Märksõnad on järjestatud alfabeetiliselt. Iga sõna kohta antakse rikkalikult infot: seletakse sõna tähendusi ja tähendusvarjundeid, stiilinüansse ja grammatilisi iseärasusi. Näiteks: Leksikograafia sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika Leksikoloogia - sõnavara ja selle arenemist uuriv keeleteaduse haru, sõnavaraõpetus. Süntaks - lauseõpetus sõnastik <-tiku, -tikku 30> s. korrastatud sõnavarakogu, sealhulgas (hrl. väiksem) sõnaraamat. Kakskeelne, tähestikuline sõnastik. Eesti keele, võõrkeelte sõnastikud. ,,Kalevipoja" sõnastik. Raamatu lõpul on uute sõnade sõnastik. Eri sõnakogud liideti üheks sõnastikuks. Ls. arvuti|sõnastik, eriala|sõnastik, oskus|sõnastik, pilt|sõnastik, sedel|sõnastik, tasku|sõnastik, termini|sõnastik, vestlus| sõnastik, võõr|sõnastik, ärisõnastik; märk|sõnastik, pöördsõnastik. sõna|raamat eri raamatuna väljaantud süsteemipärane sõnastik. Ühe-, kahe-, mitmekeelne sõnaraamat. Üks-, kakskeelne sõnaraamat
Mirell Põlma (B14600) Oskussõnastiku ,,Müügi- ja turundussõnastik" retsensioon Oskussõnastikul ,,Müügi- ja turundussõnastik" üht kindlat autorit pole, küll aga on toimetaja Lea Noorma. Sõnastiku on välja andnud TEA Kirjastus. Sõnastik on välja antud kirjastamist toetava programmi raames ning Prantsusmaa välisministeeriumi, Prantsuse saatkonna Eestis ja Tallinna Prantsuse Kultuurikeskuse kaasabil. ,,Müügi- ja turundussõnastik" ilmus 2004. aastal. Kokku on oskussõnastikus 208 lehekülge. Sõnastikus seletatakse võõrkeelseid termineid. Esimeses osas on ingliskeelsed terminid, mida defineeritakse eesti keeles. Teises pooles on prantsuskeelsed terminid, millele on toodud eestikeelsed vasted.
terminiloendist puudub. Sõnastik on mõistelähtene, defineeritud on mõisteid, mitte sõnu. Antud on enamasti klassikalised definitsioonid, s.o defineeritud lähima soomõiste ja liigitunnuse kaudu, nt Augustus: kvaliteedinäitaja, mille abil kirjeldatakse juustu lõikepinna juusuaukude olamasolu, jaotust, suurust, nende sisepinna omadusi jms.) Mõnel korral on juhtunud, et defineeritakse ka sõnu, nt Maitse- ja lõhnaained: maitset ja lõhna tekitavad ained. Võib öelda, et sõnastik on normatiivne. Terminite arv: 243. (Kuna sõnastik on väikese mahuga, oli lihtne terminid lihtsalt üle lugeda.) Sõnastiku on koostatud EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse terminoloogia komisjoni töö tulemusena ning riikliku terminoloogiakomisjoni ja Eesti Terminoloogia Ühingu toel. Koostajana välja toodud Väino Poikalainen on EMÜ veterinaarmedistiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse professor.
O S KU S S Õ N A D J A E E S T I K E E L N E ÕPPEKIRJANDUS MINU ERIALAL Merlin-Hans Hiiekivi ERIALA S Õ N A S T I KU D M I S L E I D S I N. Põllumajandusmasinate klassifikatsioon ja sõnastik: eesti, inglise, saksa ja vene keeles, Aimu Reintam, Eesti Maaviljeluse Instituut, [2003] Vene-eesti mullateaduse sõnastik / Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut ; [toimetuskolleegium: A. Kask... jt.] 1971 Põllumajanduslikud oskussõnad. I, Maaviljustulundusteaduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond , [1923] Põllumajanduslikud oskussõnad. II, Sordiarenduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/ Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond,
E 100 kurkumiin Veeslahustuv kollane värvaine, mida saab kollajuure ribosoomi peeneks jahvatamisel. Suurtes kogustes annustatuna on kurkumiin põhjustanud sigadel kilpnäärme haiglaslikku suurenemist. Inimestel ei ole kõrvalmõjusid täheldatud. Kasutatakse maiustustes, meiereitoodetes, kalatoodetes, salatikastmetes, sinepites. Kurkumiin on karripulbri kohustuslik koostisosa ning sobib väga hästi nuudli- ning riisiroogadega. Toidutare > Sõnastik > E-ained > E100 - Kurkumiin E 120 karmiin Punane värvaine, mida saadakse emaste kilptäide kuivatatud kehadest. Võib tekitada astmat ja ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone ning vähki, kuid on ka väidetud, et on täiesti ohutu. Kasutatakse alkohoolsetes jookides, karastusjookides, suppides, saiakestes, magustoitudes maiustustes, kosmeetikas. Toidutare > Sõnastik > E-ained > E120 - Karmiin, karmiinhape, Cochineal E 127 erütrosiin Punane värvaine.
