14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj.
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj.
SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uu...
Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejoo...
perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem
9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad.
See toob murdesse laenud normikeelest · kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Eestis kirjakeele normingud kinnistuvad 1930. aastateks · inimeste liikuvuse suureneb ja kitsamad dialektid segunevad · sotsiaalne diferentseerumine ja sotsiaalne mobiilsus, mis soodustab talupja laste muutumist tööliseks, haritlaseks jne. · teadlik murrete hävitamine või allasurumine 3.1. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine (linnakeele uurimine) SL kaks mahtu: 1. laias mõttes distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid 2. kitsas mõttes distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist Eesmärgid: Leida tegurid sotsiaalses situatsioonis, mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid; mõista keelemuutusi, mis toimuvad praegu (varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt).
murderühmad (südaeesti, kirderanniku), murded (eS-saarte, lääne, kesk, ida; eL-Mulgi, Tartu, Võru; eR-ranna, Alutaguse). Murrete hääbumine toimus 20.saj, põhjusteks enamasti lokaalsete kultuuride/identiteetide asendumine rahvus likuga, dialektoloogia oli seotud maaühiskonnaga, kuid kui kultuurid diferentseerusid, tegi seda ka keel, tõusis sotsiaalne mobiilsus ning hakkas levima kirjakeel. SOTSIOLINGVISTIKA - on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid ning keele sotsiaalset varieerumist (st. inimese keelekasutus on seotud sellega, kus nad on elanud). William Labov püüab leida sotsiaalseid tegureid, mis võivad inimese keelekasutust mõjutada, klassikalises keeleuurimises arvati, et keel muutub väga aeglaselt, kuid Labov näitas, et muutumist võib näidata ka ühe põlvkonna käsitluses (erinev kõnepruuk väljendub sotsiolektidena).
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm
Kliitik seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab Konkreetne tähendus kõneleja või kuulaja tähendus Konversatsioonianalüüs vestlusanalüüs uurib reaalseid vestlusi ja nende seaduspärasusi Korpus lausungite kogum Kujundskeem tähenduse tekkimise aluseks mõistete kogum Kumulatsioon ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause koosneb ühest või mitmest üksteisele järgnevast sõnast Lingua franca keel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad Lingvistika keeleteadus tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga Logograafiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale Markeerimatus mingi keelevormi tavalisus Markeeritus mingi keelevormi erilisus
Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika: tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest.
Korpus lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem(ingl k image schema) - tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon - ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika - tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause - kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest.
Võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keelte sugulussidemeid. Oletus: sugulaskeeled on arenenud algkeelest, ühest allikast KONTRASTIIVNE keeleteadus uurib keeli, arvestamata nende sugulust. Uurimusi kasut. keeleomandamise, keelepedagoogika juures NT: sarnasus: käänded, kuid erinev kogus neid Keeleteaduse harud RAKENDUSLINGVISTIKA eesmärk on lahendada konkreetseid probleeme: keelekorraldus, keele õpetamismeetodid, tõlkimine, poliitilised keeleprobleemid jne SOTSIOLINGVISTIKA uurib keele ja ühiskonna seost ( rakenduslik, teoreetiline, sünkr/diakr, mikro/makro) keelt ei saa vaadelda lahus kõnelejast ja ühiskonnast. Keeleteaduse harud PSÜHHOLINGVISTIKA käsitleb keele ja üksikisiku mõtlemise seost. Kuidas õpitakse keelt, kuidas õpitavad keeled lokaliseeruvad ajas, lapse keeleline areng, kõnepatoloogiad PRAGMAATIKA uurib keele funktsioneerimist suhtluses, keelendid omandavad tähenduse suhtluses
võrrelda ka ainult strukturiti.Keeli kikirjeldakse ühesuguste põhimõtete järgi, kirjeldused pannakse kõrvuti saadaksegi teada nii keelte struktuurierenevused kui ka- sarnasused. 4.rakenduslingvistika eesmärgiks on teaduslikul alusel lahendada konkreetseid keelt või keelekasutust puudutavaid probleeme. Neid tekib eriti seoses keelte õppimse ja õpetamisega. 5.foneetika uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist 6.fonoloogia häälikusüsteemide lingvistilise uurimine 7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus. 8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine
Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi. Viisakusprintsiip 1980-ndatest; minapilt e nägu negatiivne ja positiivne viisakus. Inimese sotsiaalne tervik, mitte psühholoogia valdkonda kuuluv. Positiivne nägu tahab olla sõber, kuuluda gruppi; negatiivne nägu tõrjub teisi inimesi. Viisakus vahendite hulk, mille abil suhtleja näitab teadlikkust partneri näost. 12) Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsiolingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. Väga andmetekeskne. Vaadeldakse keele ja ühiskonna seost. Variatiivsus (kuidas erinevatel inimestel keeled erinevad) 1) geograafiline (keel varieerub vastavalt kohale murded); 2) sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); 3) situatsiooniline (stiil, formaalsus) Keele variandid:
Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi. Viisakusprintsiip 1980-ndatest; minapilt e nägu negatiivne ja positiivne viisakus. Inimese sotsiaalne tervik, mitte psühholoogia valdkonda kuuluv. Positiivne nägu tahab olla sõber, kuuluda gruppi; negatiivne nägu tõrjub teisi inimesi. Viisakus vahendite hulk, mille abil suhtleja näitab teadlikkust partneri näost. 12) Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsiolingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. Väga andmetekeskne. Vaadeldakse keele ja ühiskonna seost. Variatiivsus (kuidas erinevatel inimestel keeled erinevad) 1) geograafiline (keel varieerub vastavalt kohale murded); 2) sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); 3) situatsiooniline (stiil, formaalsus) Keele variandid:
rahvuskultuuri ja identiteediga. Dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui keel ja ühiskond diferentseerub, siis diferentseerub ka keel. Kuna moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku teksti, normikeelega, siis see toob murdesse laenud normikeelest. Kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Inimeste liikuvus suureneb ja väiksemad dialektid segunevad teistega. Toimub mingil määral ka teadlik murrete hävitamine ja allasurumine. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine Sotsiolingvistika laias mõttes on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid, aga kitsas mõttes on distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist. Sotsiolingvistika uurib keeli teistmoodi kui uuritakse murdekeeli. William Labovi sotsiolingvistika eesmärgiks leida tegurid sotsiaalses siuatsioonis , mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid ning mõista keelevalikuid, mis toimuvad praegu. Varem arvati,
seda, mida usud olevat vale, ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid. 2.Kvantiteedimaksiim: Anna nii palju infot, kui vaja. Ära anna rohkem infot, kui vaja. 3.Relevantsusmaksiim: Edasta infot, mis on relevantne. 4.Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti väldi segasust, räägi lühidalt. Vestlusanalüüs 3 põhilist mehhanismi- vooruvahetusmehhanism(korraga räägib ainult üks ja pealerääkimised minimaalsed), naaberpaarid ja parandus. 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist sotsiolingvistika eelideed keelegeograadia ja murrete uurimine 19. saj teisest poolest. Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele. Ideaalne informant oli maamees, kes elu jooksul oleks vähe liikunud. Sotsiolingvistika sünd paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara. Mitmekeelsus tõusis oluliseks uurimisobjektiks
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4
PõhjaAmeerika LõunaAmeerika Tekivad keelealad ja keeleliidud Kreoolkeel A+B =AB tekib ühine grammatika Sotsiolingvistiline liigitus Lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. "My fare lady" Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF. See pole neil ema keel, aga saavad üksteisest aru. Sotsiolingvistika kuidas tekivad erinevused ühiskonna eri klasside keelekasutuse vahel. Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi). Nt Araabias erineb igapäeval kasutusel olev keel väga palju sellest, mis on riigis standardkeel.
o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika Keeleteaduse meetodid: o Lingvisti keelepädevus (iseensa keel) o Andmete kogumine o Salvestus o Litereerimine (üleskirjutamine) o Korpused o Sõnaraamatud, arhiivid jms. o Katsed, küsitlused o Andmete töötlemine:
ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus kõnevoorude vahetamine vestluses Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. 76. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Sotsiolingvistika põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest.
Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid · Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs · Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad · Viiteahelad, anafoon · Konversatsioon- e vestlusanalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar · Sotsiolingvistika, keele geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika · Psühholingvistika uurimisalad keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika · Keeleteaduse meetodid · Keelekorpused Kelle varieerumine · Maailma keelte juurde tagasi keeleteadlased ei ütle kunagi, kui palju keeli täpselt on. · Keel või murre saare murde reetlikkus...
