-ki ja gi liide -Ki ja gi liiet on kerge õppida kui sa tead teatud tähti. Need tähed g, b, d, k, p, t, f, h, s, s, z, z. Kui sõna lõpus on mõni nendest tähtedest on lõpus liide ki. Aga kui ei ole sõna lõpus neid teatud tähti tuleb liide gi. NB:Selle pärast õpigi need tähed pähe!
gi- ja ki-liide -gi kui ka -ki jäävad liitumisel sõna lõppu N: Kasski Liide -gi liitub helilisele häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helilised häälikud on täishäälikud ja helilised kaashäälikud Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü. (Õpi pähe!) Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v. (Õpi pähe!) N: ÕUNGI, ONUGI, JNE. Liide -ki helitule häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helitud häälikud on kõik ülejäänud, mis ei ole täishäälikud ega helilised kaashäälikud. Helitud häälikud on: k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, N: TASSKI, KOERKI, KUKKKI, JNE. Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti. (Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2
KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev ...
Eesti keele eksamiks. Kokku ja lahku kirjutamine · Täiendsõna on nimetavas käändes või lühenenud:inimelu,telenäidend,hobujõud,infoühiskond jne. · Täiendsõna näitab liiki või laadi(missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne. · Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne. · Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut,kassipoeg,lambatall, · Tekib uus mõiste:lasteaed,vihmavari,rahvastepall,lepatriinu,ämblikmees · Omadussõna kirjutatkse kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste:tumepunane,heleroosa,sinakashall,mereroheline. · Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku järgmised tüved eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:ebareaalne,alakaaluline,imeilus,puhtsüdamli,püstirikas. · Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgu...
10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Elektroodkeevitus: MMA – manual metallic arc Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm
1.) Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. metalne kuplid koplis linlane kaslased mõtlik kümnes kusjas 2.) Erandid Liitsõna liitumiskohal ei lange ükski täht sõnast välja Lillhernes allkiri võrkkiik tuttpütt 3.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss
tooma Saatelause + otsekõne · "____," __ST__ · __ST___:"_____" · "_____,"__ST__,"____" Kaashääliku S on ülipikk, ei Kui liide hakkab Rõhuliide ei Liitsõnas ei kao ühendis järgne sama tähega, kaota tähti midagi ära kirjutatakse kõik kaashäälik millega tüvi kaashäälikud lõppeb, siis ühekordselt jäävad kõik tähes alles. Kauples Valssi Metallne Konngi Keskkool
*Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele liidetakse tuletus+liide. Vara+ndus. Tuletusliidete liigid: * muuta tuletusaluse tähendust * täpsustada tuletusaluse tähendust * muuta tuletusaluse sõnaliiki. Tuletismoodustis- Aktiivsesse sõnamoodustusse kuuluvate tuletiste tähendus sõltub kontekstist, passiivselt moodustatud tuletise tähendus on fikseeritud.
Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001
turistide lemmik) Omastava käände puhul ON AINULT pärast esimest sõna koma (Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna ilu on lummav) 7.TÄIEND Eriliigiliste täiendite vahele koma EI PANE (suur must kuri karvane koer saatis mind koju) Samaliigilised täiendid ERALDAME komaga (punased, kollased, rohelised ja valged õhupallid jõljusid lae all) Võrdväärsed täiendid eraldame komaga (peen, elegantne daam istus taksosse) 8. -KI/-GI LIIDE Helitutele (k,p,t,g,b,d,f,h,s,s,z,z) häälikutele lisad -ki Helilistele (kõik ülejäänud tähed) häälikutele lisad -gi 9.KÄÄNDED nimetav kes? mis? missugune? auto, autod omastav kelle? mille? auto, autode osastav keda? mida? autot, autosid sisseütlev kellesse? millesse? autosse, autodesse seesütlev kelles? milles
1. Tuletamine- iga tuletatud sõna ehk tuletis koosneb tuletustüvest ja ühest või enamast tuletusliitest. a) Liited, mille abil moodustatakse uusi, alussõnadest täiesti erinevaid mõisteid. Näiteks sõnast söök liite –la abil moodustatud sõna söökla tähistab uut mõistet (söömis koht). b) Liited, mille abil ei moodusta täiesti uusi mõisteid, vaid ainult täpsustatakse sõna tähendust. Näiteks täpsustab liide –ke(ne), liitudes sõnale lilleke, seda, et tegemist on väikese või armsa lillega. c) Liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki. Näiteks moodustub liide –us enamasti omadussõnadest nimisõnu (kade-kadedus), liide –ne aga nimisõnadest omadussõnu (vesi–vesine), ning liide –sti omadussõnadest määrsõnu (kõva- kõvasti) Liitmine- koosneb kahest või enamast tüvisõnast, kuid seda mõistetakse ühe