Õpilane, Eesti õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane; sest õpilane on kõige laiem mõiste ja eesti gümnaasiumi õpilane kõige kitsam mõiste. 2. Raud, element, metall, aine. Aine, elemest, metall, raud; sest aine on kõige laiem mõiste ja raud kõige kitsam mõiste. 3. Maakera, planeet, päikesesüsteem, kosmos. Kosmos, päiksesüsteem, planeet, maakera; sest kosmos on kõige laiem mõiste ja maakera kõige kitsam mõiste. 4. Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik. Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik; sest raamat on kõige avaram mõiste ja ladina keele sõnastik kõige kitsam mõiste. 5. Eesti ajaleht, Päevaleht, ajaleht. Ajaleht, Eesti ajaleht, Päevaleht; sest ajaleht on kõige avaram mõiste ja Päevaleht kõige kitsam mõiste. 6. Ajalooõpetaja, keskkooliõpetaja, ülikooli lõpetanu, õpetaja. Ülikooli lõpetanu, õpetaja, keskkooliõpetaja, ajalooõpetaja; sest ülikooli lõpetanu on kõige avaram mõiste ja ajalooõpetaja kõige kitsam mõiste. 3
akadeemilistes tekstides ja ka üliõpilaste töödes taunitav. Siiski nõuab antud sõnastike võrdlus just interneti originaaltekstidega arvestamist, sest juttu on arvutisõnastikest, mille tekkepõhjuseks oli internetis oli personaalarvutite massiline levik ja võrkude jõuline areng ning aines, mille jaoks sõnastikku koos terminite ja vastetega vaja, on suures osas internetis. prantsuse terminit, 10426 eesti terminit, 648 soome terminit. Praeguseks see sõnastik enam veebis vikis ja arvutikasutaja sõnastiku paberversiooni kasutatud terminiallikates toodud aadressil kättesaadav ei ole ning ei saa ka väita, et veebisõnastikus paberväljaande esmatrüki ilmumise ajal nii palju mõisteid, termineid ja keeli kasutusel oli. 1996. a arvutikasutaja sõnastiku kasutatud terminiallikate loetelus on 15 sõnaraamatut, standardit ja elektronsõnastikku, kolm raamatutes olevat sõnastikku ja aineregistrit. Lisaks on kasutatud välisfirmade
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS M-14 Häly Rätsep TEENINDUSE SÕNASTIK Uuemõisa 2014 TEENINDUSE SÕNASTIK A Abaneerima ette tellima Abijõud Abistama Abiteenindus personal parem abipersonal Administraator Administrateerima haldama Asendaja Aktiveerima B Baar Bankett pidusöök Bistroo söögikoht Bufee Rootsi laud C Check-out väljaregistreerimine Check-in registreerimine Cappuccino espresso vahustatud piimaga Catering peoteenindus D Dateerima kuupäevastama Degustaator degusteerimisspetsialist Dekoratiiv kaunistus Dekstroos viinamarjasuhkur Delikatess maiuspala Dessert järelroog Dinee lõuna või õhtusöök E Energia Esindama Ettekandja Ette kandma Espresso F Familiaarsus käitumine Fariinsuhkur pruun suhkur G Galett küpsis Galluspähkel Garneerima kaunistama Gaseer gaseeritud Gastro...
