Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
tegelevad juriidiliste otsustuste vastuvõtmisega ametikohustuste tõttu. Argumenteerimise põhitõdede teadmine kuulub aga ka juriidilise hariduse juurde, seega on JAT-i tunnetuslik tähendus laiem. Multi Level Approach’ist lähtuvalt kuulub juriidiline meetodiõpetus level 3 tasandil praktilise jurisprudentsi järel järgmise tasandina õiguspraktikast õiguse tunnetusvahendite hulka. 3. Kommunitarism kui põhiseadusest arusaamise teooria Allikas: konspekt ja Naritsa artikkel Juridica 10, 1999 NB! Kommunitarism räägib ühtekuuluvusest, kuulumisest ühiskonda ja vastandub kapitalismile, kus igaüks võitleb iseenda eest (nindividualism). Esiplaanil kommunitarismi jaoks ei ole isiku vabadus ühiskonnast (negatiivne vabadus) vaid isiku ühtsus ühiskonnaga ehk ühtsete eksisteeruimisvormide vabadus. Individualism peegeldub ka õiguses. Aga isegi kapitalismis on alati midagi, mis inimesi ühendab. N Euroopa väärtused – midagi, mis inimesi ühendab
Kokkuvõte Raul Naritsa artiklist „Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest“. Selle artikli teema ,mida R. Narits arutas on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted .Artikli esimene osa räägib Eesti tahtest liituda Euroopa liiduga. Eesti Vabariigi jaoks ühinemine Euroopa Liiduga oli ülitähtis. Selleks, et ühineda Euroopa Liiduga juriidiliselt korrektselt oli vaja muuta põhiseadus .Riigikogu otsustas, et põhiseadus ei vaja suuri muutusi ja rahvahääletusega oli otsustatud lihtsalt täiendada põhiseadus. Põhiseaduse täiendamisseadus sisaldab 4 paragrahvi ja paragrahvide poolest see polnud suur muudatus. Esimesest pilgust tundub, et kõik on korrektne ja arusaadav ,kuid varsti tekkis mure. Mure seisnes selles, et põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu tekst algselt ei sisaldanud aluspõhimõtteid ning lisatud seletuskiri ei rääkinudki aluspõhimõtetest .Juhtus nii ,et Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted jäid ...
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
Kodutõõna valminud kokkuvõte õigusnormi struktuurist Aluseks kasutatud Raul Naritsa "Õiguse entsüklopeediat"
Raul Naritsa "Õiguse entsüklopeedia" 6. peatüki 4. alapeatükist "Õigusriik" Lühikokkuvõte Peatükk algab Ludwig I Vaga (778-840) , kes oli Frangi kuningas ja Rooma keiser vestlusest oma ihuarstiga. Ludwig I Vaga kurtis oma ihuarstile sellest, kui raske ja väsitav on juhtida riiki. Selle peale vastas talle arst, et tema kuninga rollis ei teeks mitte midagi. See üllatas kuningat, kuid ihuarst lisas antud peatükis oluliseks osutunud lause. Ta lausus, et ta annak selle õiguse seadusele. NON REX EST LEX, SED LEX EST REX- mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusriigi idee on üpriski vana. Teoses on kirjeldatud , et õigusriigi lätete juures seisab õigusjumalanna. Tema ühes käes on õigusemõistmise kaalud ja teises mõõk ning side silmadel. Sellega on tahetud öelda , et jumalanna poolt kaitstav õiguskord on võrdselt ja kehtiv kõigi suhtes. Kõik on seaduse ees võrdsed. Riigivo...
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm.