ühekordse elektroodi või põleti liikumisega(võib olla 1 või mitu) Keevitus järjestus-keevitu järjestus on läbimite keevitus järjekord. Keevise laius-õmbluse ja põhimetalli joonte vaheline kaugus toote esipinnal. Läbi keevis,läbi keevituse sügavus-õmbluse paksus serva vahemiku kohal,mõõdetud risti põhi metalli pinnaga. Termo mõju tsoon-põhi metalli sulamatta osa ,kus esinevad mikro struktuuri muutused Sulamis tsoon-osa põhimetallist,mis on sulanud keevitamise ajal. Keevis liide-on kinnis liide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevis õmblusest. Kordamis küsimused. 1. keevituse mõiste. 2. keevitusprotsessid(Tähised,tunnusnumbrid) 3. keevitustehnoloogia(mida hõlmab) 4. Keevitustehnika(sooritus tehnika) 5. keevisliidete põhitüübid(joonised) 6. keevisõmbluste põhitüübid(lühendid,seletus) 7. Keevituspositsioonid(joonis seletus) 8. Servavahemik 9. Läbikeevitus 10. Termomõju tsoon 1
Sagedasti kasutatakse liime auto kerede juures, polstri remondiks, tihendite ja mürasummutavate elemendi kinnitamiseks jne. Tavaliselt on need liimid valmistatud kautsüki alusel. Liimidega 88 või moment liimitakse kummi, plaste, nahka kunstnahka ja riiet nii üksteise kui ka metalli külge. Pinnad puhastatakse vajadusesl karestatakse ja siis rasvastatukse. Esimest liimikihti lastaks kuivada kuni 10 minutit teist mõniminut, ühendatud pinnad rullitakse kinni, eriti tugev liide tekib siis kui oida seda kokkusurutuna ööpäev. Liide on vee ja külmakindel kuid ei talu õlisid kütuseid ja lahusteid. BC-10D liimitakse piduriklotside hõõrtkatteid. See liide talub lühiaialist temperatuuri. Puhastatud karestatud ja rasvastatud kihtidele määritakse õhuke kiht liimi mida kuivatatakse toatemperatuuril 45 minutit, seejärel määritakse peale teinekiht ja lastakse kuivada 15 minutit
Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg Standardne tüüpiline Stiihiline reguleerimatu Standardne tüüpiline Stiihiline reguleerimatu Sufiks liide Suveräänne iseseisev Sufiks liide Suveräänne iseseisev Sabloonne ühetooniline Santaaz väljapressimine Sabloonne ühetooniline Santaaz väljapressimine Sarz karikatuurne Saslõkk röstitud liha Sarz karikatuurne Saslõkk röstitud liha Sedööver meistritöö Seflus abi osutamine Sedööver meistritöö Seflus abi osutamine
Tuletusliiteid on eesti keeles Liitsõnadest saab edasi moodustada uusi liitsõnu ja nendest umbes sada, soome keeles aga näiteks ligi kakssada. Tuletis omakorda uusi liitsõnu. Sõnade arv ei ole piiratud, kuigi reaalses Asukoha põhjal jagunevad tuletusliited eesliideteks (tuletusprefiksiteks) ja järelliideteks (tuletussufiksi- Tuletustüvi Liide keelekasutuses väga pikki sõnu välditakse. Vastavalt sellele, mil- lises vahekorras on omavahel liitsõna moodustusosade tähen- teks). Eesti keel, nagu ka teised soome-ugri keeled, vara + ndus kasutab enamasti tuletussufikseid; üksikud olemas- võsa + stik dused ja mis määrab liitsõna terviktähendust, eristatakse kahte
-k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu -mik, lugemik -ndik, lagendik *omadussõnaliited: -line, jooneline -ne, pahane -lik, inimlik · omaduse puudumist väljendav liide: -tu, mõttetu · omaduse rohkust väljendav liide: -kas, mahlakas, andekas · sarnasust väljendav liide: -jas, nooljas, kausjas Kokku-ja lahkukirjutamine: *nimisõnad täiendsõna- sõna ees, nt seinalamp põhisõna- sõna lõpus, nt laualamp KOKKU- värvid, nt lumivalege, sõsimust KOKKU LAHKU *Täiendsõna on a nimetavas käändes või lühenenud * Täiendsõna on mõnes muus käändes
ülekandmine ühelt liite komponendilt toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil Pressliite saamise võimalus:1) Pressimine võrdsel temperatuuril 2)Koostamine temperatuuri gradiendiga Eelised- Konstruktsioonilihtsus, hea tsentreeritus, töökindlus. Puudused- Liite kvaliteedi kontroll raske, liiga kõrged täpsuse nõuded, kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. KEERMESLIIDE- Lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk.
KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI
KAASHÄÄLIKUÜHEND Kõik tähed kaashäälikuühendis kirjutatakse ühekordselt: nt kristalne, piklik, tallinlane, kotjas, homne ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk s liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb lõppklass sinkki marssis rõhkkond VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi:
1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada
Nt.: vulin, kohin, kahin; praksti, laksti, klirdi jne. 21. TULETAMINE e DERIVATSIOON tähendab uue sõna moodustamist tuletusliite abil. Tuletamise aluseks on harilikult mingi teine lekseem: alussõna, täpsemalt alussõna tüvi, millele tuletusliide liitub. Alussõnaks võib olla nii lihtsõna, tuletis kui liitsõna (tavaliselt omasõna, harvem laensõna). Tuletamine võib toimuda ka alussõnata, sel juhul liitub liide deskriptiivsele tüvele vm kinnistüvele. Tuletusahel, sõnapere. 22. TULETIS on liite abil moodustatud sõna. Koosneb juurtüvest ja ühest v mitmest tuletusliitest. Tuletisi on igas sõnaliigis ja neid nim vastavalt sõnaliigile nimisõnatuletis, verbituletis jne. Tuletis võib olla samast v teisest sõnaliigist kui alussõna. Tähendus põhineb tavaliselt alussõna tähendusel. Alussõna + liide = derivatiivne tähendus. Nt.: saare-stik, lõpe-ta-ma jne. 23
töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide) Liikumatud liited tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse. Tarvilik, kui on vaja süsteeme laiali lammutada valmistamisel, transportimisel, remondil (Poltliide) Kinnisliide liikumatu liide, mida ei ole võimalik lahti võtta
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal
Aldehüüdid, ketoonid: struktuur, omadused, näited ainetest tööstuses, tarbimises ja elukeskkonnas ALDEHÜÜDID Struktuur: Keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma ( -CHO). Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal , mis lisatakse tüviühendi nimetusele: CH3CH2CHO- propanaal ● Aldehüüdid kuuluvad karbonüülühendite hulka. Omadused: ● Aldehüüdid moodustuvad alkoholide oksüdeerumisel. ● Oksüdeeruvad kergesti. ● Aldehüüdid ise oksüdeeruvad karboksüülhapeteks. ● Aldehüüdide keemistemperatuurid on tunduvalt madalamad võrreldes alkoholidega, sest aldehüüdis olev hapnik ei suuda vesiniksidemeid moodustada.
korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) Masinateelementide liigid: 1)Üldmasinaelemendid, mida samadel eesmärkidel kasutatakse erinevate otstarvetega masinates (Liited, ajamite komponendid) 2)Erimasinaelemendid, mida kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates konstruktsioonide ja erinevate otstarvetega masinates • Sisepõlemismootorite ja kompressorite kolvid, kepsud, klapid, väntvõllid, nukkvõllid jne.; • Turbiinide ja ventilaatorite labad; Detailide liigid
Alkoholide üldvalem: R-OH Eetrite üldvalem: R-O-R´ Alkoholide tunnus on OH ja nimetuse lõppu tuleb liide ool. Eetrite tunnus on et hapnik on keskel ja kaks ainet on kõrval, nimetuse lõppu läheb sõna eeter. Tähestikuline järjekord! Kui kahelpool olevad ained on samad ja neid on 2 läheb nimetuse ette di. Alkoholaadi tunnus on mingi metall valemi lõpus, nimetusele järgneb liide olaat ja kõige ette läheb metalli nimetus. Diool (triool) OH rühmi on mitu ja need hargnevad struktuuri valemist välja. Nimetuse andimsel loen süsinikud kokku siis tulevad hargnemis numbrid ja lõppu sõna diool (triool). Alkoholide füüsikaliste/happeliste om. Põhjendus: Eraldunud vesinikioon. Mida rohkem vesinikioone seda kõrgm keemistemp. Ja tihedus! Eetrite füüsikalised om. Tulenevalt vesiniksideme mittteloomisest:
Süsivesinik orgaaniline aine mis koosneb ainult vesinikust ja süsinikust. Alkaan ainult tetraeetilisi süsinikke sisaldav süsivesinik. Alkeen süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid. Alküün süsivesinik mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Aromaatne süsivesinik süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan alkaani tunnuse liide. -üül alküüli tunnuse liide. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon reaktsioon kus radikaal üritab endaga liita teisi elektrone.
Keevisõmblusete nihkepinge momendist (T): Leitakse külgõmbluste pikkus ll võttest arvesse ainult keevisõmbluseid väänavat koormust T. lk= 0,5*ll= 0,5*160= 80 mm Arvutatakse lõike keskmine nihkepinge keevisõmblustes: Tehakse valitud keevisliite kontroll lõikele: Teha konstruktsiooni joonis Mõõtkava 1:4 Eelised - Tasandi väikse mass võrreldes poltliitega - Liite saamise kiirus - Liide on jäik - Liide jääb esteetiline Puudused - Detailid võivad keevitamisel deformeeruda - Esineb haprus- ja väsimuspurunemise oht - Keevitaja oskused on olulised
klass Kordamine Reeglid 1. Häälikud Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud e konsonandid: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne).
Alkohol- aine, mille molekuli süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. Nimed liide- ool. CH3(OH)-metanool CH3(CH3)CH2CH2(OH)-propaan 1,2diool Omadused: osaleb hästi H-sidemete moodustamisel; võib veega teha H-sideme;hea vees lahustuvus;(lühike C- ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool
KEEMIA Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Jaguneb ketoonideks(-CO-) ja aldehüüdideks(-CHO) . Ketoonide lõpus liide oon võib panna ka ketoon/metüülpropüülketoon->pentaan-2oon) Aldehüüdide lõpus liide aal Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi. Limaskestadele mõjuvad ärritavalt
-lane kaslane -r vedur,kõlar Määrsõna on muutumatu sõna,mille -ik anoreksik,pilvik põhilised küsimused on KUIDAS?,Millal?,Kus?,Kuhu?,Kust?,Kui 4.Koht palju ? -la asula,suvila,söökla -stik mäestik,kuristik Määrsõna tuletatakse põhiliselt -mik ristmik,tagumis omadussõnadest -mu elamu,eramu,kasarmu 1. lt kõige levinum määrsõna liide -k sügavik,tupik,olevik 2. sti toredasti ,rõõmsasti Vähem 5.Rühm,kogu -tsi käsitsi -kon naiskond,meeskond,seltskond -kesi kahekesi -stik jõestik,sõnastik -kil kükakil -stu ühistu,ajastu,järvistu -li selili,külili -stikku lähestikku 6.Ehitus -ldi pooleldi -eba ebaharilik,ebamugav
SULGHÄÄLIK SÕNA LÕPUS Rõhk esimesel silbil – kompvek, piiskop, kabinet, kotlet, pankrot, paharet, sigaret, taburet Rõhk viimasel silbil – usbekk, galopp, sandalett, ballett, etikett, barett, parkett, vagonett, marionett, siluett, vinegrett, palett, SULGHÄÄLIK SÕNA KESKEL Kandidaat, atentaat, arhitekt, anekdoot, röntgen, NB! Ergas – erksad, ärgas – ärksad, tõrges – tõrksad, hõlbus – hõlpsad, kukkel – kuklid (kaashäälikuühend), lipp+kond= lipkond (tüvi lõpeb ja liide algab erineva tähega), õhk+kond= õhkkond ( tüvi lõpeb ja liide algab sama tähega).
Liitsõnad lõplik lõppklass liide gi, -ki seda sinki see sinkki piklik pikkpoiss ruljas rullgi ülpikk s l-i, m-i, n-i ja r-i järel liide algab sama tähega, millega sõna marsib marssis lõppeb pulsilöök pulss lipkond keskkond rõhku rõhkkond Koondlause Koma on : · Kuid · Aga · Vaid · Ent Koma pole : · Ja · Ning · Ega · Või · Ehk · Nii kui ka
Aldehüüdid ja ketoonid ning nede nimetused Aldehüüdrühmaks nimetatakse karbonüülrühma, mis on seotud ühe vesiniku ja ühe süsiniku aatomiga. Aldehüüdideks nimetatakse aineid , mis sisaldavad aldehüüdrühma. Ketorühmaks nimetatakse karbonüülrühma ,mis on seotud kahe süsinuku aatomiga,. Ketoonideks nimetatakse aineid, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal, mis lisatakse tühiühendi nimetusele. Näited. 1)CH3CH2CHO > propanaal 2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta-
Diftongis peab olema kõrvuti kaks või enam erinevat täishäälikut 2. Kaashäälikuühendis Kaslane Kirjutatakse valesti kuulmise järgi, kirjutatakse kõik tähed Kristalne näiteks kaslane. Tuleb määrata välde ühekordselt Trepjas 3. Kui liide algab sama tähega, Keskkond Kirjutatakse valesti, kuna näiteks millega lõpeb sõna, siis ei Õhkkond sõnades keskkond ja õhkkond kahte kao ükski täht (KÜ erand) k-d ei hääldata eraldi 4. Pärast l, m, n, r kirjutatakse Morss Eksitakse, kui ei teata reeglit kaks s-i (KÜ erand) Valss 5
Millal kasutatakse tihvliiteid? Millised tihvtide liigid on korduskasutatavad? TIHVTLIIDE = liide, kus ühendatud detailid on geomeetriliselt lukustatud lõikele/muljumisele töötavate tihvti abil. Korduvkasutada saab koonustihvte, kärntihvte, vedrutihvte. 3. Milles sesneb vedrutihvti eripära?
dil jne. j · Tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse KINNISliide = Liikumatu liide, mida ei ole võimalik detaili(de) materjali purustamata lahti võtta Kasutatakse tavaliselt seal, kus konstruktsiooni jaotamine osadeks on Tõmb-neetliideliide tingitud valmistamise võimalikkusest, võimalikkusest lihtsusest ja ökonoomsusest LAHTIVÕETAV liide = Liide, mida saab detaili(de) materjali purustamata lahti võtta Kasutatakse tavaliselt seal,, kus:
16.Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: korduvalt lahtivõetav ja koostatav; suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; liide võib edukalt olla suvalises asendis; tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid 17.Tõmbe-ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. 18.Keevisliited
Junktuurid on opaaksed Junktuurid on selged Talus, taluses, taludes, taluski, terav, lihav, vägev MORFEEMIDE BAASJAOTUS. Mis lahtrisse kuuluvad semantiliselt iseseisvad morfeemid? Prefiksid? Infiksid? Sufiksid? Vabad Seotud Iseseisvad morfeemid Prefiksid, infiksid, sufiksid Tüvi-, liide-, tunnusmorfeem Eesti keeles on vabad morfeemid tüvimorfeemid e sõnatüved, mis võib jagada sõnajuurteks, tuletatud tüvedeks ja liitsõnatüvedeks. Seotud morfeemid on liide morfeemid (eesliited ja järelliited) ning tunnus morfeemid (tunnused ja lõpud). Rahvusvahelise päritoluga prefiksid (eesliited): järelda sõnade tähenduste alusel, mida tähendab eesliide. eu/foonia - ilukõla, heakõlalisus eu/femism - ebasündsa v. teatavas situatsioonis sobimatuks peetava sõna v
1. põkkõmblus detailide servade vahel, tähistatakse lühendiga BW; 2. nurkõmblus, kolmnurkse ristlõikega, tähistatakse lühendiga FW; 3. punktõmblus, korkõmblus. Märkus. Õmbluste tähistus on tulnud inglise keelest: põkkõmblus butt weld; nurkõmblus fillet weld. Olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist jaotatakse keevisliited järgmiselt (vt joon. 2.1.): · põkkliide (a), · nurkliide (b), · katteliide (c, g) · punktliide (e, f ), · servliide, · T-liide ehk vastakliide (d). 10 a b c d e s (3:5)5 f g Joonis 2.1. Keevisõmbluste ja liidete põhitüüpe. Eraldi rühma moodustavad ühelt või mõlemalt poolt faasitud püstplaadiga sügava lähikeevitusega T-lii-
keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Käte kaitseks kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid. Üldine Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sula lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Keevitamisel moodustub kahe liidetava detaili vahele püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei tohiks jääda alla detailide materjali omadele. Keevitamisel sulatatakse lisamaterjal (elektrood, traat) põhimaterjali e liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida nimetatakse keevituskaareks
Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) Mosse on ise üks paras koost! :D (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide) Liikumatud liited tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse. Tarvilik, kui on vaja süsteeme laiali lammutada valmistamisel, transportimisel, remondil (Poltliide) Kinnisliide liikumatu liide, mida ei ole võimalik lahti võtta.
10.Kuidas tähistatakse tolerantse ja iste joonisel(näide)? Ava tolerantsivälja asukoha tähiseks on H,mille alumine piirhälve on 0. Ava Võlli Ist tolerantsiväli tolerantsiväli H a-h lõtk H js-n siirdeist H p-zc ping Võlli tolerantsivälja asukoha tähiseks on h,mille ülemine piirhälve on 0. 11.Mis on liide?Klassifikatsioon. Liide-kahe või enama masinaosa liikuv või liikumatu ühendus .1.liikuvad,mis tagavad ühendatud detailide omavahelise liikuvuse,2.liikumatud,kus liidetud detailide omavaheline liikumine on välistatud:a)kinnisliited,mida ei saa ilma liite elemente lahti võtta(keevis-,joote-,liim-,neet- ja pressliited),b)lahtivõetavad liited,mis on korduvalt lahutatavad ja koostatavad,ilma et liite kvaliteet halveneks(keermes-,liist-,hammas-,tihvt- ja profiilliited. 12
keskmine nihkepinge keevisõmblustes: Q = F / (2 x a x lk + a x ll) = 3,8 MPa T = M = T / (a x lk x ll x + a x ll2 / 6) = 99 MPa 100 MPa []k.õmblus = 101 MPa Kui külgõmbluse pikkuseks valida 170 mm, siis samuti on tagatud ka keevisõmbluse otste halba läbikeevitatavuse arvesse võtmine. Keevisliite eelised võrreldes poltliitega: - Tarendi väike mass võrreldes poltliitega - Liite saamise kiirus - Liite saab teha liidetavate detailidega võrdtugeva - Liide on jäik - Liide jääb esteetilise välimusega Keevisliite puudused võrreldes poltliitega: - Liidetavad detailid vöivad keevitamisel deformeeruda - Keevisliidetel esineb hapra purunemise oht - Keevisliidetel esineb väsimuspurunemise oht - Kvaliteedikontroll on kallis - Keevitajate ja kontrollijate kvalifikatsioon peab olema kõrge
2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 OH ¾H¾ 2 S¾ O 4 ® CH3 -- COOCH3 + H2O 8. Elektrofiilsus ja nukleofiilsustsentrid 9. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Näide: CH3 CH2 CH2 CHO (propanaal), CH3 CHO (etanaal). · Ketoonide tunnuseks on järelliide oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel). O || Näide: CH3 -- CH2 -- C -- CH3 (CH3CH2COCH3) butaan2oon. · Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape)
3) Kui krvuti on kolm tishlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 4) Liitsnas silbitatakse iga sna eraldi. 3. Poolitamise reeglid. 1) hte thte ei jeta ksinda rea lppu ega kanta le jrgmise rea algusse. 2) Liitsna on hea poolitada koostisosade vahelt. 4. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat kaashlikut moodustavad kaashlikuhendi. Kaashlikuhendis kirjutatakse iga kaashlik he thega. Erandlikult vib kaashliku kirjutada hendis kahe thega: a) liitsnades, b) liitega snades, kui liide algab sama thega, millega sna lpeb, c) pingsalt hlduva s-i korral, mis on l, m, n vi r jrel, d) liite -gi ja -ki ees 5. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat tishlikut moodustavad tishlikuhendi. 6. Diftongis kirjutatakse iga tishlik he thega. 7. Liide gi liitub helilisele ja ki helitule hlikule. 8. Sna sees kirjutatakse silbi alguses j ja silbi lpus i. 9. Vrsna tunnused: a) b,d,g sna alguses, b) vrsnathed f,,z,, c) rhk jrgsilbil, d) pikad tishlikud jrgsilbis, e) o jrgsilbis. 10
Nii kaashäälikuühendis kui ka diftongis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: börs, bors, mõtlik, linlane, lõplik, kümned, kausjas, kaunid. Erandid: 1) l, m, n, r järel on ülipikk s kahekordne: avanss, kirsse (aga kirsid), valsside, simss, ressursse ! Erand ei laiene s-le (revansi, borsi) 2) liite gi ja ki ees kirjutatakse sõna lõpuni välja: ehkki, kottki, ballgi, linngi 3) liitsõnas kirjutatakse sõnad täielikult välja: klapptool, keskkool, kristallselge 4) kui lõpeb ja liide algab sama tähega kõik tähed jäävad alles kesk + kond = keskkond, modern + ne = modernne ! (aga kui tüvi lõpeb ja liide algab erineva tähega kõik tähed on ühekordsed: metall + ne = metalne, mäss + lev = mäslema IV Rõhuliide gi ja ki · Täishäälikute ja heliliste kaashäälikute (l, m, n, r, v) järel on gi: laul gi, kanngi, kohvgi · Helitute häälikute (g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z) järel on ki: Lukkki, dusski, beezki, leibki V f ja s
Kokkupanekul pannakse kõigepealt liist võlli soonde ja alles seejärel lükatakse detail soonde. Liistude tööpindadeks on külgtahud selletõttu on detailid korralikult tsentreeritud. Segment liistude kasutatakse väikse pöördemomentide ülekandmiseks, detailide detailliikumise vältimiseks kasutatakse lisakinnitust. Pikikiilud on rummu soone kaldele vastava kaldpinnaga. Pikikiil lüüakse vasaraga võlli ja selle ühendava detaili vahele, nii saadakse eelpingestatud liide, mis väldib detailide telgliikumist. Kiilu sisse löömisega rikutakse detaili tsentreeritust võllil, mis tekitab viskumist, seepärast sobib pikikiilu kasutada ainult aeglase käigulistes ülekannetes. Hammas liide (nuutliide) Saadakse võllil asuvate hammaste ja detaili rummus olevate vastavate süviste ühendamisel. Hammasliiteid võib vaadelda palju liistuliste liidetena, mille liistud on kujundatud koos võlliga. Tööpindadeks on hammaste külgpinnad. Liikuvate
Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. HÕÕRDLIIDETE peamised EELISED seondliidete ees on: 1. Võllil ja rummul PUUDUVAD NÕRGESTUSED: · detaile ei ole nõrgestatud liistusoontega; · puudub liistusoonte ja hammastega kaasnev pingekontsentratsioon detailide pinnad on siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem; 2. Liites PUUDUB NURKLÕTK ja selle tekke oht: · liide on alati lõtkuvaba; · puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes. Pressliite: Eelised Puudused 1. Konstruktsiooni lihtsus tagatud on 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil pöördemomendi ülekanne ning detailide on raske; ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju 2. Hea tsentreeritus; täpsusele on kõrged; 3
annaabi.ee 
