Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige? Tegemist on ühe rahvusvahelise probleemiga, mille tähtsus ja aktuaalsus on tänase päevani kõigile teada. Selle küsimuse üle arutlesid juba pikka aega tagasi antiikfilosoofid ning tänapäeval jätkavad sellel teemal vaidlemist poliitikud ja õigusteadlased. Siseriiklikul tasandil on riigid suutnud jõu kasutamise kontrolli alla võtta ning inimesed ei pea kasutama omapoolset jõudu, sest riiklikud institutsioonid on ise kohustatud kaitsma inimesi ja nende vara võimaliku ohu eest. Rahvusvahelisel tasandil on aga sellist olukorda tunduvalt raskem saavutada, sest riigid on iseseisvad ja vähemalt õiguslikus mõttes võrdsed ning lisaks rahvusvahelisele õigusele juhinduvad nad oma tegevuses ka poliitilistest eelistustest ja oma eluliselt olulistest riiklikest huvidest. Aeg-ajalt juhtubki, et riikide relvajõud saavad lisaks harjutustele proovida oma oskusi ka reaalses sõjaoluko...
Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige? Antud teema on suur rahvusvaheline probleem, selle tähtsus on tänaseni kõigile teada. Antiikfilosoofid arutlesid selle küsimuse üle juba väga pikka aega. Tänapäeval on filosoofe jäänud niivõrd vähe, et teemat arutavad edasi poliitikud ja õigusteadlased. xxxRiigisiseselt on suudetud jõu kasutamine kontrolli alla võtta ja inimesed ei peaks kartma, sest riik on kohustatud kaitsma oma rahvast ja nende isiklikku vara. Kui nüüd mõelda vähe laiemalt- rahvusvaheliselt, siis on väga raske saavutada olukorda, kus kõik riigid arvestavad üksteisega. See on raske sellepärast, et igal riigil on oma huvid ja poliitilised eelistused. Ühesõnaga igal riigil on oma huvid ja need ei kattu üksteisega, seetõttu tekivad konfliktid. Väga sageli saavad riigid oma sõjalisi oskusi kasutada praktikas ehk kui on tekkinud mingi sõjaline konflikt. Viimasel ajal on tulnud ette palju olukordi, kus riigid o...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keele: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid in...
Inimõiguste piiramine Inimene ja õigus 10. klass Õiguspärane inimõiguste piiramine • Riigi kohustus kaitsta oma rahvast ja territooriumi välisagressiooni eest • Vajadus kindlustada kodurahu ja sisemist stabiilsust • Hädaolukord (erakorraline olukord) • Vajadus kinni pidada riigi ajaloolisest traditsioonist ja poliitilisest doktriinist • Muud erakorralised asjaolud Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 31. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Artikkel 7. Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. • Art 12 (3). Inimõigusi võib piirata, kui see on vajalik “riikliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise või moraali või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks”. Arusaamad pärast 9/11 sündmusi • Pärast 9/11 terrorirünnakuid leiti USA-s, et...
Teadus Eestis 1920-1930 Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978...
International Organizations RIR6005 Rahvusvaheline Kriminaalkohus Tekstianalüüs Kirjatöö eesmärk on analüüsida Ian Hurd’i raamatu Rahvusvahelised Organisatsioonid üheksandat peatükki “Rahvusvaheline Kriminaalkohus”. Analüüsi käigus toon välja raamatu autori põhiseisukohad antud organisatsioonist ning annan enda hinnangud ja kommentaari. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) tegeleb selliste juhtumitega nagu genotsiid, sõja- ja inimvastased kuriteod, mida riigi siseselt menetleda ei saa. Selleks hoolitseb ICC selle eest, et kõik tema liikmed omaksid standartseid seadusi nende kuritegude suhtes. Kui riik ise kuriteo eest isikut karistada ei suuda, omab ICC legaalset võimu seda ise teha. ICC on suurimat võimu omav rahvusvaheline organisatsioon, kuna tal on õigus viia läbi juhtumid, alates asja uurimisest kuni karistuse määramiseni. ICC on õ...
