa kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited: · Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: -kene, -tu (käsitu, silmitu), -la(haigla, sigala, tagala) · Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma, kuid on ka erandeid: -us, -line · Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik Tekstisõna vormilt ja tähenduselt läbipaistev: riiulilamp, jõhvikaline Leksikonisõna võib olla vähem või rohkem läbipaistmatu, piir nende vahel on ebamäärane: laualamp, marjuline Produktiivsus teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma,
*8. esseist- esseede kirjutaja 8 1960. aastad Kuuekümnendaid aastaid on piltlikult nimetatud eesti kirjanduse renessansiajastuks9, eesti kirjanduse uueks klassikaajastuks. See oli kümnend, mil loodi erakordselt palju uut. Põhimõtteliselt samane oli heliloomingu, tearti- ja kujutava kunsti areng. Igaljuhul nähakse kuuekümnendaid hea ajana, väga rikkalik oli kümnendi keskpaik. Taotluselt ning tähenduselt sarnaneb see aastakümme Noor-Eesti ajaga. Neisse aastaisse jäid ka esimesed kontaktid kodu- ja väliseesti kirjandusringkondade vahel, eestlased esimesed Rootsi-külastused ja üksikute väliseestlaste reisid okupeeritud kodumaale. Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised1 vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. * 9
loogilist ega ebaloogilist seost. Nende nähtuste ja sündmuste interpreteerimine toimub loogiliselt juhul, kui ollakse piisavalt kompetentne loogikateaduse põhisätetega. Loogikale on aegade jooksul omistatud mitmeid nimetusi: Aristotelese loogika, klassikaline loogika, traditsiooniline loogika, deduktiivne loogika, formaalne loogika, moderne loogika, üldloogika - kõik need nimetused on peaaegu sünonüümid ja erinevad oma tähenduselt sedavõrd vähe, et õppeotstarbeliselt on nende täpsustamine üleliigne. Seetõttu vastava õpperaamatu tiitellehele ongi tavaliselt kirjutatud: Loogika. Praeguseks on Aristotelese "istutatud loogikapuu" kasvanud mitmeharuliseks ehk teisisõnu - tänapäeva loogikal on mitmeid haruteadusi. Nendest olulisemad on: induktiivne loogika, dialektiline loogika, matemaatiline ehk sümbolistlik loogika, modaalne loogika (loetelust võib väljalugeda ajaloolist geneesi).
Bloomfieldi põhimeetod on distributiivne analüüs ühiku eristamine ütluses segmenteerimine (morfid ja foonid) identifitseerimine (morfeemid ja foneemid). Kaks tekstiühikut kuuluvad ühe keeleühiku alla kui on mittekontrast. D., erinevatesse -- kui kontrasteeruv D. substitutsioon (morfeemide klassifitseerimine). Erinevad keeleühikud kuuluvad ühte klassi, kui võivad üksteist asendada samades kontekstides. nende paigutus (arranzheering) Puudused: · ei võimalda eristada tähenduselt erinevais süntaktilisi struktuure · ei võimalda tuua välja seoseid aktiivse/passiivse, jaatav/eitava lause vahel · ei anna vastust küsimusele, mis on keele elementaarühikuks süntaktika tasandil Transformatoorne analüüs Ameerika deskkriptivismil oli 3 koolkonda. I ja II koolkond kasutasid vahetute mooodustajate meetodit. Analüüs lähtub väiksematest suuremate ükskste poole. Eesmärgiks identifitseerida vahetud moodustajad.
sealt taaskord tagasi olevikku ning kirjeldab seeläbi lugejale paljusid erinevaid karaktereid, nii loomi kui inimesi, kuid kirjaniku enda minevikul peatutakse vaid põgusalt. Lugu algab ühe laudakassi sünniga ning lõpeb kui kass on juba auväärses raugaeas. Kuigi algselt tundub, et kassid on ühtlasi terve loo peategelased, selgub siiski, et neil on pigem kõrvaline kuid siiski asendamatu roll. Teose pealkirjal "Mandalal" on väga müstiline kõla. Tähenduselt on see maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse. Esiti ei suuda seda sõna tavaliste maakasside ja lihtsa maaeluga kuidagi seostada, kuid see tekitab romaani suhtes ootusi ning põnevust eelseisva ees. Teose keskosa lõpus ka üks liivamandala tehakse. Liivamandala on keeruline kunstiteos, mille igal detailil on sümboolne tähendus. Mandala tehakse värvilisest liivast ja pärast valmimist pühitakse
12 Samas 6 Muutused sõnade tähendustes Tihti on sõna paljude tähenduste hulgast vaja võtta vaid hetkel aktuaalne olev tähendus. Näiteks inglise sõnad file, link, site, web on laenatud vaid arvutikeelde kuuluvas mõistes, lähtekeeles nad nii kitsast tähendust ei oma. Muidugi on ka sõnu, millel on lähtekeeles vaid üks tähendus- sõnad nagu baarmen, hamburger ja piksel on eesti keeles tähenduselt samad, mis lähtekeeleski. 13 Tihti on nii, et sõnu laenatakse mitmeid kordi, sõltuvalt sellest, mis mõistet on vaja tähistada. Näiteks lainer on jumestusvahendina saanud uue tähistuse, samuti topp- lühike pluus või särk, 14 treiler- filmitutvustus. Alati pole sellised tähendusmuutused head. Näiteks sõna test kasutatakse nii mitmetes tähendustes, kuigi see on algselt laenatud pedagoogika ja
negatiivses tähenduses. Mõlemas keeles seostus informantidel punane viha, ärrituse ja rahutusega. Lisaks seostub mõlemas keeles punane ka kommunismiga. (Degel 2005: 107– 108) Vene fraseologismides tähendab punane siiski ka õnne, headust ning helgust. Kuigi eesti fraseologismides punase tähendusena midagi positiivset ei leitud, assotsieerus inimestele punasega ka armastus ja kirg. (Degel 2005: 107–108) 3.4 Kollane/желтый Kollane ning желтый erinevad tähenduselt suuresti. Kui eesti keeles seostub kollane headuse, õnne, elevuse ja rõõmuga, siis vene keeles on vastupidi. Kollane assotsieerub vene 6 keeles reetmisega, sest vene kultuuris on kollased lilled lahkumineku sümboliks. Vene fraseologismides tähendab kollane ka ebanormaalsust ja hullumeelsust. Lisaks võib kollane omada ka rassilist tähendust. (Degel 2005: 108–109) 3
Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlusest. 49. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. 50. Sümbol - võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Näiteks: koit nooruse, vabaduse sümbol; loorber kuulsuse sümbol. 51. Sünonüümid - häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Sünonüümid moodustavad sünonüümkondi: sünonüümipaare, rühmi ja jadasid 52. Süzee - kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus
Säästev turism tähendab kõigi ressursside majandamist sellisel moel, mis võimaldab rahuldada majanduslikke, sotsiaalseid ja esteetilisi vajadusi, säilitades samas kultuurilise terviklikkuse, olulised ökoloogilised protsessid, elustiku mitmekesisuse ja elu alal hoidvad süsteemid. Säästvad turismitooted on kooskõlas kohaliku keskkonna, kogukonna ja eri kultuuridega, nii et need saavad turismi arengust kasu, mitte ei ole turismi arengu ohvrid. Säästva turismiga tähenduselt sarnased mõisted on vastutustundlik turism, pehme turism, minimaalse mõjuga turism ja alternatiivne turism. Selles moodulis käsitatakse neid kõiki säästva turismina. Mõningaid tegureid võib pidada tõukejõuks, mis sunnib turismitööstust säästva arengu põhimõtteid järgima. Need on: · suurenev seadusandlik surve; · suurem teadlikkus kulude kokkuhoiust, mida võimaldab ressursside mõistlik kasutamine;
Nt Nad läksid kahekesi kalale. Ta laulab võrdlemisi hästi. Täna on üsna ilus ilm. 11. Abimäärsõnad Abimäärsõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses tegusõna juurde, andes sellele mingi uue tähendusvarjundi või konkretiseerides tegusõna tähendust, nt läbi (elama), vastu (võtma), kallale (kippuma), tagasi (tõmbuma), ära (sõitma), ümber (aelema), valmis (saama), laiali (valguma), läbi (paistma), sisse (elama). Abimäärsõnad on tähenduselt lähedased tuletusliidetele: nad moodustavad koos tegusõnaga uue tähendusliku terviku. 12. Rõhumäärsõnad Rõhumäärsõnad on muutumatud sõnad, mis toimivad lauses üldlaienditena (lause- ja fraasilaienditena). Nad annavad edasi kõike seda, mis käib lausega väljendatava sündmuse kui terviku kohta: tõenäosus- vm modaalhinnanguid, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks; suhtluseesmärki, s.o küsimust, käsku jne, nt kas, las; sündmuse või selle osaliste tuntust,
Kuid minu arvates see ei seganud autorit oma mõtet lugejani viia ja tagada endale väljapaistvat kohta maailmakirjanduses. Peaosa Jutt tuleb 1942. aasta sõjajärgsest Madridist ja ,,Tarus" on kirjeldatud ainult kolm päeva hispaania pealinna elust, aga toimub tegelikult palju sündmusi. Muidugi need on vähetähtsad maailma jaoks, aga kujutavad endast kogu maailma romaani tegelaste jaoks. Romaani peamine tunnusjoon on selles, et seal on umbes 160 tegelast ja peaaegu kõik nad on oma rolli tähenduselt võrdsed. Rikad ja vaesed, vanad ja noored, edukad ja hädavaresed kõik nad tahavad elada ja õnnelikeks saada. Olgugi et selleks nad vajavad täiesti erinevaid asju, aga just see püüdlus ühineb neid. Cela tegelaskujud, kelle iseloome ta edukalt avastab detailide abil on Madridi kohvikukülastajad. Kirjanik kasutab detaile kirjeldamisel, aga ta luuab portreid mitu kriipsudega, ei nämmuta ja ei paku lugejale ainuõiget varianti. Nendest fragmentidest kujuneb Madridi elu
analüüsimist. Sisu resümeerimiseks on paklutud mitmesuguseid mudeleid. Näiteks soovitavad A. Brown ja J. Day lähtuda kokkuvõtete tegemisel järgmistest põhimõtetest: · Välja jätta endastmõistetav · Välja jätta kahtlusi tekitav · Asenda võimalusel koostisosade või elementide loetelud üldistava mõistega ja madalamat järku tegevuste loetelud tähenduselt kõrgema astme sündmustega · Valida välja teeslasue, kui see on tekstis olemas või sõnastada see ise, kui see tekstist puudub. Resümeerimise efektiivsus sõltub selle kasutamise oskusest. Mõned õpilased omandavad resümeerimisoskuse iseseisvalt, teisi tuleb treenida otse tekstiga töötades, näitkes lasta neil maha kriipsutada iseenesestmõistetavad ja kaheldava väärtusega seisukohti.
annaabi.ee 
