2.Käsitlus hingest ja voorusest: Vooruse teadmisest tuleneb ka vooruslik käitumine vooruslikkus. Platon leiab, et inimhing jaotub kolme ossa, seda selgitab meile Kaariku võrdpilt: On kaarik, mille ees on 2 hobust. Üks hobune on paremat tõugu ja kuulab juhti, teine on metsapoolne, kaldub rajast kõrvale. Juht peab hoidma kaarikut siis teel. Kaariku võrdpildis on juhiks hing, mis siis ongi jaotatud kolme ossa mõistuslik osa (vooruseks tarkus), tahteline osa (vooruseks vaprus) ning ihalev osa (vooruseks mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1
Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus kõiges siin maailmas ja selle ajaloos avaldub teatava mittemateriaalse alge- vaimu- areng enesest teadlikku üksiolemist nimetas ,,Absoluudiks" tema filosoofiat on hakatud nimetama ,,absoluutseks idealismiks" ühitas oma filosoofia kristlusega kõige väärtuslikumaks saavutuseks on dialektika "Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E
valitsemiskord. Kui demokraatia muutus pinnapealsemaks, muutus Platon pessimistlikumaks. Tema arvates oli ideaalseim valitsemiskord aristokraatia ehk parimatevõim. Parimad olid keskajal rikkamad ja kõrge või kuningliku perekonna sugulased. Platon, aga pidas parimateks neid, kes oma elu püüdlevad tarkuse poole. Platon arvas et inimesel on hingejaod, mis jagunevad 3. Ükshingejagu peaks neist olema domineeriv ja see määrab ära inimese töö. 3hingejagu olid: mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu. Mõistusliku hingejao voorus on tarkus. Söeka hingejao voorus vaprus ja õiglus. Ihaleva hingejao voorus mõõdukus. Mõistusliku hingejaoga inimene sobis siis valitemise ametisse, söekusega sõjalisse ja administratiivsesse, ihalev tootmisega seaotud ametisse. Aristokraatias domineerib mõistuslik hingejagu ja see oligi Platoni arvates ideaalne valitsemiskord. Varsti tõukavad söeka hingejaoga inimesed aristokraadid võimult ja moodustavad timokraatia klassi
Aristoteles · 384-322 e.m.a · Platoni õpilane · Aleksander Suure õpetaja · Omaaaja entslükopedist Mateeria ja vorm Tunnetus · Inimarul on kaks poolt: aktiivne ja passiivne aru · Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni edosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Hing · Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus · Mittemõistuslik hing ja mõistuslik hing Maailm · Maa kui fikseeritud keskme ümber tiirlevate taevakehade suletud süsteem · Universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda.
Humorous- humoorikas, naljakas Careful- hoolas, tähelepanelik Practical- praktiline Prudent- mõistlik Magnanimous- suuremeelne Exuberant- ülevoolav Warmhearted- südamlik Broad-minded- avatud mõtlemisega, uuenduslik Caring- hooliv affectionate- hell intuitive-terviklikult nägev, intuitiivne unworldly- ebamaine receptive- vastuvõtlik selfless- isetu, omakasupüüdmatu Straight- forward- otsekohene Ethical- eetiline, moraalne Intellectual- mõistuslik challenging- väljakutusv progressive- edumeelne Inquisitive - uudishimulik, küsiv, päriv Nocturnal - öine, aktiivne öösiti Independent - iseseisev Inventive - leidlik enthusiastic - innukas, entusiastlik passionate - kirglik quick-witted - kiire taibuga pioneering - teedrajav courageous julge Determined- otsusekindel, kindlameelne Persistent- püsiv Placid- rahulik Patient- kannatlik Sensuos- meeleline
Tugines muistsetele autoriteetidele(Piibel ja muud antiikteosed) Tuntumad kirjamehed Peamiselt ladina ja kreeka kirjanikud Tuntum Platon, Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios. Teoste sidumine loogikaga Teos ütles üht, mõistus teist. Arvamus, et papadel on juba kõik kirja pandud. Teoloogia Usuteadus Kõrgem positsioon keskajal teistest teadustest. Tradsiooniliselt mainitakse neid ka nimestikes esimesena Aquino Thomas (1225-1274) Usu kaks tasandit, mõistuslik & ilmutuslik Tema nende vastuolu ei näinud. Kirik suhtus temasse algul umbusklikult. Hiljem kuulutati ta pühakuks ja ta õpetus võeti katoliikluse aluseks, " Tomism" Miski mida pole olemas pole olemas. Kõik sünnib läbi millegi Roger Bacon (1214-1294) Olulisem matemaatika, Aristoteles pidas seda loogikast selgemaks. Suhtus skolastikutesse kriitiliselt Unistas iseliikuvates sõidukitest. Vastuolu kiriku ja autoriteetidega viis ta elu lõppuperioodil vangi.