17. , . Meie oma, teie oma. 18. 18. , . Tee tööd tööajal, aja juttu jutuajal! 18. , , ! Mul on käed, jalad ja pea. 18. . Alaleütlev kääne. 19. 19. ? ! Mis viga? Räägi! 19. ... . - ...vaata meest ennast!.. 19. . Kaasaütlev kääne. 20. 20. ! Aitäh komplimendi eest! 20. . Hakkaks õige ehitajaks.. 20. . Tegusõna olema tulevik. - . Vene-Eesti sõnastik. - . Eesti-Vene sõnastik. TÄHESTIK. , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 1. ! re! Asume teele! Kui kohtad tuttavat, ! Tervitus! siis ütle talle sõbralikult Tavaliselt öeldakse ! Tere! Kui on tegemist võõra inimesega,
töö ülevaatamine ja kontroll 6. probleemsete kohtadega tegelemine Mõistepõhine töö üldjuht: püütakse rahvusvahelise mõisteühtlustuse ja terminiühtlustuse poole. Tõlkepõhine töö: - terminite otsimine lähtetekstist - leitud terminite sisestamine terminibaasi - uurimistöö ja selle dokumenteerimine - dokumenteeringu kirjete korrastamine - lõplik vormistamine OSKUSSÕNASTIKUD Eesti I oskussõnastik: 1909 (kindlalt ilmunud) sks-ee-vn matemaatika sõnastik Eesti suuremad oskussõnastikud: 1975 vn-ee tehnika sõnastik (50'000 märksõna); 2005 elektroenergeetikasõnastik (1023 lk, sh 7000 seletustega mõisteartiklit) Oskussõnastikud olid 1990ndate algul laialt levinud, neid oli palju, kuid olid siiski ebaühtlase kvaliteediga. 1990ndate II poolel olukord ja kvaliteet paranesid, ühtlustusid. praeguseks on nii paber- kui elektroonilisi sõnastikke (nt www.eter.ee). 1) Oskus- ehk terminiartiklisõnastik
RETSENSIOON NIMI Klass Tallinn 2015 Sissejuhatus Valisin näituse Surm ja ilu, sest ma olin seda näitust juba käinud vaatamas ja teadsin, et sealt on võimalik hea kogemus saada. Töö eesmärgiks oli süveneda põhjalikumalt kindlasse teosesse ja uurida selle tausta. Peamine allikas oli internet ja näituse sõnastik. Foto 1: Toomas Volkmanni triptühhon Foto 2: Kei ja Pärtel. 1995. Osa triptühhonist Teose teema Teose teema on põimunud kire ja vihkamisega. Teos annab edasi ideed mehe ja naise vahelisest suhtest, milles tunded pole vastastikused. Teose nimi on „Kei ja Pärtel”. See ütleb, et fotol on
Meessoost Auto- juht- tuvi- külaline- vihm- päev- kalender- köha- kissell- kringel- kartul- laev- luik- laager- karu- portfell- juhendaja- ehitaja- etendus- sõnastik- õpetaja- teeviit-, jaanuar- elanik- segisti- sampoon- sekretär- kirjanik- Naistsoost välimus- asi- rumalus- tütar- uks- amet- kuusk- elu- voodi- tugevus- hobune- armastus- mööbel- modell- hiir- ema- peenraha- uudis- rahvus- öö- ebameeldiv- sügis- jalatsid- järjekord- abi- väljak- ahi- ase- rõõm- julgus- vihik- kirik- ausus- märk- medal-
nõustab lapsi teenindavaid raamatukogusid * Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogud millisesse nelja põhilisse ossa need jagunevad? Nimeta need. Arhiivkogu, lugejateeninduse kogu, teabetalituse kogu ja kunstikogu. * Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse üritusi ja projekte. Perehommik, Mudilastund, Kunstikamber, Sõnakamber, huviringid, näitused, Ulmeklubi. * Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse väljaandeid. Postkaardid, Ajakiri ``Nukits``, ELK toimetised, lastekirjanduse sõnastik. * Mida kujutab endast Nukitsa konkurss? - Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav üle-eestiline lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse saaki hindavad lapsed ise. * Kellega koos korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus loomekonkursse ning miks? - Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab koostöös kirjastustega käsikirjade võistlusi, et innustada Eesti autoreid looma uusi ja kõrgetasemelisi teoseid lastele ja noortele.
