1) Sakraalne sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi/üleloomulikke jõude 2) Profaanne maine, arusaadav, mõistetav. 11.M. Weber usust, preestrid ja prohvetid (195, 200) Weberit huvitas peamised seosed ideede ja tegude vahel. Nt võrdles erinevaid uske ja vaatles, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele. Preestrid ja prohvetid ususüsteemidel topeltloomus. Preestri funktsioonideks tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures ta on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Prohveti teiselt poolt on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale. Selle uue korra määratlejana on ta ametliku võimuga (preestriga) vastuolus. Nad lõhuvad sotsiaalset korda, aga samas nende karisma rutiniseeritakse, millega
Weber-huvitas seos ideede ja tegude vahel Vaadelnud islami, budismi, hinduismi, konfutsiaalsuse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist nnab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele. Weberi arvates hinduism ja budism pööravad ära sellest maailmast ning õhutavad meditatsiooni läbi kosmosega üheks saamist, lisaks pärsib ka Weberi arvates ka kapitalismi arengut konfutsiaanlus Ususüsteemide topeltloomus-preesterlik- preestri funktsioonideks on tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures preester on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Religioosses mõttes on preester säilitaja, poliitilises mõttes aga sageli võimustruktuuri toetaja Prohvetlik- prohvet on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale. Preestrid kalduvad kaitsma traditsioonilisi väärtusi ja võivad olla tegelikult
dimensioon. See vajadus tuleneb moraalsetest vajadustest vältida anarhiat ja kodusõda ning saavutada sotsiaalse koostöö eelis. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õigluse printsiip on oluline printsiip. See nõuab moraalselt õiget otsustust. Mõlemad printsiibid võivad omavahel põrkuda ning teevad seda tihti. Õiguse topeltloomus nõuab, et nad oleks vaadeldud õiges proportsioonis. Kui see proportsioon on õigesti määratletud, on saavutatud ka õiguskorra harmoonia. Ent tänapäeva maailm on tinginud vajaduse seada diskursusele ka selged piirid. II MS sõjakoledused on tinginud selle, et mitte kõik seadused ei ole seadused. Siin tuleb jällegi nähtavale õiguse kriitiline dimensioon. See avaldub tänapäeval läbi demokraatia poliitilise vormi. Otsustus on tegelik demokraatia külg.
annaabi.ee 
