Kui piirduda vaid viit ( või nelja ) liiki raha põhiliikideks tunnistamisega, on probleemiks see, et raha ja mitteraha piirid jäävad määratlemata. See probleem on aktuaalne ka raha tagatisvarude puhul. On ju harjutud pidama tagatiseks olevat kulda ikkagi rahaks. Raha liikideks jaotamisel tuleks arvesse võtta kaks põhiparameetrit: garanteeritust ja emiteerimist. Raha vaheväärtuse garanteerituses eristatakse nelja põhiastet: raha täielik sisemine garanteeritus ( kaupraha ), osaline sisemine garanteeritus ( vaegväärtuslikud mündid ), turu ja emiteerija ühine garanteeritus ( enamik tänapäeva rahast ) ja üksnes turu poolt garanteeritus. Kui raha liigitada vastavalt tema arengutasemele, saaksime kolm põhiliiki: kaupraha, tavaline raha ja väärtpaberid. 7 5. VALUUTA VAHETUSKURSS Igal valuutal on siseturul hüvise vastu vahetamisel kujunenud keskmine vaheväärtus, mille ümber hinnad kõiguvad
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus
(subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud erandid. Õigusakt on kehtiv sellel territooriumil, mille jaoks ta loodud on. Õigussuhe õiguslikult reguleeritud inimestevaheline suhe.
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus,
kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Määrusteks võib lugeda ka direktiive, juhendeid, korraldusi ja käskkirju, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). KOV poolt kohalike küsimuste otsustamiseks vastuvõetud õiguse üldaktid on samuti määrused. Õigus peab alati sisaldama järgmisi põhielemente: õiglus õiguskindlus (õiguslik garanteeritus) eesmärgipärasus Õiguskord peab olema usaldusväärne. See eeldab, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Sarnased olukorrad peavad saama iga kord sarnased lahendused (ka sarnased kohtuvaidlused tuleks lahendada sarnaselt). Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga. Õiguse eesmärgiks on luua korda ja julgeolekut teatud inimkäitumises. Vastav eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides.
Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust.
sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Eraõigus privaatautonoomia põhimõte. Kordinatsiooni võrdsus. Dispositiivsus.
kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid, mille alusel kohutnikud ja kodanikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb probleem lahendada. Õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Õiguse funktsioonid on järgnevad: 1. sisemise rahu kindlustamine (konfliktide ennetamine ja lahendamine), 2. vabaduse kindlustamine (kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadusse, 3. kaitse riigi sekkumise eest ja vabaduse realiseerimise garanteeritus), 4. õigusliku võrdsuse tagamine, sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine, 5. sotsiaalsete protsesside juhtimine. Õigusnormide keskne funktsioon on suunata ja juhtide kodanike ja ametnike käitumist. Õigusnormid stabilseerivaad suhteid ühiskonnas ning soodustavad inimeste sotsialiseerumist. Tagavad õigusriidis füüsilise ja mõneti sotsiaalse kaitse, mida võiks tähistada kui õigusnormi turvafunktsioonina. Riik
Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õigusvõime vs teovõime
Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust.
Õiguse sotsioloogia pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. Õiguse filosoofia tegleb õiguse põhimõttega ja seda sageli nimetatakse õigustotsivaks teaduseks. Õiguse teooria tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. ta on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õiguse alajaotused kitsamas mõistes ongi õ. teadus. 6. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: õiglus õiguslik garanteeritus eesmärgipärasus Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Täiuslik definitsioon puudub tänase päevani. Aga on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma" Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (ius commutativa) ja jaotatavat (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel
Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Igaühel peab olema reaalne võimalust ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus.Õiguskindluselt ootame, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega.