keeleteadusajakiri, 1908 toimus Tapa keelekonverents, kus arutati eesti kirjakeele ühtlustamist ja arendamist. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Stahl pani eluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Andis välja väikse käsiraamatu algajatele, mis sisaldas endas grammatikat ja saksa-eesti sõnastikku. Otsis peamiselt eesti ja saksa keele ühisjooni. 1648-lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik 1660-põhjaeesti sõnastik 1715-uus testament 1693-Hornungi grammatika põhjaeesti keele kohta 1710-1720-eesti-saksa sõnastik, mis oli esimene eesti-muu keele sõnastik ning see oli järgmiste sõnastike aluseks. 1732-A. Thor Helle käsiraamat, sisaldas grammatikat, eesti-saksa sõnastikku, tekste ka vanasõnu ja mõistatusi, koha- ja taimenimetusi, antud oli ka tüüpsõnade muutmine, see oli oma aja kirjakeele norm 1739-esimene eestikeelne täispiibel 1780-A.W
.......................................................................... 9 Lisainfo......................................................................................................................................... 9 Korduma Kippuvad Küsimused................................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 10 Sõnastik.................................................................................................................................. 11 Eessõna Õnnitleme teid HP Deluxe Web Cam ostmisel. See juhend näitab, kuidas kasutada oma HP Deluxe Web Cam'i videode salvestamiseks, kuidas alustada videokõnesid ja kuidas toodet kasutada pildistamiseks. Ülevaade 1 2 3 1 Video6salvestamise nupp 5 Sätitav kinnitus
,,Kellavärgiga apelsin" A. Burgess Lugu ühiskonnast, kus räägitakse vene-inglise segakeelt ning võimutsevad noorukite jõugud. Mina-tegelane Alex ja tema sõbrad Pete, Georgie ja Dim veetsid aega kõiksugu huligaansusi korda saates ja kelle suurimaks naudinguks on oma vägivaldsete fantaasiate teostamine. Situatsioonid oli julmalt ja tõeselt kirjeldatud. 2. osa raamatust räägib Alexi ravimisest, riigivõimu uuest katsetatavast ravist, mille tagajärjel ei suuda inimene enam korda saata midagi halba. See oli veidi psühhodeelne. 3. osa rääkis Alexi elust peale ravi, vabas maailmas vaba poisina. Alex aga ei olnud sellega rahul, et ta ei saa enam halba teha ja üritas endalt elu võtta. Enesetapukatse käigus sai ta väga viga aga sai tagasi võime teha kurja ilma tundmata iiveldust ja haigushoogu. Alex armastas klassikalist muusikat kirega. Raamatus oli ...
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal ...
Kokku 998 lk saksa-eestikeelset teksti - normi loov teos. Jutlusteraamat "Leyen Spiegel" ilmus 2 osas - 2 veergu eesti- ja saksakeelse rööpteksti. Mõlemad Stahli raamatud on mõeldud eesti k puudulikult osanud vaimulikele, kes pidid maarahvale emakeelset jumalasõna kuulutama. Eesti k käsiraamat "Juhatus eesti keele juurde" 1637 - I eesti k grammatika/algõpetus: grammatikakirjeldus, saksa-eesti sõnastik, ees- ja saatesõna, pühendusluuletused. Teose väärtuslik osa on saksa-eesti sõnastik: eesti vasted 2380 saksa sõnale-väljendile. Tähelepanuväärne on sõnastiku sünonüümide rohkus. Sõnavara on igapäevane, leidub ka usumõisteid jm abstraktset. Stahli keelekasutus: alam- ja ülemsaksa, ladina k mõju. Varasemad autorid on mõjutanud leksikaalset ja grammatilist mitmekesisust. Rohked saksa keele ümbertõlgendused vormistikus, grammatilistes konstruktsioonides
ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" .17 sajandi suurim sõnavarakogu, grammatika, kullamaa murre. Laidab eesti talupoja keelekasutust. 1693 Johann Hornung "Grammatica Esthonica". Põhjaeesti, hea keele tundmine, diplomaatiliselt ei esitanud ortograafia reformi, vaid kasutas. 5 käänet. 1710-1720 Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eesti - muu keele sõnastik. 8000-9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks
Viimased aeti jääpuru täis ning asuti suurema juurde varitsema. Kui hüljes pinnale ilmus löödi raud talle tugevasti pähe. Pildi lisamiseks Pildi lisamiseks klõpsake klõpsake ikooni ikooni HÜLGEPÜÜK TÄNAPÄEVAL Kihnlased ja muud rannarahvad üritavad tänapäeval hülgejahti taastada. Hülgepüük - sõnastik Hülgeraud e. ahing raske hülgepüügivahend. Süld mõõtühik. Hülgeõng veel üks hülgepüügivahend. Vileauk õhuava jää sees, mida hüljes kasutab hingamiseks.
