Oma lõputöös püüangi avada surma ja leina teemat ning kuidas lähedase surm mõjutab lapse edasist toimetulekut oma igapäevaeluga. Uurin põhjalikult õpetajate kokkupuuteid ning teadmisi leinaprotsessidest ning nende oskust, teadlikust, kuidas hädas olevat last aidata. Oma lõputöös toon välja, miks on antud teema oluline nii laste, õpetajate kui ka vanemate jaoks. L. Õunapuu raamatus Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes“ on välja toodud, et kvalitatiivsel uurimistööl on erinevad definitsioonid ja seda on keeruline üheselt tõlgendada. Oluline on mõista nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse uurimuse plusse ja miinuseid ning neid arvestada oma uurimustöö tulemustes (Õunapuu, 2014, 52). Kvalitatiivne uurimus on põhjalik, süviti minev uurimisviis, kus saab inimestelt täpseid vastuseid ja kuulda nende mõtteid otse ja vahetult uurimisteema kohta
Katseline uute teadmiste hankimine Empiiriline ja kvantitatiivne Piiratud uurimisviis Katsetingimused Väike kogum hästi Eksperiment Kontrollitud defineeritud muutujaid Võimaldab tulemusi üldistada Nt. viiakse läbi laboris Eemaldub tegelikust maailmast
osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurides tema päriselu toiminguid. Uurija eriliseks rollis etnograafilises uurimuses on õppija olek, kes esineb teatud instrumendina, tänu millele on tal võimalik isiklikult kogeda uuritavat nähtust loomulikus keskkonnas. Kuna tegeliku pildi saamiseks ei piisa ainult oma tegevustest, argielust,
,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnaseid, kuid mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis püsivad meie ajal, kuid ei ole siit pärit." Folkloristika tegeleb lihtrahva muistendite, kommete ja uskumustega. Oma algupärases tähenduses tähendas rahvas euroopa talupoegi. Ka tänapäeval tegelevad mõned folkloristid ainult maaelu uurimisega ning neile ei ole oluline muinasjutud, ballaadid, poeemid
analüüsimiseks. Kvalitatiivne ehk pehme ja soe uuring meenutab oma holistlikus lähenemises ennemini idamaist arstiteadust. Kui kvantitatiivne uuring võtab looduteaduste eeskujul fookusesse sageli üsna meelevaldselt eristatud tõelisuse killu või selgelt eristatva lõigu elust, siis kvalitatiivset uurimust huvitab märksa enam elu ise, mis numbrite ja terminite keeles üleantuna minetab midagi olulist oma konkreetsusest ja rikkusest. (Kidron 2008: 35) 2 KVALITATIIVNE UURIMISVIIS Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas tervet erilaadsete uuringutüüpide kogumit. Kvalitatiivsete uuringute täpne defineerimine on keerukas ning kirjanduses võib kohata mitmesuguseid määratlusi. Mina valisin Denzin´i ja Lincoln´i definitsiooni, milles rõhutavad järgmisi momente: · Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika.
lihtsusele, alustades kergemini tunnetatavatest asjadest isegi kui sellise meetodi puhul lõhutakse esemete loomulik järjekord. Neljandaks on vaja koostada iga probleemi uurimisel põhjalikud ja täielikud loetelud igast detailist, et uuritavast küsimusest põhjalik ülevaade saada. Reeglid kirjeldavad deduktiivset meetodit kuna sunnivad inimest eirama asju, mis ei ole tõesed. Järeldused tehakse kogemuste põhjal järgides kindlaid seaduspärasusi. Deduktiivne meetod on uurimisviis, mille abil tehakse üldisest järeldus üksikule, näiteks: kõik muinasjutud on õnneliku lõpuga, järelikult Punamütsike on õnneliku lõpuga. Antud järelduse tegemisel on muidugi eelduseks, et kõik muinasjutud ikka on õnneliku lõpuga. Deduktsioon tähendab teisisõnu abstraktselt konkreetsele liikumist. Descartes peab oluliseks asjade vaheliste seoste tundmist. Seoste tundmaõppimiseks peab valima aga autori arvates lihtsaid ja tuttavaid objekte, et nende vahekordi paremini mõista
