Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on muutunud kindlaks meeste ja naiste tööd, näiteks see, et naised teevad koduseid töösid ja mehed
Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad.
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline võrdõiguslikkus ei ole vähemalt Euroopa piires viimasel paarikümnel aastal suuri probleeme tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis-müüt või reaalsus? Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile täna rääkida teemal meeste ja naiste võrdõiguslikus Eestis-müüt või reaalsus. Eesti ühiskonnas on suurt diskussiooni tekitanud meeste ja naiste võrdsus või ebavõrdsus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline
Mehed, naised ja võrdõiguslikkus Väga palju räägitakse just meeste ja naiste vahelistest teemadest. Kõige kuulsam teema on meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus. Võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Milline on meeste ja naiste positsioon looduses ja ühiskonnas ning kas võrdõiguslikkuse teema on õigustatud? Mees ja naine toimivad täiesti erinevalt. Inimeste esivanemateks peetakse inimahvi. Kui vaadata loodust, kust inimene on arenenud ja milline ta praegu on, siis võib öelda, et mitte
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mis puudutab kõiki eluvaldkondi. Arvesse võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi. Soolist palgalõhet on uuritud juba mitmeid aastaid ning uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid. Eesti perekonnas teenivad leiba nii mees kui naine
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende soo põhjal Jaguneb:
“ Teiste rahvuste vihkamine ei ole kindlasti patriotism, pigem tuleks olla tolerantne kõigi suhtes. Demokraatia üks alusväärtusi on pluralism. Kuna usutakse, et demokraatlik riigikorraldus on Eesti jaoks parim valitsusvorm tuleb paratamatult mängu ka pluralism. Riigikogu veebilehelt lugesin artiklit Demokraatia mudelid ja kodanikuõpetus üldhariduses: puuduva lüli otsinguil. Seal on väga selgelt öeldud, et just pluralism ja konkurents moodustavad arenenud demokraatia. Võrdõiguslikkus on üks järgmisest alusväärtustest Eesti ühiskonnas, mis näitab, et Eesti ühiskonnas on pluralism võimalik. Kuigi inimesed ei ole siiani veel täielikult võrdsed, on see minu arust üks alasid, mis on kõige enam arenenud. Näiteks sel aastal vastu võetud kooseluseadus. Lisaks veel meeste- ja naistevaheline võrdõiguslikkus. Aina rohkem suureneb naiste olulisus Eesti ühiskonnas. Ei ole enam vana perekonnamudelit, kus naised on vaid kodus
Eestis põhimõtteliselt veel ei eksisteerinud. Eestisse jõudis feministlik mõte 1990. aastate lõpus, mis oli sisuliselt sooline vaatenurk. Ühiskonna suhtumine antud teemal oli vaenulik, naeruvääristav, kahemõtteline või umbusaldav. Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus Eestis 1. Mail 2004. aastal. Selle seaduse eesmärkideks on: tagada kõigile sooline võrdne kohtlemine,edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis eluvaldkondades.Sooline võrdõiguslikkus defineeritakse kui: „Naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduses on loetletud ka kuus erandit, mil erinevat kohtlemist ei peeta diskrimineerimiseks:1) naiste eriline kaitse seoses raseduse ja sünnitamisega; 2) kohustuslik ajateenistus vaid meeskodanikele; 3) ainult naiste või meeste vastuvõtmine
......................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus...............................................................................................................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata." * Laiemas mõttes tähendab sooline võrdõiguslikkus sellist olukorda ühiskonnas, kus inimeste
feministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse suurendamiseks, sest see on aidanud paljude andekate naiste potensiaali rakendada.Riigid, kes esimesena avastasid, et neil on kasutamata ettevõtluspotensiaal on saanud võimsa tulemuse, eriti USA ja Kanada. Naisettevõtjad on USA-s loonud umbes 80 miljonit uut töökohta. 2.Poliitika Eestis on majandusalaste ja poliitiliste otsuste tegemisse kaasatud väga vähe naisi.Vaatame Eesti valitsuskabinetti seal on üks naine
jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese Jakobiinide juhid • Robespierre • Danton Direktoorium- Prantsusmaa valitsus 1795-1799 • juulis 1794 Robespierre ja tema lähimad kaaslased arreteeriti ja hukati. • Võimul uusrikkad, žirondiinid.