ning viimaste tähistamise ning mille järgi on Eesti riik õigustatud säilmeid ümber matma avalikest huvidest lähtudes, võtab Riigikogu vastu käesoleva seaduse." Ka SHKS § 1 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et lähtuda tuleks välislepingutest. Seega juhindutakse otseselt rahvusvahelisest õigusest. 7 4. ÕIGUSE IDEE Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õiglus, õiguskindlus ehk õiguslik garanteeritus ning eesmärgipärasus. Õiguse ideest peaks olema lähtunud ning nimetatud printsiipidele tuginenud ka SHKS. Õiglus kui inimeste kooselu põhiväärtus8 loetakse realiseerunuks, kui igaüks on saanud oma, talle määratu. SHKS §-st 4 lg 3 leiame esimese sätte, mis on selgelt kantud õigluse printsiibist, kuna kohustab igaüht (võrdsustav õiglus): ,, Igaüks, kelle valduses on teavet sõjahaudade kohta, on kohustatud selle tasuta edastama Kaitseministeeriumile ühe aasta
reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õiguse tüihistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 4. Era ja avalikõigus, ombudsmani institutsioon: Eraõigus - kõik õigussuhted, mis toimuvad kahe isiku vahel. Riik sekkub ainult siis, kui üks osapooltest seda soovib. Avalik õigus - suhe, kus on riik ja isik
Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud
Kontinentaalsuse elemente on ka Šoti õiguses, LAV-s, Mauritiusel jne. Õigusnormi üldisus tähendab tema abstraktset iseloomu. See viitab heale õiguskultuurile, see on õigusriigi vältimatu tunnus. Need on ka kinnistatud õiguse allikates, mõistetavad keelelt. Õiguse erinevad funktsioonid: sisemise rahu kindlustamine – konfliktide ennetamine ja lahendamine vabaduse kindlustamine – kaitse ellu sekkumise eest, vabaduse realiseerimise garanteeritus õigusliku võrdsuse tagamine sotsiaalse tasakaalu ja kindlustatuse tagamine sotsiaalsete protsesside juhtimine // Keskne funktsioon on suunata käitumist (subjektiivne õigus kui käitumisetalon kui sotsiaalne hüve), samas ka stabiliseerivad need suhteid ühiskonnas (integreeriv toime), soodustavad sotsialiseerumist. Integreerumine ja sotsialiseerumine on võimalikud, sest õigusnormid neutraliseerivad vastuolusid ja konflikte. Need tagavad füüsilise ja mõneti ka
kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. Sisu jääb tagaplaanile. 1.5. Õiguse idee Õiguse idee kolm põhielementi: 1. õiglus See on inimeste kooselu põhiväärtus. Õigluse nõue võiks olla nt "igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: ius commutativa ehk võrdsustav (realiseerub eraõiguses) ja ius distributiva jaotav (av-õiguses). Iustitia cernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma (Aristoteles) 2. õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) Peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Võrdsustava õigluse puhul tuleb sarnased kaasused õigusega sarnaselt reguleerida; jaotava õigluse puhul peab arvestama põhimõttega – igaühele oma. 3. eesmärgipärasus Õigus on suunatud korra ja julgeoleku loomisele inimkäitumises. Eesmärk on väljendatud õigusnormides
eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste koosluse põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Nii kohtleb õigus alaealist soodsamalt kui täiskasvanut. Õigusteoorias tehakse vahet kahesugusel õiglusel võrdsustaval (ius commutativa) ja jaotaval (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas nt kahjude hüvitamisel, jaotav õiglus aga riigi suhtumises kodanikesse. Õiguse garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. Õiguse eesmärgipärasust iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises, mis leiab oma väljenduse õigusnormides. Omades nüüd teatud ettekujutust 'õguse' ja 'õigluse' mõistemääratlusest, on otstarbekas esile tuua need õiguse koostisosad, milleta on õigust selle objektiivses
Võrdsustav: Igaühele oma. Valdavalt eraõiguse valdkonnas. Nt toimib see kahjude hüvitamisel. Jaotav on igaühele oma. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigusrakendava tegevusega. See on õiguse idee, kus põimuvad õiguse tegelik sisu, tema üldkohustuslik iseloom ja vajadusel ka selle rakendamine riigi poolt. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õiguse ülesanne omandab küllaldaselt üldiseid ja selgeid ettekirjutusi teatud käitumise liigi ja selle määra silmas pidades. Nii luuakse igaühele reaalne võimalus olulises ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus
Lõpetuseks: Pensionireformid on vältimatud juhul kui on vaja. Hoida jätkusuutlikkust (kiiresti) vananevas ühiskonnas. Garanteerida elamisväärne elustandard eakatele: Lääne-Euroopas, sest see on nii tavaks olnud. Ida-Euroopas, sest vanurite elatustase madal. UK ja Saksa süsteemid lähenevad: UK varem- väike riigi roll, madal asendusmäär, eraskeemid vabatahtlikud. Saksa varem- suur riigi roll, kõrge ja ühtlane asendusmäär, sotsiaalne garanteeritus. Nüüd mõlemail: erakindlustuse õhutamine koos töötajate võimestamise ja riskide eest, riigi jälgiv ja reguleeriv roll mõlemal juhul selgelt näha; see pigem kasvab kui kaob. 4. Loeng PEREPOLIITIKA Peremustrid: Traditsioonilised (kristlikud- peremustri radikaalne muutumine (väiksem abielulisus, kärgpered, väiksemad leibkonnad, adult worker või dual-earner peretüüp asendab male breadwinner tüüpi naiste õiguselt soolise võrdõiguslikkuse suunas(gendering)).
teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. Hindab riike, millel üle 500 000 elaniku, alates 1800. aastast; mõõdab demokraatlikkust ja autokraatlikkust 10 <-> -10 skaalal, kus 6-10 = demokraatia, -6 - -10 = autokraatia ja 5 - -5 = anokraatia; vaatleb siiski vaid seadusi ja on seeläbi puudulik, sest keskendub vaid formaalsustele ja mitte seaduste täitmisele; 3. Polyarchy režiimide hindamise süsteem Loodi 1970ndail, arvestab riike alates 50 000 elanikust, andmed alates 1810. aastast.