On teoreetiline raamistik mis hõlmab mitmesuguseid rõhuasetusi ja metoodilisi rakendusi.On empirismi mõjutustega analüüs,mis toetub siin -ja- nüüd- sündmuste uurimisele ning on lähedane sugulane vestlusanalüüsile.Tähtis roll ajaloolisel vaatenurgal.inimene võtab olevikus toimuvasse suhtlemisse kaasa infot minevikust. Kasutatud kirjandus: Hirsijärvi,S.,Remes,P.,Sajavaara,P.(2005)Uuri ja kirjuta Laherand, Meri-Liis .(2008) Kvalitatiivne uurimisviis https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50
2010 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 1. Strateegiline juhtimine.................................................................................................. 4 a. Strateegilise juhtimise põhiülesanded....................................................................... 4 2. Kvalitatiivne uurimisviis................................................................................................ 6 3. Turu-uuring................................................................................................................... 7 3.1 Uuringute tüübid ja teemad (R.Sirkeli järgi):............................................................ 7 4. Uuringute läbiviimine.................................................................................................. 10 b
,,Martin Luther", mis on samuti ühe inimese elulugu, kuigi tema erineb Menocchiost selles poolest, et on meile rohkem tuntud. Ka ,,Martin Luther" oli pöördeline teos, sest näitas Lutherit võimalikult objektiivselt. ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm" on kindlasti kultuuriajaloos tähtsal kohal just tema uuendusliku väljenduslaadi pärast. 3. ,,Uued ideed" levivad mitut moodi. Kultuuriajaloolased on seda samuti mitmeti tõlgendanud. Antropoloogia, kultuuriajaloo uus uurimisviis väidab, et kujunemine ei ole pelgalt normide omandamine, vaid pigem printsiipide omandamine. Nii uuritaksegi nüüd ideid põhjalikumalt, et aru saada, kuidas sellest saab tegu ja hiljem juba sotsiaalsed muutused ühiskonnas. Pierre Bourdieu väidab ka, et traditsioonid ei jätku inertsist, vaid nende edastamiseks tuleb näha vaeva. Nii on ka ,,uute ideedega", mille teostamine ei ole alati lihtne, see nõuab samuti vaeva ja aega. Veel võib
Kolmandal tasemel võib kasutada nii kvalitatiivseid kui kvantitativseid meetodeid. Sageli kasutatakse sellel tasemel kahe meetodi kombinatsiooni. Ehkki termin kvalitatiivne on sarnane sõnaga kvaliteetne, võib heaks või halvaks osutuda nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne uurimus. Uurimismeetodi valik sõltub eelkõige uuringu eesmärgist. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kvalitatiivne uurimisviis. M.-L. Laherand. 2008. Tallinn. OÜ Infotrükk. The Sage Dictionary of Social Research Methods. V. Jupp. 2001. London. Sage Publications. Uuri ja kirjuta. S. Hirsjärvi, P. Remes, P. Sajavaara. 2007. Tallinn. Medicina. Äriuuringute meetodid: Praktilisi näpunäiteid. P. Ghauri, K. Gronhaug. 2004. Tallinn. Külim. 7
Eksperiment Uuringud püütakse läbi viia piiratud ja kontrollitud katsetingimustes, mis aitab tagada uurimuse korratavust ja võimaldab tulemusi üldistada. Katseid viiakse läbi korduvalt (väga oluline on katse korratavus samadel tingimustel) Tulemusi analüüsitakse usaldusväärsete meetodite järgi. Laialduselt kasutatakse statistilist analüüsi, mis võimaldab avastada ja määrata võimalikke vigu. Oma meetodite poolest on see empiiriline ja kvantitatiivne uurimisviis. Eksperiment Nt. Uuringusse kaasatakse 20 kandidaati ja 2 erinevat jooki coca cola ja coca colalight. Kandidaadid jaotatakse kaheks. Kõik 20 kandidaati peavad ainult neile määratud jooki 1 aasta tarbima, määratud aja möödudes kontrollitakse kandidaatides muutusi ja mõlemalt poolelt võetakse keskmised tulemused, võrreldakse ja analüüsitakse neid ning tehakse nende põhjal järeldused katse tulemuste kohta. Mõõtmismeetod Mis on mõõtmine?