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5
meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida.
kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO peakorter asub Pariisis. Organisatsioon keskendub eelkõige kahele globaalsele prioriteedile, milleks on Aafrika ja sooline võrdõiguslikkus. Veel on põhieesmärkideks anda kõigile võimalus kvaliteetseks hariduseks ja elukestvaks õppeks; mobiliseerida teadusi ja säästva arengu poliitikad; lahendada tekkivaid sotsiaalseid ja eetilisi väljakutseid; edendada kultuurilist mitmekesisust, kultuuridevahelist dialoogi ja rahukultuuri; informatsiooni ja kommunikatsiooni abil täiendada teadmisi organisatsiooni valdkonnas.2 UNESCO juhtorganite hulka kuuluvad peakonverents
sobi lapsi kasvatama. Inimesed on kinni tavades ja ei suuda neist loobuda. Kuigi peab tõdema, et 21. sajandil on Eestis juba küllaltki palju meesjuuksureid ja kokki, seetõttu võime loota, et ükskord lõppeb meeste- ja naistetöödel vahe tegemine. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti, sest praegusel ajal ei väärtustata meeste ja naiste tööd samaväärselt. Kohe kindlasti ei nõustu ma arvamusega, et mehed teevad rohkem tööd kui naised ning seetõttu saavad ka suuremat palka, kuna pluss- ja miinuspooli on mõlema sugupoole töös. Kahjuks on tänapäeva Eestis naistel tööturul teisejärguline, teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-
leidub isikuid, kes ei taha või suuda reeglitele ja seadustele alluda. Meeste ja naiste roll on jäänud samaks. Inimeste kooselu tekkimise algusaegadel oli mehe kohuseks jahilkäimine ning teiste füüsilist pingutust nõudvate toimingute tegemine, naised hoidsid aga kodu korras, kasvatasid lapsi ja tegelesid korilusega. Selline rollide vahekord pole aja jooksul palju muutunud. Tänapäeval on aga aktuaalseks küsimuseks muutunud sooline võrdõiguslikkus. Viimane lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt- nad ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi
Sündimused ja suremust mõjutavad tegurid. 130 milj inimest aastas ( 250 in min..s) Sündimust mõjutavad: 1) naiste arv 2)religioon 3)traditsioonid 4) pereplaneerimine 5)väärtushinnangud 6)võrdõiguslikkus 7) majanduslikud võimalused Südndimuse võrdlemiseks kasutatakse: 1) laste arvu naise kohta ( eestis 1,3) 2) sündmuse üldkordaja Sündimust mõjutab ühiskonna arengutase. Kirjelda rahvastiku arengu 1) traditsioonilist etappi 2) kaasaegset etappi pereplaneerimine- traditsioonid-laste arv peres- ettevalmistusperiood laste kasvatamisel. Suremust mõjutavad: 1) elatustase 2)tervishoid 3)eluviis 4) sõjad Tüüpilised surma põhjused arenenud riikides: 1) südamevereringkonna haigused 2)vähk 3)õnnetused 4)vägivald Tüüpilised surma põhjused arengumaades: 1)
1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku; menetluse keel eesti keel. Võib kasutada teist keelt kõigi nõusolekul. Tagatud peab olema tõlge riigi kulul. Dokumendid eesti keeles; avalikkus kõik istungid avalikud, ei tohi seada piiranguid. Kinniseks võib kuulutada üksnes seaduse alusel poole taotlusel
