Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lähenemisel" - 346 õppematerjali

lähenemisel on oluline õpetuslik otstarve: kuna argumenteerimine toimub valdavalt loomulikus keeles või loomulikule keelele rajatud erialakeeles, siis peaks ka argumenteerimise õpetus toimuma sama(de)s keel(t)es.
thumbnail
1
docx

Vooluallika kasutegur

Seega U=0,075 Ampermeetri mõõtepiirkond oli kuni 0,1A ja täpsusklass 1. Seega I=0,001 Mõõte- ja arvutamistulemused: I U N1 N1 n n e-U r R U/(e-U) 0,84 0,1 0,084 0,0630 0,034 0,0259 2,800 3,333 0,119 0,036 0,8 0,2 0,160 0,0600 0,069 0,0259 2,700 3,375 0,250 0,074 0,76 0,4 0,304 0,0570 0,138 0,0261 2,500 3,289 0,526 0,160 0,72 0,5 0,360 0,0540 0,172 0,0262 2,400 3,333 0,694 0,208 0,68 0,61 0,415 0,0510 0,210 0,0264 2,290 3,368 0,897 0,266 0,64 0,79 0,506 0,0480 0,272 0,0268 2,110 3,297 1,234 0,374 0,6 0,9 0,540 0,0450 0...

Füüsika ii
466 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Ruumelastsusmoodul B näitab analoogiliselt, kui suur normaalpinge (rõhk) tekib aines ühikulise suhtelise ruumalamuutuse korral. Elastsusmoodulite definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav mõtteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Võnkumine on keha perioodiline liikumine tasakaaluasendi ümber. Võnkumisel mõjub kehale tasakaalu- asendi poole suunatud jõud, mis tasakaaluasendile lähenemisel liikumist kiirendab, sellest asendist kaugenemisel aga pidurdab. Harmoonilise võnkumise korral muutub keha hälve (kõrvalekalle) tasakaaluasendist x ajas siinus- või koosinusseaduse kohaselt: x = A sin t või x = A cos t. Siinusega on tegemist juhul, kui aja arvestus algab tasakaaluasendist. Koosinus esineb juhul, kui aja arvestus algab maksimaalse hälbe asendist. Suurus A on maksimaalne hälve, mida nimetatakse amplituudiks. Suurust t...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
51
pdf

Enno Paisu konspekt

Määramispiirkond, väärtuste hulk. Pöördfunktsioon. Seaduspärasust või teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse ühe hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks on kõigi nende argumendi x väärtuste hulk, mille korral funktsioon omab mõtet ja on lõpliku väärtusega. Funktsiooni väärtuste hulgaks nim. nende väärtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui läbib kogu määramispiirkonna. Tingimused, mis peavad olema täidetud elementaarfunktsioonide kaudu esitatud reaalmuutuja funktsioonil: B ( x) 1) A( x) 0 A( x) 2) 2 x A( x) A( x) 0 3) logaA(x) A(x) >0 arcsin A( x) 4) -1 A( x) 1 arccos A( x) Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x) Olgu funktsioonid y=f(x) ja y=g(x), siis väärtus y on teisendat...

Matemaatiline analüüs
179 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg ­ Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9...

Eesti keel
231 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Valemid ja mõisted

x a Funktsiooni nimetatakse pidevaks mingis piirkonnas, kui ta on pidev selle piirkonna igas punktis. 32 4.5 Funktsiooni tuletis Funktsiooni y = f ( x ) tuletiseks kohal x nimetatakse funktsiooni muudu y ja argumendi muudu x suhte piirväärtust argumendi muudu lähenemisel nullile. dy Funktsiooni tuletise tähised on y , f ( x ) , , yx . Seega dx y y = lim . x 0 x Et funktsiooni muut y = f ( x + x ) - f ( x ) , siis...

Matemaatika
1097 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Inglismaa ajalugu

Need on: 1) Pühakiri, mis sisaldab kõik õndsusvajaliku, 2) apostlik ja Nikaia usutunnistus kristliku usu piisav seletusena, 3) kaks Kristuse enese poolt seatud sakramenti ­ ristimine ja armulaud, ning 4) ajalooline piiskopiamet. Sama konverents soovitas püüelda lähemate suhete sisseseadmise poolde Skandinaavia luterlike kirikutega. Üks peamisi punkte, mis anglikaanide ja luterlaste lähenemisel on raskusi valmistanud, on seotud nn ajaloolise piiskopiameti (historic episcopate) mõistega. Erinevalt saksa reformatsioonist, kus katoliku piiskopid ei tulnud üle usupuhastajate poolele, säilis Inglismaal piiskopiamet ajaloolises järjepidevuses. Reaktsioonina Cromwelli-aegsele puritanismile hakati 17. saj keskpaigas Inglise kirikus piiskopiametit kiriku ühtsuse ja katoolsuse tagajana kõrgelt hindama. 1662. aasta ordinatsioonikord sätestab, et edaspidi kuulub...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Määramata integraal

