Morfoloogia kokkuvõtlik konspekt 1. Leksikaalne ja grammatiline tähendus. Leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Näiteks: vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus on ,,tugev tunne". Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Näiteks: kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre on sisseütleva käände vormid. 2
Üks teadvustamata, aga universaalselt toimiv keele muutuse mehhanism on grammatikaliseerumine. See on kognitiivne protsess, seetõttu ongi universaalne ja esineb igas keeles. Grammatikaliseerumine on leksikaalsete üksuste muutumine grammatilisteks üksusteks (s.o. ,,tavaline" sõna muutub grammatiliseks sõnaks, nt prepositsiooniks, partikliks, abiverbiks jne). Selleks, et aru saada, mis toimub, tuleb rääkida tähenduse liikidest. 2. Tähenduste liigid: leksikaalne (tähendus tavamõttes, nt sõitsin 'liikusin ratta, auto, rongi, bussi jm sõidukiga') ja grammatiline (nt sõitsin lihtminevik, ainsuse 1. pööre). Lähtudes sellest, tuleb vaadata, milliseid tähendusi väljendavad erinevad morfeemid. 3. Erinevad morfeemid väljendavad erinevat liiki tähendusi: 1) Leksikaalsed (tüved) väljendavad leksikaalsed tähendust 2) Grammatilised (tunnused, lõpud, kaassõnad, abiverbid, pronoomenid, sidesõnad jne)
Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline kontekst, milles sõna kasutada saab (nt kartuleid võtma, marju
Verbid (tegusõnad) tegema Adverbid (määrsõnad) eile Substantiivid (nimisõnad) maja Interjektsioonid (hüüdsõnad) tohoh! Adjectiivid (omadussõnad) ilus Konjuktsioonid (sidesõnad) ning Numeraalid (arvsõnad) üks Adpositsioonid (kaassõnad) taga Pronomeenid (asesõnad) mina LEKSIKAALNE JA GRAMMATILINE TÄHENDUS. Mis on sõna ilusatele leksikaalne ja mis on grammatiline tähendus? Grammatiline on ilusa (om)+te (mitmuse tunnus) +le (lõpp), leksikaalne on kaunis. MORFOLOOGIA PÕHITERMINID sõna, sõnavorm, sõne, morfeem, morf. Sõna on keele vähim terviklik üksus, millel on leksikaalne tähendus. Sõnavormid on ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad grammatilise tähenduse poolest. Sõne on sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis. Morfeem on
Morfoloogia - http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3 1. Leksikaalne, grammatiline tähendus. Termin leksikaalne tähendus esineb veel teiseski mõistepaaris, ent avaldab ennast veidi teisest küljest: leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Nt vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus ‘tugev tunne’. Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Nt kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus -ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre (vrd küla, jõgi, meri) on sisseütleva vormid. 2
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure
............................................................6 4.1 Kujundskeemi teooria................................................................................................................6 4.2 Entsüklopeediline semantika.....................................................................................................6 4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid...........................................................7 4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika............................................................................................8 4.5 Mõistemetafoori teooria.............................................................................................................8 4.6 Kontseptuaalne metonüümia......................................................................................................9 4.7 Mentaalse vahemiku teooria...................................................................................
bipolaarset rühma igaühes 12 elementi) Faktoranalüüs (aluseks 13 gruppi, treeniti, hinnangud kollereeritud vähemalt r=0.60; andis interpretsatsiooni 12 kalodeeritud fakorile, mis moodustavad esimesed faktorid tema 16 faktori küsimustikust. • Leksikaalne lähenemine ja suur viisik -‐ Leksikaalne lähenemine – uurida seda, kuidas isiksuse seadumustele osundav sõnavara on üles ehitatud. -‐ Leksikaalne hüpotees: see mis inimeste elus ja omavahelises suhtluses on oluline, leiab peegelduse keeles; eluliselt olulised mõisted
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses.
Nt Mis teed teed? Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (väljendid), lekseem võib olla morfoloogiliselt ehituselt lihtne (piht), tuletatud (pihik), aga ka liitsõna (meremees) või mitmesõnaline (pihta panema). Põhimõisteid II: sõnavorm, sõne Grammatiline sõna on lekseem oma konkreetses süntaktilises ümbruses, s.o semantilises ja pragmaatilises kontekstis, lekseem esineb tekstis alati mingis konkreetses vormis. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, on tehtud on sõnavormid sõnast (lekseemist) TEGEMA. Sõnavorm on suurim morfoloogia ja vähim süntaksi üksus. Sõnavorm esineb tekstis sõnena (nt iga tegi, mis tekstis ette tuleb). Sõne ongi tekstisõna, s.o iga eraldi sõna tekstis. Kirjalikus tekstis on ta kahe tühiku vahele jääv tähtede järjend. Sõne mõistet kasutatakse eelkõige sõnavarastatistikas, aga ka mujal, nt lastekeeles VKP arvutamiseks.