naiste omast kõrgem, kui töökohustused mõlemal täpselt samalaadsed on? Arvan, et selle probleemile on olemas ka põhjendus - meestööjõudu lihtsalt hinnakse kõrgemalt, seda seepärast, et mehed on füüsiliselt võimekamad ja see tagabki neile eelise. Teiseks probleemseks valdkonnaks on küsimused seoses töökohtadega. Miks on nii, et pahatihti vaadatakse altkulmu mehele, kes lasteaias kasvatajana töötab? Heaks näiteks on dokfilmist ,,Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis" üles astunud Tartu Pääsupesa lasteaias töötav meeskasvataja Aigar Raudsepp. Ta toob filmis hästi näiteid selle kohta, kuidas osad inimesed tema töö pärast teda tihti imelikult vaadanud on. Raudsepp ütleb ausalt, et on ka neid, kes arvavad, et kuna ta on meessoost ja töötab väikeste lastega, peab ta tingimata olema pedofiil. Raudsepp seda arvamust ei mõista ja kindlasti on se koht, kus soolistest tööjaotustest nii väga kinni pidama ei peaks
TERVISE DETERMINANDID TERVISE DETERMINANTIDE EHK TERVISE MÕJURITE ALL MÕISTETAKSE TEGUREID VÕI ISELOOMULIKKE TUNNUSEID, MIS TINGIVAD MUUTUSI INDIVIIDI, GRUPI VÕI RAHVASTIKU TERVISES KAS PAREMAS VÕI HALVEMAS SUUNAS. WHO KÄSITLUS TERVISEMÕJURITEST PERSONAALSED TERVISE MÕJURID · RAHU GENEETILINE PÄRAND · PEAVARI VANUS · HARIDUS SUGU · SOTSIAALNE TURVALISUS ELUKOHT · TOIT KEHAKUJU · SISSETULEK ENESEHINNANG · VÕRDÕIGUSLIKKUS ENESEUSK TEATUD FUNKTSIOONIDE SOORITAMISEKS · STABIILNE ÖKOSÜSTEEM VÕIME REALISEERIDA OMA TERVISEPOTENTSIAALI. · SOTSIAALNE ÕIGLUS ...
mõju Pakutakse välja, kuidas negatiivset mõju vältida Loomulik osa Eesti arendustegevuses Säästva arengu eesmärgid Piirata fossiilsete kütuste tarbimist Rakendada printsiipi „saastaja või tarbija maksab“ Parandada toodete kvaliteeti Vähendada transpordikulusid Edendada traditsioonilist loodushoidu Lahendada globaalseid ja regionaalised keskkonnaprobleeme Areng on säästev siis, kui... On tagatud sotsiaalne võrdõiguslikkus Majandus on elujõuline, isetasuv Keskkond on jätkusuutlik TÄNAME KUULAMAST!
Norra Rahvastikupoliitika 10b Norras elab 5 051 275 inimest Norra Kuningriigi põhiseadus: Riigi ülesanne on tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Valimisõigus kuulub norra kodanikele, meestele ja naistele, kel täitunud 21 eluaastat ning on riigis elanud alaliselt 5 aastat. (Konstitutsioon §50) Storting Keskmine vanus on 38 aastat ja tavaliselt on peres 1 laps Nad püüavad suurendada soolist võrdõiguslikkus ning üldis heaolu (eriti lastele ja peredele) Perekondadega seotud poliitika 1. Hõlmab universaalset lapsehoolduspuhkuse programmi, mis on kättesaadev nii emadele kui ka isadele. 2. Vanematel on õigus pikendada palgata puhkust, eesmärgil last põetada, ilma, et oleks oht tööd kaotada Elanikkond püsib arvukana paindlikke seaduste tõttu Seadused julgustavad immigrantidel peredega N...