Suure Paugu teooria ennustab, et kõik galaktikad on tekkinud umbes samal ajal. Immanuel Kant väitis, et Lõpmatu Olend ei saa peegeldada milleski vähemas kui lõpmatus universumis. See, kuidas universum tekkis, pole oluline ja seega pole võimalik seda teada. Oluline on see, kuidas universum töötab. Autor seletab ka Einsteini teooriaid. Lihtsa põhjuse ja tagajärje seaduse kohaselt peab plahvatusel (siinkohal Suurel Paugul) olema Alustaja. Einsteini ,,ülim mõistuslik jõud" pole siiski Piibli Jumal. Ta oli küll veendunud, et mõistuslik ja loov Jumal on universumi loonud, aga eitas ta Jumala isiksuslikkust. On toodud välja ka teooria, et universum on võnkuv massiga kehad tõmbuvad üksteise poole. Suure Paugu teooriale on ka vastuseis, et seda pole kunagi juhtunud (Eric Lerner). Väidetakse, et pole olemas olnud mingit Suurt Pauku ega ka Loojat mitte. Füüsikaseadusi ei tunnistata ja seega ei saa füüsilises maailmas millegi olemasolus kindel olla
Autor on raamatut seostanud Colombia ajalooga ( välja arvatud maagia). Raamat räägib Ettemääratlusest ja selle vankumatusest, paratamatusest ja pääsematusest, näitab, et elu kordab ennast. Tegelased: Jose Arcadio Buendia - Jose Arcdio Buendia oli muidu üks küla töökamaid mehi, ta oligi see kes selle küla üldse üles ehitas, mõtles kõik majad ja tänavad välja , et kõik majad üht maadi päikest saaksid. Ursula Iguaran Sihikindel, praktiline, mõistuslik, leplik, lahke ning heasüdamlik esimese põlvkonna naine, kes mängis ma perekonna hingeelus tähtsat rolli, tema käitus kui perekonna mõistus ning tema rolli vähenemisega hakkas terve Buendide perekonna allakäik. Hoidis perekonda ühtsena.
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade
Kõik kolm esinevad igas hinges, aga erineval määral. Aristotelese arvates on hing see, mis paneb eluvõimelise keha liikuma.Mõistus on,aga ainuke,mis mis on hinges surematu. Voorus on hinge teatud toimimisvõime. Aristoteles jagab hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu- Toituv hing, millel puudub kokkupuude mõistusega, eetilise mõõtega nt: söömine. Püüdlev hing, kust kasvavad välja inimese püüdlused, mis panevad ta tegutsema. Mõistuslik hing -Praktilise mõtlemise võime on suunatud püüdlevale hingele, püüdes leida loomupüüdlustele voorustega kooskõlastuvat vormi.Teoreetilise mõtlemise võime on suunatud teoreetilise tegevuse tarvis vajalike loomutäiuste saavutamisele. Marte-Kristiine
Kant usub, et ajaloo mõtte otsimine ja selle leidmine aitab looduse sihi suunas kulgemisele kaasa ja ajalugu saab selge sisu, mis vastasel juhul oleks vaid lõputu kaootiliste inimtegude kogum, mida mõistuspärasus aga lubada ei saa. Samas arutab autor ka inimesse otsesemalt puutuvaid teemasid nagu mõistus, võim ja vabadus. Põhipunktid: 1. Loodus toimib justkui oleks ta eesmärgipõhine ehk igal organil peab olema oma mõte ja selle võimalikult hea funktsioon. 2. Inimene, kui mõistuslik olend, on loodud ilma loomadele omaste kaitsevormideta (teravad küüned ja hambad, sarved jne) ning ei oma plaanipärast ajalugu (nagu näiteks mesilased või koprad). Hakkama saamiseks peab ta arendama mõistust aga kuna inimelu on lühike, ei saa üksikisik seda täiuseni arendada, kuid seda saab teha läbi põlvkondade. 3. Inimese loomuses on kalduvus hüpelda kahe äärmuse vahel: ühiskonnastumine, sest
3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul Nomos- reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima 6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest
inimeste liikumine phest ühiskonna kihist teise: horisontaalne-ühest linnast teise, vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks Võim ühiskonnas: · Ressursid: ainelised- kapital (maa, raha, kinnisvara) ja vaimsed- teadmised, oskused, kogemused. · Kuidas teostatakse võimu?-autoriteetne(inimesed kuuletuvad veendumusest, usuvad sellesse), sunnivõim(allutkse hirmust), traditsioonid (tavaliselt kungngavõim), mõistuslik kaalutlus (käitutakse vastavalt, sest saadakse aru, et nii on kõigile parem) · Riigivõim: kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, koguda makse, esindada riiki rahvusvahelistes suhetes, võimuasutuste hierarhia jne. Poliitilised ideoloogiad: · Mittepoliitilised nt. feminism ja budism · Parempoolne ideoloogia: tulud kuuluvad neile, kes on seda loonud. Toetavad ettevõtjate suuremaid vabadusi-pooldavad väikesi makse ega
Morfiin - Kokaiin - Kokaiin on tugevalt harjumust tekitav narkootikum. Kuigi see on nimekirjas allpool nikotiini ja alkoholi, on selle mõju kasutajale palju raskem. Kokaiin pidurdab dopamiini tagasiimendumist ajus, mille tõttu väheneb aja jooksul dopamiiniretseptorite arv. 2. Psüühiline sõltuvus - inimene tahab saada ainest tulenevat mõnu, mõjub meeldivalt. Psüühiline sõltuvus tähendab, et himu mingi joovastava aine järele on mõistuslik, kuid inimene ei suuda sellele vastu seista. 3. Füüsiline sõltuvus - organism kohaneb narkootikumidega hakates vastumürki tootma, toodab ka siis edasi kui narkootikume enam ei manustata. Kui füüsiliselt sõltuv inimene lõpetab aine kasutamise, võivad tal esineda võõrutussümptomid. Üldjoontes meenutab see seisund grippi - levinud nähud on kõhulahtisus, värisemine, üldine halb enesetunne. 4 . Sõltuvust tekitavad tegevused ( Käitumuslik)
võivad varitseda. Nii aga on inimeses üheaegselt kaks teineteist välistavat püüdlust: juua ja mitte juua. Seetõttu tuli Platoni järgi eeldada hinges erinevad hingejagusid, mis neid erinevaid püüdlusi justkui kannavad. Põhjendamata jääb küll miks neid hingejagusid peaks just kolm ja mitte näiteks rohkem olema. Samas jääb hing ikkagi üheks olemuseks ega jagune mitte kolmeks iseseisvaks hingeks – tegemist on liigendumisega ühe hõlmava ühtsuse sees. Need kolm on: mõistuslik hingejagu, logistikon, söakas (raevukas) hingejagu, thymos, ihalev hingejagu, epithymetikon. Nii on siin tegemist samuti kolmikjaotusega nagu algete puhul, millest loodi kosmose hing, ning ka nende kolme hingejao vahekord omavahel on analoogiline algete vahekorraga kosmose hinges. Nimelt on mõistus ja ihad kaks vastandlikku hinge poolust, mida vahendab söakas hingejagu kui midagi vahepealset kahe vastandi vahel. Mõistuslik hingejagu on hinge identiteedi kandja.
Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. 2. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste rahuldamiseks. 3. Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivõimu
andma, sisu siis. Tulemuseks on vägivaldne "harmoonia" (mis põhines tõelise loominguprotsessi ümberpööramisel). Kuigi see harmoonia oli fiktiivne, on ta siiski harmoonia. See tähendab, et formalism ei pruugi tingimata olla sisu ja vormi vastuolu. Oleme ummikus. Vormi sisemisest struktuurist: Vorm ei teki ühe hoobiga, ta koosneb vormielementidest, mis reastuvad ja põimuvad suletud süsteemiks: kunstiteoseks. Kusjuures see ei ole mõistuslik-abstraktse analüüsi meelevaldne tulemus, vaid taastub suhteliselt täpselt teose tõelisele loomisprotsessile. Kuna vormielemendid esinevad looja peas tervikuina, on võti nende kombineerimises. See kombineerimine sarnaneb ideaaljuhul kristallisatsiooniprotsessiga. Kunstiline emotsioon kehastub materjalis, kehastumine lõpeb, kui tunne on leidnud endale vastava vormi. Need elemendid on kehastuseks vastavatele sisuelementidele, paarilised liituvad sisemise ühtsuse ajel.
