vastupidi. On kaks omavahel täiesti erinevat maailma, mida omavahel eriti siduda pole võimalik, kuna mõlemates kehtivad " omad seadused". Kuid sellisel käitumisel on ka teine pahupool, nimelt, et sellise suhtumisega võivad kannatada saada inimeste vahelised suhted. Teda on, et küll kunagi tuleb tagasi inimene keda asendati, ning seejärel peab isik, kes teda asendas, naasma oma endisele ametikohale. Kuid seal kaovad tal olnud volitused ja õigused. Probleem seisneb nüüd selles, et vanale postile naastes ei taheta loobuda nendest volitustest ja võimust mis neil käes oli. Need lihtsalt ei unune ja hakkavadki nüüd mõjutama inimese edasist suhtumist alluvatesse ja oma töösse. Hakatakse hüppama üle oma varju. Sellisel puhul ei saa me rääkida motivatsioonist kui tahtest oma tööd hästi teha, vaid hoopis sellisest motivatsioonist, mis toob rahulolu tema isiklikele vajadustele. Olen
vastutavad presidendi ja mitte parlamendi ees. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks eelkõige presidendi kätte. Presidentaalse vabariigi tüüpiliseks näiteks on Ameerika Ühendriigid, kus selline vorm ka esmakordselt sisse viidi. Parlamentaarset vabariiki iseloomustab valitsuse moodustamine parlamendi alusel ja selle vormiline vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi vormiliselt võivad tal mitmekülgsed volitused olla. Parlamendil on peale seadusandlike ja eelarve kinnitamise volituste ka õigus valitsuse tegevust kontrollida. President ei nimeta valitsust omal äranägemisel, vaid parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende kooalisatsioonide esindajate hulgast. Eesti on parlamentaarne vabariik. Hinnang: minu arvates on parem parlamentaarne vabariik, kuna presidentaalse korral otsustab kõik tähtsama üks inimene, kuid parlamentaarse vabariigi korral saavad erinevad inimesed
koalitsiooni liidri peaministrikandidaadiks. Rahvas -> valib iga 4 aasta tagant RKsse oma esindajad RK -> valib iga 5 aasta tagant presidendi pärast presidendi valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. President -> nimetab ministrid ametisse (peaministri ettepanekul) ja määrab loodavale valitsusele peaministri peaministri kandidaadil peab olema RK enamuse toetus Peaminister -> kui RK otsustab peaministrile volitused anda, moodustab ta ministritest valitsuse Igapäevane valitsemistöö seisneb paljude suuremate või väiksemate üksikküsimuste lahendamises. Umbusalduse võib avaldada mõnele ministrile, kui temaga tekivad probleemid. Peaministrit umbusaldades läheb terve valitsus lahku ja luuakse uus koalitsioon. Kui see ei õnnestu, uued üldvalimised. Valitsuse ja RK tööd kontrollivad avalikkus ja ajakirjandus. RK liikmete poole saab pöörduda e-posti teel.
Diktatuuri kehtestamine Saksamaal Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju vastaseid. Olid avalikult demokraatia vastu mis oli minu arust ka õige. Inimesed ei peaks hoidma enda teada oma aramust vaid hoopis jagama seda teistega. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kõik tülid ja arusaamatused olid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Inimesed hakkasid kartma kommunismi. Saksamaad hirmutas meeletult kommunism ja kommuniste kardeti ka mujal maailmas. 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti mässude korraladaja. Nende põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ja seda asus juhtima Adolf Hitler. Arvan, et see oli õige otsus, sest Hitler oli väga karmi käega ja vägivalla pooldaja. Nad lõid koheselt rünnakurühmad ja kanti pruuni särki....
vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus, mis andis presidendile suured volitused. 1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetris enda ametist lahkumisest ning et tema järeltulijaks saab Vladimir Putin. Presidenditoolilt lahkudes vene rahvas põlgas teda ning ta palus neilt vabandust, et nende unistused tõeks ei saanud. 2000. aastal valiti presidendiks Vladimir Putin, kelle eesmärgiks oli sõjalise
Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane dokumentatsioon, vastuvõtud jmt) eest vastutab Vabariigi Valitsuse juures riigikantselei. Riigikantselei eesotsas on riigisekretär. Peaministrikandidaadi nimetab Vabariigi President. Peaministrikandidaat teeb ettepaneku, kes kuuluksid ministritena valitsusse. Eestis on raske ühel parteil Riigikogus enamust saada. Seetõttu läheb Vabariigi Valitsuse moodustamiseks vaja mitme erakonna koostööd ja üksmeelt. Vabariigi Valitsuse volitused kestavad järgmiste Riigikogu valimisteni. Selle volitused võidakse erakorraliselt katkestada, kui üle poole Riigikogu saadikutest umbusaldavad hääletusel kabinetti. Vabariigi Valitsuse volitused katkevad ka peaministri lahkumise korral. Vabariigi Valitsuse ülesanne on ellu viia riigi sise- ja välispoliitikat. Sellel on kohustused õiguskorra alal, majanduse vallas ning rahva heaolu ja välissuhtluse osas.
Teostas marsi Roomasse. 6.Iseloomusta Mussolini diktatuuri! *likvideeris demokraatliku riigikorralduse kehtestas üheparteisüsteemi *loodi salapolitsei *rajati koonduslaagrid majandus võeti riigi kontrolli alla 7. Hitlerist sai NSDAP juht, kuna ta julges sõnavõtta seal koosolekul. Tema esinemine vaimustas juhtkonda niivõrd, et peagi saigi Hitlerist partei juht. 8. Too näiteid Hitleri diktatuurist a) demokr institutsioonide kaotamine kehtis ainuparteisüstem, Hitler sai erakord volitused, demokratlike vabadusi hakati piirama b)teisitimõtlejaid jälitati. Arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse, rassilise puhtuse tagaine, juutide tagakiusamine c) riigi sekkumine majandusellu Majandus võrti riigi kontrolli alla kehtestati 4-aastased plaanid 8) Kommunistlik diktatuur Venemaal 1.Miks ei olnud talurahvas 1920 a algul sõjakommunismipoliitikaga. Neid laostas toiduainete andmise kohustus ja rahutus levis ka armee ridadesse. 2. Milles seisnes NEPi põhisisu?
Riigikogu ülesanded ja töökorraldus Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim. Riigikogu liikmete arv 101 on ligikaudu kuupjuur Eesti hääleõiguslike kodanike arvust. Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. Riigikogu juhatus Esimehest ja kahest aseesimehest koosnev Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd. Juhatus valitakse Riigikogu liikmete hulgast ja tema volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu
isikuandmetega,mida tuleb töödelda isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. 6. Teiega juhtus tööle minne õnnetus. Kas tegu on tööõnnetusega? VASTUS- ei ole(Kui see ei juhtunud tööandja territooriumil) 7. Kes viib läbi tööõnnetuse uurimise? VASTUS- Tööandja ja uurimises peab osalema hääleõigusega töökeskkonnavolinik 1. Kui kaua kehtivad töökeskkonnavoliniku volitused? VASTUS-Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad kuni neli aastat. 2. Kas töökeskkonnanõukogu peab olema kõigis ettevõtetes? Mille järgi otsustatakse? VASTUS-Ei pea olema. Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu. Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude
alaseid ülesandeid. Tundma erinevaid akte töötervishoiu tööohutust reguleerivaid akte. Vähendama töökeskkonna ohutegureid võttes kasutusele erinevaid meetmeid . Spetsialist peab peatama ohtliku töölõigu või seadmed . Teeb koostööd töötajate , voliniku , nõukogu ja töötervishoiu arstiga . 2.3) Volinik : on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning on valitud töötajate poolt tema volitused kehtivad 4 aastat. Töötaja korraldab voliniku valmiseks üldkoosoleku ja kohal peab olema 50% töötajatest . Kohustused : Jälgida töötajate isikuvahenidte olemasolu ja kasutamist . 2) pidada sidet TööKK spetsialisti ja töötajatega ning neile infot jagada . ÕIGUSED : On õigus nõuda tööandjalt ohutde vähendamist . Pöörduma tööinspektori juurde et peatada ohtlik töö . Tööandja maksab voliniku täiendõppe ja koolituse . 3) Töökeskkonna nõukogu tegevus:
lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele võimuorganile. 3. Riigi kohustusi täidavad üldjuhul eelistavalt kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid. Kohustuste määramisel mõnele teisele võimuorganile peaks kaaluma ülesande ulatust ja iseloomu ning efektiivsuse ja majanduslikkuse nõudeid. 4. Kohalikele võimuorganitele omistatud volitused on tavaliselt täieulatuslikud ja eksklusiivsed. Ükski teine kesk või piirkondlik võimuorgan ei tohi neid kahjustada ega piirata, välja arvatud seadusega ettenähtud korras. 5. Kui kesk või piirkondlik võimuorgan delegeerib volitused kohalikule omavalitsusasutusele, peab viimasel olema õigus võimaluse piires kohandada nende rakendamine kohalikele oludele. 6. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja
valimise seadus • Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku • Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist • Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees Vabariigi Presidendi volituste lõppemine • Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: • ametist tagasiastumisega; • teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; • tema surma korral; • uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega Vabariigi presidendi asendamine • Kui Vabariigi President on puhkuse, haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt võimetu täitma oma ülesandeid, teeb ta Riigikogu esimehele selle kohta kirjaliku avalduse, milles nimetab põhjuse • Kui Vabariigi President on võimetu nimetatud avaldust esitama või
tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole (PS § 74) - uurimis- ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus ( PS § 71 lg 1) - riigieelarve täitmise aruande kinnitamine (PS § 65 p 6) - umbusaldamise avaldamise õigus (PS § 65 p 13, § 97) Valimisfunktsioon - valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 (PS § 65 p 3) - annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS § 65 p 5) - nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri (PS § 65 p 7) - nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed (PS § 65 p 8) - nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed (PS § 65 p 9) Osalemine Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis - mis annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu
3) Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. 4) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. 5) Siis valib selle valimiskogu 6) Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele. 7) Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena. 8) Vabariigi Presidenti saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 9) 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust;
· Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkommitee · Regioonide Kommitee · Euroopa Ombudsman Euroopa Parlament · 785 liiget · Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. · Asukoht on Strasbourg'is. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. · Volitused : õigus anda seadusandlikke akte, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Euroopa Komisjon · Täidesaatev organ · Koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. · Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. · Peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. · Euroopa Komisjoni president: Jose Manuel Barroso (Portugal);
valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel Riigikogu liige, siis on
Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. 9.4 Vabariigi Valitsuse moodustamine Peaministrikandidaadi määrab 14 päeva jooksul pärast valitsuse tagasiastumisest president. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul
Väiksemasse gruppi kuuluvad muudatused, mida on võimalus teostada kooli siseses keskkonnas ja üldisemasse gruppi kuuluksid üldstandardite muutused. Suurem võimalus reaalselt muuta koolisisest elu on nendel, kes kuuluvad õpilasomavalitsusse. Näilised on vaid üldised muudatused. Seal on võimalus jagada enda ideid ja näiteks osaleda ürituste organiseerimises. Üldiselt on igal õpilasel võimalus sinna kuulumiseks. Samas volitused, mis on antud selle grupi liikmetele on üsna reglementeeritud kooli poolt, mis omakorda on piiritletud riigi poolt. Seega suuremaid muudatusi keskkooli õpilasel pole võimalik teostada,kui vaid oma kooli heaolu kujundamisel. Kui tekitada veelgi üks grupp, kahe sissejuhatuses loodud grupi vahelele oleks selleks muudatuslikuks sfääriks näiteks mõni poliitiline grupp. Sinna on võimalus kuuluda õpilastel,
Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl.
hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §-des 89, 97, 105 ja 119 ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. §61. Riigikogu liikmete volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. §62. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. §63. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.