Mis on mulle tähtis Mulle kui kooliõpilasele on kindla peale tähtis hinded kuna need teevad vanemad õnnelikus ja mis saaks olla tähtsam kui vanemate rahulolu. Peale selle on mulle ka tähtis palju muud. Peale perekonna ja iseenda on tähtsad ka sõbrad, kes mõistavad mind ja annavad nõu. Peale nõuannete saab nendega vahvalt aega veeta ja käia üritustel, kust saab uusi kogemusi. Eesti on tähtis, kuna ma tunnen siin ennast vabalt, sest olen siin kasvanud ja harjunud elama selle korra järgi. Ma ei tahaks elada teises riigis. Sellepärast ma oleksin ka nõus sõja korral valmis riiki aitama. Haridus on mulle tähtis kuna ema ütleb mulle tihti, et mul pea lõikab ja ma võiksin ülikooli minna. Peale selle oleks tore saada kõrgemale ametikohale, kus on kõrgem palk ja paremad töötingimused. Vabaaeg on tähtis mulle kuna koolis või tööl olevast pingest on võimalik vabaneda ja tegeleda oma hobidega. Mulle meeldib vabal ajal olla arvuti...
Nimeta viis otsust. I otsus - kaotati seisuslikud eesõigused II otsus - võrdsustati seisuste maksustamine III otsus - võrdsustati õigusted riigiametitesse astumisel IV otsus - Talupojad vabastati teotööst V otsus - Kaotati kirikukümnis ● “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” (1789) on olnud eeskujuks tänapäeva demokraatlikele riikidele. Kirjuta välja enda valikul kaks põhimõtet ja lisa näide tänapäeva ühiskonnast. I põhimõte - Inimeste võrdõiguslikkus I näide - Inimesed on maailmas õiguste poolest võrdsed II põhimõte - Vabadus II näide - Kõik inimesed on vabad nii kaua kuni nad seadusi ei riku 1791. a võttis Asutav Kogu vastu I põhiseaduse, mis lähtus võimudelahususe teooriast ning kehtestas konstitutsioonilise monarhia. ● Kes olid jakobiinid? Vastus: Kaheksa peamist monarhia pooldajad ning saadikud - Seadusandlikus Kogus
– omistatud staatus ehk kaasasündinud ehk bioloogiline erinevus: sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus, seksuaalne orientatsioon. Omandatud staatus ehk sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakonsus, religioossus, perekondlik staatus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. - Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Horistontaalne – ühest linnast teisse, ühest majandussfäärist teisse. Vertikaalne – lihttöölisest spetsialistiks. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Kuidas on muutunud naise roll aegade jooksul? Viimaste sajandite vältel on naiste roll ühiskonnas palju muutunud. Nad on saanud endale palju erinevaid õigusi, mida neil ennemalt ei olnud. Naiste roll on muutunud meeste omaga võrdsemaks ning neid ei peeta enam meestest madalamateks. Ennemalt ei olnud naistel õigust otsustada selle üle, mida nad teha tahavad. Neil ei olnud luba isegi oma arvamuse avaldamiseks. Nende ainsaks ülesandeks oli lapsi kasvatada ja kodu korras hoida. Kõige muu eest kandsid hoolt mehed. Naistel puudusid ka valimisõigus ning õigus osaleda rahvakoosolekutel. Valimas võisid käia mehed ja ka rahvakoosolekutel said osaleda ainult mehed. Tänapäeval on ka naistel õigus osaleda valimistel ja muude riigiasjade otsustamises. Ka riigikogus ja valitsuses töötab järjest rohkem naisi. See näitab, et naiste roll ühiskonnas on võrreldes eelnevaga tõusnud. Seoses naiste rolli muutumisega ühiskonnas on naised sa...
Tänapäeval on kõik täiesti teistmoodi. Naised käivad tööl ja teevad karjääri ning mehed on lastega kodus ja hoolitsevad kodu eest. Ühiskonnas peetakse mehi paremateks kui naisi. Ühiskonna arvates on mehed tugevamad persoonid, naiste pehme loomu kõrval. Naiste roll on lapsed ja kodu aga töötavaid naisi halvustatakse nende karjääri tippu jõudmise pärast. Nad ei pööra piisavalt tähelepanu oma lastele. Üheks suureks probleemiks maailmas on sooline võrdõiguslikkus. Naised arvavad, et mehed saavad enim palka oma tehtud töö eest. Kuigi on olemas naisi, kes teevad samaväärselt tööd kui mehed. Arvan, et võrdsuse teema pole õigustatud, sest mehed ja naised teevad samaväärselt tööd. Ühiskonnas on kõrgemal positsioonidel tavaliselt mehed. Mehi ülistatakse rohkem ühiskonnas. Naised jäävad alati meeste kõrval vähem tähtsaks.
pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil alus nende arusaamade muutumisele. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO
· õppevahendid saab ise valmistada · oluline on kord, igal asjal oma koht · katkiseid mänguasju ja õppevahendeid ei tohi laste ümber olla · päev algab individuaalse tegevuse perioodiga · ei õpetata, vaid õpitakse FREINET PEDAGOOGIKA · õpetaja roll on võimalikult vähe rääkida · lähtutakse õpilase individuaalsetest võimetest ja vajadustest · õpilane seab ise oma õppetööle eesmärke · kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja võrdväärsus · töö toimub 1-2 nädalaste perioodidega · klassitegevuse kohta peetakse eluraamatut · klassis reeglid, eraldi nurk, mis on mõeldud vestluse jaoks · igal õpilasel kooliga seotud mingi kindel ülesanne, mille eest ta vastutab
eraldatakse suuri summasid 1969 esimene inimene Kuul: ameeriklane Neil Armstrong Üritatakse NSVL-i selle kaudu nõrgestada, mis ka õnnestub Mustanahaliste olukord 1957 kerkib esile nn neegriprobleem, juhiks tõuseb Martin Luther King Kennedy saab valimistel palju mustanahaliste hääli, presidendina võtab vastu seadusi, mis soodustavad mustanahaliste lülitumist USA ühiskonda Mustanahaliste marss Washingtoni Tänapäeval on rassiline võrdõiguslikkus seadusega tagatud, kuid siiski esineb diskrimineerimist Mustanahaliste olukord Vietnami sõda Põhja-Vietnami (toetaja: NSVL) ja Lõuna-Vietnami vahel (toetaja: USA) President Eisenhoweri doominoteooria kaotades ühe Indo-Hiina ala, kaotatakse ka ülejäänud Doominoteooria tõttu saadetakse Lõuna-Vietnami sõjanõunikke ning hiljem ka pommitajaid ja dessantvägesid Protest Vietnami sõja lõpetamiseks
mai 1789) RK – kogu rahva esindusorgan AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse trikoloor – revolutsiooni lipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus b) Kirikumaad natsionaliseeriti c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus garanteeriti põhilised inimõigused ja vabadused eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia : Seadusandlik Kogu – esinduskogu, mis annab välja seadusi kuningas – täidesaatva võimu pea b) Poliitilised rühmitused SK-s: žirondiinid – mõõdukad revolutsionäärid (Gironde’i maakonna järgi). Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlus ja haritlased (264 saadikut)
võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste saavutamine. Seega võrdsuse idee toetub arusaamisele kõikide inimeste üldinimlikust loomusest, soost sõltumata. Soolise võrdõiguslikkuse üheks põhiküsimuseks on olnud ja on praegugi võrdse töö eest võrdse palga saamise võimalus, seega võrdõiguslikkus põhineb ideel, et ükski inimene ei peaks olema vähem võrdne võimalustelt ja inimõigustelt kui keegi teine. Idee Side Eestiga Feminism, see vähene, mis meil on tekkinud, on meile sisse toodud. Kas feminismile on Eestis pinnast? Ajaloo vältel ei ole eestlane omanik olnud. Ikka ori või sulane. Eesti mees on sajandeid ise olnud allasurutu rollis, sotsiaalne karjäär on olnud talle veel võimatum kui naisele (tollele küll taaskord mehe – ja mitte eesti mehe abiga)