Olemused kujutavad endast tõelist olemist ja on mitterelatiivsed. Olemused on väljaspool aega ehk igavesed. 2. Platoni valitsemiskordade tüpoloogia. · Kõige lähedasem ühiskonnakorraldus õiglusele on Platoni hinnangul aristokraatia. Aristokraatia ehk parimate võim tähistas kõrgema päritoluga isikute võimu. Parim valitseja on tarkuse poole püüdleja. Aristokraatias valitsevad need, kelle hinges domineerib mõistuslik hingejagu ja kes on võimelised riigiasju otsustama. · Tekivad inimesed, kes on väheharitud ja ei kuula enam oma valitsejaid, vaid kehtestavad oma võimu. Nende inimeste hinges domineerib söakas hingejagu. Tekib timokraatia, mis on austusarmastajate ja auahnete võim. Sõjaliste kangelastegude eest austuse saamiseks on vaja sõdida. Niisugune riigikord on oma naaberriikidega pidevalt sõjajalal.
eksperimendi kasutamine, mille unikaalne omadus on süstemaatiline kasutamine teadmispretensioonide kontrollimise ja kinnitamise vahendina. Vaatluse puhul esineb vaid sündmuste ajaline järgnevus, siis katsega on võimalik kontrollida, kas see ajaline järgnevus on kausaalse iseloomuga. Katsed võimaldavad teadlastel kontrollida väiteid postuleeritud teoreetiliste objektide olemasolu ja omaduste kohta. Katseliselt kontrollitud teadmisi saab kohe kontrollida praktikas ja nende mõistuslik ausussõtu küllaltki sellest, kas teadlane on valmis neid süstemaatilislt kontrollima. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus on läbi aastate dünaamilislt kasvanud. Teadus, on üle teiste teadmissüsteemide, saavutanud ületamatu täiustumise ja laienemise. Muidugi on see kõik saavutatud tänu teadlaste suurele kirele, teada saada süstemaatiliselt kõike antud teema kohta. Ida uus teadmine pakub süstemaatiliselt lisaallikaid teadmiste edasiseks kogumiseks. 20. sajandi
Kuningavõimule alluti vanasti tihti traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, evis rahva hulgas ka autoriteeti. Niisuguseid juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele, nimetatakse karismaatilisteks liidriteks. Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus
Oleme valmis seksuaal vahekorraks. Paarisuhte 3 etappi: Eeldused õnneliku suhte loomiseks on neil kelle tutvumisaeg kestab 1 a-paar aastat J. John: suhe peaks enne abieluks kujunemist läbima 5 astet: 1) Soovide formuleerimine 2) Sõprussuhete teke 3) Kohtumiste periood 4) Lähim tutvumine 5) Kihlus 2 periood: Kooselu alguses raske, tahtmine partnerit ümberkasvatada. Vajadus eralduda. Lihtsaim lahendus lahkuminek 3 periood: Lähedustunne, kiindumus, samastumine Suurenevad: 1) mõistuslik lähedus 2) esteetiline lähedus 3) füüsiline lähedus 4) vaimne lähedus
kõrgklass palju rikkust, maad jne inimgruppide eristumise alused kõrgklass, keskklass, alamklass sotsiaalsed lõhed varanduslikud-, piirkondlikud-, etnilised- ja usulised lõhed 8. Võimu ressursid: 1)ainelised omand(maa, hooned), kapital(raha) 2)vaimsed päritolu, teadmised, kogemused (sots. kapital) 9. Võimu teostamise meetodid: 1)sundlus karisma, hirm 2)autoriteet traditsioonid, mõistuslik kaalutlus 10. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)kehtestada seadusi 2)koguda makse 3)kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks 4)otsused on kohustuslikud kõigile riigi territooriumil asuvatele isikutele 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 6)on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 11. Riigivõimu komponendid: 1)asutused ja institutsioonid 2)riigibürokraatia e. ametnikkond
lähtuma kõik. Kui näiteks oletada, et tugevam võib teistele oma tahet peale suruda, siis tuleb mõelda, mis juhtuks, kui kõik sellisest põhimõttest lähtuksid. Kui selgub, et tulemuseks oleks Liisi Rohtsalu ühiskonna häving, siis järelikult on see moraalselt väär. Seega võib väita, et inimese kohus on lähtuda sellistest väärtustest, millistest võiks ja peaks lähtuma iga mõistuslik olend. Moraalitunnetus on kaasasündinud. Me ise valime, kas pöörame sellele tähelepanu või mitte. Arvestama peab, et sellel valikul on tagajärjed. Meie ja meid ümbritsevate inimeste elu kulgeb just seda rada mööda, millele oleme valinud astuda. Kuigi läbi aastasadade tunnustatud väärtused näivad olevat tänapäeval oma mõju kaotamas, on tegemist siiski aegumate põhimõtetega.
Eetiline loomutäius on oskus valid kuldne kesktee asjades, mis pole head ega halvad. Kuna neid asju on palju, siis on ka eetilisi loomutäiusi palju. ARISTOTELESE ÕPETUSED Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili. Aktiivne intellekt on ainus hinge osa, mis on kehalisusest vaba ja see on igavene. Ilma selleta pole mõtlemine võimalik. Aristoteles jagas hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu Mõistuslik hingejagu ARISTOTELESE ÕPETUSED Aristoteles arvas, et Maailm koosneb Maast, mille ümber keerlevad taevakehad ning kogu universum on täidetud mateeriaga ja väljaspool universumi ei ole midagi. Maiste asjade koht on Maal, mispärast kõik kehad kukuvad siiapoole. Vee loomulik koht maa peal, õhul maa ümber, tulel kõrgel õhus. Aristotelese hierarhia on: elemendid, elementide segud ja elusolendid. ARISTOTELESE MÕJUTUSED Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas
kohusetundlikkus pühenduda tähtsate väärtustele, mõtetele ja põhimõtetele. MILLINE MA ENDA ARVATES OLEN? 1. usin __ _x_ __ __ __ laisk 2. omapärane __ __ __ _x_ __ tavaline 3. jutukas __ __ __ _x_ __ sõnaaher 4. rahulik __ x__ __ __ __ ärrituv, äge 5. tuim __ __ __ _x_ __ tundlik, õrn 6. praktiline __ x__ __ __ __ teoreetiline 7. tormakas __ __ __ _x_ __ ettevaatlik 8. arg __ __ _x_ __ __ julge 9. südamlik, soe __ _x_ __ __ __ jahe, mõistuslik 10. isikupärane __ __ _x_ __ __ neutraalne 11. alistuv __ __ __ _x_ __ võistluslik 12. jõuetu __ __ __ _x_ __ tarmukas 13. nobe __ _x_ __ __ __ aeglane 14. häbelik, uje __ __ x__ __ __ seltskondlik 15. ettevõtlik __ __ _x_ __ __ saamatu 16. huvitatud asjadest__ __ _x_ __ __ huvitatud inim estest 17. sundimatu __ __ _x_ __ __ kammitsetud 18. andekas __ __ _x_ __ __ keskpärane 19. kaalutlev __ __ _x_ __ __ tuulepea 20. ebakindel __ __ __ _x_ __ enesekindel 21
Monism-ühe alge käsitlus Dualism- kahe alge käsitlus Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof. Tema arvates on tunnetamine aluseks tahe. Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat meest. 5) religioosne tunnetamine- rajaneb ilmutusel.
Staatusega sobivat käitumisstand. nim. sots. malliks. Inimgruppide eristumine üksteisest põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, usulised. Võim ühiskonnas: võimu ressursid: omand ja aineline kapital, inimkapital (teadmised ja oskused), sots. kapital (suhted, usaldus). Võimu teost. meetodid: tradit. dünastiad on sajandeid valitsenud, autoriteetsus kuuletutakse veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, mõistuslik kaalutlus maksame kõik ausalt makse, kuna teame, et see on meie kõigi huvides, sund hirm võgivalla ja karistuse ees. Ka seadused on sund. Komponendid: asutused ja instit., riigibürokraatia, kirjalikud õigusnormid. Tänapäeva valits. lähtub: hiearhilisusest, sots. partnerlus, paljusid osapooli koonduvatest võrgustikest nt ümarlaud. Tänapäevase valits. lähtekohad: konservatiivne heaolumudel, sotsiaaldemokraatlik heaolumudel, liberaalne heaolumudel.
Vaimuliku prof. kunsti kõrvale astub ilmalik professionaalne kunst. Kunst sai inimesele loomulikuks väljendusvahendiks. Väidetavalt iga teine haritud inimene oli 16.saj. lõpul maalija või muusik. Iga haritud inimene oskas noodist laulda ja pilli mängida ning luua mitmehäälset laulu. Kõik uus muusikas ilmub alates 14.saj keskpaigast ilmalikes zanrides Keskajal seletati muusikat matemaatika abil, ilu mõiste oli mõistuslik. Nüüd hakati väärtustama meelelist ilu Muusikaline renessanss sündis eelkõige 14.saj mitmehäälsetes ilmalikes lauludes Uueks kõlaideaaliks kujunes terts- ja sekst- intervall. (enne kvart ja kvint) Sünnib imitatsiooniline polüfoonia (näit. kaanon) Levib emakeelne laulmine Ideaaliks saab lihtne laulev meloodia. Teistest üha tähtsamaks muutub ülemine meloodiahääl. Tekib mitmehäälsus, kus üks hääl on olulisem ja teised on sellele allutatud akordiliselt homofoonia
Õppeaine: Tunnetusteooria Õppejõud: Arne Rannikmäe Tallinn 2010 Vabameelsed mõtlejad väidavad, et läänelik filosoofia on naiivne realism- maailm koosneb ainest ja kõik nähtused on ainelised protsessid, või aine omadused. Küsimusele, mis see aine siis lõpuks on, otsitakse vastust füüsikast. Kaasaegsed loodusteadused selgitavad, et inimene ei ole üksnes ratsionaalne /mõistuslik/ olend, ja tema olemus ei lõppe keha pinnaga, vaid kujutab endast keerulist energeetilist ja vaimset süsteemi. Olles veendunud mingite oma teadmiste õigsuses, võime sattuda äärmisse ohtu - me ei pea võimalikuks muid alternatiive. Selles mõttes on teadus arengut pidurdavaks jõuks, ta keeldub uurimast probleeme, mis talle ei meeldi. Enamik inimesi enne kui nad alustavad mõtlemist filosoofiliselt ehk siis hakkavad asjade üle filosoofilisemalt mõtlema, on naiivsed realistid
millel ei ole teadmist, sellised, nagu need, millest koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil, ja tagab parima lõpptulemuse. Sellepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduse olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks."
Vastseliina 2009 Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" on kirjutatud Jüri Talveti artikli põhjal, mis räägib "Kalevipoja" saamisloost. Teosest on saanud maailma eepos, tänu millele Eesti sai endale ajaloo. Teose mõju teistele kirjanikele oli väga suur Euroopas, isegi maailmas võis seda nimetada (maailma) eeposeks. Kalevipoja eepos on seotud teiste maade kultuuriga. Näiteks Eestis on "Kalevipoeg" siis teistes riikides on teistsugused eeposed. Kreutzwaldi Kalevipoega peetakse Eesti kirjanduse rajajaks. Eelkõige rahvaluule seisukohalt. Kalevipoeg väljendab sõnas rahvuse (eestlase) kollektiivseid ihasid ja hirme. Jüri Talveti artiklis võrdlev autor Kreutzwaldi ,,Kalevipoega" muinaskreeka ,,Iliase", keskaegse ,,Edda" laulude ja soomlaste Kalevalaga. ,,Kus valitseb ehtne, algeliselt hõimuteadvust peegeldav folkloor" (Jüri Talvet, lk 886), kusjuures ,,Kalevipoega" pe...
- rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised 2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand) vaimsed (teadmised, kogemused) * Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. * Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul. * Karismaatiline liider- juht, kes omandab oma ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele. * Mõistuslik kaalutlus. *Riigivõimule ainuomased tunnused: - Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, korraldada riigi igapäevaelu e teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. - Riigivõimu otsused on kohustuslikud. - Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. * Komponendid: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid - riigibürokraatia - õigusnormid
(aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. kui aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, on ta hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et mõtlemisvõime sõltub hinge osast, mis elab keha üle. Aristoteles jagab hinge kaheks: 1) Mittemõistuslik hingejagu 2) Mõistuslik hing Aristotelese tsitaadid Hea algus on pool võitu. Me sõdime selleks, et elada rahus. Tervik on rohkem, kui tema osade summa. Vaimukus on haritud ülbus. Esimene pääsuke ei tähenda veel suve. Aitäh kuulamast!
Kuningavõimule alluti vanasti tihti traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, evis rahva hulgas ka autoriteeti. Niisuguseid juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele, nimetatakse karismaatilisteks liidriteks. Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus
Õigsust, * Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud, * Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata )) Ehk siis põhineb teaduslikel uurimismeetoditel. Rahvapsühholoogia: põhineb inimeste isiklikel kogemustel, rahva kogemustel, rahvatarkustel, eelarvamustel jne. 3) Aristoteles: pakkus välja hinge astmed: · vegetatiivne hing e toitumisvõime · meeleline hing e aistmisvõime · mõistuslik hing e mõtlemisvõime (antiikaeg) Hippokrates: õpetus kehamahladest, millel põhineb tänapäevane temperamenditüüpide jaotus. (antiikaeg) Galenos: Descrates: küsimus, kas on olemas absoluutselt tõest mõtteviisi. On olemas vaid üks asi, milles ei saa kahelda - see on inimese võime kahelda. (kesk) Kant: temast sai alguse arutlus, mis inimese psüühikas on päritav, mis õpitav (pärilikkus- keskkond probleem)
· Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks. Dionysos - veinijumal, aulos (kaaslane Marsyas(-meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist.
nagu need, millest koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil, ja tagab parima lõpptulemuse. Sellepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduse olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks." 9 Iseseisvaks mõtlemiseks... Kas Thomase jumala olemasolu puudutavad tõestused on Sinu arvates mõistuslikud ja hästi põhjendatud? 10
Häirima võivad hakata pisiasjad, millest on raske loobuda. Võib tekkida tahtmine partner ümber kasvatada. Probleemide lahendamiseks peavad osalised ise aktiivselt tegutsema. 3. Kolmas periood: kaaslus Tekib kiindumus, mille puhul abikaasa heaolu ja õnn muutub niisama oluliseks kui enda oma. Toimub identifitseerumine. Suureneb lähedus. o Mõistuslik lähedus – tekivad ühised tähelepanekud ja tõlgendused ning tekib vastastikune mõistmine. o Esteetiline lähedus – ühine kaasaelamine muusikale, kunstile. o Füüsiline lähedus – avatus, ehe seksuaalne lähedus, pilkude ja puudutuste lähedus. o Vaimne lähedus – elu eesmärkide, elu mõtte, usu ja väärtuste kokkusobivus. Vanemlus (õ. lk. 127-133)
sellest, mis soodustab mõistuslikku mina ja aitab kaasa selle täielikule avaldumisele. Inimese intellektuaalses arengus eristasid stoikud kahte erinevat mõistekujunduse viisi. Iseäranis tõstsid nad esile kõige varasemat etappi – esimesi eluaastaid, millal mõisted kujunevad ilma inimesepoolse teadlik-tahtelise aktiivsuseta. Sellele perioodile olevat iseloomulik, et hing on tollel ajal pelgalt passiivne väliste mõjutuste vastuvõtja, sest mõistuslik võime, logos, ei ole mõistekujundamise protsessi sekkumiseks veel küps. Asjaolu, et mõistus ei sekku varasel etapil mõistekujundusse, andis stoikute järgi tollel etapil kujunenud mõistetele erilise tõeväärtuse. Eksitused pärinevad ju just nimelt mõistuse meelevaldsustest. Kuna hing kõige varasemal etapil üksnes passiivselt registreerib välismõjusid ega sekku sellesse protsessi, siis on sel ajal kujunenud mõisted vabad mõtlemise võimalikest meelevaldsetest
1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp, melanhoolik/must sapp, sangviinik/ veri, flegmaatik/ lima) 12. Galenos-oli Vana-Rooma arst ja anatoom. 13. Descartes-(1596-1650 ) Prantsuse filosoof 14. Keha ja hing on eraldiseisvad: 15. mõistust ei ole võimalik kehaliste protsessidega seletada, mõttel ei ole ajas ja ruumis kohta. 16
olemasolus. Et inimene saaks kahelda, peab eksisteerima ka täiuslikum olevus. Kuna ideed on antud Jumala poolt ja Jumal on täiuslik, siis on ka meie ideed täiuslikud ja maailmatunnetus reaalne ehk mitte petlik. Kui sellist täiuslikku olevust poleks olemas, oleks inimene ise lõpmatu, igavene ja kõiketeadja, mida ta paraku pole, sest ta tunnetab ise oma ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab). Pealegi leiab Descartes, et tema mõistuslik loomus erineb kehalisest, st ta koosneb kahest loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks. Minu arust ei peaks kaasama Jumalat, kes ise on juba kaheldav,seletama meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise kujundada, arendada ja määrata ning seda ei tuleks seostada jumalaga. 7.Autori arust ei suuda paljud inimesed tunnetada Jumalat või isegi hinge
Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29. arendas välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse (enne Newtonit).30. tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose.Oli tujukas ja mõistuslik inimene.Paljud ideed arendas välja kirjavahetuses, kuid ei viimistlenud neid avaldamiseks.Kirjavahetuses sadade inimestega. Säilinud on umbes 15 000 kirja.Oli oikumeenilise liikumise suur eelkäija.Noorusaastatel oli vaimustuses oma ilusast välimusest (vt pilte!) ja intelligentsest jutust.Suure osa oma elust töötas õukondades nõuandja, ajalookirjutaja ja raamatukoguhoidjanaEhitas arvutusmasina. Tema arendatud lahendused jõudsid hiljem arvutitehnoloogiasse.Kogu eluaja huvitus alkeemiast
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
vahel? Sellele küsimusele vastates lähtus ta eeldusest, et inimeste võimekused on loomupäraselt erinevad. Loomupärase võimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevat inimesed kolme rühma: suuremal osal inimestest domineerivat hinges ihalev hingejagu, teisel osal söakas 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. hingejagu ja väikseimal osal mõistuslik hingejagu. Antud teose kohaselt oleks loomupärane kui inimene teostaks ühiskonnas just seda funktsiooni, milleks tal on sünnipärased eeldused, nii et igaüks tegeleks talle loomuomase tegevusalaga, ja seega mitte paljuga, vaid millegi ühega, mille kaudu ka linn (ühiskond) saaks ühtseks ja mitte paljuseliseks. (samas, 423 c-d) Inimesed, keda iseloomustab ihade domineerimine, peaksid olema hõivatud sellega, et toota seda, mis on tarvilik rahuldamaks soove ja vajadusi, mis ihadest välja
toodangut, aga ka see, kes kodumaal ostab kaupu välismaiste importijate ülesandel P 73. Pakend-see, millesse on miski pakitud 74. Partii-kaubasaadetis 75. Personal-isikkond, (asutuse või ettevõtte) töötajad, isikkoosseis 76. Pitsat-pitseri löömise vahend 77. Printer-printimisseade 78. Puhverlaod-toorainete varujate ja tehaste vahelised vahelaod. R 79. Ratsionaalne-mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas 80. Renoveerima-uuendama 81. Rentaablus-tasuvus 82. Reorganiseerima-ümber korraldama 83. Restaureerima-ennistama, endisel kujul taastama S 84. Segment-lõik 85. Siirdamis tõstuk-mõeldud kauba aluse siirdamiseks horisontaal tasapinnast 86. Sortiment-turuteadus (käsitleb turu-uurimist, müügikorraldust, turustamist, reklaami jms); turutegevus (tagab ettevõtte kohanemise turuoludega) 87
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus
kuidas kõik nähtused korraga saavad osa oma ideest tervikuna. Teine probleem: ideed on Platonil eeskujud (paradeigma), st. igal nähtusel peab olema idee. Kuid samas on ideed ka täiuslikud. Kas olemas on ka pori, räpasuse, mõrva jne ideed? Ideede tunnetamine. Ideedeteooria saab olla mõttekas vaid siis, kui ideed on kuidagi tunnetatavad. Ideid kogeda ei saa, kuid nad on mõeldavad. Seda müstilist seost seletab Platon oma hingeõpetuse kaudu: Himustav osa; Söakas osa; Mõistuslik osa. Hinge mõistuslik osa pärineb Platonil ideedemaailmast. Seega on filosofeerimine meeldetuletamine (anamnesis) ning ühtlasi surma poole püüdlemine -- siis ühineb mõistus taas ideedemaailmaga ning saabub mõisteline selgus. Ideede tunnetamist kirjeldab Platon kuulsa koopamüüdi abil, vt.Platon, Politeia. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdluse abil. Inimesed on nagu koopas. Aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?)
nõmedus(teadmatus), iha, viha, kadedus, ülbus. 9. 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu. 10. 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4. õiged teod 5. õige eluviis 6. õige püüdlemine 7. õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine 11. Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus keskendatakse ühele objektile. 12. Analüüsiv vaatlus- objekti mõistuslik analüüs 13. Kujustamine- kujundlikul mõtlemisel põhinevat objekti visualiseerimist. 14. Keskendumine- ehk täielik kujustamine s.t, et objekt ja kujustaja samastuvad. 15. Mõtlus- abstraktse mõtlemise teel keskendumine abstraktsele objektile selle mõistmiseks. 16. Järele vaatamine- enesevaatlus, mille ülesandeks on oma väärarvamustest ja harjumustest vabanemine. 17. Tripitaka- (kolmikkorv) hinajaana põhitekst Kirjutatud paali keeles. 18
annaabi.ee 