mingi teooria tõesust. Induktsioon- üksikasjade põhjal teeme üldistusi, kuid need ei saa olla absoluutsed, teaduslik teadmine on pigem induktiivne. Induktsioon pole kogemuslikult õigustatud meetod. Falsifikatsioon(Karl Popper 1902-1994)- üksnes falsifitseeritav hüpotees, teeoria või väide saab olla informeeriv, mingit kasu ple näiteks sellistest väidetest, teadus areneb katse-ekistus meetodil, õpitakse vigadest 5. Kuidas aitab fenomenoloogia ja fenomenoloogiline uurimisviis mõista meditsiiniga seonduvaid probleeme (nt tervis, haigus, heaolu, lein jne)? Fenomenoloogia vaatleb nähtusi teadvuse ja teadvustatud kogemuse perspektiivist, loodusteadused aga objektide perspektiivist. Kui meditsiiniteadus keskendub füüsilistele sümptomitele, siis fenomenoloogia vaatleb haiguse subjektiivseid aspekte. 6. Mida tähendab väide, et vaimuhaigus (nt skisofreenia) on sotsiaalselt konstrueeritud? Psüühikahäired on sotsiaalselt paika pandud (konstrueeritud)
5.02.2016 Metodoloogia kvalitatiivses ja kvantitatiivses uurimustöös Tuletame meelde... uurimistöö koosneb referatiivses ja uurimuslikust osast; uurimuslik osa vajab sobivat meetodit; Mida siis tähendab metodoloogia? Metodoloogia on õpetus erinevatest metoodikatest ning uurib, kuidas metoodikat luua ning seda rakendada; Õige meetodi leidmiseks... ..tuleb teada, kas tehtav töö on kvalitatiivne või kvantitatiivne; Kvantitatiivne uurimisviis Tegemist on meetodiga, mille tulemusel väljendatakse arvandmetes ehk tehakse statistikat; Hüpoteeside testimine; Vea hindamine (nt füüsika, matemaatika); Teabe, arvamuste võrdlemine (nt sotsioloogia); Andmete kogumine (kvantitatiivne) Mõõtmised; katsed; küsimustikud; Mida meelest pidada? Meetodi täpne kirjeldamine; kategoriseerimine; arvudega ei tohi eksida- kokku 100%; vajadusel graafikute/tabelite koostamine;
www.lindafinlay.co.uk/An%20introduction%20to%20phenomenology%202008.doc Gorden, R. L. (1987). Interviewing: Strategy, Techniques and Tactics. Belmont CA: Dorsey Press. Holroyd, C. (2001). Phenomenological Research Method, Design and Procedure: A Phenomenological Investigation of the Phenomenon of Being-in-Community as Experienced by Two Individuals Who Have Participated in a Community Building Workshop. Indo- Pacific Journal of Phenomenology, 1-1, 1-10. Laherand, M. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. Lavrakas, P. J. (2008). Encyclopedia of Survey Research Methods. Los Angeles: SAGE. Lester, S. (1999). An introduction to phenomenological research. Taunton UK: Stan Lester Developments. [2012, aprill 7]. http://www.sld.demon.co.uk/resmethy.pdf Munhall, P.L. (2010). Nursing Research: A Qualitative Perspective. Burlington, MA: Jones & Bartlett Learning Randolph, J. J. (2008). Multidisciplinary Methods in Educational Technology Research and Development
Using Narrative in Social Research. London: Sage. Gillham, B. (2007). Developing a Questionnaire. N.Y.: Continuum. Gillham, B. (2005). Case Study Research Methods. N. Y.: Continuum. Have, P. (1998). Doing Conversation Analysis. London: Sage. Jurevits, N. (2003). Rakendusstatistika. Tallinn: Ilo. Koshy, V. (2005). Action Research for Improving Practice. A Practical Guide. London: Paul Chapman Publishing. Kvale, S. (2007). Doing Interviews. Los Angeles: Sage. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. Litosseliti, L. (2003). Using Focus Groups in Research. N.Y.: Continuum. McCulloch, G. (2004). Documentary Research. London: Routledge Falmer. Patton, M. (2002). Qualitative research & Evaluation Methods. Thousand Oaks: Sage. Reaves, C. C. (1992). Quantitative Research for the Behavioral Sciences. New York: Wiley. Roomets, S. (2003). Statistika algkursus. Tallinn. Stringer, E. (2004). Action Research in Education. Upper Saddle River: Pearson, Merrill, Prentice Hall.
– standardkuludel põhinev (standard costing system) • Lähtuvalt kulude kogumise meetodist: – töökuluarvestus (job costing system) – protsessikuluarvestus (process costing system) – operatsioonikulu arvestus (operation costing system) 1)Maksuarvestus - Arvestuse pidamine arvestatud ja ülekandmisele või tagastamisele kuuluvate maksusummade kohta erinevate maksude kaupa 1.1)Finantsaruannete analüüs - Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale, kas siis regulaarne või mitteregulaarne 1.2)Audiitorkontroll - Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. 2) Juhtimisarvestus - Juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise; mõõtmise; kogumise; analüüsimise; ja vahetamisega, ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks
10. küsitlus puudutab asjaolusid, mida peetakse isiklikeks, eraasjadeks ja millest kõrvaliste isikutele rääkida ei taheta 11. mitmesugused väärkaalutlused ja enesepettus võivad vastuseid moonutada 12. paljude uurimiste puhul tahetakse teada asjaolusid, käitumisviisi või suhtumist, mis küsitletavale endale hoopiski selged pole. Küsimused kvalitatiivse uuringu kohta (leheküljed raamatust: Laherand, M.-L. (2008) Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn Infotrükk). 1. Kvalitatiivse uuringu eripära (lk. 15-24) Kvalitatiivne uuring uuritakse inimesi või süsteeme nendega suheldes või neid regulaarselt jälgides. Andmed saadakse vaatluse, intervjuu, sõnalise suhtlemise kaudu; keskendutakse tähendustele ja tõlgendustele. Sh eluloouurimus, etnograafia, juhtumiuuring, tegevusuuring. Puudub üks kindel taustteeoria
eraldatakse populatsioonist valimisse. Lisaks peab olema määratud ka valimi koostamise viis, s.o metoodilised protseduurid valimi koostamiseks. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse valimite eripärad Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse erinevast funktsioonist teadustöös tuleneb ka valimi koostamise eripära. Kvalitatiivse suundumusega uurimuste funktsiooniks on avastada ja ilmutada tegelikkuse fenomene. Kvalitatiivne uurimisviis on teaduslik tegevus, mis otsib ja ilmutab tegelikkuse fenomene. Sellest tuleneb otseselt kvalitatiivse uurimuse valimite avatus ja paindlikkus. Kvantitatiivse suundumusega uurimuse funktsiooniks on otsida ja luua vorme avastatud tegelikkuse fenomenidele. Kvantitatiivne uurimisviis on teaduslik tegevus, mis otsib ja loob uusi vorme tegelikkuses tunnetatud nähtuste vormistamiseks. Sellest tuleneb kvantitatiivse uurimuse valimi formaliseeritum iseloom.
