Võrumaa Kutsehariduskeskus Taavi Aromäe IS-10 Õigussuhted Juhendaja: Mehis Adamson Väimela 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Õigussuhte mõiste.................................................................................................................. 2 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Juriidilised isikud..................................................................................................................... 3 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Õigussuhte sisu..........................................................................................................
Tõlgendusvõtete järgi: 1. Grammatiline e keeleline 2. Süstemaatilis-loogiline 3. Ajalooline 4. Teleoloogiline e eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi 1. Ametlik e efitsiaalne 2. Normatiivne 3. Kasuaalne e kohtulik 4. mitteametlik ÕIGUSSUHE -LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: 1. aktiivsed õigussuhted 2. passiivsed õigussuhted Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel 1. Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed 2. Liitõigussuhted mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: 1. Regulatiivsed õigussuhted 2. Kaitsvad õigussuhted Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtes subjektiks. Tegutsemisvõime- delikti(vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku. Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud. Õigussubjektsus- 1.õiguvõime 2.teovõime 3.deliktivõime JURIIDILISED FAKTID
otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: aktiivsed õigussuhted b) passiivsed õigussuhted. Õiguste ja motiveeriv, resolutiiv osa. kohustuste jagunemise alusel: a) Lihtsad õigussuhted: ühel poolel ainult õigused, teisel ainult kohustused (nt. kinkeleping) Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga b) Liitõigussuhted: mõlemal poolel õigused ja kohustused jõustunud õigusakt, mida pole muudetud või tühistatud või mis Õigussuhte funktsiooni järgi: a) regulatiivsed õigussuhted - ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: kuidas subjektid peavad käituma et neil tekiks õigused ja kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega kohustused. b) kaitsvad õigussuhted – kuidas subjekti õigusakt
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Õigussuhe 1Kogu inimeste elu kujuneb ühiskondlikest suhetest. Mida arenenum ühiskond, seda keerulisemad suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega 2 Õigussuhte spetsiifilised tunnused Õigussuhe on inimestevaheline seos: · mis tekib õigusnormi alusel.õigusnormita ei saa tekida suhet,millel on õiguslik,juriidiline iseloom · mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu · mille säilimise tagab riik ning jälgib ka nende täitmist · mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu.õigussuhte pooled on igal üsikjuhul konkreetsed isikud,nad on alati nimeliselt,personaalselt kindlaks määratud 3 slaid õig...
1. Laevade agenteerimise mõiste definitsioon ja sisu Agenteerimine = laevade teenindamine; seisneb laevade sisse- ja väljaklaarimises, laadimise ja lossimise korraldamises, maksude/lõivude tasumises, prahiraha kasseerimises jne. Agenteerimisega tegelevad erifirmad, kelle esindajaid nimetatakse agendiks, neid tasustatakse agendilepingu alusel. Agendid täidavad tihti ka brokeri funktsioone. 2. Kuidas liigitatakse agenteerimisfirmasid tema omaniku alusel? · Eelpool nimetatud teenuseid osutavaid agenteerimisfirmasid nimetatakse tavaliselt universaalagentideks (Universal Agent), sageli ka sadamaagentideks (Port Agent) Põhiliselt (kuigi mitte ainult) teenindavad sadamaagendid tramplaevu. · Liiniagent (Liner Agent) · Generaalagent (General Agent). · Kaitseagent (Protecting Agent) Poolte kokkuleppel võib tsarterisse olla sisse viidud igaüks võimalikest variantidest: - laevaomaniku agent laadimis-lossimiss...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut PEREKONNA- JA ABIELUÕIGUSLIKUD SUHTED ROOMA PEREKONNAS Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 1. Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Rooma perekond......................................................................................................................4 3.1.Perekonna mõistest...........................................................................................................4 3.2.Perekonnaliikmed...............
