Põhiseaduse lugemine I Peatükk - Üldsätted Põhiseaduse I peatükk sätestab Eesti riikluse ja riigi õigusliku ülesehituse põhiprintsiibid ning normid. Neil on oluline tähtsus kõigi teiste PS sätete suhtes. Juba peatüki pealkiri “Üldsätted” viitab asjaolule, et seal sisalduvatel sätetel on teiste PS normide suhtes üldine tähendus, need haaravad endasse osa PS teiste peatükkide sätteid. II Peatükk - Põhiõigused, vabadused ja kohustused PS II peatükk hõlmab 48 paragrahvi, moodustades rohkem kui veerandi PS mahust. Niivõrd põhjalik sätestus annab tunnistust PS teksti autorite kindlast sihist tagada Eesti Vabariigis võimalikult ulatuslik üksikisiku õiguste kaitse ning taastada Eestis tsiviilühiskond. Põhiõigused on põhiseaduse jõuga subjektiivsed õigused. Põhiõigused sisalduvad PS-s küll
(ius sanguinis) või sünnikohast (ius soli). Esimene tähendab, et iga sündinu omandab oma vanemate kodakondsuse, sõltumata sünnikohast (sellest lähtub ka Eesti), teine aga, et sündinu omandab sünnikohamaa kodakondsuse, sõltumata vanemate kodakondsusest (nt USA ja Ladina-Ameerika riigid). Põhiõiguste adressaadid e. Kohustatud pool-seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võimu kandjad ning KOV. Põhiõiguste kandjad-Isikud kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused 1)füüsiline isik a)igaühe õigused b)kodanikuõigused 2)Juriidiline isik-põhiõigused kuuluvad neile sel määral, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja vastavate õiguste olemusega. Põhiõiguste liigid: Ajaloolise kujunemise järgi: a)Inim- (kodanikuõigused) ja poliitilised õigused-inimõigused:õigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus, kodu puutumatus jne; poliitilised õigused-valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus
07.12, 3-4-1-6-12 EV kontinuiteet Astuti NSVL vabatahtlikult, ebaseaduslikeraldumine 1918, 1992 PS ebaseaduslik, territoorium ei ühti, aegumine Euroopa inimõiguste kohtu otsus 17.01.2006 Kolk & Kislõi Eesti Vabariik Euroopa Liidus Eesti on 01.05.2004 alates EL liige 01.01.2011 tuli kasutusele euro Kuulub Schengeni viisaruumi Täna kehtivad EL aluslepingud: ELL- Euroopa Liidu leping, pärineb aastast 1992 ELTL- Euroopa Liidu toimimise leping, pärineb aastast 1957 HARTA- Euroopa põhiõigused Põhiseadust tuleb tõlgendada koosmõjus Euroopa Liidu õigusega, leides lahendiga, mis vastab mõlemale ja vajadusel tuleb põhiseaduse üksikuid sätteid muuta EV PÕHISEADUS Põhiseaduse mõiste Empiiriline- konstitutsioon, mingi põhilaad, mis peab pälvima rahva tunnustuse Normatiivne- normide kogum 1. vormilised tunnused- muudetavus raskendatud, kõrgeim tasand õigusnormide seads, alus lihtnormide andmiseks, antud autoriteedi poolt 2
kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord,
Arvamus artiklile E-riik ja põhiõigused Lugedes Tupay ja Mikiveri artiklit „E-riik ja põhiõigused“ tekkis mul mõte sellest, kas isikuandmete kaitstus on Eestis piisavalt tagatud riigi turvalisuse vaatepunktist. Artiklis kirjeldati mitmeid andmebaase, millesse salvestatakse inimeste infot, mida saavad kasutada ettevõtted oma tegevuse planeerimiseks. Kui ettevõtted saavad selle põhjal riigi elanikke kohta vajalikku informatsiooni, siis võivad saada seda ka teiste riikide luureagentuurid, ning seda infot saab ära kasutada näiteks sõjaliste või poliitiliste otsuste tegemisel
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda
sissetulek) Kaotamine 1) Vabastamine 2) Äravõtmine 3) Kaotanuks lugemine(muu kodakondsuse vastuvõtmisega)nt Riigi reetmine Määratlemata õigusmõiste-kaalutlus õigus Kodakondusega Kaasnevad õigused ja kohustused- 1) Õigus teostada võimu(vallimine,rahvahääletus,avalik teenistus,erakondadesse kuulumine) 2) Nii öeldav kodaniku põhiõigused 3) Õigus asuda Eestisse ja õigus mitte olle välja saadetud SUVERÄÄNSUS · Tänapäevane suveräänsus vs absoluutse Monarhi Suveeräänsus · Foormalsed(territoriaaalsed)Piirangud · Materiaalsed(rahvusvaheline õigus)Piirangud PÕHISEADUS · Õiguse süsteemi tipp · Valits korrald alus · Põhi õigused · Riigi korraldus alus paragraph 1
.....................................................15 § 10 Õigusriik............................................................................................................................ 19 § 11 Sotsiaalriik.........................................................................................................................22 § 12 Rahvusriik.........................................................................................................................22 III OSA: Põhiõigused.................................................................................................................... 23 § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras.................................................23 § 14 Põhiõiguste funktsioonid................................................................................................... 27 § 15 põhiõiguste kandjad........................................................................................
FOORUM 1 VASTUSED 1. Euroopa Liit on rahvusvaheliste suhete uus vorm, omab riigi tunnuseid ning ei samastu rahvusvahelise õigusega. Eristub ka rahvusriigi õigussüsteemist. Rahvusriikide õigussüsteemiga on kaitstud EL-i kodanikkonna põhiõigused. Euroopas märgatakse seda ka igapäevaelus, nagu näit seoses euro käibelevõtuga ja kümne uue liikmesriigi vastuvõtmisega. Liit tähendab ühendust, varem kutsuti EL-i ka EÜ-ks ( Euroopa Ühendus). Kokku 454 milj elanikuga 25 EL-i liikmesriiki on lepingu järgi kohustatud tihedat koostööd tegema. 2. Koostööks on vajalik riikideüleste põhimõtete rakendamine: Tavapärases riikidevahelises koostöös tõlgendavad riigid otsuseid erinevalt.
Kuna kui nad ei tea ega oska midagi arvata näiteks valimistel hääletamisest ning valitakse huupi ilma tutvumata kanditaatide programmiga. Ning siis tuleb lihtsalt leppida valitud poliitikaga, mis ei vasta ootustele. Inimesed ei oska esitada omapoolseid argumente või ettepanekuid ajakirjanduses. Nii kritiseeritakse valitsust ja poliitikuid kuigi ei vaevuta isegi päevaprobleemidega ennast kurssi viia. 5. Mida nimetatakse inimõigusteks? Miks on neid vaja? Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Inimõigusi on vaja kuna nende põhimõtete järgimine annab vabaduse, lugupidava suhtumine kaasinimestesse, inimväärsed elutingimused. Need annavad inimestele õigused. 6. Nimeta olulisemad (2-3) põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused ja kultuurilised õigused. Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele. Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus
§ 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik 21 III OSA: Põhiõigused 22 § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras 22 § 14 Põhiõiguste funktsioonid 25 § 15 põhiõiguste kandjad 25 § 16 põhiõiguste adressaadid 27 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid 27 § 18 Põhiõiguste struktuur 28
hierarhias, õiguslik alus (annab pädevuse lihtnormide andmiseks) jne - Sisuline - kõrgemate riigiorganite ülesanded ja eesmärgid, õiguskorra ja riigi struktuurid, individuaalse vabadused, poliitilise tahte protsess jne Põhiseaduse struktuur: Preambul: I. Üldsätted II. Põhiõigused, vabadused ja Reguleerib riigi ja isiku vahelist suhet kohustused III. Rahvas Organid IV. Riigikogu V. Vabariigi president VI. Vabariigi valitsus VII. Seadusandlus Funktsioonid VIII. Rahandus ja
.....................................................15 § 10 Õigusriik............................................................................................................................19 § 11 Sotsiaalriik.........................................................................................................................22 § 12 Rahvusriik..........................................................................................................................22 III OSA: Põhiõigused.....................................................................................................................23 § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras.................................................23 § 14 Põhiõiguste funktsioonid...................................................................................................26 § 15 põhiõiguste kandjad.........................................................................................