pakkusid esimestel nädalatel valitud õigusaktid. Hilisemalt valitud õiguaktid on ka isiklikku huvi arvestades tagapool. Selle põhjal on tegemist isiklikus plaanis õigusaktide pingereaga. Põnevamad on eespool ning vähem emotsioone tekitanud aktid lõpus. Seminaritöö koostamisel kasutasin õiguse entsüklopeedia õppeaine 2018. aasta sügissemestri Raul Naritsa loengutes koostatud konspekti ja Silvia Kaugia seminarides kirjutatud konspekte. Samuti kasutasin R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. Tr. Tallinn: Juura 2002. Vormistamisel olen aluseks võtnud Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele 2., täiendatud ja parandatud väljaanne. Koostanud Jaan Sootak. Tallinn, 2016. 1
1) Visiidil viibiv välisriigi pea. 2) Välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed. Tehniline ja abipersonal seda õigust ei kasuta. Sellise inimese vastutuse küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu - kuulutatakse persona non grata'ks ja antakse tähtaeg riigist lahkumiseks. 45. Kolm peamist õigusnormide kollisiooni lahendamise reeglit 46. Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat Raul Naritsa käsitluses vanimaks õiguslikuks kriteeriumiks, mille alusel õigus jaotati era- ja avalikuks õiguseks oli nn. Materiaalne e. huviteooria. Huviteooria põhineb vana-rooma õigusteadusel. Rooma eraõiguse defineerimisel võtame aluseks Rooma juristi Ulpianuse määratluse avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku isikuga. Nagu juba eelpooltodudt nähtub, et
Uurimuses on vaadeldud: PakS-e kohta Eesti Vabariigi seadusandluses ja Euroopa Liidu õiguskorras; erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses; määratletud õiguse valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; kui täpselt on seaduseandja suutnud tegelikkust transformeerida õiguskeelde ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat. Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 3 ________________________________________________________________________ ¹ Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278 2. PAKENDISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE PakS on vastu võetud Riigikogu 21.04.2004. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30.04.2004. a otsusega nr 628, Riigi Teatajas avaldatud 21.04.2004. a ning
Lisaks tuuakse välja, millise õigustloova aktiga on tegemist, kuidas see suhestub Euroopa Liidu õiguskorraga, õigusakti kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt, millisesse õiguse valdkonda akt kuulub, positiivse ja ülipositiivse õiguse suhe akti normistikus, akti ideoloogia ja eesmärk, viie erineva õigusnormi analüüs ja autori arvamus aktis kasutatud õiguskeele kohta. Uurimistöö koostamisel tugineb autor peamiselt R. Naritsa õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 1. Õigustloovast aktist 1.1. Üldinfo Soolise võrdõiguslikkuse seadus on vastu võetud Riigikogu poolt 07.04.2004. Välja kuulutati seadus Eesti Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli poolt 14.04.2004 otsusega nr 588. Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus 2004. aasta 1. mail. Õigustloovat akti on muudetud kahel korral, esimene redaktsioon võeti vastu 11.12.2008 ning teine 14.09.2009. 2008. aastal vastu võetud redaktsioon kaotas kehtivuse 30.06
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
õiguskorras; millises vahekorras on ,,ülipositiivne" ja positiivne õigus; kirjeldatud akti normistikku süsteemiteooriast tulenevalt; määratletud õiguse valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; milline on õigustloova akti keel; analüüsitud erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat. Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 3 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE RS on vastuvõetud Riigikogu 12.03.2008. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27.03.2008. a otsusega nr 265 ning jõustunud 01.11.2008. aastal. RS-i on muudetud järgnevatel kuupäevadel: 15.10.2008,10.06.2009,18.06.2009,30.09
..................................................14 Õigusperekond......................................................................................................................16 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18 SISSEJUHATUS Selle referaadi aluseks võtan Raul Naritsa „Õiguse Entsüklopeedia“ ja Advig Kirise, Poigo Nuuma, Ants Kukruse ning Enno Oidermaa „Õigusõpetuse“ õpiku. Peamiselt koostangi selle referaadi nende vaatenurgast lähtudes. Selles referaadis on põhiteemadeks küll õigusnormid ja õigussüsteem, aga käsitlen üsnagi põhjalikult ka sotsiaalseid norme, kuna õigusnormid kuuluvad ka sotsiaalsete normide hulka. Pööran tähelepanu ka erinevate sotsiaalsete normide liikidele, õigusnormi loogilisele