2. Töökeskkonnavolinike valimine vastavalt ülesseatud kandidaatidele OTSUSTATI Päevakord: 1 Töökeskkonnavolinike valimise korra ja nendele antud volituste kinnitamine (kord lisatud protokollile) 2 AS Econ juhatuse esimehe Taavi Telvik sõnavõtt töökeskkonnavoliniku valimise vajalikkusest, tema kohustustest ja õigustest. 3 Töökeskkonnavoliniku valimine. Otsustati: 1 Kinnitada töökeskkonnavolinike valimise vorm ja nende volitused 2 Töökeskkonnavolinikuks valiti lihthäälteenamusega: Emil Kannike personalijuht Koosoleku juhataja: Tiina Leppik Protokollija: Mari Kunder Töökeskkonnavolinike valimise kord ja nendele antud volitused AS-s Econ Tulenevalt Eesti Vabariigi Tööohutuse ja töötervishoiuseaduse § 17 lg 4 valitakse AS-s Econ töövolinikud alljärgneva korra alusel: 1
Eesti Riigikogu Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste
Eesti Riigikogu Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste
- Kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule (PSJKS § 9) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu volitused Asja lahendamisel võib Riigikohus: 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse
muutunud sotsiaalhoolekanne, vapsid tahtsid fašistlikku riigipööret, kaitsesid põhiseaduslikku korda, Diktatuuri kehtestamine: taheti asendada “lodevat korda” korporatiivse “kodade süsteemi” või “juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik, isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret - Vaikiv ajastu - riigikogu “vaikivas olekus” - saadeti laiali; ametlikult lõpetati volitused 01.01.1938 - 1935. aastast üks partei – Isamaaliit - K. Pätsi ametinimetus peaminister riigivanema ülesannetes - keelati poliitilised meeleavaldused (Päts pidevalt pikendas kaitseolukorda) - tsensuur ja propaganda - riiklik kontroll - 1936 Rahvuskogu valimised - I koda 80-liiikmeline, rahva valitav, II koda 40-liikmeline, määratud - uue põhiseaduse küsimus - võtta vastu uus - muuta 1934.a põhiseadust
Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. 3. Nimeta Eesti Vabariigi Riigikogu ülesandeid- Parlamendi peamine ül. on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste
Ta ssadab A-le korduvalt sellekohaseid päringuid. A saadab B-le 15.06.2014 leppetrahvi määramise teate summas 20 000 eurot ning tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma leppetrahvinõude B tasunõudega.Ühtlasi tasub A ära osaliselt B arve summas 20 000 eurot. B saadab A-e pretensiooni ja ei nõustu leppetrahvinõudega. B selgitab muuhulgas, et A töödejuhataja lubas talle töö tegemiseks täiendava tähtaja. A vastab selle peale, et kuna A töödejuhatajal puudusid lepingu järgi volitused tähtaegade muutmiseks, siis mingit tähtaja muutmist ei olnud toimunud. Kas ja millises summas saab B nõuda A-lt raha? a) Kas B-l on A vastu olemas tasunõue? Jah. Ehituses on töö vastuvütmine tavaline, kohaldub VÕS § 637 lg 4. B-l on tasunõue 40 000 eurot. b) Kas A-l oli B vastu leppetrahvi nõue? Peab olema eraldi leppetrahvi kokkulepe. Siin on 1000 eurot iga viivitatud päeva eest. Töö lõpp oli planeeritud 02.01.2014, tegelikult sai valmis 22.01.2014 ja vastu võeti aktiga 30
teostati Eestis vaikival ajastul? Keelustatakse erakonnad, piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse sellega keelustati streigid, loodi ainupartei Eestis Isamaaliit. 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli ühe kojaline parlament , 1938 aga kahe kojaline parlament. 1920 oli demokraatlik kord, erakondasid oli palju. 1938 oli aga presidentaalne võim kus presindendil olid diktaatrolikud volitused. 11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? Maaküsimus (eestlaste käes vaid 42% maast, mõisad talunikele). Turusidemed olid katkenud (1914 aasta oli Eesti väljaveost Venemaale läinud 93%). Eesti majandus tuli orienteeruda Läände. Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine (Eesti kroon). 12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? Piimatooteid eksporditi läände, riik maksis toetusi, uudismoodne ülesharimine