Kuninga saatus otsustati avalikul hääletusel Rahvahulga õhutusel andsid paljud saadikud hääle hukkamise poolt Kolmepäevase kohtupidamise tulemus: ühe häälega mõisteti kuningas surma (tapeti giljotiiniga) Kuningas oli pooldanud monarhiat, sel hetkel pooldati vabariiki Riigi juhtimine: Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus, kaotati sisetollid ja tsunftid,, muudeti senist haldusjaotust, Asutav kogu lõpetas tegevuse Vabariik Rahva ülemvõim ning kodanike võrdõiguslikkus Jakobiinide diktatuur Revolutsioonilise valitsuse kohuseid täitis Päästekommitee. Tapeti kõik, kes ei tõestanud oma ustavust revolutsioonile (40 000 inimest) Direktoorium Poliitiline amnestia,uus põhiseadus (seadusandlik võim Seadusandliku korpuse käes) Täidesaatev võim (direktoorium) oli valitsuse käes Jakobiinide teostatud terrori tagajärjed ja põhjused Põhjused: revolutsiooni päästmiseks nägid jakobiinid piiramatu vägvaldse võimu kehtestamist Tagajärjed:
Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne,konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik? Eestis on praegu kujunemas liberaalne heaolumudel. Kuid kas Eestis tuleks kasutusele võtta teistsugune heaolumudel, muutmaks riiki jätkusuutlikumaks? Liberaalne heaolumudeli Ülesanne on valikuvabaduse kindlustamine kõigis ainevaldades ja kõrge tööhõive tagamine riigis. Positiivseks küljeks on see, et peamine on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus. Negatiivseks pean seda, et inimestele võimaldatakse arstiabi ja haridust olenevalt nende majanduslikust seisusest või rahalisest seisust. Eestis tervisehoiu teenused kallid, sama kehtib ka ülikoolidega. Inimesed peavad valiku tegema kuidas oma raha kasutada- kas panustada rahalised ressurssid laste hea hariduse saamiseks või lasta end ravida. Seega pandakse selle mudeliga raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, mis minu arvates ei tagaks Eesti järkusuutlikkust.
19.-20. sajand 19. sajand: Viktoriaanlik ajastu. Seksuaalne vaoshoitus. Usuti, et mastrubeerimine põhjustab vaimset ja füüsilist väärarengut, erinevaid haigusi. Puritaanluse varjuküljena hakkas levima prostitutsioon ja pornograafia. * Ühe ema õpetus oma tütele: “Viska selili ja mõtle Inglis- maast.” vam.ac.uk 20. sajand: Seksuaaluuringud, seksuaalne vabanemine. 1909. aastal leiutas Richard Richter esimese emakasisese rasestumisvastase vahendi 21. sajand naiste ja meeste võrdõiguslikkus tegeletakse seksuaalkasvatusega HIV ja AIDS seksuaalvähemused
7. Sotsiaalne kihistumine Ühiskonnas võib inimene klassifitseerida erinevate näitajatega. Valdavaks on majanduslik sissetulek (palk, rikas, vaene jne) 8. Sotsiaalne liikumine vertikaalselt ja horisontaalselt Horisontaalne- liikumine sarnase positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel (nt. kolimine maalt linna või vastupidi) Vertikaalne- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel (spetsialistist juhiks saamine) 9. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdse kohtlemise seadus Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning eeldada naise ja mehe võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust. 10. Iseloomusta agraar- , tööstus-ja infoühiskonda
ühiskonna juhtohjad, viib see türanniani. Ometigi väidavad religioonid siiamaani et nende juurest saab kaitset ja erikohtlemist. Ka tänapäeva poliitilist elu on taas hakanud tugevalt mõjutama religiooni küsimused. Ühendriikides võid tänapäeval peaaegu igaüks pürgida poliitiliselt kõrgele kohale : naised, homod, juudid, afroameeriklased. Kuid end selgelt määratlenud ateistil poleks selleks isegi kõige väiksemat võimalust. Kuhu jääb siis nüüd võrdõiguslikkus millest me alatasa räägime? Ma ei usu, et hakkan kunagi uskuma millessegi üleloomulikku, kuid ma ei julge seda kunagi kindlalt väita. Võib-olla juhtub mõni traagiline õnnetus mis paneb mind uskuma või viivad lihtsalt eluteed sinnani. Praegu ma usun iseendasse ja gravitatsiooni ning sellest täiesti piisab. Ja eks see ole meie kõigi oma valik. ,,Vaba Maa!", nagu eestlastel on kombeks öelda.