, & Russell, J. E. A. (2000). The protege's perspective regarding negative mentoring experiences: The development of a tax- onomy. Journal of Vocational Behavior, 57, 1-21. Eller, L.S., Lev, E.L. & Feurer, A. (2014). Key components of an effective mentoring relationship: A qualitative study. Nurse education today, 34, 815820. Hamilton, M. A., & Hamilton, S. F. (2002) Why mentoring in the workplace works. New Directions For Youth Development, 93, 59-89. Laherand, M.L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. *Mead, M. ([1982] 2001). Coming of age in Samoa. Kordustrükk, New York: Harperperennial Library. Menges, C. (2016). Toward Improving the Effectiveness of Formal Mentoring Programs: Matching by Personality Matters. Group & Organization Management, 41(1), 98129. Poulsen, K., M. (2013). Mentoring programmes: learning opportunities for mentees, for mentors, for organisations and for society. Industrial and Commercial Training, 45 (5), 255-263. Usova, T., Anderson, S
krediidilimiidi summat, maksejõuetuse tõenäosust ja Krediidiinfo reitingut. Lisaks ettevõtte finants- ja majandusolukorra näitajaid (sh kolme aasta aruandeid) ning maksehäirete ja maksuvõlgade infot. • Krediidianalüüs - sisaldab lisaks avalike allikate infole ka anketeerimise tulemusel saadud teavet, analüüse ning soovitust krediidilimiidile. Koostatakse analüütiku poolt. c. Raamatupidamisaruandluse analüüs - Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale - Regulaarne - Mitteregulaarne (ad hoc-analüüs) i. Likviidsussuhtarvud Likviidsus ehk lühiajaline maksevõime ehk laenukindlus. – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte lühiajaliste maksekohustuste täitmise võime – Kvantitatiivses tähenduses Käibevara (või likviidsete või kiiresti realiseeritavate) vahendite, ja lühiajaliste kohustiste suhe Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio)
Lende Saluvee EKL-1kõ Eesmärk: Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses. Õpieesmärgid: 1. Uute teadmiste omandamine. 2. Enda silmaringi laiendamine. 3. Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele. 4. Enda kui õppija analüüsimine. Sissejuhatus. Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajalik vähemalt viie eelduseolemasolu: 1) Eesmärgikindlalt ja otstarbekalt tegutsevad isikud- juhedaja ja osalejad. 2) Vahendid meetodi rakendammiseks.
Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. b. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest. 5. Finantsanalüüs a. Finantsanalüüs - Ettevõtte või ettevõtete grupi lähimineviku ja oleviku majandusliku seisundi uurimine, keskendades tähelepanu rahalistes näitajates väljendatud töötulemustele, et lahendada tekkinud probleeme või vältida nende tekkimist. Meetodid: - Raamatupidamisaruandluse analüüs Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale · Regulaarne · Mitteregulaarne - Reaalinvesteeringute tasuvusarvutused - Finantsprognooside koostamine b. Raamatupidamisaruandluse analüüsi etapid: - Ettevalmistav etapp, mis hõlmab analüüsi eesmärkide ja eelduste määratlemise ning meetodite valiku - Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine)
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio...
aktsiate bilansiline väärtus; X5 on müük / varad. Altmanni võrrandid on küllaltki täpse prognoosimisvõimalusega õigustanud oma kasutamist peamiselt USA-s mõningates majandussektorites. Eesti tingimustes ei oma võrrandid ühest usaldatavust ja on seetõttu vähemkasutatavad. alternatiivkulu - ohverdatud alternatiivse võimaluse väärtus amballaz - pakkimiskulud ameerika optsioon - õigus sooritada väärtpaberitehing ennetähtaja saabumist analüüs - käsitlemis- või uurimisviis, mis toimub mingi tervikliku objekti koostisse kuuluvate elementide või objekti olemuse, tekke põhjuste jne. mõistmiseks tähtsate omaduste üksteisest eraldamise teel annuiteet - kindla suurusega maksete lõplik jada laenu tagasimaksmiseks antreprenöör - eraettevõtja, kes korraldab teatri- tsirkuse jm meelelahutusliku sisuga etendusi aport - raha asemel panustatavad mitterahalised vahendid arbitraazhindade teooria - aktsiatulu ja riski seostav teooria, mille kohaselt
kombed lähevad juba etnograafia alla. (Rahvaluule on töötava rahva kollektiivne traditsiooniline vaimne kunstilooming) · Mõnedel perioodidel asendati sõna ,,kunstilooming" juba paindlikuma ,,loominguga". · Poeetikakeskne rahvaluulekäsitlus seob folkloristika tugevalt kirjandusteadusega, mis tingib rahvaluule liigikeskse käsitlemise (laulud, jutud jne). · Rahvaluule terviklikkusest lähtuv uurimisviis oli vahetult enne II maailmasõda ning tuli tagasi 90ndatel. Esile tõusevad varem küll uuritud kuid teaduse alla mittemahtuvad teemad nagu rahvaluule ja kirjanduse suhted, sünkreetilised rahvaluuleliigid (mängud, usund). Huvi tärkamine tänapäeva folkloori vastu. · 20. saj tähtis roll institutsioonide kujunemisel: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu ülikoolis [1919],
loovat vaba turusüsteemi. Turg ja turukonkurents paneb omakasu taotleva inimese paika, mida ta toodab, kui palju ja millise hinnaga. Smith seisis kompromissi positsioonil. Ricardo ei tunnistanud mingit kompromissi, väitis, et ühiskonna kolme põhiklassi huvid on vastukäivad, sisemiselt lõhestatud leer. Eelistas tööstuskodanluse huve. Ei teinud vahet ürgühiskonna ja kapitalismi vahel nagu Smith tegi. Talle oli võõras ajalooline uurimisviis. Ricardo nõustus Smithiga selles, et kaupade väärtus jaguneb tuludeks, kuid polnud nõus eelkäija järeldusega nagu kujunekski kaupade väärtus tuludest. Ei muuda väärtuse määramist tööajaga. Ricardo pidas samuti väärtuse allikaks haruldust lisaks tööle. Smith arvas et ühiskonna rikkuse kasvades kasvab ka tööliste osa rahvatulus. Ricardo arvas aga et reaalpalk üldjuhul ei muutu. Ricardo näeb tootmise märksa aeglasemat kasvu kui Smith.
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
Kvalitatiivne uurimus Paindlik ja andmestiku poolt juhitud lähenemine Suhteliselt struktureerimata andmestik On märgatav subjektiivsuse teatud aktsepteerimine ja isegi „pühitsemine“ Fenomenide uurimine loomulikus keskkonnas Väikeste arvude juhtumite uurimine ja süvaanalüüs Pigem verbaalne kui statistiline andmeanalüüs Keskendumine tekstiliste andmete analüüsile Mida võib, tasub uurida kvalitatiivsel meetodil? Tooge mõni näide teemades, mille puhul sobib kvalitatiivne uurimisviis. Sõnastage uurimisteema, mida sobib uurida kvalitatiivsel meetodil. Põhjendage, kuidas see teema on seotud kvalitatiivse traditsiooniga. Kasutage kvan/kval erinevuste tabelit 5 3. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momenti (Denzin & Lincoln) Kvalitatiivsete meetodite praktika ja metodoloogia arengulugu Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus
lauseid ( näit.: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel f = - 25 cm ); • võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); • võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel. • Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. • Milline on teaduse meetod? Uurimisviis, kus varasematele teadmistele tuginedes leitakse uus probleem. Probleemile vastuse leidmiseks püstitatakse teaduslik oletus ehk hüpotees. Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. • Milline on täppisteaduslik meetod? • See on teaduse meetod, mis kasutab: • idealiseeritud objekte; • võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; • maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi;
perioodi vältel Tekstihulkade süstematiseerimiseks Rahvaluule muutumise ja järjepidevuse järgimiseks ühiskonna muutumise kontekstis Teksti uurimiseks teksti tunnusest lähtudes Rahvaluule suulise ja kirjaliku olemasolu võrdlevaks vaatluseks Tööpraktikas ei ole kõige parem uurimisviis eriti kui on eesmärgiks uurida rahvaluule muutu- mist Arhailine ühiskond Maaaharijate-karjakasvatajate Modernne/ postmodernne ühiskond ühiskond Suuline kultuur Suuline kultuur, olemas ka Kirjakultuur, suuline kirjakultuur Arhailine pärimus Klassikaline pärimus (aktiivse Tänapäeva pärimus
: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel f = - 25 cm ); · võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); · võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel. Reemo Voltri · Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile teaduse meetodile, mille aluseks on katse. · Milline on teaduse meetod? Uurimisviis, kus varasematele teadmistele tuginedes leitakse uus probleem. Probleemile vastuse leidmiseks püstitatakse teaduslik oletus ehk hüpotees. Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. Reemo Voltri · Milline on täppisteaduslik meetod? · See on teaduse meetod, mis kasutab: · idealiseeritud objekte; · võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; · maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi;
Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele...............................................................................18 3.1.3Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides................................................19 3.1.4Tekkinud probleemide täpsustus.....................................................
-ud intervjuu,sisuanalüüs, vaatlus,- Andmebaas sõnaline) ja kvantitatiivne (Loogiline positivism,-Nähtuste kirjeld., selet.,testimine, ennustamine,-Loogiline, deduktiivne,-Testib teooriat,-Strukt.-tud küsimustik,intervjuu, katse,-Andmebaas numbriline). . Avastav - kes? või mis? Kasutab kirjeldavaid andmeid, seletav kuidas? Kasutab kirjeldavaid andmeid. Põhjendav miks? Tipp teaduse uurimuse kujundus. Mida tähendab induktiivne ja deduktiivne uurimisviis? Induktiivne uurimus, üksikult ® üldisele, andmete kogumine ja analüüs paralleelselt, mustrite leidmine. Deduktiivne uurimus, üldiselt ® üksikule. Mida tähendab reliaablus ja valiidsus? Reliaablus ehk usaldusväärsus, näitab, kuivõrd stabiilsed on testimise tulemused nii korduvkasutusel kui ka testi eri osade vahel. Valiidsus ehk kehtivus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet
Ei vaadatud suhtlusakti tervikuna, vaid ainult kõne mõistmist, ei arvestanud keele rolli kõne kui vahendi väljendamisel. KEEL JA KÕNE EI OLE SÜNONÜÜMID!! Kõnemehhanism- aju roll kõneprotsessis (kuidas me kõne mõistame) + mis roll on ajul keelega seoses. Millised probleemid võivad tekkida kui midagi on kõnemehhanismis valesti? Keeleteadlastest: L.Stserba- oli see, kes pakkus välja ühe uurimismeetodi- verifitseerimine. (õige ja vale keelendi määramine). See on uurimisviis ja võte, mida saab kasutada laste õpetamisel. Lapsele esitatakse keelend (keeleüksus) ja peab otsustama, kas see on õige või vale. Erinev läbiviimine sõltuvalt vanusest- 4-5a. Lapsel mänguliselt (tuleb robot ja räägib ja laps peab ütlema, kas robot räägib õigesti või ei). Kasutatakse keelevaistu uurimiseks- alateadlik tunnetus, kuidas on õige öelda. Kui ta ei tuvasta, kas on õigesti, ei oska ka ise õigesti rääkida. Keelevaist kujuneb keele omandamise käigus
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
- Rahvajutustaja ja kuulajad (rollijaotus) lähtub jutustamise ja jutustajate kirjeldustest Näide: Jyrki Pöysä ettekanne ISFNR-i kongressil Ateenas juulis 2009 - Modernse ühiskonna lood on nn linnalood või tänapäeva muistendid - Postmodernse ühiskonna lood võiksid olla elulood Vastavalt on jaotunud ka uurijate huvi. Probleem: nii nn linnalugusid kui ka elulugusid on jutustatud alati ei seostu pelgalt modernismi või postmodernismiga? Pärimuslik ajalugu kui uurimisviis: Aja ,,kohalolek" pärimuses: - Klassikalises pärimuses: ajalooline teema või motiiv ajalooline muistend - Pärimusliku ajaloo vaatepunkt: mineviku pärimusrühmakeskne tülgendus kui üks võimalikke ajaloopilte. Mis avaneb erinevates zanrites o Allikateks peamiselt elulood, teemajutustused - Eesti folkloristikas: 1990. Aastatel interdistsiplinaarne uurimiskontekst 31. oktoober Rahvaluule kogumine, korraldamine ja avaldamine Kogumine:
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
tunnusteks. Selle kaudu tuuakse välja komplitseeritud nähtustesse kuuluvad lihtsamad elemendid, millede kaudu on lihtsam mõista nähtuste olulisi külgi. 306) SÜNTEES tähendab ühendamist, liitmist. 307) Teaduslikes uurimustes tähendab süntees nähtuste käsitlemist terviklikkuses ja osade vastastikuses seoses (süsteemsuse põhimõte). 308) Majanduslik (sh ökonoomiline) analüüs on majandusnähtuste teaduslik uurimisviis neid põhjustavate ning mõjutavate tegurite, nende mõju ulatuse ja toimimise suundade, ühise koosmõju ja seoste ning sõltuvuste uurimiseks. 309) Ökonoomiline analüüs ei ole omaette eesmärk, vai on üheks oluliseks lüliks majanduse teadusliku juhtimise süsteemis, kusjuures selle analüüsi tähtsus järjest suureneb. 310) Majanduslikule (sh ökonoomilise) analüüsile esitatavad põhinõuded
Tallinn: Kirjastus Pegasus. Truuts, S. (2016). Hinnakujundus algab lihtsatest põhimõtetest. Kasutamise kuupäev: 28.02.2017, allikas http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2016/01/27/hinnakujundus-algab- lihtsatest-pohimotetest Vaske, K.(s.a.) Majanduse alused V. Kasutamise päev: 20.03.2017, allikas http://e- ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotte_tulud_ja_kulud/ettevtte__tulud__ja__kulud.html Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteaduses. Kasutamise kuupäev: 20.04.2017, allikas http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/ 10062/36419/ounapuu_kvalitatiivne.pdf 41 LISAD 42 Lisa 1. Intervjuu küsimused ettevõtte juhtkonnale Miks on Teile oluline teada uue toote tasuvus? Mis perioodi kulud võib võtta uurimistöö aluseks? Kui palju toodeti lipumaste perioodil 01.01.2016 – 31.12.2016? Kui palju on võimalik toota lipumaste
Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli. Need on : 1. gravitatsiooniline (kõik kehad).................. suhteline tugevus 10-38; 2. elektromagnetiline (laetud kehad)............... -"- 10-2 ; 3. tugev (prooton ja neutron)........................ -"- 1 ; 4. nõrk (elementaarosakesed)....................... -"- 10-15 . Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust . Milline on teaduse meetod? Uurimisviis, kus varasematele teadmistele tuginedes leitakse uus probleem. Sellele vastuse leidmiseks püstitatakse teaduslik oletus ehk hüpotees. Seda kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. Milline on täppisteaduslik meetod? See on teaduse meetod, mis kasutab: · idealiseeritud objekte; · võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; 1
erilisele, üksikule. *Filosoofial on huvi aga terviku vastu (formaalobjekti totaalsus). Õigusfilosoofial nagu muul filosoofial ei ole kindlat materiaalobjekti, kas seega filosoofial üldse on ese? Meetodi all mõeldakse järjekindlalt teostatavat uurimisviisi ehk teed (laiem tähendus) või tunnetamine, objekti reprodutseerimise viis mõtlemises (kitsas tähendus). Kr. K meta järgi, hodos tee (methodos). Õigusfilosoofia meetod on tema objekti tunnetamisel järjekindlalt teostatav uurimisviis ehk meetod on nende reeglite summa, mida mõtlemisel tuleb tunnetusprotsessis järgida. Kaks põhilist viisi on induktsioon (üksikutest faktidest või omadustest tuletatakse üldised väited) ja deduktsioon. Täielikuks induktsiooniks nim. Meetodit kui üldistav väide mingi nähtuste hulga kohta on tuletatud kõigi selles hulgas leiduvate nähtuste vaatlemise põhjal. Mittetäielik induktsioon ehk ekstrapolatsioon, mingi osa antud liiki nähtustel teatud tunnuse
Andmete analüüs Tulemuste tõlgendamine Tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt Püsistatud uurimisküsimustega/eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Meetod vs. metodoloogia • Meetod – harilikult peetakse silmas konkreetset andmekogumismeetodit – Nt. küsitlus, kvalitatiivne intervjuu, vaatlus, tekstianalüüs, jne. • Metodoloogia – viis, kuidas me hangime ümbritseva sotsiaalse maailma kohta teadmist. Teisisõnu - üldine uurimisviis. Meetod on seejuures vaid üks vahend Mõistete ülekordamine • Kontsept - laiem idee mingist nähtusest • Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) • Muutuja – mõõdetav ja varieeruv • Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse; sõltuv muutuja – see mis on mõjustatud. • Operatsionaliseerimine – mõõdiku leidmine kontseptile • Uurimisinstrument – tööriist, mida saame muutujate mõõtmiseks kasutada (nt. küsitlus)
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See rä...
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ%2010.pdf Reinberg, L. , Alver, J. (1999). Juhtimisarvestus. Tallinn: Trükkal. Rünkla, J. (1997). Ettevõtte kulud,varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim. Sloog, U. (2011). Kulude arvestus ettevõttes, 2.osa. Raamatupidamise Praktik ,57, lk 7- 11. Tikk, J. (2016). Finantsarvestus. Tallinn: Pakett Trükikoda. 47 Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteaduses. Kasutamise kuupäev: 20.03.2020, allikas http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/36419/ounapuu_kvalitatiivne.pdf 48 LISAD 49 Lisa 1. Vinare Logistika OÜ kasumiaruanne horisontaalanalüüs Kasumiaruanne (eurodes) Muutus 31.12.2019 31.12.2018 Absoluutarvudes %
Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 43, 34-49. Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Karlep, K. (2003). Kõnearendus: emakeele abiõpe II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Karlsson, F. (2002). Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Laherand, M- L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. Leinonen, E., Letts, C., Smith, B.R., (2002). Narratives and story telling. Childrens Pragmatic Communication Difficulties. London and Philadelphia: Whurr Publishers, 92- 125. Leonard, L. B. (1998). Children with Specific Language Impairment, Cambridge, MA: MIT Press. Tekstiloomeoskuse õpetamine 48 Lerkkanen, M-K. (2007). Lugema õppimine ja õpetamine alus- ja alghariduses. Toimetaja Kaja Plado
kui kohus peab seadust põhiseadusevastaseks, siis kus on tasakaalupunkt? - Võimusisene tasakaal võimu sees olev tasakaalumehhanism ütleb, et peab olema võimu dekonsentratsioon (nt pole võimalik justiitsministeeriumi liitmine siseministeeriumiga kriminaalmenetlus käib läbi politsei ja prokuratuuri koostöö (nt opositsiooni ruumide läbiotsimine minnakse otsima üht ja leitakse teine kas on seaduslik uurimisviis?) Õiguskindlus korrapära ja stabiilsus õiguskorras - Salajase õiguse keeld (ehk seaduste kättesaadavus); §3 (2) Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. §108 Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
Uurimistööst tulenevad edumeelsetel teadmistel põhinevad süstemaatilised protseduurid ja lähenemised täidavad ühtlasi korrapärase ja süstemaatilise protseduuri aset juhtimisprobleemide lahendamisel (Ghauri, Grnhaug 2004: 21). 1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile).
seletaks ja objektiivset õigust rakendaks. NB! Narits rõhutab korduvalt, et õigusteadus on teadus, kuigi valemites tema tulemus ei realiseeru. 1 Õigusteaduse raames saab eristada: 1. kindlale õiguse valdkonnale vastavad ja positiivõiguslikud distsipliinid. näiteks lepinguõigus, kriminaalõigus jne. Need tegelevad vahetult objektiivse õiguse tundmaõppimisega 2. neid distsipliine, mille olemust ei määra mitte vaatlusobjekt, vaid uurimisviis. N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega, Tänapäeva ühiskonda iseloomustab inimsuhete keerukus ja ühiskonna diferentseeritus (näiteks on meil nüüd kübermaailm). Tekkinud on väga keerukas õigusnormide kompleks, mille struktuuri tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel. Süsteemi küsimusest: aktsiomaatilise süsteemi kriitika (Engish), suletud ja avatud süsteem õiguses (Esser)
Kügelgen von H. (1994) Eessõna esimesele trükile. Rmt. Kügelgen von H. (Koost.) Waldorf-lasteaed. Artikleid lapsekasvatusest esimesel seitsmel eluaastal. Tallinn: Librarius. Laasik, T., Liivik, M., Täht, M.-E., Varava, L. (2009). Valdkond „Mina ja keskkond”. Rmt. Kulderknup, E. (Koost.) Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. Lang, P. (2010). Loengukonspekt kursusele „Waldorfpedagoogika alushariduses“ Tartu Ülikool, Haridusteaduskond 2010. Õpetajate täienduskoolituse ja kutseaasta keskus. Lovelock, J. (1979). Gaia: A New Look on Life on Earth. New York: Oxford University Press. Maynard, T., Waters, J. (2007) Learning in the Outdoor Environment: A Missed Opportunity?. Early Years: An International Journal of Research and
tema murdesegane lakooniline kõne aga ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast ilmutab kindlat kavatsust." / / tegelaskõne üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, intonatsiooni, keelevigade jm eripäral. teisend vt variant. tekkemuistend vt muistend. tekst suulises või kirjalikus vormis sidus mõttearendus. Tekstide ehitust ja tüüpe uuriv teadusharu on tekstilingvistika. tekstianalüüs eritlev uurimisviis, mis põhineb teksti jagamisel (mõttelisteks) algosadeks. tekstikriitika teadusharu, mis tegeleb teksti algupärase kuju või autorluse selgitamisega. tekstistrateegia teksti kavandamise ja esitamise põhimõtted. Tekstistrateegia sõltub teksti sisust, selle funktsioonist ja vastuvõtjast. Peamised tekstistrateegiad on järjestamine (põhineb teksti sündmustiku esitamisel ajalises järgnevuses), eritlemine (tugineb mingi probleemi või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