On olemas mitmeid monarhilise valitsemise vorme. Absoluutsele monarhiale on iseloomulik riigipea kogu võimutäius. Selline valitsusvorm on iseloomulik feodaalsele riigile ja tänapäeva arenenud riikides seda ei esine. Kuid ta esineb mõnedes arenevates maades nagu Saudi Araabias või Kuveidis. Absoluutse monarhia tingimustes puuduvad valitud esindusorganid. Konstitutsioonilisele monarhiale on iseloomulikud riigipea piiratud volitused. On ka demokraatlikud riigid, mis annavad oma rahvale suuri õigusi. Rahvas on sellises riigi vormis kõrgeim riigivõimu kandja. Demokraatlik kord võib sisaldada erinevaid valitsemisvorme. Sellele reziimile on iseloomulik legaalsete väljakuulutatud poliitiliste vabaduste ja õiguste kasutamise võimalus. Võimul olevad jõud kasutavad demokraatia instituute ja protseduure riigis valitsevate suhete reguleerimiseks, et vormida rahva tahtest riigi tahet. Demokraatliku korra
venda Abakat, et too osutaks abi ja toetust kristlastele selleks, et nood võiksid meritsi külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht. Mungad kartsid edasi minna ja lõpuks teatasid, et enam kaugemale nad ei lähe. Nad andsid Niccolóle ja Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis. Kui Polod saabusid linna nimega Kemenfu, kus suurkhaan sel ajal asus, läksid nad valitseja paleesse, kus leidsid eest suurkhaani ja hulga paruneid. Nad andsid üle volitused, kirjad ja püha õli, mis tegi valitsejale head meelt. Hubilai tervitas ka väga sõbralikult noorukest Marcot. Marco jõudis kiiresti omandada teadmisi tatarlaste kommetest, keelest ja kirjatarkusest.
võimatu või volituse tähtaeg on mõõdunud; esindatav võtab volituse tagasi või sureb; esindaja loobub volitusest; esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõppeb; kuulutatakse välja esindatava pankrott; volituse andmise aluseks olevast tehingust või kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb. 11. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga ( esindaja volitused tulenevad esindatava tahtest )või see võib tuleneda seadusest( esindaja volitused tulenevad seadusest ). 12. Tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõtetest, s o toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 13. Aegumise mõiste. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub
Eestit valitsevad rahvas, riigikogu, valitsus, peaminister,president. Eesti kõrgeim aukandija on president. Riigi tegelik juht on peaminister. Valitsus moodustatakse riigikogu koos presidendiga president nimetab ministrid ametisse, president määrab loodavale valitusele peaministri. Pärast riigikogu valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. Kui riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministrid valitsusse. Koalitsioon riigikogu erakonnad, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon riigikogu erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda uusi lahendusviise. 3. Riigikogu: mis ta on, peamised ülesanded, kuidas tekib, mõisted Riigikogu komisjon ja fraktsioon (lk 24-26), mis parteid kuuluvad praegu
Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraatia väljendus -jooksev asjaajamine ja riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindajate poolt. Põhiseaduse kohaselt on selleks Riigikogu, kelle ülesandeks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ning poliitiliste otsuste tegemine. Parlamendi funktsioonid: seadusandlik funktsioon (seaduste vastuvõtmine)
Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 9.5. Vabariigi Valitsuse liikme õiguslik seisund ja volituste lõppemine, VV liikme õiguslik seisund VV astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.
RAHVASTIKUMINISTER Urve Palo Sots. REGIONAALMINISTER Siim Valmar Kiisler IRL Valitsuse moodustamine: 1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 2) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 3) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist 4) Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 5) Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 6) Riigipea nimetab valitsuse ametisse 7) Valitsus annab parlamendi ees ametivande
1928 NEPile lõpp peale 1924 partei võitis 60% häältest saadikurühm (1920-1930) 1933 kantsler 1933 märts kõik volitused Võimuletuleku Liitus kord ühe, kord teise Ühepartei süsteem, salapolitsei Punase viis juhtiva tiivaga. Kirjutati kõrvaldas opositsiooni, Marss katku(kommunistide vastu fakte ümber, võltsiti Rooma pruunid, natsid) terror oma fotosid. Kõrvaldab parteile. Kõik parteid laiali. vastased. 1917 riigipööre
1) - saaja 2) - saatja 3) - akt 4) - ankeet 5) - dokumendiplank 6) - viisa 7) asutuse sisene dokument 8) väljuv dokument 9) - töögraafik 10) kuupäev(päev, kuu, aasta) 11) - toimik 12) - volitused 13) - leping 14) - dokument 15) - dublikaat 16) - avaldus 17) - viit 18) väljaminev kiri 19) dokumendi säilitamine 20) - leping 21) - limiit 22) raamatupidamis dokument 23) isiklik toimik 24) asjaajamis kord 25) -seletuskiri 26) - 27) ligipääsu märge 28) - aruanne 29) - ametikiri 30) - kiri 31) - kutse 32) originaal dokument 33) - allkiri 34) koostöö pakkumine/vastu võtmine 35) 36) - käskiri 37) dokumendi mustand
-17. mail 1926. Valimiste eel uuendati valimisseadust:viidi sisse tagatisrahade süsteem ja nõuti parlamenti pääsemiseks vähemalt kahe koha võitmist. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 24 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 23 kohta IV Riigikogu valimised toimusid 1929. aasta 11.-13. mail. Suuremad erakonnad olid jälle Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 25 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 24 kohta V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937.V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Kaarel Eenpalu esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21. oktoobril 1933 Konstantin Pätsi viienda valitsuse.Kuigi rahvas avaldas V Riigikogule rahvahääletustel umbusaldust, jäi ta edasi ametisse.15. märtsil 1934 kinnitas V Riigikogu sama aasta 12. märtsil kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorra kehtivuse
NSV-USA suht paranesid pärast 1986 Reyjkavjiki kohtumist, 87 sõlmiti Washingtonis kokkulepe tuuma tuumarakettide likvideerimiseks, lõpetati sõda Afganistanis, see kõik viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades 89-90. Sisepoliitikas- vähenes parte juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, Gorbatsov NL Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL Rahvasaadikute Kongress, kes valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmed poliitlised liikumised, mis hiljem muutusid erakondadeks. Kõik see rõi päevakorrale rahvuste enesemääramise küsimuse, osades liiduvabariikides võeti vastu suveräänsusdekl.ja püüdeldi iseseisvu eseisvuse poole, mida keskvõim püüdis lämmatada
vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani). Jaapan (lk.40-41): · 1868.a. alustati Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. · 20.sajandi alguseks oli loodud kaasaegne tööstus ja raudteedevõrk, moodustatud moodne riigiaparaat, sõjavägi ja laevastik. · Jaapan oli konstitutsiooniline monarhia - riigipeaks oli laialdaste võimuvolitustega keiser, keda abistas keisri määratud riiginõukogu (genro); parlamendi volitused olid suhteliselt piiratud. · Saavutanud moderniseerimise tulemusena suurriigi staatuse rakendas Jaapan saavutatud võimsuse agressiivse välispoliitika elluviimiseks: A) 1904-1905 Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad (ja sai oma mõjusfääri Mandzuuria). B) 1910 annekteeris Korea. · Jaapani edu Vaikse ookeani regioonis hakkas häirima USA-d. Venemaa (lk.41-48): Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917).