Uurimistöös on vaadeldud õigustloova akti koht ,,rahvusliku õiguskorra püramiidis"; õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt; õiguse valdkond, kuhu akt kuulub; akti õiguslik ideoloogia; õigusakti vahekord ülipositiivses ja positiivses õiguses; juriidilise vastutuse sisaldus õigusaktis; aktis seadusandja poolt kasutatava õiguskeele täpsus; õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika. Uurimistöö koostamisel tuginen professor Raul Naritsa õpikus ,,Õiguse entsüklopeedia" sisalduvale materjalile. 1 Perekonnaseadus RT I 2009, 60, 395 3 1. PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE PKS on Riigikogu poolt 18.11.2009.a seadusena vastu võetud, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning on jõustunud 01.07.2010. 01.07.2010. a jõustunud seadus asendab 12.10.1994
kvalifitseeritakse õiguslikult (vrd Aarnio, lk 125). Suur eeldus näitab juhtumi kohta rakendatavat normi, väike aga toimunud fakte. Otsustaja ülesandeks on paigutada faktid suure eelduse alla. Selle operatsiooniga ehk subsumptsiooniga kujundatakse järeldus ehk õigusnorm (Aarnio, lk 138 139). Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes (ÕE, lk 149; subsumeerimise loogiline olemus vt samas lk 140). Prof R. Naritsa selgituse kohaselt nähtub ,,täielikust õigusnormist, et kui abstraktne faktiline koosseis (T) kajastub tegelikkuses (konkreetsetes elulistes asjaoludes) S, siis kehtib S suhtes tagajärg R. Seega on abstraktne faktiline koosseis (T) tänu 4 5 konkreetsetele elulistele asjaoludele (S) ellu viidud, kui S on loogiliselt võetuna üks T ,,juhustest".
vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine. Kõik õigusnormid sisaldavad pm nii kohustuse kui ka õiguse selle täitmiseks. Formaalse määratluse aspektist isel õigusnormi: loogiline struktuur ja eriline normikeel. 6. ÕIGUSNORMI MÕISTE Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 7. ÕIGUSNORMI LIIGID 1. R. Naritsa liigitus 1) Regulatiivne ehk käitumisnorm 2) Õigustkaitsev Regulatiivne: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 4) Ergutusnorm 1) Täielik 2) Mittetäielik: - Seletav - Viitav - Kitsendav 2. R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus 1) Regulatiivne 2) Konstitutiivne, seejuures: - Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom
Teine erinevus: vastuolu puhul eelistatakse kasulikkust mõlema jaoks. Kolmanda erisusena printsiibi ja normide vahel: mida kõrgem on mittetäitmise tase, seda kõrgem peab olema printsiibi täitmise tähtsus. Printsiipe saab leida nii Õnormidest kui ka Õteooriast. Se Õprintsiipe aitab kujundada Õteadus. Mandrieuroopalikus Õkultuuris on lausa kirja pandud rida Õe printsiipe ja see on a priori meie jaoks ratio decidendi. Printsiipide kujunemisel aitab Euroopas kaasa kohtupraktika. Naritsa seisukoht on, et kohtute roll printsiipide kujunemisel on oluline ja vajalik. Printsiipide fnid: Printsiibi abil on võimalik korrastada valitsevat õ tegelikkust, kooskõlas poliitilise tahtega. Printsiipide Heuristilises tähenduses prints mõistmine ja kasutamine tuli õ korda 19 saj. Nimelt oli tegu olukorraga, kus generaalsete ideede realiseerimine muutis kiirustades tehtud Õkorra mitteülevaatlikuks – sisaldas palju vastuolusid. Et seda lahendada, püüti taandada kaasused juhtPM. tele
Mõistel kontseptsioon (ld conceptio) on samuti nii teaduse üldmõistena kui ka õigusteaduses mitu tähendust: vaatlus- või käsitusviis; vaadete süsteem; üldkujutlus; plaan; tärganud mõte või idee. Loengumapi läbiv käsitusviis on kontseptuaalne, kuid kohati ka ontologistlik ning sotsioloogiline. Loengumapp ei sisalda õigusteaduse metodoloogiat ning meetodeid (selle kohta on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professori Raul Naritsa monograafia - vt kirjandus: Narits, 54., lk 9-32) - nt Multi Level Approach, samuti nt jurisprudentsi põhijoonte teemat (vt kirjandus: Narits, 50., 51., 52., 53.), kuid aineprogramm hõlmab ka neid. Seega ei ole käesolev loengumapp hõlmav õpik või käsiraamat. Lisaks juhime tähelepanu, et õigusteaduse, õigusteooria ning praktilise jurisprudentsi põhimõisted on antud vastavuses põhiliselt käesoleval sajandil kinnistunud ning püsivate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