.....................................................15 § 10 Õigusriik............................................................................................................................ 19 § 11 Sotsiaalriik.........................................................................................................................22 § 12 Rahvusriik.........................................................................................................................22 III OSA: Põhiõigused.....................................................................................................................23 § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras.................................................23 § 14 Põhiõiguste funktsioonid................................................................................................... 26 § 15 põhiõiguste kandjad........................................................................................
võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt (§ 12 lg 1 lause 1). 2.7. Rahvusriik Põhiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on Eesti iseseisvus ja sõltumatus aegumatu ja võõrandamatu. Sellest tulenevat rahvusriigi printsiipi tuleb pidada põhiseaduse omapäraks. Selle sisuks on tagada eestlaste rahvusliku identiteedi säilimine. Rahvusriigi printsiip väljendub peale põhiseaduse § 1 lg 2 preambulas ja põhiseaduse §-des 6 ja 54 lg 1. 9. PÕHIÕIGUSED 1. Põhiõigused, vabadused ja kohustused Põhiseaduse 2. peatükk hõlmab 48 paragrahvi, mis moodustab rohkem kui veerandi põhiseaduse mahust. Niivõrd põhjalik regulatsioon annab tunnistust põhiseaduse teksti autorite püüdest tagada Eesti Vabariigis võimalikult ulatuslik üksikisiku õiguste kaitse. "Selle järgi, kuidas põhiõigused ja -vabadused on põhiseaduses kajastamist leidnud, võib hinnata ühiskonda. Loomulikult tuleb ühiskonna hindamisel vaadelda ka
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni
Vabadused tähendavad ka kohustusi Kodaniku õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Põhiseadus annab kindla ülevaate sellest, mis tähendab meie jaoks vabadus ja mis on meie kohustused. Kehtestatud põhiõigused, kohustused ja ja vabadused on välja toodud II peatükis. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.Tooksin näiteks ,,Pronksiöö".Kui suurem hulk märatsejaid ei austanud Eesti Vabariiki,kuigi paljud neist olid Eesti kodanikud, ja ohustasid rahu Tallinna tänavatel ning purustasid ja röövisid ärisid
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad;
Näiteks korraldatakse varivalimisi, mis annavad noortele võimaluse läbi mängida riigikogu valimisi. Paljud inimesed kritiseerivad valitsust, kuid ei võta ise samuti midagi ette, et Eesti elu paremaks muuta. Inimõigused ei korralda inimeste eraelu. Soomes ja Eestis on erinevad seadused. Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. Inimeste ülddeklaratsioon kiideti heaks 1948. Aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peaassambleel. Inimõiguste rühmitamine: põhiõigused ehk üldised õigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, kultuurilised õigused. Põhiõigused on : õigus elule, õigus vabadusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus eraelule. Poliitilised õigused on: õigus rahvusele ja kodakondsusele, usu ja mõttevabadus, liikumisvabadus, hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused on: õigus töökohale ja
Tarbija Õigused ja kohustused, ning võimalused oma rikutud õiguste kaitsmisel Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Tarbija põhiõigused Tarbija põhiõigused on: 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu
neist paikneb PS §-s 10, millel on peale arenguklausli iseloomu veel mittetäieliku, kuid siiski küllalt ammendava põhiprintsiipide kataloogi iseloom. Iga nimetatud printsiipi võib toetada veel arvukatele teistele põhiseaduse normidele. Nii näiteks toetavad inimväärikust ka piinamise keeld (PS § 18), vabadust ka kõik spetsiaalsed vabaduspõhiõigused, võrdsust ka erilised diskrimineerimiskeelud (PS § 12 lg 1 lause 2), õigusriiki ka habeas corpus ja menetluslikud põhiõigused (PS §-d 2024), demokraatiat ka hääleõigus (PS § 57 lg 1, § 60 lg 1 laused 24, § 156 lg 2), sotsiaalriiki ka sotsiaalsed põhiõigused (PS § 28) ja Eesti identiteeti ka kohustus kaitsta Eesti iseseisvust (PS § 54 lg 1). Eesti põhiseaduse vaim koosneb tänu argumentatsioonile elavast printsiipide ja normide süsteemist, mille tuuma moodustavad need seitse põhiprintsiipi. Esimesed kuus printsiipi
Võrdne võimalus kasutada vabadust. Haridusliku aluspõhja pakkumine ja eneseteostuse toetamine. Inimestel on võrdne kõlbeline väärtus, mis tuleneb ainuüksi inimeseksolemisest: orjuse vms seisundi lubamatus, võrdne otsustus- ja hääleõigus, võrdsus seaduse ees, võimalus inimväärseks eluks. Inimest peab koolitama, julgustama ja soodustama täielikult kasutama oma õigusi. Inimõigused on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna need on põhiõigused ning põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused. Seega igal inimesel on õigus nende rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Põhiõigusteks otseselt oleks siis: õigus elule ; kedagi ei tohi piinata, avalikult alandada ega karistada ; kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.
Õigus öelda,kohustus vastutada. Kodaniku õigused ja kohustused on Eesti Vabariigi põhiseaduses kõik kirjas.Tooksin välja mõned neist II peatükist :Põhiõigused,vabadused ja kohustused ning arutleks nende üle. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.Kui vanemad näiteks on alkohoolikud ja ei täida oma kohustusi-ei kasvata oma lapsi ja jätavad nad hooletusse,siis sekkub riik.Sellistelt
piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. • Tsensuuri ei ole (PS §45) Inimõiguste ja –vabaduste austamine • Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. • Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948 • Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. • Inimõigused hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil Vabariikluse printsiip
“ (1989) PÕHILISED IKT-GA SEOTUD EETIKA TEEMAD/VALDKONNAD Privaatsus Turvalisus (eelkõige andmeturve) Arvutikuritegevus ja –terrorism Identiteet (sh anonüümsus, psedonüümdi) Intellektuaalne omand Arvutid töökohal (tööandja kontroll) Globaalne informatsioonieetika (piirideülene kaubandus ja suhtlus, seadused) Tehisintellekt Digital divide Internet ning põhiõigused ja -vabadused Teadmiste jätkusuutlik areng jne Finatsjuhtimise eetika. Eetilised lähtekohad: Kompetentsus; Seaduskuulekus Konfidentsiaalsus; Ausus; Objektiivsus - kohustus olla õiglane, aus ja vaba huvide konfliktist ohud: ümbrikupalk maksupettused, Muud skeemid Raamatupidamise põhinõuded: 4 põhinõuet on: • Usaldusväärsus • Kutsealane kompetentsus
Inimõigusted ja nende roll tänapäeval Mis on inimõigused? Mis on nende roll? Kas inimõigused mängivad tänapäeval suurt rolli? Inimõigused on lai mõiste, aga sageli nende rolli ei teata. Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Neede on riigiti erinevad. Minu arvates on inimõigused nagu reeglid, mida me jälgima peame kuid siin on valiku võimalused. Näiteks me saame ise valida mida me usume. Inimõigused on tähtis osa inimkonna kugemisest, see ei olene sinu rassist, usutunnistusest ega soost. Kui rääkida inimõiguste rollist, siis nagu eelnevalt ,märgitud on see väga tähtis, sest just tänu sellele saavad inimesed olla vabad. Meil on ise võimalus otsustada, mis soost me olla tahame või mida me usume
Vagepeal olid britid vägesid kogunud ning 1777. aastaks õnnestus neil vallutada ülestõusnud keskused New York ja Philadelphia. Ameerika Ühendriigid kujunesid näiteks, kuidas valgustusaja filosoofiliste ideede toel ehitati üles uus ühiskond. 1787. aastal võeti vastu konstitutsioon, mis lähtus iseseisvusdeklaratsioonis kuulutatud kõrgetest ideaalidest. Riigivormiks valiti föderaalane vabariik, kus valitses võimude lahusus ning olid tagatud inimeste põhiõigused Teema arendus: Kolmteist Briti kolooniat 1763. a Põhja-Ameerika koloniaalvaldused 1700.a Seitsmeaastane sõda 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. Kasutatud materjal: 8 klassi õpik lk 102-104, Google pildid, slideshare.net
sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jne. seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 2) Termini teine tähendus on ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, sh. mittetulundussektor (vt. esimest definitsiooni). 3) Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) definitsiooni järgi mõistetakse kodanikuühiskonna all "inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks,
Inimõigusi reguleerivad kokkulepped Hanno Küng Mis on inimõigused? · Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee
Inimeste õigused ja vabadused Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus)
Samal ajal võib inimene kanda mitut rolli. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad nii tema õigused, vabadused ja kohustused kui ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, kelleks olemine või mitte olemine paneb talle ühiskonna ootused, mida peab arvestama end ühiskonnas kehastades. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ning normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestades käituma. 10.12.1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. Selle põhimõtete järgi on inimesel teatud õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene. Õigus elada, õigus vabadusele, väärikusele, isikupuutumatusele, perele jne on inimestel
peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse käsitluse järgi on KÕ-s RÕ-st laiem ( nimelt RÕ-s täht-tähelt võttes peaks tegelema riigi kui sellise organistasiooni korraldusega. KÕ-s oleks aga laiem, hõlmates ka põhiõigusi ja vabadusi., nende kaitsemehhanisme ja põhikohustusi). Miks oli Anglo-Ameerikas KÕ ja meil RÕ? Põhiõigused tõusid päevakorda pärast II Mis (natsikuriteod), hakati suurt tähelepanu ja rõhku pöörama põhiõigustele (sai toetuda nüüd KÕ-le). Eestis on traditsiooniliselt kasutatud mõistet RÕ, viimasel ajal sageli ka mõistet KÕ. Meie traditsiooni arvestades võib neid sünonüümidena kasutada. KÕ-s või RÕ-s tekkis 18.sajandi lõpul ja 19. saj alguses seoses Prantsuse revolutsiooniga ja Ühendriikide konstitutsiooni vastuvõtmisega. Oma tähendust
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama
Millised? Nende sisu? Kuna igas riigis on midagi väga erinevat, ning pidi midagi muutma, et see sobiks kõigile. Samas, et käsitleda ka sotsiaal-majanduslikke õiguseid. Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. 5. Kuidas rühmitatakse inimõigused? Millised on vastavate gruppide põhiõigused? Nende sisu? Põhiõigused ehk universaalsed õigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõistmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused: · õigus rahvusele ja kodakondsusele; · usu- ja mõttevabadus; · sõnavabadus; · liikumisvabadus; · koosolekute- ja ühingutevabadus; · hääleõigus.
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid
Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas • Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena • Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast • Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhiseadus ptk. 2 • Õigused ja kohustused on alati võrdsed. • Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide lähenemine - vabadus on tunnetatud paratamatus. • NB! Iga õigus annab vabaduse, iga vabadus toob kohustuse • Põhiõigused: • On sellist tüüpi õigused, mida inimeselt seadusega ära võtta ei ole võimalik • Õigus elule • Õigus kodakondsusele • Õigus südametunnistuse vabadusele • Õigus haridusele • Õigus perekonnale ja eraelule Vabadused ja kohustused • Vabadused: • Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega • sõnavabadus – õigus avaldada vabalt oma arvamust • trükivabadus – dem
Tarbijakaitseseadus Tarbijakaitseseadus Kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks. Seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Tarbijakaitseseadus (2) Tarbijakaitseseadus § 3 sätestab tarbija põhiõigused, alljärgnevalt: nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; Tarbijakaitseseadus (3) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
Finatsjuhtimise eetika. Eetilised lähtekohad – kompetentsus, seaduskuulekus, konfidentsiaalsus, ausus, objektiivsus Ohud – ümbrikupalk, maksupettused, muud skeemid Raanatupidaja eetikakoodeks – usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, tegevuse kvaliteet, kindlustunne Kliendisuhete eetika. Eetika peamised küsimused puudutavad usaldust, adekvaatse info edastamist,konfidentsiaalsust, mõjutamist kingituste ja soodustuste abil, vastutust oma toodangu eest. Tarbija põhiõigused, tarbijaeetika. Tarbija põhiõigused: Turvalisus – olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ohtliku ning kasutamiseks keelatud kauba või teenuse eest Informeeritus – saada tõesti teavet pakutavate kaupade ja teenuste kohta Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid Õigus olla kuuldud – võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitist endale tekitatud kahjude eest
Kodanikuõigused Eestis: Hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel. Õigus kandideerida Riigikokku. Õigus kandideerida Presidendiks. Ühiskonna sektorid: Avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Erasektor (eraettevõtted) Mittetulundussektor (kodanikuühendused)/ kolmas sektor, vabakond, kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Mittetulundusühing: Mittetulunduslikel ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel loodud ning liikmelisusel põhinev õiguslikult registreeritud organisatsioon. Sihtasutus: Ei põhine liikmelisusel ning moodustatakse vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel.