· KarS § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. · Otsusevõime on isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Õigussuhte liigid: · Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: -) aktiivsed õigussuhted -) passiivsed õigussuhted · õiguste ja kohustuste jagunemise alusel -) lihtsad õigussuhted - nt pärandi vastuvõtmine. -) liitõigussuhted · õigussuhte funktsiooni järgi -) regulatiivsed õigussuhted -) kaitsvad õigussuhted. Juriidilised faktid Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise (Kiris jt 2012:87). - On asjaolud, mis toovad kaasa õigusliku tagajärje. Sündmus asjaolud, mis ei sõltu isiku tahtest (kõik loodusseadused)
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riik RAHVAS • Kodanikud AVALIK VÕIM • Kodanikukonduseta • Seadusandlik isikud • Täidesaatev TERRITOORIUM • Kohtuvõim • Riigipiiriga piiratud maismaa • Territoriaal- ja siseveed • Õhuruum nende kohal • Maapõu nende all • Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid • Kauba- ja rieisilaevad avamerel riigi lipu all ...
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutata...
Kuidas seadusi kätte saada? 1. võimalus: Seadused saab kätte sellisel interneti aadressil: www.riigiteataja.ee , kus vasakut kätt üleval nurgas on otsing. Sinna lisage seaduse nimi, mida otsite. 2. võimalus: seadused saab kätte ka raamatutest. Näiteks ''Tsiviilseadustik 2009'' , või ''Õigusõpetus''. Mõningad seadused Perekonnaõigus reguleerib abikaasade vahelisi suhteid, laste ja vanemate vahelisi suhteid ja vastupidi. Veel reguleerib see seadus eeskostet. Pärimisõigus reguleerib pärimis protsessi. Kes pärib kõige pealt päranduse, kui üks abikaasadest on ära surnud? 1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahel...
Õiguse alused Andres Õige Õiguse mõiste Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga . Õigus, kui vahend eesmärkide saavutamiseks. Õigus reguleerib ühiskonna liikmete vahelisi suhteid. Õiguse kaudu kehtestatakse ühiskonna liikmete suhtes kehtivad õigused ja kohustused. Õiguse mõiste Õiguse mõiste on lahutamatult seotud riigiga (riik kehtestab käitumisreeglid, mille täitmine on tagatud riigisunniga). Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tas...
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse alusnormid, hõlmates ka mitmeid tollal reguleerimata valdkondi. Seadustiku koostamise protsess oli kantud soovist reguleerida selgelt äriühingute tegevust, vähendamaks majanduskuritegevuse võimalust j...
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õiguss...
*õigust kaitsvad suhted – rajanevad õiguskaitsvatel normidel. Nende kaudu teostub õigust kaitsev funktsioon. Regulatiivsed õigussuhted tekivad õiguspärase käitumise, õigust kaitsvad suhted aga õiguserikkumise korral. Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: *aktiivsed – mida kohustatud subjekt peab tegema *passiivsed – mida kohustatud subjekt ei tohi teha Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: *lihtsad õigussuhted – üks pool on üksnes õiguste, teine kohustuste kandja *liitõigussuhted – mõlemad pooled on nii teatud õiguste kui kohustuste kandjad 13. Õigussuhete struktuur. Õigussuhete struktuuri moodustavad struktuktuurielemendid: *juriidiline kohustus *subjekt *subjektiivne õigus *objekt Õigussuhete struktuurielemendid: Eraõiguses: 1) subjektid Avalikus õiguses: 2) subjektiivne õigus
Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb...
Õigusõpetus V Õiguse rakendamine Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse s...
Tsiviili ühiskond ja võimu institutsioonid Gustav Kutsar 2010 ÜHISKOND · Teema eesmärk: et mõista demokraatliku riigi toimimist · Aine sisaldab ülevaadet tsiviilühiskonnast · Aine õpetamise tulemus: et paremini mõista võimujaotust ÜHISKONNAS = ÜHISKOND · ÜHISKOND on - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - Institutsioonid struktureerivad meie igapäevast maailma ja vähendavad määramatust Arutelu: · kirjeldage ühiskonda formeerivaid struktuure (institutsioone) ja nende rolle 3 = riik · Riik on ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib teatud ühiskondlikest vajadustest (näiteks ühise kaitse organiseerimine) ja protseduurireeglitest (kes valvab; kes kogub ressursse/makse jne) ning omab selgel...