N+gen (raamat minu) gen+N (minu raamat) N+adj adj+N lausealguline Q (kas?) mitte-lausealg. Q prefiks sufiks komparatiiv+standard standard+komparatiiv neg+V V+neg 13. Morfeemide liigid. Morfeemide liigid: • Seotud – vaba. Seotud saavad esineda ainult koos teiste morfeemidega, vabad ka üksinda • Grammatiline – leksikaalne (omavad tähendust, tähistab mingit objekti vms) - Tavaliselt on seotud morfeemid grammatilised ja vabad leksikaalsed, aga on ka erandeid. 5 Sufiks – pärast tüve (tüpoloogiliselt sagedasemad) Prefiks – enne tüve infiks – tüve keskel tsirkumfiks - üks osa enne ja teine pärast tüve, saksa ge-mach-t
4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel (4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76) Leksikaalne lähenemine (Goldberg, Saucier) 1. Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele – st ei ütle midagi käitumise põhjuste ega stabiilsuse kohta 2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad 3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna 4
Leksikoloogia jaguneb üksteisega seotud alldistsipliinideks. • Sõnavarateadus = leksikoloogia e. sõnavaraõpetus. • Kitsamas mõttes tegeleb sõnavarateadus sõnavara semiootiliste, grammatiliste, kognitiivsete, sotsiolingvistiliste ja strukturaalsete aspektidega. • Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt sõnatuletusega ja sõnade liitmisega (= sõnasüntaks). • Sõnamoodustusel on keelespetsiifilised iseärasused. • Leksikaalne semantika (kr. semantikos ’tähendav’) tegeleb lekseemide tähenduste uurimisega. • Jaguneb lause- ja tekstisemantikaks, kuna sõna funktsioneerib alati konkreetses kontekstis • Leksikaalne tekstisemantika Sageli ületavad sõnade viitesuhted lausepiiri, selliseid sõnu uurides tegeleme leksikaalse tekstisemantikaga. Viitesuhete üle lausepiiri ulatumine on eriti iseloomulik deiktikutele, nt. Käisime linnas. Seal oli palju rahvast.
inimese intelligentsusest oleks determineeritud pärilike tegurite poolt ning, et keskkonnale jääks kujundada vaid tühine osa. Pärilikkuse osakaal näitab, milline osa intelligentsuse muutlikkusest mingis populatsioonis on tingitud pärilikest teguritest ning milline osa keskkonnast. Ka ei tähenda kõrge pärilikkuse osakaal, et keskkonnal ei oleks mingit mõju antud joone kujundamisel või et see joon ei oleks seotud õppimisega. Nii näiteks on leksikaalne võimekus väga suuresti pärilik, samas on iga sõna sõnavaras õpitud. Pärilikkus tähendab sel juhul õppimisvõimet, mis aga ilma õppimiseks soodsa keskkonnata ei pruugi üldse avalduda. Keskkonna ja pärilikkuse omavaheline mõju ilmneb ka selles, et indiviidid loovad ja otsivad endale ise sobivaid keskkondi. Just soodsa ja sobiva keskkonna tähtsus intelligentsuse avaldumisel ilmneb ka rottidega tehtud katsest, kus aretati välja tark ja rumal rotiliin ning uuriti siis nende
Sidamo keel Sidamo keel kuulub Afroaasia keelkonda. Afroaasia keeli on üle kahesaja, neid kõneldakse Põhja-ja Kesk-Aafrikas, Lähis-Idas ning Euroopas (malta keel) (Keeleatlase lisa 2000: 11). Sidamo keelt räägitakse Etioopias Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas ja Awassa järve kaguosas. Selle keele kõnelejaid on ligi 101 000. Sidamo keelt väljendati Etioopia kirjaviisis kuni 1993. aastani, peale seda mindi üle ladina kirjaviisile. Leksikaalne sarnasus väljendub 64% ulatuses Alaba- Kabeena keele, 62% ulatuses Kambaata ja 53% ulatuses Hadiyya keele suhtes. Ühtlasi pole sidamo keelel teadaolevalt ühtegi murret. (Ethnologue 2016. 31.10.2016) Sidamo keelel on viis lühikest täishäälikut (i, e, a, o, u) ja nende pikka teisikut (ii, ee, aa, oo, uu), näiteks „dina“ tähendab „lonkama“, kuid „diina“ tähistab „vaenlast“. Kõik sidamo sõnad lõppevad täishäälikuga
