Õigussuhte sisu Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu e. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest väljaspool, aga niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus e. juriidiline fakt, niipea tekivad inimeste õigussuhted. S.t. et tekib õigussuhe, suhe, millega subjekt seotakse omavahel õiguste ja kohustustega. Sellega õigusnormi üldine ettekirjutus on jõudnud konkreetse indiviidi tasandile. Seetõttu subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused kujutavadki endast õigussuhte juriidilist sisu. Seega võib ka öelda, et õigussuhe on reaalsuses eksisteeriva materiaalse (faktilise) suhte juriidiliseks vormiks. Õigussuhte sisuks on seega subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus.
Tõlgendamise võimalused: 1. Tõlgendamise ulatuse järgi 2. Sõnasõnaline ehk adekvaatne 3. Kitsendav või täiendav Tõlgendusvõtete järgi: 1. Grammatiline e keeleline 2. Süstemaatilis-loogiline 3. Ajalooline 4. Teleoloogiline e eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi 1. Ametlik e efitsiaalne 2. Normatiivne 3. Kasuaalne e kohtulik 4. mitteametlik ÕIGUSSUHE -LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: 1. aktiivsed õigussuhted 2. passiivsed õigussuhted Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel 1. Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed 2. Liitõigussuhted mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: 1. Regulatiivsed õigussuhted 2. Kaitsvad õigussuhted Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtes subjektiks. Tegutsemisvõime- delikti(vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku.
millele subjektide õigused ja kohustused on suunatud (nt. elu ja tervis, oma nimi, au ja väärikus) Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka Õigussuhte liigid | Juriidilise kohustuse iseloomu järgi: a) otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: aktiivsed õigussuhted b) passiivsed õigussuhted. Õiguste ja motiveeriv, resolutiiv osa. kohustuste jagunemise alusel: a) Lihtsad õigussuhted: ühel poolel ainult õigused, teisel ainult kohustused (nt. kinkeleping) Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga b) Liitõigussuhted: mõlemal poolel õigused ja kohustused
eest ÕS subjektid: ÕS sisu: Füs isikud (inimesed) Subjektiivne õigus Jur isikud Jur kohustus ÕS objektid o Materjaalsed esemed o Mittematerjaalsed väärtused ÕS põhiliigid: o Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed õigussuhted ühepoolsed õigussuhted o Õigussuhte funktsiooni järgi: Regulatiivsed Kaitsvad Jur faktide liigid 1: o Sündmus (toimub inimese tahtest sõltumata. Nt üleujutus, päikesest põhjustatud tulekahju, loomulik surm) o Tegu (tegelikkuses asetleidev asjaolu, mis toimub inimese tahtel nt lepingu sõlmimine või ka kuriteo toimepanemine) Jur faktide liigid 2:
Õigussuhe 1Kogu inimeste elu kujuneb ühiskondlikest suhetest. Mida arenenum ühiskond, seda keerulisemad suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega 2 Õigussuhte spetsiifilised tunnused Õigussuhe on inimestevaheline seos: · mis tekib õigusnormi alusel.õigusnormita ei saa tekida suhet,millel on õiguslik,juriidiline iseloom · mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu · mille säilimise tagab riik ning jälgib ka nende täitmist · mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu.õigussuhte pooled on igal üsikjuhul konkreetsed isikud,nad on alati nimeliselt,personaalselt kindlaks määratud 3 slaid õig...
eest võtab enesele materiaalse vastutuse printsipaali ees kolmandate isikute tegevuse eest. Eestis oli laevade agenteerimine litsenseeritav tegevus. Alates 02.01.2011 a on laevade agenteerimise teenuse osutamiseks vajalik tunnustamisotsus (MSOS § 7). Agenteerimisfirmade erialased ühendused Eestis puuduvad. · Agenteerimisfirma ja laevaomaniku suhted ei ole ei rahvusvaheliselt, ei Eesti seaduste ja muude õigusaktidega otseselt, üheselt ja piisavalt reguleeritud. Põhilised õigussuhted tekkivad agenteerimisfirma ja laevaomaniku vahelistest lepingulistest suhetest · Agentide nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt üldtunnustatud, enamikel juhtudel kirjalikult fikseerimata käitumisreeglites (nn. "moraalikoodeksis") mingeid vähegi olulisi erinevusi ei ole. Konkreetsed agendi ja laevaomaniku/reederi vahelised õigussuhted sätestatakse tavaliselt ühel alljärgneval viisil: · Agenteerimislepinguga - FONASBA Standard Liner Agency Agreement
....................................................................3 3.Rooma perekond......................................................................................................................4 3.1.Perekonna mõistest...........................................................................................................4 3.2.Perekonnaliikmed..............................................................................................................4 4.Isa ja laste vahelised õigussuhted.............................................................................................5 4.1.Isavõimu tekkimine...........................................................................................................5 4.1.1.Legitimatio.................................................................................................................5 4.1.2.Arrigatio................................................................................................................