EESTI MAAÜLIKOOL Koostajad: Õppeaines: Õigusõpetus Referaat Abikaasade varasuhte Õppejõud: Tartu 2012 Aiellumine on väga tähtis samm iga ühe elus ning väga tihti tehakse emotsionaalselt ning eriti noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi varasuhteid praegustest oluliselt täpsemalt ja paindlikumalt. Antud seadus reguleerib abikaasade vahelised varalised õigussuhted suhed, mis tekivad abikaasade vahel abielu kestel vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võim...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
Tehingute majandusliku tõlgendamise vajalikkus Ainus võimalus omada ülevaadet ja kontrollida tehinguid on läbi majandusliku tõlgendamise. Kõik tehingud peavad olema dokumenteeritud vastavalt ettekirjutustele, et neid oleks võimalik tõlgendada. Dokumenteerimine peab olema tehtud korrektselt, et seda oleks võimalik kolmandal osapoolel tõlgendada. Tehingute tõlgendamise peamine eesmärk on ühetaoline maksustamine. Tehingute tõlgendamiseks tuleb lähtuda tehingute sisust, mitte maksumaksja poolt tehingule antud vormist. Enamiku maksude objektiks ei ole mitte õigussuhted, vaid majanduslikud sooritused, mis tavaliselt tekivad lepingu täitmisel. Täpseks tõlgendamiseks on vajalik välja selgitada, kas lepingupoolte kokkulepitud tingimusi on konkreetses õigussuhtes ellu viidud, et otsustada kas tegemist on ühe või teise maksustatava tahinguga. Kõik see muudab tehingute majandusliku tõlgendamise keeruliseks. Vägagi aktuaalne on m...
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline ...
Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim ...
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. ...
PS §9 komm 5. Füüsilised isikud on ka siis põhiõiguste kandjad, kui nad asutavad nt mittetulundusühingu. Kui avalik võim kitsendab mittetulundusühingu tegevust, siis riivab ta iga ühingu liikme põhiõigusi. Küsimusele, kas ka ühingu enda õigused on riivatud, annab vastuse § 9 lg 2, mille õiguslik tagajärg näeb ette, et põhiõigused laienevad vähemalt osaliselt ka juriidilistele isikutele. See säte laiendab üksikute põhiõiguste kehtivusala teatud isikute ühendustele. Ilma § 9 lga 2 oleksid põhiõigused ainult füüsiliste isikute õigused. Lõike 2 koosseisu moodustavad kolm kumulatiivset tunnust: 1) tegu peab olema juriidilise isikuga § 9 lg 2 tähenduses; 2) juriidilise isiku põhiõigusvõime peab olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega; 3) juriidilise isiku õigusvõime peab olema kooskõlas vastava põhiõiguse olemusega. Paragrahvi 9 lg 2 õiguslik tagajärg on, et põhiõigusvõime laieneb konkreetsel juhul juriidilisele isikule. ...
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib k...
1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s....
a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad. Eraõiguslikud on tüüpilised regulatiivsed õigussuhted, mis rajanevad poolte täielikul võrdsusel. Avalik-õiguslikud ei ole tüüpiliselt pooltele võrdsed, jagunevad: ¤ haldusõiguslikud - alluvuse e subordinatsiooni printsiip; ¤ kriminaalõiguslikud - pooled ei ole võrdsed Õigussuhete struktuur Rajaneb kohustuse mõistel, millest tulenevad kaks õigussuhte sisu elementi: konkreetne
15.ÕIGUSSUHE JA LIIGID Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe,millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: · aktiivsed õigussuhted · passiivsed õigussuhted 12 Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel · Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed · Liitõigussuhted mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: · Regulatiivsed õigussuhted · Kaitsvad õigussuhted 16.ÕIGUSSUBJEKTsus- on isiku võime olla õigussuhtes subjektiks. Juriidiline isik Füüsiline Isik on füüsiline isik.ALATI Eraõiguslikud Avalik-õiguslikud (riik on neist kõige suurem)
1. Ühiskond, riik ja õigus 1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Võimu teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud....
Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Ainult kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel: õigustatud pool ja kohustatud pool (nt. kreeditor ja deebitor) 1.2. Võib eristada kolme õigussuhete liiki. 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed b) õigustkaitsvad 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed b) passiivsed 3) Õiguse ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted b) liitõigussuhted Eraõiguslikud on tüüpilised regulatiivsed suhted, mis rajanevad ja põhinevad täielikul võrdsusel. 8 Avalik-õiguslikele suhetele poolte võrdsus ei ole aga tüüpiline, sest haldusõiguslikud, kriminaalsuhted rajanevad alluvuse printsiibil või suhetele, kus pooled ei ole võrdsed (riik><õigusrikkuja). 2 Õigussuhete struktuur rajaneb kohustuste mõistel, millest tulenevad kaks kõige üldisemat
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S ‘ 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on sellien õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita, õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamisevõimalikkuse üle või kui on toime pandud
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati...
kutsevalik ja abi töö leidmisel, §37 lg1, 2 kuigi see on ka õigus korraldusele, siis oma sisult on ta sotsiaalne põhiõigus. III osa RIIGIKORRALDUSÕIGUS (1 ptk. Üldosa) §24 Sissejuhatus põhimõistetesse I Välisõigus/siseõigus Välisõigus on isikute vaheline õigus, siseõigus on isiku sisene õigus. Siseõigus jaguneb omakorda organite vahelised õigussuhted ja organi sisesed õigussuhted. Riigi ja KOV-e vahelised välisõigussuhted. Siseõigussuhted on näiteks riigikogu ja VV-e vahelised õigussuhted. Intraorgaanilised õigussuhted on näiteks fraktsiooni ja riigikogu juhatuse vahelised õigussuhted. II Juriidiline isik Juriidilised isikud jagunevad PS-e järgi eraõiguslikud (tulundusühing §31, MTÜ §48) ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Saab eristada nelja liiki avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid: 1. territoriaalkorporatsioon- territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid? 2) milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasuste...
ADMINISTRATSIOONI DESKREDITSIOON JA SELLE KOHTULIK KONTROLL (Kalle Merusk 1997) Kõige üldisemas plaanis tähendab diskreditsioon administratsiooni pädevust vabalt hinnata situatsiooni ning teha sellele vastav otsus. Diplomaatias tähendab seda õigust vabalt valida liitlasi, lepingupartneried jne. Diskreditsioon on iseloomulik ka haldusele, näiteks valib kohaliku omavalitsuseüksuse administratisoon oma äranägemise järgi tänavatele nimesid. Eesti õiguskorras pole legaanle administratsioon seadusest vaba diskretsioon. Määrav on siin PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostattakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu: 1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud, millega on tegemist? 2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? ...
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
saa. -Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: Kõik tegelikkuses asetleidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidiline fakt Aktiivsed – kohustus sooritada midagi Passiivsed – kohustus mitte sooritada (hoiduda tegevusest) -Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: Lihtsad õigussuhted (ühel õigused ja teisel kohustused) Liitõigussuhted (mõlemal õigused ja kohustused) Õigussuhte subjektid- e suhtepoolsed või suhtest osavõtjad; Isikud, kes võivad osaleda õigussuhtes: - Füüsilised isikud- Füüsilist isikut iseloomustab tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja –kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel sünniga ja lõppeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusvõimest ei saa ka vabatahtlikult loobuda, sellele
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND I aasta Rooma eraõiguse alused Kaasuse lahendamine Võlaõigus Juhendajad mag.iur. Tartu 2012 I Kaasuse tekst 1 Afiliusel on poeg Alfens ja sellel omakorda poeg Carus. Carus ja Alfens on mõlemad Afiliuse võimu all. Alfens soovib avada pottsepatöökoda ja palub selleks oma isalt raha. Afiliuse arvates on aga käsitöö vabale roomlasele alandav ja ta keeldub. Alfens tunneb aga pottsepaks olemises kutsumust ja käsib hoolimata Afiliuse keelust pojal Carusel laenata 3200 sestertsi Theodoroselt. Kui kätte jõuab maksmistähtaeg, pole Carusel raha ja sõja tõttu on Alefensi töökoda vaid kahjumit tootnud. Theodoros tahab oma raha kätte saada, teab, et Carus on Alfensi...