7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab. 5 käänet käänamine vastavuses tegeliku keelekasutusega.
Liivtatik 8. klass Anu Roosna Iseloomustus: ● Oranžpruun. ● Väikesed poorid ja torukesed on pruunist oliivpruunini ning muutuvad katsumisel siniseks. ● Pikk jalg on pruun, punase ja oliivja varjundiga, ülaltpoolt kollakas. ● Seeneliha on sidrunkollane. ● Kuiva kübaraga, mis on pigem sametine kui limane. ● Kübara läbimõõt on 6–13 cm. Leviala ja kasvukoht. ● Kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas. ● Üks tavalisemaid Eesti puravikulisi. ● Kasvab väikeste kogumikena okkakõdus okasmetsades ja sageli ka nõmmedel liivasel happelisel mullal. Kasutamine: ● Liivtatik on söögiseen, mida pole tarvis kupatada. ● Lõnga värvimine. Midagi huvitavat: ● Esimesena kirjeldas liivtatikut teaduslikult Olof Swartz 1810 nime Boletus variegatus all. Tänapäevase nime andis liivtatikule 1898 Otto Kuntze. ● Soome k. "kangastatti", rootsi k. "sandsopp". Kasulikkus: ● Toiduahelas ● Värviseen ● Moodustab mükoriisa kaheokkaliste mändideg...
Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline. Johannes avaldas „Noor-Eesti“ väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, kuid ka kirjandusarvustusi ja esseid. 1913. aastal alustas Aavik „Uute sõnade sõnastiku“ koostamist koos V. Grünthal- Ridalaga. Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest Saksa-eesti sõnaraamatust kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö kestis kuus aastat, ning valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna. 1921. Aastal ilmunud täiendatud trükk "Uute sõnade sõnastik“ aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Kokku mõtles ta umbes 40 uut sõna: (aabe, embama, ese, evima, kemm, kolp, laip, laup, liibuma, lünk, lüüme, malbe, meenuma, muide, morn, mõrv, naasma, nentima, nõme, nördima, põrpima, raev, range, reetma, relv, roim, sark, sarm, siiras, süüme, tarnima, taunima, tõik, veenma, väisama jne)
hommikusöögi järele. Selleks oli kartul silguga. Heinateo käik · Metsahein pidi saama vähemalt kolm kastet, enne kui teda võis üles võtma hakata. · Hommikul niideti ja keskhommikul võeti kasutusele rehad. Nii töötati kuni lõunani. · Peale heina kokkulükkamist hakati saadu tegema. · Et saade küüni vedada, pandi alla hagu, igale neli, kas pajust või lepast. · Hein pandi kuhja, või veeti küüni. Sõnastik · Lüsi Vikati vars · Saad Koonusjas sisetoestuseta heinakuhi · Lähker Jooginõu Kasutatud kirjandus · "Eesti Maarahva Elust XIX sajandil" Aleksei Peterson · http://et.wikipedia.org/wiki/Vikat
Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja ...
Loodus vööndid Loodusvöönd Kliima Mullad Taimed Loomad Asutus LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega Austraalia lõuna Umbes 10° (mägilambad) rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi Pöörijoonte ümbruses ...
Ta asus 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8-klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste kaasautor. Eesti keeles on ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud.