õigusrikkumise (delikti) eest. Alates 14 Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele normidele · KarS § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. · Otsusevõime on isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Õigussuhte liigid: · Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: -) aktiivsed õigussuhted -) passiivsed õigussuhted · õiguste ja kohustuste jagunemise alusel -) lihtsad õigussuhted - nt pärandi vastuvõtmine. -) liitõigussuhted · õigussuhte funktsiooni järgi -) regulatiivsed õigussuhted -) kaitsvad õigussuhted. Juriidilised faktid Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise
tingimusi). Seega on juriidiline kohustus ka täita õigustatud subjekti seaduslikke nõudmisi. 8. Õigussuhte objekt ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89) Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesst ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Struktuuri järgi eristatakse: • Kahepoolsed õigussuhted – kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (müüja-ostja, töötaja-tööandja) • Ühepoolsed õigussuhted – toetub ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament) subjekti tahteavalduse nõustumisel tekib õigus (võtab kingi või pärandi vastu) Funktsiooni järgi eristatakse: • Regulatiivsed õigussuhted – õigused-kohustused tekivad õiguse realiseerimisega
Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena. Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: Regulatiivseid õigussuhteid – regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis
Perekonnaõigus reguleerib abikaasade vahelisi suhteid, laste ja vanemate vahelisi suhteid ja vastupidi. Veel reguleerib see seadus eeskostet. Pärimisõigus reguleerib pärimis protsessi. Kes pärib kõige pealt päranduse, kui üks abikaasadest on ära surnud? 1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist. Riigiõigus puudutab riigi seadusandlust, riigi tunnuseid, riigi võimu. Haldusõigus reguleerib täitevvõimu funktsioone. Kriminaalõigus reguleerib selliseid tegusid, mis on ühiskonnas keelatud. Protsessiõigus- kohtueelne ja kohtulik uurimine. Tsiviilõiguse subjektid Füüsilised isikud
Õiguse alused Andres Õige Õiguse mõiste Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga . Õigus, kui vahend eesmärkide saavutamiseks. Õigus reguleerib ühiskonna liikmete vahelisi suhteid. Õiguse kaudu kehtestatakse ühiskonna liikmete suhtes kehtivad õigused ja kohustused. Õiguse mõiste Õiguse mõiste on lahutamatult seotud riigiga (riik kehtestab käitumisreeglid, mille täitmine on tagatud riigisunniga). Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tas...
Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse alusnormid, hõlmates ka mitmeid tollal reguleerimata valdkondi. Seadustiku koostamise protsess oli kantud soovist reguleerida selgelt äriühingute tegevust, vähendamaks majanduskuritegevuse
Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena.Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: · Regulatiivseid õigussuhteid regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) · Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis
NB Iga ühiskondlik (näiteks moraalinormidel põhinev) suhe ei ole õigussuhe Ühiskondlik suhe muutub õigussuhteks, kui võetakse vastava organi poolt seadusena vastu. 12. Õigussuhte liigid: Õigusliku toime iseloomu alusel: *regulatiivsed õigussuhted; nende kaudu teostub õiguse regulatiivne funktsioon. Kasutatakse poolte õiguste ja kohustuste määramisel. *õigust kaitsvad suhted – rajanevad õiguskaitsvatel normidel. Nende kaudu teostub õigust kaitsev funktsioon. Regulatiivsed õigussuhted tekivad õiguspärase käitumise, õigust kaitsvad suhted aga õiguserikkumise korral. Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: *aktiivsed – mida kohustatud subjekt peab tegema *passiivsed – mida kohustatud subjekt ei tohi teha Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: *lihtsad õigussuhted – üks pool on üksnes õiguste, teine kohustuste kandja *liitõigussuhted – mõlemad pooled on nii teatud õiguste kui kohustuste kandjad 13. Õigussuhete struktuur.
Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena. Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt Õigussuhte põhiliigid. Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: Regulatiivseid õigussuhteid – regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis
organisatsioon. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Tema psüühilist suhtumist oma teosse ja teo tagajärgedesse. Olulised on subjektiivse külje seisukohalt ka teo motiivid ja eesmärgid. Õigusrikkumise puhul omandavad mõnikord iseseisva tähenduse, kui seadusandja pidas oluliseks. Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud Hädakaitse – on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine
sätteid rohkem. Ühest määratlust põhiseadus rahva kohta ei anna, rahvast on käsitletud hoopis erinevates tähendustes. Vaadeldav mõiste on seotud nii riigi- kui rahvusvahelise õigusega. Ühene on arusaam sellest, et rahva tähtsus riigi seisukohalt on ääretult oluline. Rahvast peetakse üheks riigi kolmest põhikomponendist maa-ala ja võimumonopoli kõrval. Rahvas (täpsemalt tema osised) moodustab aluse, millel riigivõimu teostatakse - õigussuhted toimivad üksikisikute vahel. Seega on rahvas kui riigi alus vaadeldav kogu ühiskonna tähenduses. · 1.1. Rahvas kui põhiseadusandliku võimu teostaja Ühiskondlikul lepingul põhineva riigi käsitluses mõistetakse riigi konstitutsiooni (mis on suurelt osalt samastatav põhiseadusega) kokkuleppena ühiskonna liikmete, üksikisikute vahel. Selle käsitluse kohaselt on riik tekkinud just lepingu alusel, lepinguks on aga riigi põhikord
noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi varasuhteid praegustest oluliselt täpsemalt ja paindlikumalt. Antud seadus reguleerib abikaasade vahelised varalised õigussuhted suhed, mis tekivad abikaasade vahel abielu kestel vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võimaldas abikaasadel valida kahe erineva varasuhte vahel - ühisvara- ja lahusvarareziim. Abiellujad ei ole kohustatud abielludes valima ühtegi varasuhet. Kuid kui varasuhet ei valita, kohaldub abikaasade
spetsiifilist osa Õigusperekonnad õigusperekonnad läänelik õigus sotsialistlik sotsialistlik õigu islami õigus romaani-germaanianglo-ameerika Rooma eraõiguse mõju õigusteaduse kõrge tase õigusriigi idee era ja avaliku õiguse eristamine ERA- JA AVALIK ÕIGUS AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS subordinatiivsed varalised ja õigussuhted, kus isiklikud suhted üheks pooleks on võrdsete isikute riik vahel reguleerimise reguleerimise meetod on meetod on imperatiivne dispositiivne Huviteooria (Ulpianus) Subjektiteooria ÕIGUSSÜSTEEM ÕIGUS ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS
Tehingute majandusliku tõlgendamise vajalikkus Ainus võimalus omada ülevaadet ja kontrollida tehinguid on läbi majandusliku tõlgendamise. Kõik tehingud peavad olema dokumenteeritud vastavalt ettekirjutustele, et neid oleks võimalik tõlgendada. Dokumenteerimine peab olema tehtud korrektselt, et seda oleks võimalik kolmandal osapoolel tõlgendada. Tehingute tõlgendamise peamine eesmärk on ühetaoline maksustamine. Tehingute tõlgendamiseks tuleb lähtuda tehingute sisust, mitte maksumaksja poolt tehingule antud vormist. Enamiku maksude objektiks ei ole mitte õigussuhted, vaid majanduslikud sooritused, mis tavaliselt tekivad lepingu täitmisel. Täpseks tõlgendamiseks on vajalik välja selgitada, kas lepingupoolte kokkulepitud tingimusi on konkreetses õigussuhtes ellu viidud, et otsustada kas tegemist on ühe või teise maksustatava tahinguga. Kõik see muudab tehingute majandusliku tõlgendamise keeruliseks. Vägagi aktuaalne on m...