Asjaõigus. 1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele; 2). Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsivii...
o Lihtsad õigussuhted üks pool on ainult õiguste ja teine pool ainult kohustuste kandjad. Pärandi vastu võtmisel või sellest loobumine (3 kuud aega notari juures pärandi loobumisest, kui ei reageeri siis tuleb automaatselt üle) Kinke leping (kinkijal on kohustus asi üle anda, kingisaajal on õigus see vastu võtta, mitte kohustus) o Liitõigussuhted mõlemad pooled on õiguste ja kohustuste kandjaks. Ostja ja müüa Müügileping Haridus (lastel on kohustus ja õigus omandada haridust, ja riik on kohustatud haridust pakkuma) Õigussuhte funktsiooni järgi o Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi, seoses nende õiguspärase käitumisega, oma õiguse realiseerimisega (kirjutatakse ette
SISSEJUHATUS Intellektuaalomand on immateriaalne vara, millesse tasub investeerida. Mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast proprius kellegi oma (inglise keeles property). Üldmõistena tähistab intellektuaalne omand kõiki inimese vaimsest tegevusest tulenevaid resultaate, nagu: ideed, leiutised, luuletused, maalid, teosed, arvuti riist- ja tarkvara. Intellektuaalomand on õigus, mida reguleerivad autori,- avastus- ja leiutusõiguse normid. Rahvusvaheliselt tunnustatud intellektuaalse omandi legaalne määratlus on antud 14. juulil 1967. aastal Stockholmis allakirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni 2. artikli 8.s punktis. Intellektuaalne omand hõlmab õigusi seoses kirjandus- ja kunstiteostega ning teadustöödega; esitluskunstnike poolt esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja teleülekannetega; leiutistega kõigis valdkondades; teadusavastustega; tööstusdisainiga; kauba- ja teenindusmärki...
Hinnang Eesti ühiskonnale sotsiaaleetiliselt positsioonilt STSTB, 1. kursus Eestis on mitmeid ühiskondlikke probleeme mis majanduse arengut ja ühiskonna heaolu tagasi hoiavad. Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks...
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel? Eelkõige on vabaabielus nooremapoolsed paarid, kuid kindlasti on ka vanemaid paare, kes eelistavad sellist kooselu viisi registreeritud abielule. Ühiskonnas on levinud arvamus, et abielu ei erine vabaabielust olulisel moel, kuid siiski hindavad osad inimesed abielu rohkem, sest siis on seaduses kindlalt määratletud olulised punktid, mis käsitlevad suhtes olevate inimeste õiguseid ja kohustusi. Minu ettekande eesmärgiks on saada teada, miks osad paarid abielluvad ja teised mitte ja millised on erinevused kooselu viiside vahel, samuti kirjeldan, kuidas mõjutab üks või teine kooselu valik laste ja naiste olukorda, selgitan mis probleemid võivad tekkida ühisvaraga vabaabielu korral. Vabaabielu Paarikümne aasta jooksul on oluliselt muutunud suhted perekonnas, sest eelistatakse erinevaid kooseluvorme. Vabaabielul on palju plusse ja miinuseid, üheks suureks plussiks on võimalus alati om...
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Juriidiline vastutus (vt õpikust) Õigusõpetus VI Tsiviilõigus (kerdilt) Tsiviilõigussuhte objektiks, millele tsiviilõigussuhe on suunatud, võivad olla asjad ja õigused Tsivvilõigussuhtes on 2 poolt Õigustatud pool ehk võlausalda ja Kohustatud pool ehk võlgnik, kusjuures mõlemal poolele võib olla mitu isikut. Tsiviilõigussuhted võivad olla ühekülgsed, st ühel poolel on ainult kohustused ja teasel ainult õigused. Või kahepoolsed, kus mõlemal poolel on õigused ja kohustused, nt müügi leping. Varalised õiguse don suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele Rahaliselt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded, nt müügilepingu, üürilepingu või käsutuslepingu alusel tekkinud õigused, nõuda varaliste väärtuste üleandmist või muude soorituste tegemist
Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud...
Laste kaitsmise eesmärk Tagada lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning kaitse Eesti Vabariigis Laste kaitsmisel kohustatud subjektid Perekond – kogukond – riik On korraldatud riiklikul, kohalikul ja ühiskondlikul tasemel. Lastekaitse üldpõhimõtted Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem Ennetamine, positiivne sekkumine Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse (kaalutlus) põhimõtteid järgides (HÕS) Lapse huvi on a. kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis b. arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning toetab c. tema identiteedi, d. pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist Lapsesse puutuvate otsuste langetamisel ja lapse elukorraldusel tuleb arvestada: - la...
annaabi.ee 