Samuti leiab Peeter Rebane , et kui kooseluseadus vastu võetaks ei muutuks riigis suure osa inimeste igapäevaelus sisuliselt midagi, kuid me astuksime riigina suure sammu tolerantsuse poole. Arutati ka Toompeal toimunud protesti.Võeti mitmetelt inimestel intervjuud. Arvamusi oli mitmeid ning minu arvatest ütles saatejuht õgesti, et arvamused olid seinast seina e. ühed inimesed olid jängsalt kooseluseaduse vastu , teised aga ütlesid, et nende arvates demokraatia põhimõtte on võrdõiguslikkus , siis , miks ka mitte lubada ka homoseksuaalsetel paaridel koos elada, neil pole selle vasti miitte kui midagi. Protestijaid on aga mitmeid kordi kutsutud meedias homofoobideks ehk teisi sõnu homoseksuaalide vihkajateks. Minu arvates ei ole nemad mitte vihkajad , vaid need inimesed, kes kaitsevad klassikalist peret. Nad arvavad , et kui homoseksuaalidel lubatakse koos elada , siis see tähendab seda, et me muutume teiste riikide sarnasteks.( nt: Taani, Inglismaa, Hispaania, USA)
- toonitasid usuvabadust, ja õiglusriiklust - toonitasid vaba konkurentsi ja vabakaubandust 2) ‘konservativne (18saj) - - revolutsiooni vastu ( taotlesid traditsioonide alalhoidmist ja ühiskonna aeglast arengut) - pooldasid ühiskonna sisemist hierarhiat kui loomulikku ebavõrdsuse väljendust 3) Sotsialistlik (19saj) - - (Noorim ideoloogia) - inimeste võrdõiguslikkus nii seaduse ees kui ka valimisõiguses - ühiskondlik rikkuse võrdsem jaotumine inimeste vahel - Klassivõitlus 3. iseloomusta riike. 1- Suurbritannia: - kaheparteisüsteem - vaheldumisi võimul konservatiivid ja liberaalid - tööerakond - polnud enam juhtiv tööstusriik - pool maailma kaubalaevastikust oli srbt all - London maailma finantspealinn 2- Prantsusmaa:
maadel lasti iseseisvuda(Alzeeria), lahkumine NATOst-1966,1960-tuumapomm,1968-noorterahutus Ameerika: D.Eisenhower- 1956-president, majanduslikult edukas,1956 USA sai lüüa, Suessi kriis tõi riigi läänemaailma liidriks,58-olukord berliinis halb,59-Kuubal võimule tuli Fidel Castro, Kosmoses NSV-L John Kennedy-1960, uute ,,rajajoonte poliitika", 62-Hrustsov taganes Kuuba kriisil,1969-Kuule L.B.Johnson-suur ühiskond, võrdõiguslikkus,marss Washingtoni, avardus õppimisvõimalus Eisenhoweri dokriin:1957a ,ameeriklased pidid aitama Aasia rahvaid, kommunismi kehtestamise eest. Nõukogude Liit-Liider Hrustsov- sulaaeg, püüdis uuendada välissuhteid, vangid koju, 1957-1969- Kosmonautika kuldajastu(1961 Gagarini kosmoselend)1959-1965- kuulutati välja seitseaastak- Rikkaim maa, kommunism, 1961-Berliinimüür L.Breznev-neostalinist,liiduriikide õigused vähenesid, sõjakas
stiiliga teda lõplikult seostada ei saa oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust Fransisco Goya maalid "Saturn õgimas oma Charles III lapsi" William Blake 1757-1827 oli inglise luuletaja, graafik ja maalija. Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas Ta vihkas türanniat, absoluutset monarhiat pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkus t Oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust William Blake maalid Kreeka jumalanna Suur punane musta maagia ja draakon ja naine allilmaga Skulptuur Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Kaks tähtsamat skulptorit oli Francois Rude ja
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning ...