20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev- ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks. Keele muutmist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus: kuidas keelte struktuur on aja jooksul muutunud? Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: 1) ökonoomia 2) analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) 3) keelekontakt (laenamised) 21
20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev- ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks. Keele muutmist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus: kuidas keelte struktuur on aja jooksul muutunud? Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: 1) ökonoomia 2) analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) 3) keelekontakt (laenamised) 21
20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev- ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks. Keele muutmist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus: kuidas keelte struktuur on aja jooksul muutunud? Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: ökonoomia analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) keelekontakt (laenamised) 21. Keeleuniversaalid, universaalide liigid
8. I Millised on homoseksualismi juured Homoseksuaalsus sarnaselt heteroseksualsusega on õpitud kogemus. Seksuaalne identiteet kujneb välja sots. protsessi tulemusena. Mõjtab seda kogemused, mina-määratlemine. II 5 teadust, millega on seotud sotsioloogia Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda, allsüsteeme ja ühiskonna likmete sotsiaalset käitumist. Geograafia-sotsiograafia, pedagoogika sotsiaalpeagoogika, psühhologia- sotsiaalpsühhooogia, õigusteadus, keeleteadus sotsiolingvistika 9. I Too välja eesti poliitilise eliidi kolm kasvulava Eesti erakondade juures tegutsevad noortekogud. Olgu siis Keskerakonna Noortekogu (nn kesknoored), Reformierakonna Noortekogu, Noor-Isamaa või Noored Sotsiaaldemokraadid. Nad on tulevase poliitilise eliidi kasvulava, kust peaksid esile tõusma uued ja võimekad poliitikud. II Millised on akulturatsiooni astmed Jaotub pinnapealseks on ajutine; ei muuda vastuvõtja kultuuri; tõeline akulturatsioon laen
laenatud on sõnu. Seotud morfeeme, näiteks käändelõppe on võimalik laenata, kui samast keelest on laenatud ka sidumata morfeeme, näiteks sõnu. Eessõnade ja teiste grammatiliste sõnade laenamine on võimalik vaid juhul, kui sõna süntaktiline positsioon laenamisel ei muutu. See tähendab, et eessõna jääbki eessõnaks mitte ei muutu tagasõnaks. Kes tegelevad keelte uurimisega? Keelte uurimisega tegeleb ajalooline keeleteadus, sotsiolingvistika ja grammatisatsiooniteooria. Ajalooline keeleteadus rekonstrueerib keele varasemaid kujusid, et välja selgitada kuidas neist on tekkinud tänapäeval kasutusel olevad keeled. Sotsiolingvistika uurib, kuidas mingist vormist, mida kasutab vaid piiratud grupp inimesi, saab levinud norm terves kõnelejaskonnas ning kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut. Grammatisatsiooniteooria tegeleb grammatiliste elementide tekkimise ja muutuste uurimisega
kõik häälikud või osa häälikuist. Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja koostisosadest keelesüsteemid koosnevad ja mis vahekorras nad omavahel on.
psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele positiivne nägu (gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine) negatiivne nägu (tahakse olla omapärased ja iseseisvad). Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it 12. Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Kvantitatiivne sotsiolingvistika, konversatsioonianalüüs. Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt )
1. diakrooniline keeleteadus uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. ,,filoloogia"; 2. sünkrooniline keeleteadus uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. ,,lingvistika"; · mikrolingvistika vs. makrolingvistika 1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika uuritkase ainult keelt ennast eraldi; 2. makrolingvistika e kausaalne lingvistika uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms- ga 1. nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga. Keele uurimise meetodid: · Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda; · Andmete kogumine: 1. lindistus (video heli) 2. teksti litereerimine (vähem täpsem) e transkribeerimine (täpsem) teksti kirjapanek koos metamärgistusega (intonatsioon, pausid jms) 3
uurimismeetodite järele. Nagu rahvusvahelises lingvistikas, nii ka Eestis on osa murdeuurimisest lähenenud sotsiolingvistikale, uue teadusalana on esile kerkinud murdesotsioloogia. Viimastel aastatel on uued allkeeled ehk eesti keele kohalikud ja sotsiaalsed erikujud pigem tugevdanud oma positsioone kirjakeele kõrval. Käesolev ülevaade eesti murdeuurimise seisust käsitleb siiski praeguste eesti allkeelte uurimist ainult riivamisi, jättes selle sotsiolingvistika uurimisseisu analüüsialaks. Järgnevalt on iseloomustatud eesti dialektoloogiat eelkõige kui ajalooliste eesti kohamurrete uurimist. Kuid ajalooliste eesti murrete uurimiseski on toimunud murrang. Peale uurimisobjekti eespool mainitud vältimatu muutuse on selleks olnud mitmeid positiivseid eeldusi. Kõigepealt eesti murrete kirjeldamine on jõudnud uude seisu. Näiteks hiljaaegu trükist tulnud saarte murdetekstide köitega jõudis lõpule eesti murrete akadeemiline tekstisari
grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. · Eesti Keele Instituut: murdeuurimine, leksikoloogia, keelekorraldus, kirjakeele grammatilise ehituse uurimine, soome- ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine · Võru Instituut: ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. · Tallinna Tehnikaülikool: foneetika ja kõnetehnoloogia labor Tegevusvaldkondi: · Eesti keele/kirjakeele ajalugu · Murrete jm keelevariantide uurimine · Sõnavara, semantika
Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha, ent keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat. 15.09.2010 Keeleuurimise meetodid. Jaotused Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, NT baski keel ja burusaski keel Keelte muutumist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus: - millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks? - millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: - kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? - kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii:
,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks, leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang
klassifikatsioon, amerindia keelkond (Aafrika ja Põhja-Euraasia keeled), sõnastas arvukalt keeleuniversaale 18. Semiootika Juri Lotman: keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19. sajandis, mil keelepuuteooriale vastanduv laineteooria lähtus sotsiaalsetest normidest; märksõnu: prestiiz, sotsiaalsed võrgustikud, Chomsky I- ja E-keel (sisemine ja välimine), klassierinevused, vanusegrupid, sugu, domineerimine, allumine, viisakus, poliitiline korrektsus jne; rajaja William Labov
semantilised komponendid e. tähendustunnused, üldkehtivad tähenduse osafaktorid semeem e. tähendussisu semiootika e. märgiõpetus seotud morfeem- selline morfeem, mis ei saa kunagi esineda iseseisva sõnavormina sibilant- kui müratekitav ahtus on rennikujuline, nimetatakse frikatiivi sibilandiks e. sisihäälikuks sonorandid- likviidade, nasaalide ja poolvokaalide ühisnimetus sotsiolekt e. sotsiaalne murre- ühiskonna sotsiaalse diferentseerumisega seletuv teatava rühma keelekuju sotsiolingvistika- uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks: sama keelt kõnelevad inimesed kuuluvad mingil määral ühte. Sotsiolingvistika peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. speetsies- määramatuse ja määratuse e. definiitsuse ja indefiniitsuse vastandus spirant- frikatiive võidakse ka nii nimetada standardteooria- generatiivse transformatsioonigrammtika enimtuntud versioon
kaks samast piirkonnast pärit inimest 4) töökohas peab töötama veel vähemalt kaks samasoolist inimest, kes on pärit samast piirkonnast. 5) vabatahtlik suhtlemine töökaaslastega väljaspool tööaega. | Kogumises kasutatakse intervjuusid, osalusvestlust, päevikud, küsitlusi. Kokkuvõte: informant, kellel on rohkem võrguväliseid suhteid, tema keeles on rohkem varieerumist. II Seletusküsimused Mõisted: 1) Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sai alguse ja on 20. saj alguse uudne keele nägemise viis. Keskne lingvist on Labov. 2) Suhtlusvõrgustik 3) Optimaalsusteooria formaalne keeletooria. Meetod uurib seda, mis on maailma keeltes ühist ja millised keeleteadmised on sünnipärased. 4) Keeletüpoloogia keeletüpoloogia võrdleb keeli, et selgitada, millised on keelte struktuurilised piirid. Keeletüpoloogia suur küsimus on see, mis on võimalik loomulikus keeles
võibolla ei teatagi. On ka vastukäivaid andmeid.(nt. Khoisani keelkonna paikapidavus on vaidlustatud). http://www.ethnologue.com/show_family.asp?subid=80-16 Sama päritolu keelte sarnasused ajapikku vähenevad. Keele muutumist uurivad 3 suurimat valdkonda. 1- Ajalooline keeleteadus: -millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks` -millised on tänapäeva keelte sugulussidemed 2- sotsiolingvistika: -kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? -kuidas üks vorm levib ja muutub, 3- Grammatisatsiooni teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga -grammatilise elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega Nt. *kansassa -> *kanssa-> *kaas-> -ga täistähenduslik sõna->grammatiline sõna->kliitik- >muutelõpp Miks keeled muutuvad?
lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. 93. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika : keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs 94. Psühholingvistika uurimisalad: 1)keel ja meel, nende areng (lapsekeel) 2)eksperimentaalne psühholingvistika 3)lapse keeleline areng 4)kakskeelsus 95. Korpus, korpuste liigid
ungari keele lektor) Huno Rätsep ja tänapäeva eesti keele struktuur. Tema doktoriväitekiri tänapäeva eesti keele lausetüüpidest on tänaseni üks põhjalikumaid eesti keele süntaksikirjeldusi. Huno Rätsep ja eesti keele sõnavara ajalugu: uuris põhjalikult laensõnade kihte ja sõnade etümoloogiat. Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi Renate Pajusalu ja kognitiivse semantika ja pragmaatikaga seotud uurimissuunad Eesti Keele Instituut: keeleteaduse uurimisasutus. Instituudi direktor Urmas Sutrop. 2008.a on instituudis 5
Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika: tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest.