Kontseptuaalne- tavainimesed/eksperdidi klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes Kausaalne- klassifikatsioon lähtud omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale või sotsiaalsete suhete vormidele Zuckermann- isiksuse baasomaduse kriteeriumid usalsuväärne tuvastamine erinevates valimites päritavus samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel Isiksuseomaduste hirearhia- üldiselt spetsiifilisema poole. Leksikaalne lähenemine- olulisi isiksuseomadusi hakatakse kirjeldama keeles sõnadega. Arvati et peaks olema igapäevakasutusest erinevad sõnad isiksuseomaduste kirjeldamiseks, et vältida segiajamist. Leksikaalne struktuur- 1. Hinnang 2 dünamism 3. Ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus Meil ei ole kindlat fakti, kui palju on isiksuse faktoreid H.J Eysenck PEN-mudel - psühhotism - ekstravertsus - neurootilisus Marvin Zuckermann - relativistlik idee Kuuefaktoriline mudel HEXACO
...............................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad ...............................................................................................................4 4. Avaldised ja operaatorid ........................................................................................5 6
Ungari lastel on aga sellega rohkem raskusi (ungari vokaalharmoonia keerulisus?). Vokaalharmooniat palju juba lalinas, nii et see on keele vok. harm. eeletapp. 5. Sõnavara areng. Esimeste sõnade semantilised iseärasused. Imitatiivid. Esimesed sõnad on foneetiliselt väga ebatäpsed Keren: uurimise kolmandal kuul (1.0 1.1) oli ainult 9% uutest sõnadest enam-vähem täiskasvanu moodi, 1.5.-1.6 oli juba 45% enam-vähem õiged. Paljudel lastel esineb nn leksikaalne spurt. Kerenil oli see umbes 1.4 vanuses (enne 25. alla 25 sõna nädalas 25. nädal 44 uut sõna, 26. nädal 36, 27. 31 ja siis jälle alla 25). Kile: sõnade omandamise keskmised näitajad (Handbook Enamus esimesi sõnu on täiskasvanu grammatika järgi substantiivid, kuid ka muid. näit gone "miski puudub ootamatult"; tegevuse edukus - there või did-it; ebaõnnestumine uh-uh või oh dear, kordamine more või again. Tüüpilised esimesed omadussõnad on suur ja väike
majasid, majja kibedale, habemele Morfoloogia põhimõisted Tüvi on sõna leksikaalset tähendust kandev morfeem. Juurtüvi, nt tööle, tööni, töödega Liitsõnatüvi, nt elutööle, elutööni, elutöödega Tuletatud tüvi, nt töölisele, tööliseni, töölistega; töökatele, töökateni, töökatega Morfoloogia põhimõisted Tunnus e grammatiline morfeem on sõna grammatilist tähendust kandev morfeem. tööle, tööni, tööde-ga Morfoloogia põhimõisted Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Leksikaalset tähendust kannab sõna tüvi. Morfoloogia põhimõisted Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Grammatilist tähendust kannavad tunnused. Morfoloogia põhimõisted Allomorfid on ühe morfeemi konkreetsetes sõnavormides esinevad variandid. (1) jõgedes jõge +de +s õpikutes õpiku +te +s (2) jõgedes jõge +de +s
PREP mina: DAT olema: 3P vend Läti Man ir brlis mina: DAT olema: 3P vend vrd omama-verbi konstruktsiooniga: Saksa: Ich habe einen Bruder mina omama:1SG ART: ACC vend Ühine sõnavara võib olla seletatav 1) laenamisega ühisest allikast või 2) vastastikkuse leksikaalse laenamisega. Ühised (alam)saksa laenud: Eesti Läti kool skola arst arsts üür re Leksikaalne laenamine: olge ettevaatlikud! Mis mulje tekib selle kolmkeelse sildi põhjal? Seenesupp Su zupa Gryb sriuba Seetõttu on ajaloolise keeleteaduse abiks vaja ajalugu, etnograafiat, antropoloogiat, arheoloogiat jm distsipliine. Geneetilise suguluse tõendiks on reeglipärased hääliku- ja tähendusevasted nii suurel arvul ja nii süstemaatilisel kujul, et see ei saa olla juhuslik. *k ungari keeles taga eesvokaalide ees k, muidu h vrd soome/eesti ungari