Põhivarustus Mängija kohustuslik põhivarustus koosneb alljärgnevatest eraldi esemetest: jalgpallisärk- kui kasutatakse alusrõivaid, peab alussärgi varrukate värv ühtima mängusärgi põhivärviga; spordipüksid (kui nende all kantakse elastikpükse, peavad need olema sama värvi), põlvikud, säärekaitsed, jalanõud Säärekaitsed: on põlvikutega täielikult kaetud, on valmistatud sobivast materjalist, tagavad mõistliku kaitstuse astme RANNAJALGPALL – KOHTUNIK Kohtuniku volitused Mängu juhivad kaks kohtunikku, kellel on kõik volitused mängureeglite rakendamiseks mängul, kuhu nad on määratud alates hetkest, kui nad sisenevad väljakule kuni väljakult lahkumiseni. Õigused ja kohustused Kohtunikud: · tagavad mängureeglite täitmise; · ei peata reeglite rikkumise korral mängu hetkel, kui see tuleb kasuks rikkuja vastasvõistkonnale ja karistavad rikkujat siis, kui võimalikku eelist ei järgnenud;
põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite kogum ehk õigusakt. Näiteks lastekaitseseadus|Kõigil rahvastel on enesemääramise õigus. Seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma
probleem kiiresti ja efektiivselt lahendada, valmis välja selgitama tema individuaalseid justkui nautis seda, et kliendi heaolu nõdmisi ning vajadusi. määramisel temast nii palju sõltub. *Ettevõtte sisemised vajaka jäämised *Töökas mõjutavad suuresti ka klienditeenindajat, neil puuduvad volitused otsuste vastu vastu *Abivalmis võtmiseks. *võõrkeelte oskus *Oskamatus vabandada kui midagi on halvasti läinud ning komme süüdistata kolmandat isikut.
põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 5.Tookeskkonna: Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1)jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale
Memo Erle Neeme 19.01.2016 Sissejuhatus Käesolev memo annab ülevaate seminar-praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust. 1. Riigikogu Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. PS § 65 sätestab Riigikogu ülesanded vastavalt: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid
Töökeskkonnavolinik · Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad neli aastat. · Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. · Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe
Pärast seda, kui EP on nimetamise kinnitanud, nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja kokkuleppel presidendiga teised komisjoni liikmed. Kui EP on uuel hääletusel komisjoni koosseisu tervikuna heaks kiitnud, nimetab nõukogu komisjoni presidendi ja liikmed kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult ametisse. 2.3. Sisemine korraldus Nice'i leping jätkab Amsterdamis alanud arengut, andes komisjoni presidendile laiad volitused komisjoni korralduse küsimuses. President jaotab volinike vahel ülesanded ja võib need ametiaja jooksul ümber jaotada. Ta valib asepresidendid ja otsustab asepresidentide arvu. Uue lepinguga luuakse komisjonis seega võimuhierarhia. 3.Euroopa parlament 3.1. Koosseis. Nice'i lepingus määrati EP liikmete maksimaalseks arvuks 732. 2004.2009. aasta ametiajaks saab 25 liikmesriigist iga riik sellise arvu kohti, mis vastab talle lepingu lõppaktile lisatud
liikmesriikide vahel; Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises. Tähtsamas arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; välisuhtes; õigus- ja siseküsimused. Lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt EL põhiseaduse leping (jõustumata). Lihtsustamine ja läbipaistvus. Kolme samba asemele üks 2007/09 Lissaboni leping. Eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega tegelemisel suudetakse olla üksmeelel. Muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile; hääletamismenetluse muutmine EL Nõukogus; Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Herman van Rompuy; EL välistegevuse ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton 2004 liitus 10 riiki- pole kunagi nii palju korraga. 1993 Kopenhaageni kriteerium. Pandi paika reeglid ehk enne liitumist täitmist nõudvad nõuded ehk kriteeriumid. Need olid liitutda tahtvatele riikidele, et nad saaksid liituda. 1996 Agenda 2000. EL reformi pakett
VABARIIGI VALITSUS KÕRGEIM TÄIDESAATEV VÕIM Valitsuse kestus oleneb valitsemiskorraldusest ja töö tulemustest. Eestis vahetub valistus: I. Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb II. Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigkogu avaldab umbusaldust peaministrile. S.t kogu valitsuse tagandamist President määrab peaministrikandidaadi ning riigikogu otsustab. Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda
Töötajate usaldusisik; tema õigused, valimiste kord ja kohustused Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Usaldus isikut valitakse töötajate üldkoosolekul, esindamaks töösuhete küsimusi tööandjaga. Oluline on silmas pidada seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema. Usaldusisiku valimine on salajane, see tähendab, et avalikult hääletada ei või. Kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut. Usaldusisikud võivad endi hulgast valida peausaldusisiku, kes korraldab usaldusisikute tegevust. Usaldusisiku volitused kehtivad kolm aastat, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti...