sätestatud ka Põhiseaduses. Nende õigustega inimene sünnib ning keegi ei saa neid temalt ära võtta. Õiguste rikkumisel saab rikkuja ka karistuse. Läbi aegade loomuõiguse printsiibid ja loomuõiguse mõiste arendasid koos ühiskonnaga. Sellele mõjusid ka suured sündmused (nt. Suur Prantsuse revolutsioon, Ameerika revolutsion, sõjad) ning valgastusajastu filoosofid arendasid seda mõistet. 3 Loomuõiguse mõiste Loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele (Möldre,L., Toots, A., Ühiskonnaõpetus XII klassile, Tallinn, Koolibri, 1999) Loomuõiguse mõiste tuli kasutusele seoses Rooma riigi eraõiguse kujunemisega ja seda tähistatakse ladina keelse terminiga ius naturale. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda, mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusile ( I.1.2. pr.; D.1.1.3.). (Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22)
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine
Mõistus nõudis õigust kaasa rääkida kõigi mõtte- ja eluküsimuste lahendamisel vabalt ja otsustavalt. Ajalooliselt kujunenud vaateid ja eluvorme hinnati eksimatuks peetava mõistuse seisukohalt. Tekkis terav opositsioon ancien régime- vana korra vastu, mis baseerus individuaalse vabaduse ja sotsiaalse võrdsuse eitamisel. Uskudes looduse eksimatusse, täielikkusesse ja otstarbekohasusse, nõuti orde naturel`i loomuliku korra- kehtimapanekut, seati positiivsele õigusele vastu loodusõigus. Arendati kodanikuvabaduse ja- õiguste ideed. Võideldi sõna- ja trükivabaduse eest. Rõhutati empiirilist teadmusteooriat ja mehhanistlikku loodusteadust. Püüti selle loodusteadluse vaatlusviisi rakendada inimesele ja ühiskonnale. Oldi veendunud, et valgustatud isikud suudavad viia ühiskonna elukorralduse loomulikeile aluseile hariduse levitamise ja kasvatuse kaudu. Eetikas tõsteti esile selle iseseisvust religioonist, mille aluseks on moral sense- kõlbeline meel (Shaftesbury)
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt romaani-germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad). Allikakriitika kui uurimismeetod on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika
Põhiseaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) purustavad Platonile ja Aristotelesele olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Loodusõigus tugineb üldistele loodusseadustele, mis kehtvad igavesti. Seda tähistas Cicero ka igavese õigusena (ius aeterna). Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (ei ius civile ega ius gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 2.4. Õigus kui rahukorraldus Augustinuse õpetus. Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa
1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile
ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted legitiimsus M.Weberi poolt juurutatud termin, mis iseloomustab võimude populaarsust ning usaldusväärsust rahva silmis; juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, s.t. valitsemist seaduste põhjal. loomuõigus loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese lomusele merkantilism koolkond XVIII sajandi Prantsuse majandusteaduses, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses mittetulundussektor e. üks ühiskonna kolmest sektorist, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid kolmas sektor organisatsioone ja institutsioone; kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna
loojana 2) õigushinnangud mõõtkava, millel hinnatakse õiguskorda 3) õiguse tunnetamise allikad õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse kohta + õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alusel 3. glossid e glossad normi seletused C.I.C - corpus iuris civilises; corpus iuris canonici 4. A-Kreekas: a) loomuõigus b) inimeste loodud õigus Kl.Antiik (Rooma) Cicero 1) positiivne seadus 2) Lex aterna a) mõistuseta st loomu- e loodusõigus b) ühiskonnas eetilis-õiguslik seadus (hea/halb) Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Aurelius Augustinius 1) lex aeterna 2)lex naturalis 3) lex temporalis Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas'elt:
Weberi poolt juurutatud termin, mis iseloomustab võimude populaarsust ning usaldusväärsust rahva silmis. Juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, s.t. valitsemist seaduste põhjal. leibkond (1) - majapidamisüksus, mille võivad moodustada nii ühe perekonna liikmed kui ka suguluses mitte olevad, kuid ühist majapidamist omavad inimesed. Leibkonda kasutatakse arvestusühikuna sotsioloogias, statistikas, demograafias ja sotsiaalpoliitikas. loomuõigus (2) - loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese lomusele lobby, lobbism (3) - kuluaaripoliitika, katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute abil majandus(4) - ühiskonnaelu valdkond, kus luuakse materiaalseid rikkusi, jaotatakse, vahetatakse ja tarbitakse neid majanduslik käitumine - indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsustus, kuidas kasutada enda käsutuses olevat omandit, kapitali ja vaimseid ressursse
inimõiguste ülddeklaratsioon). 8. Teoloogiline, loomuõiguse ja õigusrealistide õiguse teooriad: Teoloogiline koolkond. Tekkis 15. saj. Õiguse sisu on jumala tahe e. seadus. Kindlustatakse kahte tüüpi tahte- õigusabiga: 1) inimõiguse e. positiivse õiguse abi (riigist lähtuv tahteõigus, mis fikseerib õigustuse ja kohustuse millekski) 2) jumaliku e. kirikuõiguse e. kannoonilise õiguse abi. Loomuõiguse koolkond e. loodusõigus. Tekkis 17. saj. Õigus on looduse ja/või inimõiguse tulemus. Algul looduse ja inimõiguse alusel, pärast saadi aru, et lähtub ainult inimestest. Õigus 2 astmeline: 1) loomuõigus (inimmõistusest tulenev ja sellel rajanev üldine õigus, avaldub kindlate õigusprintsiipidega). 2) positiivne õigus (kui loomuõigusele vastab tahteõigus e. reaalne õigusnormide kogum). Isloomujooned: 1) kaitseb õigluse printsiipe õiguse eest
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
Filosoofia väljendub juba jumala loomiskorras. Jumal ise on ju varustanud inimese mõistusega. Jumal on teaduste isa. Kaks erinevat tunnetuse viisi: tunnetus läbi loomuliku mõistuse; tunnetus läbi usu. Üks on alt, teine ülalt, Üks ise, teine läbi Jumala tunnetatud. Sellepärast ongi kaks vastandlikku..asja.. filosoofia ja teoloogia. Nad kõnelevad samast jumalast, ainult et erineval viisil. Usk/müsteerium: arm kristlik moraal kirik teoloogia kristlus mõistus: loodus loodusõigus riik filosoofia humaansus Jumal on kõikide asjade lõppeesmärk. See ongi tõeline eesmärk. ''Summa (kogu, raamat vms) paganate vastu'' Kirjutatud kristlastele, kes puutusid kokku islami või judaismiga või hereisiaga (valeõpetus). Võimalikult vähe viitab ta piiblile. Sest oli veendunud, et mittekristlasi pole võimalik veenda piibli abil. ''Summa theologicae'' suunatud algajatele tudengitele. Annab ülevaate kristlikust õpetusest
Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e
Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e
õigus ja muu õigus) põhieaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 3. ÕIGUS KUI INIMESE LOOMUPÄRASE SEADUSLIKKUSE VÄLJEND Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) – purustavad P-le ja A-le olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Üks Jumal, üks riik, üks õigus. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Inimliku iseloomu seadusele, mis põhineb mõistuse eetikale, omistatakse üldkehtivus, seda vaadatakse kui looduseaduste mõtet ja sisu, sellele põhinab ka õigus. Loodusseadus väljendab endas looduse jõudu – andis reeglid ka õiguse ja ülekohtu kohta . Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (civile ega gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 4. ÕIGUS KUI RAHUKORRALDUS ÜHISKONNAS
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelis...
Subjektiivne õigus on lahutamatult seotud õigussuhtes juriidilise kohustusega. Ilma üheta pole ka teist, sest subjektiivne õigus hõlmab õigust nõuda juriidilise kohustuse täitmist või järgimist. Positiivne õigus on kehtiv õigus, millelt oodatakse temas kätketud õiguslike lahendite headust ning õiglust. Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus. Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus, mis põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Positiivne õigus saab olla kehtiv ainult siis kui ta vastab ülipositiivsele õigusele. Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Seadusõigus- seadusandlikus korras vastu võetud õigusaktidega loodav õigus. Pretsedendiõigus- kohtulahenditega loodav õigus. 7. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises (tasandeid on vajalik teada üldiselt).
1. Igavene õigus – jumala loodud kogu loodus; loodusseadused 2. Loomulik õigus – looduse olenditest suudba enim hoomata inimene – see osake ongi loomulik õigus, milles siasldub hea, õigalne ja mõistlik. 3. Jumalik õigus – sisaldub jumalasõnas; usk 4. Inimlik ehk ilmalik õigus – inimeste loodud, peaks püüdlema igavese, loomuliku ja jumaliku poole. 14.saj juurdub positiivse õiguse mõiste, mis seotud vastandumisega loomuõigusele. Ius naturale – loomuõigus ehk loodusõigus, jumalik õigus, igavene ja muutumatu Ius positivum – positiivne õigus, sätestatud õigus, maise valisteja õigus. 3) Valgustusajastu loomuõigus 16.saj. ehk humanistlik jurisprudents. Kodifikatsiooni mõiste kasutuselevõtt. Esindaja J.Bentham Kuulsaim kodifikatsioon Constitutio Criminalis Carolina 1532.a ehk CCC. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus. Rooma õiguse retseptsioon ehk ülevõtmine võimaldas ühe
Ühiskonda ei eristatud riigist kuni 18. sajandini, kuigi tsiviilühiskonna mõiste tulenes juba antiigist. Inimese kõrgeim eesmärk oli toimida kooskõlas asjade üldise korra ehk logosega. Sel ajal hakkas ka hõimuaristokraatia asenduma demokraatiaga. Polis oli muutumatu nagu loodus, sest tõde on õige ja hea ning muutumatu. Looduskorraldus projitseeriti ühiskonnale, muutumatuse ideele, teleoloogiline hüpotees - materjal, millest sündus kreeka loodusõigus (moraalne ja juriidiline koos). Kohtukorraldus arenes valitsuse eestkoste all. Ühiskonnaelu mitmekesisemaks muutumisel hakati asjade ja nähtuste pideva muutumise ning kaduvuse kõrval teadvustama ka nendevahelisis püsivaid ja olulisi seoseid - tekkis vajadusi nähtusi ratsionaalselt põhjendada, millest hakkaski arenema filosoofia. Filosoofia - uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid. Kultuuriajalooliselt on filosoofia esimene teoreetiline maailma seletamise vorm,
· Filosoofiline mõtlemine omandab üha selgemini usku õigesti mõista. ilmalikke jooni. · "Teoloogilis-poliitiline traktaat" 1670 · Riigi ja õigusfilosoofia · "Piibel laseb olla mõistusel absoluutselt vaba." · J.Bodin'i, H.Grotiuse ja J. Althusiuse õpetuses Spinoza keeldub omaks võtmast seisukohta, et mängivad olulist rolli loodusõigus, valitsusleping ja Piibli iga lõik on absoluutselt jumalik tõde. suveräänsus. · Sissejuhatuses räägib ta riigi loodusõiguslikust · N.Machiavelli näitab, et moraal ja poliitika on alusest. Seejuures püüab ta kaitsta oma õigust faktiliselt teineteisest lahusolevad nähtused. "filosofeerida ja öelda, mida mõeldakse." · Peegeldused kunstis
Valgustatud absolutism (ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire) TÄHTSAMAD MÕTLEJAD Rene Descartes -1596-1650. Filosoof - Peamised ideed: Cogito ergo sum, Kahtlemine, Kriitiline suhtumine. Teosed: "Arutlus meetodist" Voltaire -1694-1778 Kirjanik, poeet, ajaloolane, filosoof - Ideed: Katoliku kiriku vastu, Loodusõigus, Isikuvabadused, Valgustatud absolutism Teosed: "Filosoofilised kirjad" Jean-Jacques Rousseau -1712-1778 Kirjanik, filosoof -Ideed: Rahva võim Vabariik. Teosed: "Arutlus teadustest ja kunstidest", "Ühiskondlik leping" Charles Montesquieu -1689-1755 Jurist, diplomaat, kirjanik. Ideed:Absolutismi vastane, Konstitutsionaalne monarhia, Võimude lahusus, Geograafilise keskkonna teooria. Teosed: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim"
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