Advokaadiks, juristiks või mitte? Mul pole küll veel kindlat plaani, et mida oma tulevikuga peale hakata. Arvan, et sellega on ka pisut aega. Eks see nn. ,,kindel" plaan sünnib alles keskkooli ajal. Aga lapsepõlve unistuste-ameteid oli mul muidugi mitmeid. Üks tugev lapsepõlveunistus oli muidugi saada printsessiks, lauljaks ja näitlejaks nagu soovis ka iga teine pisike preili, aga hiljem ka poemüüjaks. Kuid umbes kooliealiseks saades sai minu unistuseks juristi või advokaadi amet. Olin sellest kuskilt kuulnud ja ka meeletult põnevaid Ameerika filme vaadanud, kust neist palju juttu oli. See tundus jube põnev. See unistus kadus mul küll umbes aasta tagasi, sest sellel ajal hakkasin aru saama, et mida see amet endast kujutab ja mida see eeldab. Ometigi oli just juristi-amet minu kõige pikaldasem unistus. Ma usun, et tean sellest juba nii mõndagi, aga alati on tore rohkem teada ning just sellepärast ma juristidest ja advokaatidest u...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
Meedia kui meedium õiguse ja kodanike vahel Laiksoo juhtumi näitel Probleem, et õigusteadlased mõistavad õigussüsteemi teistmoodi kui kodanikud kelle kaitseks see on loodud, on alati olemas. Teatud juhtudel lööb see erinevus juristide ja mittejuristide vahel välja eriti tugevalt. Eriharidusega jurist saab aru miks teatud juhtudel kohtud teevad teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani. Meedia on vahelüli mille ülesandeks on avalikkuse suurendamine erinevates ühiskonna osades, nende osade sidumi...
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED Demokraatliku tsiviilühiskonna riikliku poliitika üheks tunnuseks on ühiskondlike suhete reguleerimine õiguse kaudu ja legaalsuse põhimõtte järgimine. Selliselt käsitlevad ühiskonnakorraldust Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. (Peeter Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996, lk 3.) Riigist ja õigusest rääkides rõhutavad õigusteadlased ikka, et organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissüsteemi olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondl...
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ...
Suure-Jaani Gümnaasium ROOMLASTE USK JA ELUOLU Referaat Autor: Laura Lüll Juhendaja: Heli Rahnu Suure-Jaani 2013 Roomlaste usk ja rooma linn Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid. Paljusid hakati austama etruskide või kreek...
VANA – ROOMA 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus: 1) Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega. 2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi. 3) ...
SOTSIAALNE REGULEERIMINE Saab väita, et inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad reeglina kõige rohkem riik, ühiskond, usk ja perekond ning inimese sotsiaalset käitumist (vähemalt ilmalikus valdkonnas) kujundavad õigus, tava ja kõlblus. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused. Ühiskonnale on omane määrata kindlaks, millisel viisil peab inimene mingis olukorras, kus tal on tema tahtest sõltuvad käitumisvariantide valikud, käituma. See tähendab, et inimühiskonna eksisteerimiseks vajalik inimeste omavahelise suhtlemise normatiivne reguleerimine saavutatakse sotsiaalsete normidega ja sotsiaalse reguleerimisega. Sotsiaalne reguleerimine on inimese kui ühiskonna liikme käitumise mõjutamine kavandatud soovitud suunas, mis ideaaleesmärgina peaks silmas pidama ühiskonna säilitamise ja arengu eesmärke. Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, mil...
Lepingute areng ja liigid. Leping on teatav suhe inimeste vahel, mille alusel neil tekivad vastastikused õigused ja kohustused. Üldistatult võib öelda, et leping on kokkulepe. Samas ei ole igasugune kokkulepe veel leping. Õiguslikud tagajärjed, mis lepingutest tulenevad, võivad olla väga mitmesugused: lepingute alusel võivad üle minna asjad, kellelgi võib tekkida kohustus teha teatav töö või hoiduda millegi tegemisest. Enamasti tähendab lepingu sõlmimine mingit muutust inimese varalises sfääris. Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi vahetus: mõlemad lepingu pooled saavad teineteiselt midagi, olgu see siis asi (ese), raha või tööpanus. Piir lepingu ja lihtsalt kokkuleppe vahel pole alati selgelt määratletav. Näiteks kokkulepe minna pärast kooli squash'i mängima ei ole veel leping, aga kui lepitakse kokku, et Kevin õpetab Taivole tund aega squash'i ning pärast õpetab Taivo talle vastutasuks tund aega ujum...
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Kristjan Joosep Jalakas KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS Referaat Õppejõud Lektor Maie Ruus, PhD Lea Leppik Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus............................................................................................................4 2ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG...................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal.....
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita! Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. 1. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena tunnustatud kõlbuspõhimõtted, mis on teiste sotsiaalsete normide eetiliseks aluseks. Õigus riiklikult kehtestatud (võim) käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt eraõiguses, kus kõiki asju pole regulee...
Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost Eesti iseseisvuse taastamisega sündis meie rahvuslikku õiguskorda uus põhiseadus. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahääletusel vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmisest on möödunud juba kakskümmend aastat. 2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjärgne põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2008. aastal ilmus teine kommenteeritud väljaanne, sest põhiseadusest arusaamise tunnetusulatus vajab pidevat tänapäevastamist. Käesolevad põhiseaduse kommentaarid on seega juba kolmandad. Eriti akuutseks muutus põhiseaduse mõtte sisustamine seoses Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liitu, st alates 1. maist 2004. Eesti rahvas otsustas rahvahääletusel 14. septembril 2003 Eesti riigi Euroopa Liitu astumise ja põhiseaduse täiendamise üle. Rahvahääletusel vastu võetud Eesti ...
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimise...
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
Hent Kalmo Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari vabariigi ajal vaidlesid Saksa juristid palju selle üle, kes peaks kaitsma riigi põhiseadust. Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et seaduste hindamine põhiseaduse mõõdupuuga erineb tavapärasest kohtupidamisest, sest on olemuselt poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus- teadlased – eeskätt Hans Kelsen*2 – väitsid vastu, et igasuguse õigusemõistmisega kaasneb mõningal määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtupidamist kui õig...
funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Selles tähenduses kujutab haldusõigus endast formaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamise reeglit. Õigusnormid, mis korraldavad (reguleerivad) formaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamist, moodustavad erilise normatiivse ühiku, mida nimetatakse halduskorraks. Haldusõiguse formaal-juriidilisel käsitlemisel rõhutavad paljud haldusõigusteadlased haldusõiguse poliitilist funktsiooni, mille sisuks on üksikisiku ja kogu ühiskonna kaitse avaliku võimu võimalike kuritarvituste eest. Kui eraõiguslikus valdkonnas kehtib üldine põhimõte - lubatud on kõik, mis ei ole keelatud, siis avalik-õiguslikus sfääris kehtib täitevorganite suhtes printsiip - teha võib seda, mis on lubatud. Kaasajal on demokraatlike riikide haldusõiguses kasvanud just nende normistike osakaal,
funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Selles tähenduses kujutab haldusõigus endast formaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamise reeglit. Õigusnormid, mis korraldavad (reguleerivad) formaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamist, moodustavad erilise normatiivse ühiku, mida nimetatakse halduskorraks. Haldusõiguse formaal-juriidilisel käsitlemisel rõhutavad paljud haldusõigusteadlased haldusõiguse poliitilist funktsiooni, mille sisuks on üksikisiku ja kogu ühiskonna kaitse avaliku võimu võimalike kuritarvituste eest. Kui eraõiguslikus valdkonnas kehtib üldine põhimõte - lubatud on kõik, mis ei ole keelatud, siis avalik-õiguslikus sfääris kehtib täitevorganite suhtes printsiip - teha võib seda, mis on lubatud. Kaasajal on demokraatlike riikide haldusõiguses kasvanud just nende normistike osakaal,
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadu...
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte võ...
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet se...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval...
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormidek...
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits ([email protected], kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus Ave Tiisler ([email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013 · Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õig...
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕI...
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