2. sotsiolingvistilised võõra sotsiaalse struktuuri väär interpreteerimine 3. episteemilised puudused maailma teadmistes 4. diskursuse vead oskamatus koostada võõrkeelset teksti Igas valdkonnas 1) interferentsi vead: L1 mõju, 2) intralingvaalsed vead 15. Teise keele pragmaatika omandamine (interlanguage pragmatics) 16. Kakskeelsuse tüübid. Kakskeelsus a) ühiskondlik sotsiolingvistika b) individuaalne psühholingvistika Kakskeelsuse üldaktsepteeritud määratlus puudub. Kakskeelsuse tüübid Weinreich: koordinatiivne(coordinative) ja kombineeritud (segatüüpi, compound). Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. koodivahetus, koodivaheldus Kakskeelsuse uurimine Põhiprobleeme:
uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. Korpused Eesti Keele Instituut.- 1947 Keele ja Kirjanduse Instituut Tartus (Tallinnasse 1952, 1993 Eesti Keele Instituut). TRÜ ja ES soome-ugri ja eesti keele materjalikogud KKIle. Tallinna Ülikool - Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, 2005 Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus (Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja) Võru Instituut - asutati 1995. Ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. Tallinna Tehnikaülikoolis foneetika ja kõnetehnoloogia labor. Arvo Eek, Einar Meister. 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd.
tunneb selles ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna. KOOPERATIIVSUSPRINTSIIP (Grice 1967) Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti Kvantiteedimaksiim•Anna nii palju infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim•Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele.
mitmemõttelisust. o Ära ütle rohkem, kui on vaja räägi loengu ajal head ja asjalikku juttu. · Kvaliteedi: o Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale; siiruse maksiim. o Ära ütle seda, mida sa ei tea. räägi seda, mis on faktidega kaetud. · Suhe: ole relevantne (räägi asjast). · Viisi: o Räägi selget juttu; o Väldi mitmemõttelisust; o Ole lakooniline; o Räägi õiges järjekorras. Sotsiolingvistika ja sotsiosemiootika Tähenduse uurimne · Klassikaline semantika lingvistilise semantika uurimisega perifeerias. · Generatiivne semantika oluline on rõhutada, et see lähenemine tõusis vastukaaluks generatiivse grammatika lähenemisele semantilised struktuurid tuletatakse semantika süvastruktuuridest. Chomsky tahtis leida süvastruktuurid, mis on olemas kõigil keelt kasutavatel olenditel. Püüab kaht osapoolt sünteesida semantilised struktuurid pole
Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: • Lingvisti keelepädevus • Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused • Andmete töötlemine:
Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi. Deiksis (indeksikaalsus) 1. Isikudeiksis kes räägib, kellele räägib 2. Ruumi- ehk demonstratiivdeiksis siin, seal, see, too, vasakul, paremal jms. Ehk osutus 3. Ajadeiksis lähtub kõnelemisehetkest, nt siin, praegu, täna, homme, täisminevik, tulevik jms. Keele varieerumine Sotsiolingvistika - Uurib empiirliselt keele kasutamist ja selle varieerumist ühiskonnas - Maailma keelte osas oli juba juttu keelte sotsiolingvistilisest liigitusest. Kõik see kus keel ja ühiskond kokku puutuvad. Variatiivsus: geograafiline(erinevates kohtades inimesed räägivad erinevalt, nt eesti murded), sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus) Suuline ja kirjalik keelekasutus Suuline kõne:
väljaselgitamine. Kasutatakse keelepuusid. Keel kui organism. Darwinistlik lähenemine, radikaalne! (N. Chomsky) vastavalt sugulus- ja pärinemis(põlvnemis)suhtele (puu mudel) Nt Ladina keel on portugali, hispaania,itaalia keele alkkeel Tüpoloogilise liigituse eesmärgiks on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru
annaabi.ee 