1) õiglusest 2) õiguslikust garanteeritusest 3) eesmärgipärasusest Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt" vaid pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õiguskindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivsuse ja õiglase vahel. Ius commutativa (võrdsustava õigluse) puhul tähendab see, et sarnased kaasused tuleb õigusega sarnaselt reguleerida ja õigusliku vaidluse korral sarnaselt lahendada. Ius distributiva (jaotava õigluse) puhul peab aga sama
Õiguse eesmärgipärasus: Õigus on tahtelise, teadliku ja eesmärgipärase tegevuse tulemus. Kuna õigus ei eksisteeri väljaspool ühiskonda, siis on alati oluliseks küsimuseks, kelle huve kehtiv õigus teenib, millest lähtuvalt see loodi. Kõige üldisemalt tuleb demokraatliku poliitilise režiimiga õigusriigile kohase õiguse kaheks olulisimaks eesmärgiks pidada õiguse idee ja õigusliku garanteerituse nõuete täitmist. Õiguslik garanteeritus on õiguse idee element. Garanteeritus hõlmab ka õigluse printsiibid. • Nt põhiseaduslikkuse aspektist on õiguse kõige üldisemaks eesmärgiks põhiõiguste ja vabaduste ning põhiseaduslike printsiipide tagamine. • Normatiivse reguleerimise aspektist on õiguse eesmärgiks luua õigusnormid, mille abil saavutatakse õiguse adressaatide prognoositud käitumine. Samas on igal seadusel ja teisel õigusaktil oma konkreetne reguleerimise eesmärk ja
Õigus on headuse ja õigluse kunst. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. · Õiglus igaühele võrdselt vastavalt tema vajadusele võrdsetel alustel. Võrdne kohtlemine. Riik jagab õiglust: annanb mõnele juurde ja teiselt võtab ära. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. · Õiguskindlus e õiguslik garanteeritus riik peab looma mehhanismi, et kõikidele kehtivad samad õigused, ka neile, kes ei tea ise sellest midagi. Selleks loob riik 2 süsteemi: seadusandluse (kes ei saa aru, et ei tohi tappa, varastada jne, selle jaoks tuleb see kirja panna) ja kohtusüsteemi (mis tagab õiguse rakendamise, lähtub ainult õigusest). See peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. · Eesmärgipärasus viib tagasi õigluse juurde. Õigus peab olema eesmärgiga tagada kord ja stabiilsus ühiskonnas.
VTK peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: valdkonna hetkeolukorra võimalikult täpne kirjeldus; kavandatava regulatsiooni eesmärk; kuidas kavandatud eesmärk seaduse abil saavutatakse; eesmärgi saavutamise võimalikud abinõud; regulatsiooni vahendi määratlemine ja põhjendus; kavandatava seaduseelnõu reguleerimisala; kavandatava regulatsiooni mõjud ; kavandatava regulatsiooni rahastamise allikas ja selle garanteeritus; eelnõu eeldatav valmimise aeg ning väljatöötamise eest vastutava ametniku ja juriidilise ekspertiisi teinud isiku nimed ja kontaktandmed. Enne koostamist selgitada välja, kas kavandatava õigusliku regulatsiooni järele on vajadus ja kas sellise regulatsiooni abil on üldse võimalik soovitud tulemust saavutada. VTK peab kirjeldama nii seda, miks on normihierarhia aspektist vaja vastu võtta uus seadus või teha muudatusi kehtivates seadustes, kui ka seda, millistest
Kaasaegses demokraatlikus riigis ei ole põhimõttelist vahet selles, mis on poliitika olemuseks riigi või kohalikul tasandil - poliitika objekt ning subjektid võivad erineda, vorm ja sisu ning viisid on sarnased, kui mitte täiesti samad. Ka kohaliku omavalitsuse esinduskogud moodustatakse parteipoliitilisel alusel. Kohaliku poliitika demokraatlikkuse nurgakiviks on autonoomsuse (detsentralistliku suhtelise sõltumatuse) garanteeritus, st kohalikud demokraatlikult moodustatud esindusorganid peavad oma pädevuse raames olema otsustustes vabad ega tohi olla sõltuvuses riigiorganitest tegevuse otstarbekuse osas. Kohaliku poliitika autonoomia garanteerivad nn kuus ülimuslikkust: 1) ülimuslikkus organisatsiooni kujundamisel (st õigus igas omavalitsusüksuses ise juhtimisstruktuur kujundada); 2) ülimuslikkus õigusloomes (st õigus võtta vastu omavalitsusüksuse statuudiakt ning anda
nagu monarh, türann või despoot. Maailma kõige tunnustatum pika tagasivaatega poliitiliste režiimide mõõtesüsteem – Polity IV – analüüsib poliitilisi režiime kolme muutuja kaudu: protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikute eelistamist; täidesaatva võimu kasutamise piirangud; kodanikuvabaduste garanteeritus. Käesoleval ajal on rahvusdemokraatiad nõrgenenud ja valitsused toetuvad üha enam „turu häälele“ või „ekspertide häälele“, selle asemel et toetuda kodanike häältele. Lääneriigid on jaganud oma valitsemisjõu riigiüleste organisatsioonide, rahvusvaheliste lepingute ja poliitikat koordineerivate klubidega. Kuid riigiülese poliitikategemise mehhanism ei ole tegelikult (kuigi) demokraatlik.
annaabi.ee 
