Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2.KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI ÕIGUSESSE..........................16 2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus.......................................................... 17 2.2. Karistusjärgne kinnipidamine ja õigusriikliku karistusõiguse printsiibid......................23 2.3. Karistusjärgse kinnipidamise vajalikkusest................................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Kristjan Joosep Jalakas KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS Referaat Õppejõud Lektor Maie Ruus, PhD Lea Leppik Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus............................................................................................................4 2ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG...................
õiguse põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Rooma õiguse põhimõtted: Prantsuse tsiviilkoodeks, Saksa tsiviilseadustik, meil varem kehtinud Balti eraõigus. TsÜS rakendamisala- eraõiguses-tsiviilõigusnorme sisaldavad seadused, kohaldatakse ka ühinguõiguse, äriõiguse, intellektuaalse omandi suhtes. avalikus õiguses- protsessiseadustes kasutatakse TsÜS-st tulenevaid isikute, tehingute, esinduse, tähtaegade kohta käivaid norme. Ka karistusõiguses kasutatakse juriidilise isiku mõistet, mis on aga tsiviilõiguslik institutsioon. Tõlgendamine: seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Seaduse tõlgendamine algab grammatilisest tõlgendamisest-seaduse sõnastus, sõnade tähenduse väljaselgitamine. Grammatiline-seaduse sõnastus ja mõte, sõna üldine või juriidiline tähendus, grammatikareeglid.
kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid sellle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Analoogia kasutamise keeld karistusõiguses. Lünga tuvastamisel ja seetõttu karistamise võimatusel, tuleb isik mõista õigeks. Vastavalt KarS §-s 10 sätestatule on tegu toime pandud ajal, kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tagajärje saabumise aeg teo toimepanemise ajal kindlaksmääramisel ei arvestata. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste reaalse kaitse.
karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus · Nulla poena sine lege põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel (nullum crimen sine lege stricta). · Seega juhtudel, kui kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. · Nulla poena sine lege põhimõtte esemelise kaitseala viimane ja ehk olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keeld: uut raskendavat karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud. · Vastavalt KarS §-s 10 sätestatule on tegu toime pandud ajal, kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. ·
õigusakti hilisema muutmise tulemusena mõne sätte kehtetuks tunnistamise, sätte teksti muutmise, samuti kitsendavate või erinormide kehtestamise tulemusena. LÜNGA ÜLETAMINE -Analoogia. Õigusakti ühte elujuhtumit reguleeriva sätte ülekandmine sarnasele, kuid seaduses otseselt reguleerimata juhtumile. Analoogia rakendamist võib põhjendada sellega, et "võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja sarnaseid asju tuleb käsitleda sarnaselt". Karistusõiguses ei tohi analoogiat kasutada. -Rõhutamine. Õiguse rakendaja tõdeb, et kui õiguslik tagajärg saabub juba selliste asjaolude puhul, siis seda enam peaks see sobima teisel juhul, kus seaduse reguleerimiseesmärk ilmneb veelgi selgemalt. -Vastandamine. Vastandamine põhineb seisukohal, et kui seaduses ei ole antud juhtumist reguleeritud, siis ei tahetud sellist juhtumit reguleerida ja järelikult ei oma see juhtum õiguslikku tähendust. VASTUOLUDE LAHENDAMINE (JA LAHENDAMISE REEGLID)
Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustikuga sai alguse oluline pööre karistusõiguses. Kogu karistusõigus muutus tunduvalt kaasaegasemaks ja euroopalikumaks. Uue seaduse järgi jagunevad süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on kriminaalkorras karistatavad teod, mis on sätestatud karistusseadustikus ja millede eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus või rahaline karistus. Väärteod on kergemaliigilised süüteod, mis enne karistusseadustiku jõustumist kandsid nime haldusõiguserikkumised. Väärtegude menetlus käib väärteomenetluse seadustiku alusel.
õigussubjektile arusaadavas keeles vormistatud. XII tahvli seadustes leidub mitmeid karistusõiguslikke norme, nagu näiteks ettevaatamatuse tõttu tapmine, mille eest karistuseks määrati süüdlasele kohustus tapetu omastele anda üks oinas või põhimõte, et teolt tabatud varga võis tappa, juhul kui ta tabati öisel ajal või kui ta end relvaga kaitses. Varguse eest, mis avastati võõras majas tunnistajate juuresolekul, karistati varastatud asja kolmekordse hinna väärtuses. Tänases karistusõiguses on samasugused süüteokooseisud täiesti olemas, kuid rakendatavad sanktsiooni on olulisel määra muutunud. Peamisteks sanktsioonideks on välja kujunenud rahatrahvid, arestid ja vabadusekaotus 5. Näiteks Eesti Vabariigi karistusseadustik sätestab, et teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega6. 2. Gaiuse Institutsioonid (Institutiones)
Ametikohad riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel Eesti kodakondsetega. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi riigist välja saata ja takistada teda Eestisse asumast. 3. Mis on haldusmenetlus haldusõiguses? Haldusmenetlus on menetlus (arutlus, diskussioon õiguse leidmiseks), mis on seotud füüsilise isiku haldavate asjadega, et heaolu eest seista. 4. Millised on põhikaristused väärtegude eest karistusõiguses? Füüsilisele isikule rahatrahv, mis määratakse baassumma (60 krooni) kordsetes ja arest kuni 30 päeva., Juriidilisele isikule trahv 500 500 000 krooni. 5. Millised tehingud on tühised tsiviilõiguse alusel? Tühised tehingud tsiviilõiguses on lepingud, mis on valesti koostatud, mis ei vasta nõuetele, aegunud lepingud, võlakirjad. Tehingud, millel puudub vastav notariaalne osa või mis on muul viisil kehtetu, aegunud või valesti koostatud. 6
· tsastrad, mis manitsevad rahulolule ja allaheitlikkusele (teenijatele, käsitöölistele) Kastisüsteem on tänaseni hindu ühiskonna alustalaks, vaatamata sellele, et hinduisimi järgijad on läinud sotsiaalses suhtlemises modernsemaks on moderne õiguskord sunnitud arvestama ajalooliselt välja kujunendud kastisüsteemist tuleneva käitumismalliga. Tsiviilõiguses tähendab see piiranguid tehingute ja lepingute sõlmimise vabadusele, karistusõiguses karistuste raskusastmete erinevust olenevalt kastilisest kuuluvusest. Perekonnaõiguses on variatsioonid mõeldavad vaid liberaalsemalt meelestatud hinduistlikes kogukondades samas on tänase päevani säilinud kogukondi, kes ei aktsepteeri kastide vahelisi abielusid vaatamata nende legaalsusele formaal-juriidilises mõttes. Hindu õiguskorra nagu ka aasia süsteemi ja islami õiguskorra suurim probleem on modenrse lähenemise ja ajalooliselt välja kujunenud tavakorra
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
b) Nõustamisele suunamine vabatahtlikkuse alusel. Selle õigusjärelmi materiaalõiguslik loomus on vaieldav. Üks võimalus oleks näha selles tingimisi karistamisega analoogset kohustust asuda ravile (KarS § 75 lg 2 p 5 ja 8). Väärteoõigus ei näe küll ette tingimisi karistust (erinevalt KarS §-dest 73 ja 74), kuid õigusliku regulatsioonina iseenesest tuleks see kõne alla. Vabatahtlik ravi või rehabilitatsioon karistusõiguses kuulub aga tingimisi süüdimõistmisega seotud käitumiskontrolli alla, olles seega hõlmatud kriminaalkaristuse mõistest (kuulub karistusregistrisse kandmisele vastavalt KarSRegS §-dele 4 lg 1 p 1, 11 lg 4 p 8 ja 25 lg 1 p 5). Ka seaduseelnõus 717 SE I (§ 692 lisamine KarS-i) ette nähtud võimalus asendada vangistus sõltuvusraviga kujutab endast karistusõiguslikku sanktsiooni. Vabatahtlikkus
Fikseerib sunnivahendi Ei näita rakendatatvat r Kujutab üheselt, täpselt, minimal- ja sunnivahendit, jättes at konkreetsel kujul ilma maksimaalpiirid, mille selle normi rakendaja lu valikuvõimalusteta antud piire kohaldab sanktsiooni enda otsustada. se sunnivahendit. Nt õigusnormi kohaldav isik. Tänapäeval arenenud as ennistavad Nt karistusõiguses riikides ei kasutata t sanktsioonid(taastada kuridegude m endine olukord), sanktsioonid(karistatakse e absoluutseid meetmeid 6-15 aastase jä sisaldavad vangistusega). r sanktsioonid(surmanuhtl gi us, lepingu kehtetuks tunnistamine). St Lihtsanktsioon. Liitsanktsioon ehk Alternatiivne r Näeb sunnivahendina kumulatiivne sanktsioon
Vaieldavad on aga õpitud või omandatud automatismid. Tegevusetus, kui isik jääb vastupidiselt tegutsemisootusele tegutsevusetuks. Looma tegu. Inimene võib küll kasutada looma süüteo vahendina, nt ässitades koera kellelegi kallale. Sel juhul on tegutseja inimene, loom aga süüteo toimepanemise vahend. Vaieldav on juriidilise isiku tegu. Mõistagi puudub juriidilise isiku käitumises inimkäitumise kvaliteet, mistõttu see ei vasta teomõistele karistusõiguses, kuni lähtutakse rangelt senisest teomõistest kui inimese teost. Paljudes riikides on juriidilise isiku tegu siiski kriminaliseeritud, mis igal juhul tähendab teatud erandit senisest karistusõiguslikust teomõistest. Seda teed on läinud ka Eesti (KarS §-d 14 ja 37). 2. Süüteokoosseis 2.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris KarS § 12 – süüteokoosseisu mõiste. Eriosa näitab, kuidas konkreetne ühiskond saab aru heast ja kurjast. 2.2
· Inimväärikuse ja isikuvabaduse austamise põhimõte 10. Õigus riikliku karistusõiguse põhimõtted.(nullum crimen nulla poena sine lege, süüpõhimõtte, humaansuse põhimõtte) 73. Hõlmab endas järgmisi nõudeid: · Määratletuskohustus tegu ja karistus peavad seaduses olema täpselt määratletud, karistusseadus ei tohi sisaldada ebamääraseid teokoosseise. · Analoogiakeeld- seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia õigusliku reegli ülekandmine seaduses reguleeritud juhtumilt teisele, reguleerimata juhtumile. · Kirjutamata tavaõiguse kohaldamise keeld karistatavuse alusena või karistuse rakendamise alusena. · Keeletud on tegu karistatavaks kuulutavale või karistust raskendavale seadusele tagasiulatuva jõu andmine. 74. Süüpõhimõtte. See tähendab: riiklik karistusõigus saab kohaldada karistust üksnes sellise teo eest,
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
Kriminaalasja lahendamisel leidis prokurör, et süüdistatava puhul on täidetud kõik karistusjärgse kinnipidamise eeldused (mis on sätestatud KarS §872 lg2) ning taotles Valmar Koemetsale karistusjärgse kinnipidamise määramist. Harju Maakohus ei määranud selle peale karistusjärgset kinnipidamist, vaid tunnistas asjassepuutuva sätte põhiseadusega vastuolus olevaks. 2. Määratletusnõue PS § 23 lg-s1 PS § 23 lg-st 1 tulenev karistusõiguses kehtiv määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa), mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud. Karistusnormi määratletus tagab selle, et igaühel on võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. 13 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349
Eelnevast võib välja tuua selle, et kuigi Tsaari-Venemaa oli püüdlemas arengu ning õiguse modernisee- rimise poole, siis seadusandlus sellele tegelikult järele ei jõudnud. Mitu samaaegselt kehtivat seadustikku muutsid õiguse raskepäraseks, ning nagu K. Grau kirjutas, siis ühtse kriminaalseaduse maksmapanek oli tingimata vajalik. See oli tarvilik teaduse, sotsiaalpoliitilise ja üldise kultuuri seisukohalt.*67 Hiljem toimu- nud muutused karistusõiguses ja kriminaalseadustike valdkonnas on juba omaette teema, mille üle käes- olevas artiklis ei arutleta. Autorist: Olja Kivistik on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1. aasta magistrant. 63 NS art 203 lg 2: teise isiku tapmine või tapmiskatse usufanatismist. 64 NS art 212 lg 1: vaimuliku või muu olulise kirikutegelase tahtlik tapmine. Sätte kohaldamiseks oli vajalik, et tapmine oleks toimunud usutalitluse ajal või hetkel, mil vaimulik täitis ametiülesandeid.
norm, kuna koosseis on sarnane, tekib ka veendumus, et sarnase hüpoteesi õiguslik tagajärg on minu õiguse küsimuse puhul rakendatav. Õiguse analoogia puhul lünga ületamisel võetakse aluseks õiguse printsiip, õiguse põhimõtted. See on õiguspoliitiline otsustus. Kaasust, mille üle otsustame, kanname üle õigusega reguleeritud osasse, võta selle ka oma kaasuse lahenamisel aluseks. See nõuab suurt julgust. Oleme ju asunud seadusandja aselemel. Kuid analoogial on oma piirid. Ntx karistusõiguses ei saa olla analoogiat ja ei tohigi olla. Kui aga kumbki ei anna tulemust? Lasub edasi otsustamise kohustus. Siis tuleb ise õigust luua - asuda seadusandja asemele.
vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral
59. Mille kaudu omandab avaliku halduse kandja õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. Avaliku halduse kandja omandab õigusvõime õiguskorras, talle on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja
Need reeglid on grupeeritud, nt. asjaõigus, võlaõigus jne. kõik nad on sotsiaalsed normid (+ viisakud, kombid, tavad, korporatiivsed nagu grupeeringutel ka). Nendes sotsiaalsetes normides on erikohal õigusnormid, sest nende täitmine on tagatud riigi sunniga. Milleks on vaja normid? Normid panevad teatud raamid ühiskonna käitumisele, et vältida hullu käitumist. Üldistest normidest on osa, mille eesmärgiks on kaitsta isikud ja õiguskorda isikuvastaste ründate eest. Rõhutatakse karistusõiguses. PS on ka need loetletud, kuid puudub sanktsioon. Sanktsioon on toodud ära KarS-is ja Väärteoseadustikus. ÕN on täitmisele kohustusliku kas kõigile või nendele, keda nad puuduvad (määramata arv isikuid, keda puuduvad). Need normid, mis on seotu süütegude määratlemisega (mis on süütegu? Kuidas neid menetleda? Kes neid menetleb? Mis on karituseks? jne) need on koondatud kriminaalõigusesse. Selle kogumi ülesanne (miks seda vastu võetakse? Miks ta nii on
normaalseks. (?) § 158 lg 3 ütleb, et leppetrahv on niisugune kokkulepe, millega võidakse hüvitada kahju. 40 eurot ei ole ebamõistlikult kahjustav leppetrahvi suurus. Võime mitut õiguskaitsevahendit samal ajal kasutada. Võime leppetrahvi nõuda, viivist nõuda jne. Ka siin selle kaasuse puhul võib mõlemat kohaldada. Võib nii isiku maha tõsta kui ka leppetrahvi nõuda. See on kooskõlas tsiviilõiguse põhimõtetega. Karistusõiguses on teisiti. Kas maha tõstmine on vastuolus lepingu eesmärgiga?? Eesmärk on isiku jõudmine sihtkohta. Teenuse pakkuja võtab õiguse isikut mitte viia sihtkohta, see on õiguskaitsevahend. Kas see on vastuolus põhiseaduslike õigustega? Kas tal on õigus jätta isik öösel kuskile suva kohta seisma? Õppejõud arvab, et isiku mahatõstmine ilma tagamata see, et ta saaks jõuda kuskile, on ebamõistlikult kahjustav. VIST. 10. 2
Üldosal on funktsionaalne tähendus ning see hõlmab ka institutsioonilisele süsteemil iseloomuliku isikute osa. Tsiviilõigust üldiselt reguleerib TsüS. Eraldi seadus, mitte õiguse haru. Kui eraldi ei oleks TsüS-st üldosa, siis peaks igas harus kõik mõisted üle kordama. Seetõttu on ühes seaduses pragmaatilisel kaalutlusel toodud välja kõik tsiviilõiguse harusid puudutavate valdkondade mõisted. (Nt isikud on reguleeritud TsüS-s. Tsiviilõiguses eristab isikuid teovõime, kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus.) 1.3. Tsiviilõiguse allikad Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused.
Kasutatud normatiivmaterjal …............................................................................... 62 Kasutatud kohtupraktika ................................................................................... 63 3 SISSEJUHATUS Seoses uue Karistusseadustiku1 vastuvõtmise ja jõustumisega on Eesti karistusõiguses tänaseks pööratud sisuliselt uus lehekülg Eesti karistuspoliitikas. Käesoleva uurimistööga soovib autor analüüsida nii empiirilistest seisukohtadest kui ka teoreetilistest allikatest korruptsiooni ühte osa, see on altkäemaksu „tagajärjeks” olevat tegu. Karistusseadustiku § 294 sätestab ühes altkäemaksu võtmisega ka selle mõiste, mille kohaselt ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta
43. Karistusõiguse ja süüteomenetluse üldpõhimõtted nullum crimen nulla poena sine lege pole kuritegu ega karistust, kui see pole ette nähtud seaduses. Sellest tulenevalt on seadus see, mis annab riigile õiguse karistada, aga samas seadus ka piirab seda volitust ind dubio pro reo piiripealsetel juhtumitel, kui on kahtlus süü osas, tuleb alati süüdistatava kasuks otsustada nemo tenetur se ipso accusare - analoogia keeld seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia, st õigusliku reegli ülekandmine seaduses reguleerimata juhtumile. Kergendavat analoogiat saab mõnikord kasutada. Karistusõiguse eesmärk on sätestada õiguslikud alused teo karistatavaks tunnistamiseks ja selle ees karistamiseks. Kriminaalmenetluse riiklikkuse põhimõte - kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel. Karistusõiguse eesmärk on sätestada õiguslikud alused teo karistatavaks tunnistamiseks ja selle ees karistamiseks. Kolme
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 kedagi ei kahjusta, järelikult normikehtestamisel seda käitumist tegelikult keelata ju keegi ei tahtnud. Kiiruseületamise puhul tavaisiku puhul kehtib see näiteks. On teatav seos ka karistusõigusega. Karistusõiguse erinevate paragrahvide puhul meenub, et on osa paragrahve, kus tegu tunnistatakse kuriteoks, kui selle teoga on teatava suurusega kahju tekitatud. Kui kahju ei ole, siis pole tegemist kuriteoga. Aga neutraliseerimine laiendab karistusõiguses osaliselt rakendavat positsiooni kogu karistusõiguse üle. Võtab positsiooni, et niipea kui kahju ei ole, siis keelunormi võtta vaja ei ole. Seos ka karistusõiguse ajalooga, kus piisavalt palju mineviku poole liikudes, võime jõuda ajani, kus tõepoolest põhiosa situatsioone, kus karistusõigus aktiveerus, oli see kui reaalses elus kahju oli saabunud. 2. Kannatanu eitamine: Võiks vaadata kolme erinevat võimalust. Kõige lihtsam oleks vaadata, et on kuritegu, aga ei ole
55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? 66. Mis on karistatamise eesmärk? 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? 69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust
VUTT: Mis on esimene küsimus? · Alustame juh liikme kohustusest?- kas ta peab raamatupidamist korraldama? Jah peab küll! §306 lg 4! Korraldama AS raamatupidamist! Reeglina juhatus ise ei pea raamatupidamist vaid ta võtab raamatupidaja tööle ja ikkagi vastutab tema eest sest käsundilaadne suhe on ju ja käsundisaaja ikka ise vastutab seega juh liige. Aga erand on ka- kui raamatupidaja süüliselt käitub kuritegelikult, siis karistusõiguses kui vaadata ametiisiku mõistet §288 KarS siis on näha et selgelt on öeldud et raamatupidaja käib siia alla. Seega siis vastutab raamatupidaja isiklikult. Samas ei saa öelda et juhatuse liikme vastu saab tsiviilõiguslikul alusel nõuet esitada vaid siis kui kuritegelik alus, vaid KarS § 381! Avalikkusega suhtes. Sel juhul võib kidlasti ka tsiviilõiguslik alus olla. §306 lg 4 ÄS
sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja
asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta, mistõttu peavad asjaõiguslikud tehingud käsitlema konkreetseid individualiseeritud asju. Lepingute siduvuse põhimõte seob tehingu pooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi kohustuste täitmise suhtes. Pacta sunt servanda! Süü eeldamise põhimõte. Nii kriminaal- kui tsiviilvastutuse korral on isiku süüline käitumine üheks vastutuse eelduseks. Karistusõiguses on tuntud süütuse presumptsiooni instituut. Deliktiõigusliku vastutuse korral on lähtumine isiku eeldatavast süüst sageli otstarbekam ja õiglasem kui eeldatava süütuse tunnustamine. Eestis on seadusandja otsustanud, et deliktiõiguses tuleb lähtuda kahju tekitaja eeldatavast süüst. 66 Tsiviilõiguse*põhiprintsiibid* Privaatautonoomia* Tsiviilõiguse*printsiibid*
Karistusõigus kui avaliku õiguse autonoomne valdkond. Seos haldus- ja tsiviilõigusega: keelunormid. Õigusele (juriidilises mõttes) korrespondeerub (juriidiline) kohustus: Õiguserikkumine = õieti kohustuse rikkumine Õiguserikkumine õiguse respekteerimine ehk Kohustuse rikkumine kohustuse täitmine Nõutav on kohustuse olemasolu, et saaks toimuda õiguserikkumine, ei ole kohustust, ei saa ka seda rikkuda Teatud kohustuste eeldamine (Nürnberg, karistusseadus) Karistusnorm on karistusõiguses. Karistusõiguse normi struktuur: Dispositsioon Sanktsioon "Ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest karistatakse rahalise karistusega." Fakt (juriidiline fakt, st vastab dispositsioonile e õigusvastase teo koosseisule) Negatiivne tagajärg (karistus) Süüteo korral sanktsiooni kohaldatakse, kui õigusvastane tegu on õigustamatu ja süüline Põhimõtted KarS § 2
Seega on süü õigusrikkumise kohustuslik element. 3) objekt iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või minit suhet, mis oli kaitstus õigusnomidega. Seega on õigusrikkuja käitumine suunatud alati mingite õigustega kaitstud suhete vastu. See suhete ring mida kaitstakse seadustega, on äärmiselt ulatuslik ja erinevae õigusharudes erinev. Tsiviilõiguse objektiks on alati teatud varalised suhted, karistusõiguses aga inimsuse vastased teod, riigi vastased teod, isiku vastased kuriteod jne. 4) objektiivne külg õigurikkumisteks saavad olla vaid inimeste teod, mitte aga nende kavatsused ja mõtted. Seega on õigusrikkumine reeglina aktiivne tegu. Teatud juhtudel on rikkumiseks ka tegevusetus. Tegevusetuse puhul tuleneb õiguslik vastutus isiku kohustusest tegutseda ja ta ei tegutsenud vastavalt sellele. Seaduse järgi peab
...... Kars § 57 lg 6 süüteo toime panemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise arutluse mõjul (tüüpiliselt vägivald, raske solvang, õudustunde ajend, hirm, viha, raev- selle pinnal tekib hingeline seisund, ei kontrolli end enam, hetkepatoloogia mõjul, inimene pmst teab, et ei tee õigesti, aga ta ei suuda end kontrollida) Õigusmõistetest on otseselt psühholoogiliste tahteprotsessidega seotud mõisteks tahtlus, mida käsitletakse põhjalikumalt karistusõiguses. Mõiste tihedalt seotud süüteomõistega. Mitte aint tahte ja toimine pole oluline, vaid teadmine on sama oluline, sest inimene peab aru saama asjaoludest, teadma neid, ka see kuulub sellesse koosseisu. Kuidas objektiivse materjali põhjal hinnata subjektiivset? Kars §16 tahtlus: 1. kavatsetus 2. otsene tahtlus 3. kaudne tahtlus + 2 ettevaatamatuse vormi. Tahteaktis (tahtlikus käitumises): a) eneseregulatsioon (mõtlemine, kaalutlemine, otsustamine, kontroll,
maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega (koordinatsioonisuhe); lähtutakse privaatautonoomia e eraautonoomia põhimõttest (pooled on vabad oma otsuseid ise tegema) (nt lepinguvabaduse põhimõte). 3. meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus. Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus). Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
Õiguskindlus hõlmab kaks elementi: definiitsuse ehk määratletavuse ja usalduskaitse põhimõtte. Esimene välistab riigivõimu omavoli (§ 13 lg 3), st. tagab, et üksikisikul on võimalik riigiorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja nendega arvestada. Selle nõude täitmine eeldab piisavalt arusaadavate seaduste kehtestamist. Usalduskaitse põhimõte kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet keelustades üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. Karistusõiguses kehtiv nulla poena sine lege-põhimõte (§ 23 lg 1, lg 2 lause 1) on usalduskaitse printsiibi erijuht. 2.4.4. Halduse seaduslikkus Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et haldusvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus (§ 3 lg 1 lause 1), ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, põhiseadus). 2.4.5
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
VUTT: Mis on esimene küsimus? · Alustame juh liikme kohustusest?- kas ta peab raamatupidamist korraldama? Jah peab küll! §306 lg 4! Korraldama AS raamatupidamist! Reeglina juhatus ise ei pea raamatupidamist vaid ta võtab raamatupidaja tööle ja ikkagi vastutab tema eest sest käsundilaadne suhe on ju ja käsundisaaja ikka ise vastutab seega juh liige. Aga erand on ka- kui raamatupidaja süüliselt käitub kuritegelikult, siis karistusõiguses kui vaadata ametiisiku mõistet §288 KarS siis on näha et selgelt on öeldud et raamatupidaja käib siia alla. Seega siis vastutab raamatupidaja isiklikult. Samas ei saa öelda et juhatuse liikme vastu saab tsiviilõiguslikul alusel nõuet esitada vaid siis kui kuritegelik alus, vaid KarS § 381! Avalikkusega suhtes. Sel juhul võib kidlasti ka tsiviilõiguslik alus olla. §306 lg 4 ÄS seda on antud juhul rikkunud ja see norm nõuab korrektset seadusele
VUTT: Mis on esimene küsimus? · Alustame juh liikme kohustusest?- kas ta peab raamatupidamist korraldama? Jah peab küll! §306 lg 4! Korraldama AS raamatupidamist! Reeglina juhatus ise ei pea raamatupidamist vaid ta võtab raamatupidaja tööle ja ikkagi vastutab tema eest sest käsundilaadne suhe on ju ja käsundisaaja ikka ise vastutab seega juh liige. Aga erand on ka- kui raamatupidaja süüliselt käitub kuritegelikult, siis karistusõiguses kui vaadata ametiisiku mõistet §288 KarS siis on näha et selgelt on öeldud et raamatupidaja käib siia alla. Seega siis vastutab raamatupidaja isiklikult. Samas ei saa öelda et juhatuse liikme vastu saab tsiviilõiguslikul alusel nõuet esitada vaid siis kui kuritegelik alus, vaid KarS § 381! Avalikkusega suhtes. Sel juhul võib kidlasti ka tsiviilõiguslik alus olla. §306 lg 4 ÄS seda on antud juhul rikkunud ja see norm nõuab korrektset seadusele
eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu subjektiteooria avalikus õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, kuna üheks subjektiks on alati riik. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega, lähteprintsiibiks on privaatautonoomia (iseotsustamise õigus) põhimõte. Pooled on vabad. Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on käsitletav võrdse partnerina. Vabadus ei ole absoluutne. reguleerimise meetod avalikus õiguses on põhimõte: lubatud on see, mis on lubatud. Karistusõiguses: keelatud on kõik see, mis on keelatud. Eraõiguses on põhimõte: lubatud on see, mis pole keelatud (üldine vabadus, mis võib olla piiratud) 3 Kui vaba on riik eraõiguse subjektina oma otsustes? Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on eraõiguses käsitletav võrdse partnerina. Omanik otsustab oma vara üle, aga riik peab siiski lähtuma üldistest huvidest.
leiame sarnase abstraktse faktilise koosseisuga õigusnormi, mille õiguslikud tagajärjed rakenduvad ka selle juhuse kohta, mille üle me otsustame 2. Õiguse analoogia samuti võimalik lüngaületamise teel, kuid me ei lähtu mitte üksiknormist, vaid tõuseme õiguse printiipide tasemele. Sarnane common law'likule lahendusele. Analoogia kasutamine ei ole lubatud kõikides õiguse valdkondandes, näiteks karistusõiguses. Seal analoogiast rääkida ei saa. Karistusõiguse koosseisud leiame kõik objektiivsest õigusest enesest. Kui koosseisu ei ole, siis ei saa olla ka lünka. Tuleb end õigust rakendades asetada seadusandja kohale ja mõelda, kuidas seadusandja selles olukorras oleks võinud käituda. Kohtute tegevuses on see vahel hädavajalik tegevus. Argumenteerimine õigusele vastava otsustuse väljaütlemine. Õiguse rakendamise kontekstis on see õiguse
+ §10 (teatud kontekstides õigem) 2002 Üldkogu otsus: isik peab saama, kui tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga, asjaolusid arvestades mõistlikul määral, ette näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua Mõõdupuu (kuidas hinnata) normi adressandiks on kujuteldav keskmiste võimetega isik Praktikas hea argument riigikohtunikele, kuid kõik teised peavad aru saama. - Usalduskaitse koosneb: - Karistusõiguses kehtiv nulla poena sine lege põhimõte (ei ole kuritegu ilma seaduseta; seadus ei kvalifitseeri kuriteona; §23 (1) + (2) 1 ei saa süüdi mõista või raskemat karistust määrata kui seaduses kehtestatud (teo toimepaneku ajal) Tähtsamaid Riigikohtu lahendeid: 2003.a Brusilovi kaasus murdvaras (varastas kuuekohalise summa
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
taastamist on siiani toimunud silmas pidades Eesti kui demokraatliku õigusriigi mudelit. Eesti karistusõiguse reformi on määratletud kui üleminekut ,,totalitaarriiklikust karistusõigusest õigusriiklikku karistusõigusse", ,,mil senise sundtööle orienteeritud ja nõukogude karistusõigusest pärit karistuste süsteemi asemele tuli luua õigusriikliku karistusõiguse põhimõtetele vastav karistuste ja vanglate süsteem" *53 . Õigusiiklike põhimõtete elluviimise tung karistusõiguses oli veel mõne aasta eest nii suur, et isegi püüd kurjategijat karistuse kandmise ajal resotsialiseerida näis olevat ohtlik ja niiviisi sätestati see ka vangistusseaduses.*54 Püüus kedagi karistuse kandmise ajal parandada või ümber kasvatada nähti ,,ülemäärast riiklikku sekkumist isiksusse", mistõttu täideviimise eesmärk määratleti suhteliselt neutraalsena ja leiti, et see peab piirduma üksnes isiku suunamisega õiguskuulekale käitumisele
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod ava...
Seadusandja peab tüüpilist kirjeldama, Mandri-Euroopa õiguse põhiolemuseks ongi abstraktsus ja tüüpilisus. Isegi sellisel juhul, kui seadusandja püüaks elulisi asjaolusid võimalikult üksikasjalikult kirjeldada, peab õiguse realiseerija või jurisprudents mõisted uuesti õhku laskma ja elu tegelike väärtustega arvestama. Kirjanduses on mõttekäik, mille kohaselt on arusaam õigusest alati nn analoogiline arusaam. See arusaam ei sea kahtluse alla analoogia kui sellise keeldu karistusõiguses. Põhimõtteliselt on see mõttemall suunatud sellele, et just analoogia saab olla õigusest arusaamisel kõige otsustavamaks, paremaks aluseks. Silmas ei ole peetud mitte asjaolude võrdlusest, vaid asjaolu võrdlusest normis sisalduvaga, sest ainult nii saab teada, kas võrreldav asjaolu vastab normis toodule või mitte. Elu on alati rikkam igasugusest skeemist – vajalik on küllaldase vastavuse ja sarnasuse saavutamine. Sellisel teel tehtud otsustus saabki olla väärtusotsustus.
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