· On antud funktsioon y =f(x) , selle funktsiooni tuletis funktsiooni määramispiirkonna mingis punktis x avaldub võrdusega: y lim x = x 0 f'(x) Tuletis on ju funktsiooni muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile... Funktsiooni tuletis on kindel arv, see on funktsiooni väärtus, millele ta läheneb pidevalt, ent millega ta iialgi reaalselt võrduda ei saa. Seega võib öelda, et y ja x suhe erineb x lähenemisel nullile funktsiooni tuletisest f'(x) lõpmata väikese suuruse võrra (ärme unusta, et lõpmata väike suurus on muutuv suurus): y x = f'(x) + a , kus a 0 ja x 0 Teeme väikese lubatud nipi ja vaatame, mis selle tagajärjel avaldub; korrutame x-ga mõlemad pooled läbi: y x = f'(x) + a x y = f'(x)x + ax AVALDUS FUNKTSIOONI MUUT! Funktsiooni muut koosneb kahest liidetavast: f'(x)x ja ax kusjuures mõlemad on lõpmata...

Matemaatiline analüüs
324 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

Aatomi kõiki teisi olekuid nimetatakse ergastatud olekuteks, milledele vastavad peakvantarvud n = 2, 3, 4... Need olekud on ebapüsivad, lubatud ergastatud olekust suundub elektron põhiolekusse, kiirates energiat. Vastavalt kokkuleppele kujutatakse energiatasemeid horisontaalsirgetena nii, et süsteemi "elektron - tuum" vastastikmõju potensiaalne energia on null siis, kui elektron on tuuma mõjupiirkonnast väljas. Sel juhul on aatom ioniseeritud.Tuumale lähenemisel aatomi potensiaalne energia arvuliselt väheneb nullist negatiivsuse suunas valemi 4 Eo En= - kaudu, kus E o on energia, millele vastab n = 1 ja E n mistahes teistele statsionaarsetele n2 olekutele vastab n = 2, 3, 4... energiaväärtus Kesktõmbe- ehk tsentripetaaljõuks F, mis hoiab elektroni tuuma ümber tiirlemas, on elektrijõud tuuma ja elektroni vahel Coulombi seaduse järgi ke 2...

Füüsika
333 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Matemaatiline analüüs

analüüsi eksami küs. vastused: OSA 1 1. Millisel tingimusel nimetatakse sümbolit x muutujaks mingis hulgas X? Kui sümbol x tähistab hulga X suvalist elementi, siis nimetatakse sümbolit x muutujaks hulgas X 2. Tooge hulkade kohta 2 näidet! y fx () Reaalarvude-, kompleksarvude-, vektorite-, maatriksite-, kaubahalli kauba hulk. 3. Mis on operaator? Tooge 2 näidet! Eeskirja f(f()fx()) , mis näitab kuidas leida muutuja x väärtusele hulgas X vastavat muutuja x hulgas Y, nimetatakse operaatoriks. väärtust f ( x) Näited: aritmeetilised tehted reaalarvudega, aritmeetilised tehted kompleksarvudega,...

Kõrgem matemaatika
425 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...

Füüsika
220 allalaadimist
thumbnail
41
doc

10. klassi arvestused

t Keskmine kiirus näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus. Kui näiteks rong läbib 10 tunniga 600 km, siis keskmiselt läbib ta igas tunnis 60 km. On ilmne, et teatud osa ajast rong üldse ei liikunud, vaid seisis jaamades. Jaamast väljudes rongi kiirus suurenes, jaamale lähenemisel aga vähenes. 10. Kiirendus Keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. Keha liikumise kiirenduseks nimetatakse väga väikese kiiruse muudu v ja sellele vastava ajavahemiku t suhet: a = v . t...

Füüsika
1117 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ­ ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär ­ atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori koh...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Määratud integraal

n S abBA f ( 1 ) x1 + f ( 2 ) x2 + + f ( n ) xn = f ( i ) xi i =1 Mida suuremaks arvuks osadeks on jaotatud lõik [a, b ] ehk mida suurem on n ning mida väiksemad on osalõigud xi , seda lähedasem on ligikaudne väärtus tegelikule pindalale. Pindala täpse väärtuse saame piirväärtusena n kõigist osalõikude pikkuste lähenemisel nullile: xi 0 2 n SabBA = lim f ( i ) xi (4) n xi 0 i = 1 Kui valemi (4) paremal pool olev piirväärtus eksisteerib ning ei sõltu osalõikudeks jaotamise viisist ja punktide i valikust, siis nimetatakse teda määratud integraaliks funktsioonist f(x) rajades a-st b-ni ning...