Morfeemide liigid Vaba morfeem võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina. Selle kohta kasutatakse ka terminit afiks. (Juured ja) tüved mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub; juurmorfeem tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Leksikaalne morfeem Grammatilised morfeem Afiks liitub tavaliselt tüvele (seotud morfeemid) Prefiks tüve ees asuvad afiksid (eesliited, mis muudavad sõnatähendust) Sufiks tüvejärgsed afiksid (ee tunnused ja lõpud) Tsirkumfiks prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon (nt ge+komm+en) Infiks tüve sees paiknevad afiksid Nullmorfeem erandlik morfitüüp, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide
nõudmist nominaalliikmele). Peasõna laiendina võib vaadata verbi ja objekti, siis lähevad sinna ka rektsiooni asjad sisse. Siin on mõeldud ikkagi rohkem käände markeerimist. ,,Austusest (peasõna, markeerimata) sinu vastu (kaassõnafraas, markeeritud)" Omatav VS omaja Substantiiv VS adjektiiv Adpositsioon VS substantiiv Predikaat VS argumendid Abiverb VS leksikaalne verb Pealause predikaat VS kõrvallause 19. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus · ARV - ainsus ehk singular - mitmus ehk pluural - kaksus ehk duaal - triaal Uurali ja indoeuroopa keeltes on olnud ka duaal, aga tänaseks on see alles vaid 3 keeles. Triaal on ainult Uus- Guinea keeltes. 3-liikmeline arvukategooria on vahel selline: 1-vähe-palju. Tihti ei saa ainesõnadest mitmust moodustada
Keelest arusaamise tagab kontekst ja oluline on semantika ehk tähenduse mõistmine. Sellisel juhul ei ole niivõrd korrektsus tähtis, kui soov ja võimalus suhelda. Oluline on kakskeelssuse puhul jälgida väga mitut asja. Esimesena tuleb rääkida keeleoskusest. Näha, kas laps on osaliselt kakskeelne või on üks keel dominantne, milline on tema hääldusoskus ehk foneetiline-fonoloogiline tasand; sõnavara tase ehk leksikaalne- semantiline tasand; kui hästi ta tunneb gramaatikat või kui hästi ta oskab keelt kasutada, ehk siis pragmaatiline tasand. Need tasandid võivad olla õppijatel väga erinevad ja sõltuvad tema eeldustest. Kui on hea kuulmistaju, siis on see eelduseks häälduse kujunemiseks ja hea mälu on eeldus sõnavara tekkimisele. Gramaatika eelduseks on üldistamisvõime, mis omakorda toetub mõtlemisele. Kahe keele vahelist etappi nimetame vahekeeleks. Sellisel juhul ei ole
kuna on tehtud ka vastava pealkirjaga film ans.The Beatlesist. Tavaline , suht igav. Nendest lehtedest meeldis see mulle kõige vähem. Lexxe - http://www.lexxe.com/ Asutatud aastal 2005, Lexxe Pty Ltd. Arenenud kolmanda põlvkonna Interneti otsingumootor täiustatud loomuliku keele töötlemise tehnoloogiaga . Lexxe asub Sydney, Austraalias. "Lexxe" / Leksi / või hääldatakse "Leksi". Firma nimi on tuletatud keelelisest mõistes "leksikaalne", mis tähendab "seotud sõnad Lexxe on uurinud arukaid viise kuidas leida paremat teavet kasutajatele.Nad arvavad , et see meetod on lõppkokkuvõttes palju täpsem ja kui praegune otsingu tehnoloogia. Lexxe on otsustanud käivitada Beta versiooni oma semantilises võtme tehnoloogiast aastal 2011, kuid ta jätkab jõupingutusi, et parandada küsimustele vastamine oma veebilehel. Lexxe otsingu tehnoloogia on rajatud täiustatud Natural Language tehnoloogiale.