(1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ tõid kaasa tülid Jakobsoni ja Hurda vahel Peterburi Eesti Jaani koguduse kirikuõpetaja (1880-1902) Ärkamisaeg, seltsid, rahvaluule Hakkas avaldama „Perno Postimehes“ eesti keelseid luuletusi Liitus Õpetetud Eesti Seltsiga „Kalevipoja“ sõnastik lõunaeestimurret tutvustav töö „Onomatopoetica Estonica“ Kirjutas põhikirja Aleksandrikoolile, esitas valitsusele ja kaitses 1860. aastal hakkas korraldama rahvaluule organiseeritud kogumist läbi Eesti Kirjameeste seltsi, EKmS esimene president oli Jakob Hurt 1862. aastal tõlkis Liivimaa 1860.aasta talurahvaseadused lõunaeesti keelde 1863. aastal avaldas oma esimese rahvaluulealse töö Põlva kihelkonna pärimuste kohta 1869
materjalidest. Kuna ma olen Ettevõtluse ja Projektijuhtimise erialal, õppiv tudeng, on minu leitud sõnad enamasti seotud finants maailmaga. Sõnade leidmiseks lugesin õppejõudude poolt jagatud loengukonspekte, ning lugesin ajalehe Äripäev internet versiooni. Samuti olen leidnud sõnu otsides teistele sõnadele selgitusi veebilehelt Tarkinvestor.ee. Sellel interneti leheküljel leidub kergemamõõduline finantsväljendite seletus sõnastik. Lisaks sellele on selgitusi leitud ka Algis Perensi raamatust Projektijuhtmine. Uurimistöö vormiks on väike seletav sõnastik. SÕNAD · Abandonatsioon (Majanduskonsultatsioonide OÜ) - kindlustatud omandi loovutamine kindlustusandjale kindlustussumma katteks. · Aktsiaselts (äripäev.ee) (corporation) ettevõte, mille omanikud on aktsionärid, kes tagavad ettevõtte fondid, aga mis juriidiliselt tegutseb eraldi ja lahus oma omanikest.
Nimisõna tuletus Omadussõna tuletu 1.Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kas...
-e, huige -tar, poolatar -ik, häälik -ng, lööming -rd, käpard -ts, jalats -k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu -mik, lugemik -ndik, lagendik *omadussõnaliited: -line, jooneline -ne, pahane -lik, inimlik · omaduse puudumist väljendav liide: -tu, mõttetu · omaduse rohkust väljendav liide: -kas, mahlakas, andekas · sarnasust väljendav liide: -jas, nooljas, kausjas Kokku-ja lahkukirjutamine: *nimisõnad täiendsõna- sõna ees, nt seinalamp põhisõna- sõna lõpus, nt laualamp KOKKU- värvid, nt lumivalege, sõsimust
· Grammatikate traditsioonilised osad: hääldamine, ortograafia, vormiõpetus, lauseõpetus Heinrich Stahl 1637 esimene põhjaeesti grammatika: · Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele · Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna)
sajandi kirjakeel · Eesti kirjakeele arenguloos murranguline aeg. · Ilmusid esimesed eesti keele grammatikad · Pandi alus kirikukeelele · Töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis, vana kirjaviis · Toimus 2 piiblikonverentsi · Georg Mülleri 39 jutlust · Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas paremaks kui Stahli keeleõpetust. · 1660.a ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autoriks on Heinrich Göseken põhjalikum grammatikakäsitlus, sõnastik Valik alamsaksa laensõnadest eesti kirjakeeles · Haridus kool, salm, paber · Riietus jakk, krae · Usund leer, köster Heinrich Stahl (1600? 1657) · Heinrich Stahl 17. sajandi kirjakeele mõjukaim kujundaja ja varasema ebaühtlase kirjaviisi fikseerija. · Trükituna ilmunud raamatud levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas · Stahli keelekasutus eeskujuks kaasaegsetele · Kokku säilinud tekste üle 1700 lehekülje
• omama • süvenema • üllatama jne Mälestus Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. 19. juunil 1992 avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum. Tunnustused 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk 28. aprill 1940 – Eesti Kirjanduse Seltsi auliige Teosed Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik (1921) Õigekeelsuse ja keeleuuenduse põhimõtted (1924) Keeleline käsiraamat (1932) Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika (1936) Kultuurilugu kirjapeeglis (1990) Lõpp. Aitäh, et kuulasite!
Erialane sõnastik Reinard Kann A · ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks · aedsalat-aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat · aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid ...
Sõnastik 1. Vanemuine- teater Tartus, laulujumal 2.Valge kitli pikad käised- valget värvi kittel, millel on pikad käised ehk hullusärk. Sümboliseerib isiku vabaduse puudumist. (ÕS 1999) 3.Siiber- lõõruides, torustikus, põletusriist. Nt ahju siiber. Mul on kõigest siiber- ma olen tüdinenud.Siibriks nimetatakse haiglates olevaid pissipotte. (ÕS 2006) 4.Kada- ragulka. Poiss laskis kadaga linde. (ÕS 1999) 5. Pasknäär- lind. (ÕS 1999) 6. Anvelt- reeglite rikkumine. Eesti sotsialismi teele viia. 7. Roitma- ümber nuuskima, kolama, uitama. 8. Päitsed- ära võtta,abielluda, kuulekaks teha, nt Mari oskas Jürile päitseid pähe panna. pani hobusele päitsed pähe- päitsenöör, -rihm, -rõngas. Päitsed sümboliseerivad vabaduse piiramist. 9. Valge palat kõrge laega- hullumaja. Vabaduse piiramine. 10. Kadrioru park- park Tallinnas, mille rajas Peeter I katariina II- le. 11. ...