Demokraatia Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatia tähendab, et otsuste langetamisel otsustab rahvas. Demokraatia võib jagad kaheks: otsene- ja kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia. Viimane toimub põhimõttel, et rahavs valib endale esindaja, kelle vaateid ta pooldab. Sellisel valitsemise vormil on palju plusse ja miinuseid. Kindlasti, on demokraatia kõige suuremaks plussiks see et rahvas saab ise otsustada. Puudub diktatuur, kus oluline osa
ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid. PARAGRAHV 102 Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega Seaduste algatamise õigus on: 1. Riigikogu liikmel 2. Riigikogu raktsioonil 3. Riigikogu komisjonil 4. Vabariigi Valitsusel 5
Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon. 2.RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM 1)Riigi aluspõhimõtted 2)Põhiõigused 3)Riigi korraldus 4)Riik rahvusvahelises õiguses §2 EESTI VABARIIK I Teooriad riigi mõistest 1.Immanuel Kant. ,, Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." 2.Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik) ,,3 elemendi õpetus" Riik see on : rahvas, territoorium ja riigivõim 3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust. Riigile omistati eraldiseisev isiksus õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle
tööohutuse kolm põhieesmärki: Töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja edendamine Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine et tagada tööohutust ja töötervishoidu Töötervishoiu ja töökultuuri arendamine et edendada ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikust ILO – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiseisukohad: Tööandja põhikohustus on tagada ohutu ja tervislik töökeskkond. Töötaja põhiõigused on teada ja tunda töökeskkonda kus ta töötab nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda Töötervishoid ……on töökorraldus- ja meditsiini- abinõude rakendamine, mis tagab töö kohandamise igaühe võimete järgi töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamise tervisekahjustuse vältimiseks Tööohutus … on töökorralduse ja tehnikavahendite süsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teha
Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav kogu 15. juunil 1920 (jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli rahvas, aga rahvahääletust selle vastuvõtmiseks ei korraldatud.Seda iseloomustatakse väga demokraatliku põhikorra aktina, see tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. Põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Üheks demokraatia kriisi põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestsis umbusaldust.Teiseks põhjuseks võib pidada häirivaid suhteid lääneriikidega Eestis pärast 12. märtsi kehtestatud riigipöörde autoritaarset riigikorda: demokraatiapiirangud tekitasid paratamatult tõrjuvaid hoiakuid
dokumendid • ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) • Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele • Õigus puhtale toidule ja joogiveele
kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.” Demokraatlikus maailmas on inimestele tagatud sellised iseendastmõistetavaks peetavad põhiõigused nagu õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja sõnavabadusele. Oma igapäevaelus kasutame me just kõnet selleks, et inimestega suhelda ja neile oma vaatekohti selgitada. Isegi kui meie seisukohtadega ei nõustuta, ei hakka me seadust ega moraalireegleid rikkuma. Küsimus sõnavabaduse piiride ületamisest tekib alles neil juhtudel, kui meie arvamus avaldused kutsuvad meiega mittenõustujates esile suhtumise, justkui meil poleks
*Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kiindlustada. EV põhiseadus ptk 2. *Õigused ja kohustused on alati võrdsed. * Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide lähenemine on- vabadus on tunnetatud paratamatus. *NB! Iga õigus annab vabaduse, iga vabadus toob kohustuse. PÕHIÕIGUSED *On sellist tüüpi õigused, mida inimeselt ära võtta ei olevõimalik. *Sageli viidatakse nendele, kui vabadustele, paraku see nii pole. *Põhiõigused: -õigus elule -õigus kodakondsusele -õigus südametunnistusevabadusele -õigus haridusele -õigus perekonnale ja eraelule. VABADUSED * Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega *Sõnavabaduus- õigus avaldada vabalt oma arvamust *Trükivabadus- Demokraatlik riik ei piira millegagi trükiste sisu. *Koosolekute vabadus-inimesed võivad korralddada koosolekuid oma probleemide arutamiseks, kõnede pidamsieks. Riik võib ainult reguleerida kohta ja aega.
tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat. Eelkõige on põhiseadus õigusreformide alusaktiks. Uue põhiseaduse vastuvõtmisega 1992. aastal asendus riigikeskne mõttelaad isikukeskse mõttelaadiga. Orientatsioon oli inimesel ja tema põhiõigustel. Nüüdisaegse põhiseaduse vaimu järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused ning riik saab neid ainult põhiseaduse alusel seadusega piirata. Õigussüsteemi loomine ei tähenda põhiseaduse mõttes mitte saja seaduse vastuvõtmist, vaid põhiseadusega kooskõlas oleva terviksüsteemi loomist, mis oleks rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning mis pea tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseaduse preambulis sõnastatud riigi põhieesmärk oli ja jääb ülimaks õigusloomekäsuks. Praegune Eesti
Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused;
annaabi.ee 