Õigussuhte põhimõtteline skeem Õigussuhte põhiliigid. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse faktilise sisu poolest kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Vastavalt sellele eristatakse õigussuhteid õigusnormide õigusharulise kuuluvuse alusel (nt varaliste suhete pinnalt tekivad tsiviilõiguslikud suhted). Õigussuhte faktilise sisu järgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: 1. Regulatiivsed õigussuhted – eesmärk on ühiskondlike suhete reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigustloovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne). 2. Kaitsvad õigussuhted – seavad eesmärgiks mingisuguse nähtuse kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (karistusõiguslikud normid). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on
Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim ...
perekonnaõigus äriühingu õigus asjaõigus pankroti õigus pärimisõigus konkurentsõigus võlaõigus väärtpaberi õigus Riigiõiguse reguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik riiki ning õigust käsitlevad õigussuhted : võimude lahusus, riigi põhitunnused (territoorium, rahvas, avaliku võimu organisatsioon), seadusandlus ning kõik sellega seonduv. kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Haldusõiguse reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest
eesmärkidega. 5.2.1. Juriidiliste isikute üldised eesmärgid ei saa tähendada konkreetse juriidilise isiku põhikirjas fikseeritud eesmärki. Põhikirjas fikseeritud eesmärk ei ole üldine eesmärk, vaid selle juriidilise isiku konkreetne eesmärk. Üldine eesmärk peab olema laiem. Vaatluse alla tuleb juriidilise isiku kui õiguse instituudi objektiivne eesmärk. Juriidiline isik ei ole asi iseeneses. Maailma on võimalik ette kujutada ka ilma juriidiliste isikuteta. Kõik õigussuhted oleksid sellisel juhul taandatavad füüsiliste isikute vahelisteks õigussuheteks. Sellisel juhul muutuksid õigussuhted aga nt multinatsionaalsetes kontsernides ülemäära keeruliseks. Liigne keerukus saaks takistuseks majanduse arengule. Samuti võib probleemiks kujuneda inimelu ajalikkus. Keeruliste õigussuhete, nagu nt autoriõigus, puhul võivad füüsilise isiku surmal olla sellisel juhul saatuslikud tagajärjed terve ettevõtte käekäigule. Need on aga argumendid
Seega õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid asuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Õigussuhte põhiliigid: Õigussuhete olulisim liigitus suhete valdkonna järgi: riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jne õigussuhted Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed (tööleping, ostja ja müüja) ja ühepoolsed (kinkeleping, testament) õigussuhted Õigussuhete funktsiooni järgi: regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib:
Eestis oli laevade agenteerimine litsenseeritav tegevus. Alates 02.01.2011 a on laevade agenteerimise teenuse osutamiseks vajalik tunnustamisotsus (MSOS § 7). Agenteerimisfirmade erialased ühendused Eestis puuduvad. · Agenteerimisfirma ja laevaomaniku suhted ei ole ei rahvusvaheliselt, ei Eesti seaduste ja muude õigusaktidega otseselt, üheselt ja piisavalt reguleeritud. Põhilised õigussuhted tekkivad agenteerimisfirma ja laevaomaniku vahelistest lepingulistest suhetest · Agentide nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt üldtunnustatud, enamikel juhtudel kirjalikult fikseerimata käitumisreeglites (nn. "moraalikoodeksis") mingeid vähegi olulisi erinevusi ei ole. Konkreetsed agendi ja laevaomaniku/reederi vahelised õigussuhted sätestatakse tavaliselt ühel alljärgneval viisil: · Agenteerimislepinguga - FONASBA Standard Liner Agency Agreement
õigussuhteks. Õigussuhete liigid: 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad. Eraõiguslikud on tüüpilised regulatiivsed õigussuhted, mis rajanevad poolte täielikul võrdsusel. Avalik-õiguslikud ei ole tüüpiliselt pooltele võrdsed, jagunevad: ¤ haldusõiguslikud - alluvuse e subordinatsiooni printsiip; ¤ kriminaalõiguslikud - pooled ei ole võrdsed Õigussuhete struktuur
Juriidilise tähenduse järgi: 1.Ametlik sellega tegelevad riigiorganid,-seletuskiri mida teg.selle muudatusega on tahetud teha. a) Normatiivne b) Kasuaalne 2.Mitteametlik -igaüks võib ise tõlgendada. 15.ÕIGUSSUHE JA LIIGID Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe,millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: · aktiivsed õigussuhted · passiivsed õigussuhted 12 Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel · Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed · Liitõigussuhted mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: · Regulatiivsed õigussuhted · Kaitsvad õigussuhted 16
Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse faktilise sisu poolest kui ka mitme juriidilise omaduse poolest. Need juriidilised omadused erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktilisest sisust. Vastavalt sellele eristatakse õigussuhteid õigusnormide kaupa (varaliste suhete pinnal tekivad tsiviilõiguslikud suhted). Õigussuhte faktilise sisu järgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: Regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (kriminaalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel. 7
Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Ainult kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel: õigustatud pool ja kohustatud pool (nt. kreeditor ja deebitor) 1.2. Võib eristada kolme õigussuhete liiki. 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed b) õigustkaitsvad 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed b) passiivsed 3) Õiguse ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted b) liitõigussuhted Eraõiguslikud on tüüpilised regulatiivsed suhted, mis rajanevad ja põhinevad täielikul võrdsusel. 8 Avalik-õiguslikele suhetele poolte võrdsus ei ole aga tüüpiline, sest haldusõiguslikud, kriminaalsuhted rajanevad alluvuse printsiibil või suhetele, kus pooled ei ole võrdsed (riik><õigusrikkuja). 2 Õigussuhete struktuur rajaneb kohustuste mõistel, millest tulenevad kaks kõige üldisemat
· Milline käitumine on subjektidel lubatud ja mida nõutakse. · Millised tagajärjed ootavad neid isikuid selle õigusnormi rikkumise korral. Õigusharud Õigusharud jagunevad: · Materiaalõigusnormid · Menetlusõigusnormid. Materiaalõigusnormid: · Riigiõigus reguleerib suhteid, mis tekivad avaliku võimu teostamisega. · Haldusõigus on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täitesaatva riigivõimu tegevust, riigi valitsemist ning sellega seonduvat. · Finantsõigus reguleerib neid suhteid, mis seonduvad riigikassaga, st rahandussuhteid, rahva tulu ja ühiskondliku koguprodukti jaotamist. · Kriminaalõigus määratakse, millised teod on kuriteod, millised on karistused ning kuidas riik kohaldab sundi.
1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S ‘ 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on sellien õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita, õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste
kohustatud isikute (õigussubjektide) vahel. Haldusõigussuhe määrab ära, kelle vahel õiguslik seos tekib - kes on kohustatud või õigustatud isiku huvides midagi tegema (kelle vastu esitada nõue või kaebus). Õigussuhe eeldab konkreetsete õiguste ja kohustuste olemasolu, üldine riigi ja kodaniku suhe ei ole iseseisev õigussuhe Õigussuhted jagunevad ühekordseteks ja kestvateks suheteks Ühekordneon nt hüvitise maksmine Kestevsuhe on pensioni maksmine Kahe- ja mitmepoolsed õigussuhted lähtuvalt osaliste arvust Määratlemata õigusmõiste Määratlemata õigusmõisteon õigustehniline vahend, millega õigustloova akti andja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest aktis, delegeerides normi täpsustamise õigusnormi rakendajale. Kui on tegemist määratlemata õigusmõistega, peab haldusorgan seda tavapärasest põhjalikumalt põhjendama. Peamine mõte on muuta avaliku halduse teostamine paindlikumaks ja tagada
Erilised sotsiaalsed põhiõigused: §28 lg1 õiguse tervise kaitsele, §28 lg2 ülejäänud juhud, §29 lg3 kutsevalik ja abi töö leidmisel, §37 lg1, 2 kuigi see on ka õigus korraldusele, siis oma sisult on ta sotsiaalne põhiõigus. III osa RIIGIKORRALDUSÕIGUS (1 ptk. Üldosa) §24 Sissejuhatus põhimõistetesse I Välisõigus/siseõigus Välisõigus on isikute vaheline õigus, siseõigus on isiku sisene õigus. Siseõigus jaguneb omakorda organite vahelised õigussuhted ja organi sisesed õigussuhted. Riigi ja KOV-e vahelised välisõigussuhted. Siseõigussuhted on näiteks riigikogu ja VV-e vahelised õigussuhted. Intraorgaanilised õigussuhted on näiteks fraktsiooni ja riigikogu juhatuse vahelised õigussuhted. II Juriidiline isik Juriidilised isikud jagunevad PS-e järgi eraõiguslikud (tulundusühing §31, MTÜ §48) ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Saab eristada nelja liiki avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid: 1
Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid? 2) milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasustes märgitud isikud ja milliseid tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid nad saaksid kasutada oma õiguste kaitseks? 3) millised on võimalikud vastuväited? 1. I variant. K ja V lepivad kokku, et V müüb K-le külmutuskapi. Järgmisel päeval toob V külmutuskapi K juurde koju, annab K-le üle ja nõuab, et K selle eest ka maksaks. K keeldub külmutuskapi eest maksmast. Kas V võib K-lt maksmist nõuda?