4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Sõnastik: (31 terminit) alapakkumine - vt. ülenõudmine asendusefekt - suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup - hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel defitsiit - tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus esmatarbekaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teat...
Näide valemist kus I – voolutugevus U – pinge R – takistus Sele 2 Ohmi seadus 9 Näide diagrammist Sele 3 Päevane toidukogus [3] Tabelid, diagrammid, koodinäited ja seled, mis on suuremad kui pool lehekülge, paigutatakse lisadesse. 3.4 Sõnastiku loomine Kui töös on rohkem kui 10 erialast terminit, luuakse sõnastik (tähestikuline sõnakogu), mis lisatakse sisuosa ette. Sõnastik koosneb terminitest ja lühenditest, mida autor peab töö mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös
tekstitöötlusprogramm lugeda. Tekstituvastustarkvara suudab tunda ära ka käsitsi kirjutatud tähed ja numbrid, kuid tuvastustäpsus on loomulikult väiksem kui trükitud teksti puhul. Parematel tekstituvastusprogrammidel on ka võime eri sümboleid ja tähemärke juurde õppida. Turul leidub mitmesugust eri tootjate tekstituvastustarkvara. Eesti keele tunnevad ära näiteks ABBYY FineReader OCR, OmniPage ja Readiris, neist ABBYY FineReaderil on olemas ka eesti keele sõnastik, s.t see tarkvara võimaldab kontrollida eesti keeles kirjutatud teksti õigekirja. http://www.irislink.com/c21561189/DemoReadiris12ProResult.aspx
Tartu: Tartu Ülikool. Barca.L. (2009). Modalityspecific naming impairment after traumatic brain injury (TBI). Brain Injury, October 2009; 23(11): 920929. Brody.J.E. (1992) When Brain Damage Distrupts Speech. New York Times, June 10,Personal Health C13. Windsor.R.L. Common vision problems from stroke or traumatic brain injury. http://www.eyeassociates.com/images/common_vision_problems_from_stro.htm (19.01.2013) Kauba.T. (2011). Seletav sõnastik: Halvatused: hemiparees ja hemipleegia. http://www.noorednoortele.ee/9_Halvat1/hp_term.htm (19.01.2013) Asser. A. Peatraumad. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla Neurokirurgia keskus. http://www.ery.ee/uploads/files/a_asser__peatraumad.pdf (14.01.2013) Asser.T. (2011). Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia. https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:1FiEuu1lpC0J:www.euroviane.net/index.php% (15.01.2013) Association Internationale Aphasia rahvusvaheline Afaasia Liit. http://www
PÕRANDA SÕNASTIK 1.PVC e. VINÜÜN e. PLASTIKKATE · Rull kui plaatmaterjalina väga levinud. · Vastupivad nii niiskusele kui kulumisele. · Talub hästi kemikaale. · Peamised koostisained on etüleen ja kloor, millele lisatakse täiteaineid ja värvipigmente. · Toodetakse nii ühe- kui mitmekihilisi. 2. LAMINAATPARKETT · Puitkiud põhimikule kantud plastikust pinnakihiga põrandakatte plaadid, enamasti puidu või kivi imitatsiooniga. 3. ANTISTAATILISED KATTED · Tänu erilisele töötlusele ei tekita elektrostaatilisi leanguid. 4. ELEKTRIT JUHTIVAD PÕRANDAKATTED · Vähendatud elektritakistusega põrandakate juhivad ära elektrostaatilised laengud. · Heterogeene materjal. · Koosneb ühest või mitmest ühesuguse koostise või omadusega kihist. 5. PU e. POLUÜRETAALKIHT · Põrandapinna kiht mille töötlus teostatakse valmistaja tehase poolt, mis kaitseb pinda kulumise ja määrdumise eest. 6. TURVA e. LI...