kaks korrust kahe+korruse line. Sellist moodustust nim liitsõnatuletuseks, sest niiviisi moodustatakse samal ajal nii tuletis kui liitsõna. Alussõna sõnaliigi järgi saavad tuletised nime nt. verbitüvelised. 25. TULETUSTÜVI on see osa alussõnast, mis jääb alles kui liide v liited eraldada. Võib olla vokaal- v konsonantlõpuline, nõrga- v tugevaastmeline. Morfoloogiline mõiste (alussõna on leksikaalne mõiste). Sõna on tõlgendatav tuletiseks, kui selles on võimalik eraldada tuletustüvi ja liide v liited. 26. Ühe ja sellesama liitega tuletatud sõnad moodustavad MORFOLOOGILISE TULETUSTÜÜBI. Tuletustüüpi nim tuletusliite järgi v tuletusliite ja sõnaliigi järgi, nt.: lane-tuletised, lane-liitelised nimisõnad, lane-nimisõnad, lane-liitelised nimisõnatuletised. Harilikult ka tähenduse poolest sarnased.
Bilateraalne - kahekülgne, jidiš - juudi keel, ambivalente - ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon - , renomee - , lapsuslingua - keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem - väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon - peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: • Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 • Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast • Tehiskummi leiutas • Dialektism - murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) 5 Neologisme: Nima, nide - tihe, vuplid, nuppel, nürmik - nürikuulja, tõõne - jäärapäine, lave - avatud jutt, rõngel - baranka, nakar - kreeka pähkel, rõõnama - peale kaebama, öördama - mustama, hola - folk, velbas - kaval, vibe - nõtke, väisama, eede, paitsi, türp, rait, pelutama, mültuma, müübima, soveldama - sobivaks tegema, võstma, põkk, põrpiv, arp.
Võõrsõnad Bilateraalne kahekülgne, jidis juudi keel, ambivalente ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon , renomee , lapsuslingua keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: · Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 · Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast · Tehiskummi leiutas · Dialektism murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne evima roim vilgas mõrv muie olbama e vaatlema reelama e maalt välja saatma naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti nentima laip imal pihtima õõv e õud lürn e surilina luger e luukere (algul) !5 Neologisme:
Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina - «Sina tuled linna» -, kord substantiivivormina (nimisõnavormina) - «Linna tuled paistavad kaugele». Morfeem on keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib olla kahesugune – grammatiline või leksikaalne. Allomorfi definitsioon - Ühe morfeemi erinevaid konkreetsetes sõnavormides esinevaid variante nimetatakse allomorfideks. Võivad olla kas üksteist välistavad ehk komplementaarses distributsioonis (oma ümbrusest tingitud) või vabalt varieeruvad. Leksikaalset tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tüvimorfeemideks ehk lihtsalt tüvedeks, ka juurmorfeemideks. Tüved võivad esineda koos liidetega, liide on samuti leksikaalset tähendust kandev omaette morfeem.
rikkuda 4) keeltevahelisi erinevusi põhjustavad erinevused kitsenduste hierarhias. OT grammatikal on kolm komponenti: 1) leksikon sisaldab süvavorme; ei ole keelespetsiifilisi piiranguid; peab olema minimaalne (st ei tohi sisaldada tuletatavat infot); leksikoni valitud info ei tohi mõjutada väljundit. 2) generaator genereerib kandidaadid 3) hindaja valib sobivaima kandidaadi; kitsenduste hierarhia; kitsendus peab olema tüpoloogiliselt põhjendatud. Olulised mõisted: 1) leksikaalne fonoloogia fonoloogiakitsendused on alati universaalsed 2) piirangud ehk kitsendused keelavad teatavate omadustega pindvormid 3) identsuskitsendus ustavuskitsendusi rikuvad need kandidaadid, mis pole identsed selle süvavormiga, millest nad on genereeritud 4) markeerimiskitsendus näiteks: ,,Üks silp ei tohi olla kinnine", ,,Iga silp peab algama konsonandiga", ,,Kõnetaktid peavad olema binaarsed" 3
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase.
Scriptio Continua: ANCIENTGREEKWASWRITTENINUPPERCASECHARECTERSWITHVIRTUAL... Kokku-lahku Suulise kõne korpusest: *vaata sis=ku 'Kark tuleb, tule' ise kah Keeletüpoloogia. analüütiline-, sünteetiline-, polüsunteetiline keel. Kuidas neid elemente liidetakse-sünteetiline väljendusviis. Keele grammatika on reeglite süsteem, mis määrab*kuidas sõnu ühendatakse*kuidas fraase ühendatakse*kuidas osalauseid ühendatakse [on vanem ja aegunud süsteem] Grammatika ja leksika suhe keeles. Leksikaalne üksus on tervik. Grammatilised sõnad mis fonoloogiliselt on iseseisvad kuuluvad vormiliselt leksikale aga sisult grammatilisse. Sõnaliigid: · Nimisõna ehk substantiiv · Tegusõna ehk verb · Omadussõna e adjektiiv · Määrsõna-adverb · Arvsõna e numeraal · Asesõna e pronoomen · Määrsõna e kvantor Substantiiv ehk sõnaliik millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete nt esemeid olendeid kohti,-viitab entiteedile
moodustamise vahendite olemasolu. Absoluutseid universaale on siiski üsna vähe. Universaalsed tendentsid on nähtused, mida leidub enamikus keeltes, kuid mitte kõigis. Selliseid universaale on märksa rohkem, näiteks vokaali [i], sulghäälikute [p], [t], [k], omadussõnade olemasolu. 15. Mis on WALS ja milleks seda kasutada saab? The World Atlas of Language Structures (WALS) on suur strukuurilisi omadusi(foneetilisi, grammatilisi, leksikaalne) hõlmav andmbaas, kogutud kokku erinevatest andmetest 55 autorist koosneva tiimi poolt. 16. .Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Tähistaja- Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav - Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Kaksikliigendus - keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks, teiselt pool vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühenduvateks elementideks
1) normatiivne ehk preskriptiivne - sisu kohustuslik õpikutes - standardid - eesti praktikas peamine on soovitatavate terminite esiletõstmine 2) kirjeldav ehk deskriptiivne - tüüpiliselt tõlkesõnastik - termineid ei hinnata, vaid antakse valikuta - nn vihjesõnastikud Oskussõnastike otstarve: · passiivne (= arusaamiseks) VS aktiivne (= kasutamiseks) · sagedussõnastik kui tihti mingi sõna esineb? · pöördsõnastik · tesaurus leksikaalne andmebaas, haldamisvahendid ja kasutajaliides · lühendisõnastik · võõrsõnastik · koolkonnasõnastik Nõuded oskussõnastikele: 1) Termineid peab olema optimaalne hulk, täpselt nii paju, kui vastava erialaga kokkupuutuja vajab, mitte üleliigses koguses. 2) Terminite ja mõistete infot peab olema tarvilikul määral, üksnes ühe eriala piires, mitte erinevatest valdkondadest kokku pandud. 3) Esitusviis ühes sõnastiku piires on kogu sõnastikus ühtlane ja hõlpsasti arusaadav.
mõlemad eestikeelsed entsüklopeediad; • eriti jäme viga on see, kui ta [= leksikograaf] mingit konkreetset tarvitusjuhtumit käsitab tähendusena (Mäger 1971); • ühendi kogutähendus omistatakse ühele komponendile; • vigaselt seletatakse isegi võõrsõnu. Viisid, mil moel sõnad tähendusi kannavad, on erinevad. Lisaks Weinreichi pakutud kontrastiivsele ja laiendavale polüseemiale defineerib Pustejovsky loogilise polüseemia kui niisuguse laiendava mitmetähenduslikkuse, kus leksikaalne kategooria ei muutu ning sõna eri tähendustel on osaliselt kattuv, sõltuv või jagatud tähendus. Näiteks nimisõnade süstemaatilised tähenduse vaheldused. Loogilist polüseemiat kandvate sõnade õige tähendus on tuvastatav üksnes konteksti abil. Pustejovsky väidab, et kuigi tavapärase leksikoni ülesehitusest piisab kontrastiivse mitmetähenduslikkuse väljendamiseks, on selle abil võimatu haarata polüseemia tegelikku olemust. Et kompositsioonilisust säilitada, tuleb rikastada
*KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROBLEEMID
Sotsiolingvistika: keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Sotsiolingvistiline liigitus: keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat: on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks: tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm: teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem
Sotsiolingvistika - keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Sotsiolingvistiline liigitus - keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks - tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm - teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia - samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT (soome-ugri transkriptsioon) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem
4) kohustuslikkus kõneleja on kohustatud keeles olevat kategooriat väljendama 5) grammatilised morfeemid kuuluvad mingi sõna juurde, nad on seotud morfeemid. Grammatika grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja nende arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. Leksikaalne üksus Grammatiline üksus Tähendus Konkreetne Abstraktne Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma Viitab suhetele objektide vahel objektidele Moodustamine Ebaregulaarselt Regulaarselt Tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütliselt Substantiiviklass
rohkem koeri, nt erinevaid ja nt koerakasvatajal on erinev tähendus sõna koer kohta. Erinevatel inimestel on erinev arusaam koerast. · tähendus sõltub isiku arengust ja teadistest, kõne situatsioonist ja kontekstist. Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam) · Sõnatähendus: koosneb semantilistest komponentidest: iga sõna koosneb pisikestest tähenduslikest elementidest. - leksikaalne mõiste- tunnused on vajalikud objekti äratundmiseks - leksikaalne taust- tunnused on vajalikud objekti seostamiseks teistega; sõna kasutamiseks kõnes. Tähenduse aluseks on kujutlus või mõiste NB kujutlusi rohkem kui keeleüksusi. Tähendus- rühmitamine- tuleks mitu erinevat varianti pakkuda ka 4nda liigse ülesannetel a) mida inimene rühma paigutab b) millised teadmised sellest rühmast on Tähenduste kaudu püüame anda edasi oma mõtteid. NB ENNE DEFINEERIMISTASEME
• Samas, vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, kasutab inimene neid nii, nagu oleks tegemist märkimisväärselt väiksema sõltumatute teemade või kategooriate hulgaga. • Viimase kahekümne viie aasta jooksul läbiviidud uurimistöö näitab, et isiksuse kirjeldamiseks on kõige optimaalsem kasutada viit mõõdet ehk dimensiooni, mis kehtivad inimeste iseloomustamiseks ühtviisi nii Euroopas, Põhja-Ameerikas kui Aafrikas ja Aasias. Leksikaalne hüpotees • Suurem osa olulistest isiksuse omadustest väljendub keeles, mida inimesed igapäevaselt kasutavad. • Seega sõnaraamatutes sisalduv isiksuse sõnavara pakub laialdase, samas lõpliku omaduste kogumi, mida seda keelt rääkivad inimesed on pidanud oluliseks ning kasutavad oma igapäevases suhtluses. Allport’i and Odbert’i psühholeksikaalne uurimus • Allport and Odbert (1936) viisid läbi põhjapaneva uurimuse analüüsides
Õhk liigub edasi suu ja ninaõõnde, mis moodustavad kõnetrakti. Erinevad vokaalid moodustatakse huulte ja keele liigutamise abil, muutes sel viisil kõnetrakti suurust ja kuju. Konsonantide moodustamiseks tõkestatakse õhuvool suuõõne elundite abil. Foneemid- Eristatavad heli kategooriad; väiksema tähendusega häälikuüksus õ. Morfeemid- Väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba da). Lause – Sõnade ja fraaside kombineerimisel saadakse laused. Leksikaalne sisu- Mida me tavaliselt kasutame (Esimesed sõnad, mida laps kasutab) Süntaktiline sisu- Kuidas me sõnadest paneme kokku lause (Nii, et on arusaadav, grammatika õige). Semantiline sisu- Mida inimene, kes meiega räägib mõtleb. Mõtleja võib ju mõelda ühtemoodi ja meie aru saada teistmoodi. Prototüübiteooria- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel. Mudeldamine (Hakkame mudeldama, kui kuuleme vanemate rääkimist)
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend.
keskkonnale jääks kujundada vaid tühine osa. Pärilikkuse osakaal näitab, milline osa 12 intelligentsuse muutlikkusest mingis populatsioonis on tingitud pärilikest teguritest ning milline osa keskkonnast. Ka ei tähenda kõrge pärilikkuse osakaal, et keskkonnal ei oleks mingit mõju antud joone kujundamisel või et see joon ei oleks seotud õppimisega. Nii näiteks on leksikaalne võimekus väga suuresti pärilik, samas on iga sõna sõnavaras õpitud. Pärilikkus tähendab sel juhul õppimisvõimet, mis aga ilma õppimiseks soodsa keskkonnata ei pruugi üldse avalduda. Keskkonna ja pärilikkuse omavaheline mõju ilmneb ka selles, et indiviidid loovad ja otsivad endale ise sobivaid keskkondi.[4] 13 KOKKUVÕTE
17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused. Huvi kandus terviktüpoloogialt osalisele tüpoloogiale, hakati uurima konkreetset kategooriat eri keeltes. Greenberg andis tüpoloogiale statistilise mõõtme. Ta laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Tänapäeva keeletüpoloogia teemad --hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Lucy lõi uus-whorfianismi, mis on tugevalt empiiriline keelelise relatiivsuse käsitlus. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad
Mis seda iseloomustab? Võrdlev-ajaloolise meetodi abil uuritakse keelte sugulust. Rajajateks on Franz Bopp ja Rasmus Rask, kes võrdlesid indoeuroopa keeli. Nad leidsid, et mõne hääliku erinevused on süstemaatilised, kehtivad kindlad häälikuseadused. Rekonstruktsioonide abil otsitakse algkeele kuju. Nimeta erinevaid viise laenamiseks. Mitteleksikaalsed laenamised, näiteks grammatiliste elementide laenamine on võimalik vaid siis, kui samast keelest on toimunud ka leksikaalne laenamine ehk laenatud on sõnu. Seotud morfeeme, näiteks käändelõppe on võimalik laenata, kui samast keelest on laenatud ka sidumata morfeeme, näiteks sõnu. Eessõnade ja teiste grammatiliste sõnade laenamine on võimalik vaid juhul, kui sõna süntaktiline positsioon laenamisel ei muutu. See tähendab, et eessõna jääbki eessõnaks mitte ei muutu tagasõnaks. Kes tegelevad keelte uurimisega? Keelte uurimisega tegeleb ajalooline keeleteadus, sotsiolingvistika ja
seisukohad on siduvad õigusnormi rakendajale – st peab ta peab sellest lähtuma omapoolse tõlgendamise käigus. Ametliku tõlgendamise alaliikideks on: audentne, normatiivne ja kausaalne tõlgendamine. -Mitteametlik tõlgendamine – ei ole kellelegi õiguslikult siduv (advokaadi seisukoht, ametniku arvamus, poliitiku kommentaar)ehk isiklik arusaam asjadest. Tõlgendamise võtted -Grammatiline tõlgendamine (leksikaalne, süntaktiline) – teksti tõlgendamine grammatika reeglite järgi. Leksikaalne ehk sõnade tähenduse järgi, süntaktiline arvestab lause ehitust (sõnade järjekord, sõnade tähendus [koos tööl – koostöö]) -Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine – selgitatakse välja tõlgendatava normi koht õigusnormide süsteemis. -Ajalooline tõlgendamine – selgitatakse välja, mis olid seadusandja eesmärgid ja kavatsused normi kehtestamise ajal. -Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine – annab vastuse küsimusele, millist eesmärki tahetakse õigusnormi
Nt klaaspärl suur vihmapiisk'. 5) Vaba tähendus on sõnal olenemata teistest sõnadest, millega ta seostub. Nt sõna kiik tähendab mis tahes seostes `kiikumisvahend' ning sääsk on `teatav putukas'. Seotud tähenduse saab sõna üksnes mingi fraseologismi vm sõnaühendi koosseisus. Nt ainult ühendis kaelakiike tegema hälbib kiik oma tavalisest tähendusest ning ühendis teeb sääsest elevandi on sõnal sääsk `tühiasja, pisiasja' tähendus. 6) Leksikaalne tähendus on keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, nt verbi haihtuma tähendus eesti keeles. Aktuaalne tähendus on keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus, nt verbi haihtuma tähendus siin praegu lauses Ühel suveööl oli meie auto parklast haihtunud.7) Termin leksikaalne tähendus esineb veel teiseski mõistepaaris, ent avaldab ennast veidi teisest küljest: leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile
Peaasi - ära mind sega. Lauseliigid Lihtlause : Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all.Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Koondlause : Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Põimlause : Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause
Piaget Kognitiivne arengu teooria Kohlberg Kõlbelise arengu teooria Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. · keel · kõne suuline / kirjalik Keele omadused · Konstruktiivne ja loov · Struktureeritud · Mõtestatud · Osutav · Inimestevaheline suhtlemime Keele struktuur · Foneemid · Morfeemid · Sõnad · Fraas · Lause · Leksikaalne sisu · Süntaktiline sisu · Semantiline sisu Keele omandamise teooriad · Õppimisteooria (Skinner) · Mudeldamine · Imiteerimine · Harjutamine · Valikuline kinnitamine Defineerivate tunnuste teooria · Algelemendid - tunnused · Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet · Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge · Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria
kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 45. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilistemaks üksusteks. Nt -ga, peale, kuna. Leksikaalne üksus Grammatiline üksus Tähendus Konkreetne tähendus Abstraktne tähendus Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma objektile Väljendab suhteid objektide vahel Moodustamine Moodustatakse ebaregulaarselt Moodustatakse regulaarselt tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46
annaabi.ee 