seetõttu ka demokraatlikult legitimeeritud parlament on õigustatud vastu võtma olulisi otsuseid, mis sätestavad kodanike jaoks üldist tähtsust omava regulatsiooni. See saavutattakse reservatsiooni kaudu, msi tähendab ka seda, et administratsioon võib toimida seaduse poolt antud volituse, mitte enda poolt kehtestatud õiguse või võimutäiuse alusel. Õigusriigi printsiip eeldab seda, et riigi ja kodanike vahelised õigussuhted oleksid reguleeritud parlamendi seadustega, mis ei määra kindlaks mitte ainult administratsiooni vastavaid toiminguid, vaid teevad nee dka kodanike jaoks arusaadavaks ja prognoositavaks. ps § 1 ja 10 ja 15 lg 1
37. Õigussuhete liigid Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. kahepoolne õigussuhe – osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (ostja-müüja, töötaja-tööandja) ühepoolne õigussuhe – toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament) Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. regulatiivsed õigussuhted – tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega; sellised on eraõiguslikud suhted kaitsvad õigussuhted – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigusi või ei ole täitnud kohustusi (näiteks kriminaalõiguslikud suhted) 38. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
suhte pool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse(inimene on subjektiks paljudes suhetes). Õigussuhte liigid Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupooltes kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: -Õigusliku toime iseloomu alusel: Regulatiivsed- regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) Õiguskaitsvad- seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende
Kaasust lahendades tutvume Rooma õiguse ja seadusandlusega, tutvume erinevate terminite ja nende tähendustega, otsime õiguslikku alust, milles on õigussuhet rikutud, kohaldame ja rakendame põhjendatud normid, mille kaudu vormistame õigusliku analüüsi. Lõpus pakume välja ka lõpplahenduse tänapäevase seaduse kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Rooma klassikaline eraõigus jaguneb institutsiooniliseks (isikutesse puutuv õigus, asjadega seotud õigussuhted ja hagid õiguste kaitse) ja pandektiliseks (eraõiguse üld- ja eriosa, mis omakorda koosneb asja-, obligatsiooni-, perekonna- ja pärimisõigusest) süsteemiks. Mõlemad süsteemid esinevad nii kaasaegse tsiviilõiguse seadusandluses kui ka tsiviilõigust käsitlevates teostes ja õpikutes.1 Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet. 2 Roomlastel olid obligatsiooni sammed
Asjaõigus. 1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele; 2). Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsivii...
(nt tööjõud, teenus, intellektuaalne omand) o Vaimsed väärtused (nt au, nimi, väärikus) o Majanduslikud (nt raha, asjad, varalised õigused, tööjõud, teenus või intellektuaalne omand) või sotsiaalsed hüved (nt au ja väärikus, hea nimi, tunnustus, ühiskondlik seisund ÕIGUSSUHTE LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel o Aktiivsed õigussuhted tuleb mingeid tegusid toime panna Avalduse kirjutamine Toidu koju tellimine o Passiivsed õigussuhted Ootamine Eksami tulemuste ootmaine Punase foori tulega olen passiivselt ühe koha peal Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel o Lihtsad õigussuhted üks pool on ainult õiguste ja teine pool ainult kohustuste kandjad.
"mutatis mutandis" (muutmata kujul) kasulikele mudelitele. Kaubamärkide ja teenindusmärkide osas on Pariisi konventsioonis peamine "telle quelle" (as is) printsiip. See printsiip seisneb selles, et konventsiooni liikmesriikides, mis on ettenähtud korras registreeritud märgi päritolu riigiks, kuulub teiste liikmesriikide poolt registreerimisele ja kaitsmisele nii nagu ta on. 6 KOKKUVÕTE Intellektuaalomand on laialdane valdkond, kus õigussuhted on keerulised tulenedes just sellest, et subjektiks on immateriaalsed väärtused, millel puuduvad kindlad füüsikalised parameetrid. Ometigi muutub see valdkond üha tähtsamaks, kuna eesmärgiks on tagada intellektuaalomandil põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, leiutajatele, teadlastele, loojatele soodsad tingimused loominguks ja oma loomingu kasutamiseks ja õiguste kaitseks
Hinnang Eesti ühiskonnale sotsiaaleetiliselt positsioonilt STSTB, 1. kursus Eestis on mitmeid ühiskondlikke probleeme mis majanduse arengut ja ühiskonna heaolu tagasi hoiavad. Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks...
kui avalikust sektorist. 5. Õiguse ümberkujundamine EL eesmärk on kodifitseerimine laiemas tähenduses ehk õiguskorra lihtsustamine. Kodifitseerimisele peab alati järgnema vastava valdkonna aktide konsolideerimine ja kompilatsioon. ,,Craffströmi printsiibile" ÕIGUSSUHTED · Õigussuhe on õigusnormidele tuginev igapäevande käitumine, kus inimesed on seotud subjektiivsete õiguste kaudu. · Üldregulatiivsed õigussuhted kõigi suhe kõigiga. · Absoluutne õigussuhe on üks õigustatud pool ja kõik teised on kohustatud pooled. Õigussuhete sisu · Õigussuhete materiaalne ehk faktiline sisu käitumine ise. · Juriste huvitab õigussuhete juriidiline sisu. JURIIDILINE SISU Subjektiivsed õigused Juriidilised kohustused Objektiivsest õigusest tulenev Tuleb õigusest
sellises situatsioonis on targem lähtuda tervest mõistusest ning parem karta kui kahetseda (Elias, H. (2006) Vababielu juriidilised aspektid, URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.pulmad.ee/node/170). Kokkuvõte Paaride abiellumist mõjutavad elulised aspektid, eelkõige sõltub abiellumist nende vanus, eelnevad abielud ja lahutused ja materiaalne olukord. Kindlasti mõjutab inimeste otsust, kas registreerida abielu või mitte ka õigussuhted, mis valitsevad kahte poolt. Lahkuminek on mõlema eluviisi hingepiinasid tekitav ja muudab eluharjumusi. Kõik inimesed ei ole loodud abielluma, osad inimesed lihtsalt eelistavad ,,vaba" elustiili, kus on rohkem võimalusi proovida kooselu erinevate partneritega, sest see tagab neile kindlustunde, et alati saab edasi liikuda. Samas on osade inimeste valik olla vaba kohustustest teise inimese ees ja nii on ka
ühtlustatakse sisemiselt ja kooskõlastatakse. Vajadusel viiakse õigusaktidesse sisse ka parandusi. Tulemuseks on koodeks või seadustik. Õigussuhted Kogu inimese elu koosneb ühiskondlikest suhetest. Mida arenenum on ühiskond seda keerulisemad on ühiskondlikud suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel mis tekivad ühise praktilise või vaimse protsessi käigus ja õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik ja nad tekivad koos riigi ja õigusega. Õigussüsteemi spetsiifika tuleneb riigi ja õigusega. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individuliaseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigikaitsele. Õigussuhte nim õigusnormide alusel tekkivat tahtelist suhet või seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel
Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena. Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt Õigussuhte põhiliigid. Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: · Regulatiivseid õigussuhteid regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) · Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis
Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud...
vahelisi suhteid, vanema ja lapse õigussuhteid ning eestkostet ja hooldust Tsiviilõiguse üldosa Lapse õiguste konventsioon ÜRO 1989.a konventsioon Põhiprintsiibid: õigus elule ja arengule, tegutsemine lapse huvides, võrdõiguslikkus, õigus osalemisele Eesti ühines 1991.a. Perekonnaseadus reguleerib abielu õiguslikud tagajärjed abikaasade varasuhted vanemate ja laste vahelised õigussuhted: põlvnemine, vanema õigused ja kohustused, ülalpidamiskohustused; lapsendamine eestkoste Mitteabieluline õigussuhe on tavapärane tsiviilõigussuhe KASUVANEM =ERIEESTKOSTJA Hooldusõigust võib kohus piirata: - (isiku- või varahooldusõigust) teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta (PKS §
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