KARASTUSJOOGID JA NENDE MÕJU KARASTUSJOOKIDEST Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhappest ja süsinikdioksiidist. Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja, nõrgestades luustikku ning olles osteoporoosi üheks põhjuseks. Keskmine klaas karastusjooki sisaldab 4 grammi süsihappegaasi, dieetjoogid veel rohkem. KARASTUSJOOKIDEST Bensoaadid tekitavad allergiat. Koolajoogid võivad põhjustada migreeni. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Ühesainsas klaasitäies karastusjoogis sisalduv suhkur võib pärssida immuunsüsteemi kuueks tunniks! Suhkur annab energiat, millele järgneb väsimus, täpselt nagu kofeiini puhul. See paneb jooma rohkem, et uut laengut saada ning see kahjustab omakorda adrenaalnäärmeid ehk neerupealsed. KARSTUSJOOKIDEST Dieetjookides sisaldub polüetüleenglükooli. ...
Hugo Riemann - saksa muusikateadlane, July 18, 1849, Grossmehlra, Tüüring - July 10, 1919, Leipzig, Saksimaa Ta oli teooriat õppinud Frankenbergeri poolt, õppis klaverit koos Barthel and Ratzenberger, õppis õigust ning filosoofiat ja ajalugu Berliinis ja Tübingenis. Peale Franko-Germaani sõda pühendus muusikale, õppis Leipzigi konsis kompositsiooni ja teooriat ja muusikaajalugu. Siis läks Bielefeldi, oli seal õpetajana ja koorijuhina. 1878 tuli tagasi Leipzigi ülikooli kui privaatdotsent. 1881-90 oli ta klaveri õpetajana ja teooria õpetajana Hamburgi konsis, lühikest aega ka Sondershausen konsis. Oli õpetanud Wiesbadeni konservatooriumis (1890-1895), kuid lõpuks tuli tagasi Leipzigi Ülikooli lektorina 1895 aastal. Aastal 1901 nimetati ta professoriks. Tema tuntumad teosed on Musik-Lexikon (1882; 5th ed. 1899; Eng. Trans., 1893-1896) täielik sõnastik muusika ja muusikute kohta, Handbuch der Harmonielehre (harmooniaõpetuse käsiraamat), uu...
Tartusse veel muidki olulisi ülikooli osi nagu näiteks anatoomikum, kliinikum, tähetorn. Sedasi avanesid õppurite võimalused avastada maailma. Tartu sai üle venemaa kuulsaks ja õppejõudude nimistus olid mitmed väga säravad nimed ja näod. Hariduse saamine Eestis paranes tänu koolile. Tartus hakkasid ilmuma kalendrid ja peagi sai see linn Baltisakslaste kultuurielukeskuseks. Hakati koos käima Raadi mõisas.. Emajõe Ateena palju õppeasutusi. F.J Fiedmann ja tema sõnastik. Nimeta rahvusliku liikumise eeldused. Rahvusliku liikumise eeldused.- Vennastekoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile; pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine; lugemis- ja kirjaoskus; rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas, mis kandus baltisakslaste kaudu ka EestisseRahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. Alustame Pärnu Postimehest. Hugoga lõp. Kalevipoja ilmumine , Perno Postimehe väljaandmine , Eesti Postimees , Vanemuise loomine , I
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta?
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Magamine Konspekti põhi Moto: Uni on inimese jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Miks on vajalik üks kolmandik oma elust maha magada?. Uni on inimese üks füsioloogilistest vajadustest. Unevajadus on individuaalne. Ilma magamata ei saa elada ükski imetaja. Kui palju und inimene vajab? Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 78tunnine magamine. Miks on inimesel vaja nii palju aega oma elust kulutada magamisele? Uneuurijad eristavad magajal nelja nn mitte-REM-une staadiumi ja REM- ehk kiiret und (REM - rapid eye movements, kiired silmade liigutused), mis vahelduvad teatud perioodilisusega. Uni koosneb 4-5 unetsüklist, mis algavad mitte-REM- ja lõpevad enamasti REM-unega. Unetsükkel kestab umbes 90-100 minutit ja tavaliselt on igas unetsükl...
igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Johannes Aavik on eesti keelde jätnud jälje, mida on raske mitte märgata. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste (kaas)autor, keeles on kindlalt koha sisse võtnud ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta?
20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus"...
Tööleht 24 Talupojad Rootsi ajal. Õpik § 16 Kordamine. Mis on mõis? Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuuluvad väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Millised talupoegade kategooriad te teate? Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes Mis on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