arengumaades islam, judism ja muud sellised. Nagu teada, siis Eesti on üks kõige uskumatutest riikidest, ligikaudu 16 % riigi rahvastikust peavad end usklikuks. Tänu sellele, et inimesed ei järgi mingeid uskumusi ja rituaale, on ühiskond pidevalt muutumas ja inimesed niiöelda teevad, mis nad tahavad ja keegi neid ei keela. Ehk siis on vabadus inimestel, elada kuidas nad ise tahavad. Kõik see on toonud kaasa lahkarvamusi, seksismi ja palju muud negatiivset. Paljud on arvamusel, et liigne võrdõiguslikkus ei ole hea. Kuigi samas on ikkagi maailmas üpris suur erinevus naiste ja meeste palkade vahel, naised saavad sama raskete tööde eest palju vähem palka. Minumeelest on üpris mõistlik, et kõik inimesed on võrdsed. Kuigi on ka palju naisi, kes töötavad remonditöökodades autode parandajatena ja väga palju mehi ka naiselikel töökohtadel. Järjest rohkem hakkab stereotüüpide tähtsus maailmas vähenema, mis on
Diskrimineerimine Diskrimineerimine, kui eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine on ilmselgelt suureks probleemiks ka Eesti ühiskonnas. Kuigi sooline võrdõiguslikkus peaks tagama naistele ja meestele võrdsed võimalused, kohtab tööturul tihti olukordi, kus eelistatakse meestööjõudu, kuigi ka naised saaksid tööga väga hästi hakkama. Enamikes peredes on isa peamine või ka ainuke tulutooja, kuna üldise arvamuse kohaselt on naiste roll tegeleda laste ja majapidamisega. Isegi poliitikas on rohkem soositud meeste võim, riigikogus on esindatud vaid vähesed naised.
Korraldatakse mitmeid koolitusi, ümberõppeid ja ettevõtlustoetusi. 3) EL hõivepoliitika. Hõivepoliitika 4 sammast: · Uus ettevõtluskultuur · Töölerakendamise uus kultuur · Uuendustega kohandumise uus kultuur. · Võrdsete võimaluste uus kultuur. Soodustada ettevõtlikkust ja toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtete rajamisel. Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmeid meetmeid : teenused,rahalised väljamaksed. Sinna alla kuuluvad kõik kindlustused : nt pensionikindlustus, tervisekindlustus,töötuskindlustus; toetused: lapsetoetus,sünnitoetus,lapsehooldustoetus,koolitoetus; toimetulekutoetused Tegeleb vanurite hoolekandega,vanadekodude ja varjupaikadega,lastekodudega,vanadekodude ja hooldekodudega.
Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond – tekkis 4000 eKr Mesopotaamias ja Egiptuses. Inimesed elavad maal, toodang tarvitatakse ise ära või vahetatakse, rahamajandus on tagaplaanil. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – Algas tööstusliku pöördega Inglismaal
Seni kuni valitseb mehe ja naise vahel bioloogiline erinevus, pole alust eeldada, et nende vahel valitseks sotsiaalne võrdsus On ammu teada, et sugu on üks peamisi sotsiaalse kihistumise parameetreid. Kuigi soolise ebavõrdsuse määr erinevate kultuuride ja ajastute suhtes varieerub, on populaarseks saanud naistele madalama sotsiaalse positsiooni omistamine. Sooline võrdõiguslikkus on meeste ja naiste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus ning teistes ühiskonna valdkondades. Sooline ebavõrdsus tugineb mingil määral inimbioloogial, kuid selle võimendajaks kujuneb siiski ühiskond. Nõnda kujunevad stereotüübid. Ma ei nõustu sellega, sest naiste-meeste vahel on küll füüsilisi erinevusi, kuid nad võivad vaimselt ühel tasemel olla. Ajast ja arust kehtivad siiani tobedad stereotüübid, mida on raske hävitada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