Kõrgem matemaatika
181 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Maatüüpi planeedid - Merkuur ja Veenus

Lõplikult tõestas faaside olemasolu Veenusel G. Galilei. Ilus särav kollane valgus ­ see on üldiselt kõik, mida näeme, ehhki planeeti on pidevalt vaadeldud juba alates XVII sajandist. Siiski on vaatlejate aruannetes tähelepanu juhitud mõningale õige nõrkadele ja raskesti märgatavatele moodustistele. 1)Heleduse kahanemine terminaatorile lähenemisel . Mõned astronoomid kirjeldavad seda kui pidevat nähtust. Teiste arvates toimub tumenemine nagu mitmes tsoonis, kusjuures igakord leiab aset heleduse hüppeline vähenemine. 2)Veenuse sirbi sarvede suure heledus, võrreldes sirbi ülejäänud osaga. Osa vaatlejaid kujutab sarvi analoogia põhjal Marsiga tõeliste polaarmütsidena. Teised seevastu olevat näinud planeedi pinnast kõrgemal asuvaid valkjaid udutompe....

Füüsika
48 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Matemaatiline analüüs - teooria spikker

1) Vertikaalsed asümptoodid Järelikult on ühel pool punktist x1 f(x) suurem kui f(x1) ja Kui võtame p=n+1 siis saame Punkti x0 läbib vertikaalne asümptood x=x0, kui x teisel pool väiksem. See tähendab, et x1 ei ole ekstreemum. lähenemisel sellele punktile funktsiooni absoluutväärtus kasvab tõkestamatult. Lagrange´i kuju Võtame p=1 siis saame Cauchy kuju Enamasti on x0 II liiki katkevuspunkt. 24. Teoreem 1 (integraalarvutuse...

Matemaatiline analüüs
973 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Uurimustöö alused

TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...

Uurimistöö alused ja...
1063 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Matemaatiline analüüs - konspekt I

Funkts. Piirväärtus. Ühepoolsed piirväärtused. Funktsiooni piirv. Def: Funktsioonil f on piirväärtus b kohal a kui suvalises piirprotsessis xa, mis rahuldab tingimust x a, funktsiooni väärtus f(x) läheneb arvule b. Funktsiooni piirväärtuse kirjutusviis on: lim(xa) f(x) = b või f(x) b kui xa. Mõiste "piirväärtus kohal a asemel võib kasutada ka samaväärseid väljendeid "piirväartus punktis a"või "piirvärtus argumendi lähenemisel värtusele a". Kui lim(xa) f(x) = b siis viies argumendi x küllalt lähedale arvule a saame me muuta funktsiooni värtuse f(x) ja arvu b vahelise kauguse |f(x) - b| kuitahes väikeseks, st väiksemaks kuitahes väikesest positiivsest arvust . Ühepoolsed piirv. Funktsioonil f on vasakpoolne piirv b kohal a kui suvalises piirprotsessis xa-, mis rahuldab tingimust xa, funktsiooni väärtus f(x) läheneb arvule b. Vasakpoolse piirvärtuse kirjutusviis on: lim(xa-) f(x) = b või f(x) b kui xa-...

Matemaatiline analüüs
597 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne ­ sümmeetriline. 47. Lewise teooria ­ teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna. (Valentssidemete teooria ­ keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) 48. Lewise sümbolid ­ aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja p-almkihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega,...

Keemia alused ii
181 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Mõisted

Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud to...

Juhtimise alused
516 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Määratud integraal ja selle rakendused

väärtus, milleni jada jõuab lõpmatult lähedale, kuid millega ükski integraalsumma * võrduda ei saa. Järelikult läheneb see integraalsummade jada (tähistame S n ) mingile piirväärtusele s * Integraalsummade jada S n piirväärtus suurima osalõigu pikkuse lähenemisel nullile on arv s Sümboleis: n lim max xi0 i =1 f( )x = s i i · Aga see piirväärtus s on väga oluline suurus!!! Kohe defineerime! DEF 1: Kui lõigu [a, b] mistahes jaotuse korral, kus maksimaalse väärtusega osalõigu pikkus läheneb nullile (max xi 0), ja punktide i mistahes valiku korral vastavalt osalõigult [x i-1, xi], läheneb...

Matemaatiline analüüs
221 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun