1.mida t�hendab hoolekande�hiskond? hoolekande�hiskonnas peab riik tagama inimestele heaolu, eemaldamata neilt t��tamist v�i panustamist �hiskonna arengusse. kunaiive v�heneb, rahvastik vananeb ja t��tute arv sureneb, siis ei ole riigil enam ressusse sellist �hiskonda �leval pidada, seega pole kuigi j�tkusuutlik. 2. milliate ��rmuslike uute liikumiste teket v�ib seotada indiviidi emantsipatsiooniga? rohelised, populistid, rahvuslikud parteid, kommunitarism, postmodernism, piraadiparteid 3. kas edu toob parem v�i vasakpoolne maailmavaade? p�hjenda! n�ited! parempoolne 4. kas inimene kaasaja �hiskonna liikmena on vaba? p�hjenda! jah, meil on omad �igused, nt s�navabadus- enam ei teki v�imudega probleeme oma arvamust valjult v�lja �eldes. Meil on oma otsustus vabadus - kuhu ja millal minna soovin v�i millega tegeleda, mida teha. Pole �leliigseid piiranguid nagu toidutalongid vms ostan nii palju kui ise jaksan, tahan
olemusest d- loogika 20. utilatirism on: a- suund tunnetusteoorias b- moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve c- toimimine endast lähtudes d- kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus 21. Vana-Kreeka jagamatu ühik on: a- subjekt b- substants c- monaad d- reflect 22. Kõige utoopilisem võimu vastane projekt on: a- sotsialism b- kommunitarism c- anarhism d- libertarism 23. Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses: a- jumalik autoriteet b- mitteloomulik autoriteet c- nõusolekul baseeruvad teooriad d- autoriteet hüvest 24. Patsiendi soovil elu lõpetamine nt. süstiga on: a- tahtlik aktiivne eutanaasia b- tahtlik passiivne eutanaasia c- tahtmatu passiivne d- tahtmatu aktiivne 25
a. juriidilist tähtsust omavate eluliste asjaolude teadasaamine b. abstraktse faktilise koosseisu teadasaamine c) subsumeerimine elulise asjaolu ja abstraktse faktilise koosseisu vahel (punkti a suhe punkti b) d. otsuse väärtustav järelkontroll, näiteks EL ja RK otsused, õiguse printsiibid. 3) välimine argumenteerimine = tõlgendamine (teleoloogiline aspekt): i. grammatiline ii. ajalooline iii. süstemaatiline iv. mõtte- ja eesmärgikohane 3. Kommunitarism kui õigusest arusaamise teooria Kommunitarism on sotsiaalne teooria, mis tekkis kapitalismi kantsis, USAs umbes 20 aastat tagasi vastukaaluks valitsevale individualismile. Kommunitarism on doktriin, mis panustab ühiskonnas teatud kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele. Kommunitarism räägib ühtekuuluvusest, kuulumisest ühiskonda ja vastandub kapitalismile, kus igaüks võitleb iseenda eest (individualism). Kommunitarism on vaid üks põhiseadusest arusaamise teooria, on ka teisi. Jaguneb: 1
2.3.4. Transformatsioonikriteeriumid Kui on täidetud transformatsioonivalemis toodud tingimused, võib rääkida mitte lihtsalt käitumisjuhise N siduvusest, vaid käitumisjuhisest kui kehtiva õiguse allikast. Pole identne, kas käitumisjuhis on õiguse allikas või tuleb teda õiguse seisukohast täita. Lisaks õiguse allikatele on ka interpreteerimise ja argumenteerimise tulemusena kujunenud normid õiguse seisukohalt täitmiseks kohustuslikud. III-3. Kommunitarism kui põhiSest arusaamise teooria Kommunitarismi doktriini kohaselt Õe teooria eesmärk on Õe adekvaatse tunnetuse saavutamine, üks võimalus selleks on pöördumine doktriinide poole. Eriti kasulik on selline lähenemine PõhiSe lahtimõtestamisel, kuna siin on paljudel juhtudel tegemist printsiip-normidega. Kommunitarism on üks sotsiaalsetest teooriatest, mis taaselustus USA-s paar aastakümmet tagasi vastukaaluks seal valitsenud individualismile (kapitalism). Kommunitarism asetab
68. libertarism (Nozick) pooldab individuaalsete õiguste, eriti vabaturu-õiguste maksimeerimist. Lähtekoht utilitaarne: võrdne kohtlemine nende arvates vaid nii võimalik. Riigi roll olgu minimaalne, administreeriv. Nozicki argument: kuna me omame ennast täielikult, siis omame ka seda, mida toodame. Kui ümberjagav maksusüsteem on seega ebaõiglane. Selle vastu: me ei tooda ainult oma andest, vaid ka ressurssidest: seega võib meid mõjutada. 69. kommunitarism (Sandel,Walzer) Peavad kogukondlikke huvisid isiklikest tähtsamaks. Sandler: Rawls ülehindab õiglust teiste vooruste ees( individualistlik lähenemine). Walzer väidab, et õiglusel alati kogukondlik tähendus. Taylor kritiseerib autonoomse ratsionaalse toimija ideaali.
1.1. Seadusest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid 1.2 Normi sisu ja reaalne struktuur 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing 1.4. Topik ja argumentatsiooniprotsess 1.5. Seotus seadusega ja subsumeerimismudel 1.6. Süsteemi küsimusest 1.7. Õigusfilosoofiline diskussioon õigluse üle. 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria 2.1. Juriidilise argumentatsiooni teooria piirid 2.2. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur 3. Kommunitarism kui põhiseadusest arusaamise teooriaz 0. Õiguse teooria ja tänapäevane diskussioon selle üle Õiguse ja õiguslike nähtuste teoreetiline vaatlus. Tavapäraselt loetakse õigusteooria alla kuuluvateks järgmised valdkonnad. 1. Teooria õigusest (seadusandluse teooria), s.o õigusnormide tekkest, olemusest ja mõjust ühiskonnas. Siia kuuluvad küsimused olemise ja pidamise erinevustest, õiguse ja moraali
Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egoistlikud? A) Mill B) Russell C) Hobbes D) Spinoza Praktiline filosoofia on A) Teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast B) Üldteadmine, mille järgi saab toimida C) Teadmine asjade olemusest D) Loogika Vana-Kreeka jagamatu ühik on A) subjekt B) substants C) monad D) reflect Kõige utoopilisem võimu vastane objekt A) sotsialism B) kommunitarism D) anarchism D) liberalism Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses A) jumalik autoriteet B) mitteloomulik autoriteet C) nõusolekul baseeruvad teooriad D) autoriteet hüvest Empirismi rajaja A) Leibniz B) Berkley C) Locke D) Spinoza Kes pööras idealismi ümber ning vaatles filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna A) Hegel B) Mill C) Marx D) Kant Induktivism on see, kui
® Diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused Rahvusluse mõju? ® Laialdane võime inimesi vaimustada ajaloos ® Sageli ebamäärane sisu: kultuuri edendamisest genotsiidini ® Rahvusriikide jätkuv tekkimine, vabadusvõitlus ja sõjad ® Euroopa Liit jt ühinemisprotsessid ® Hinnata üksikjuhtudel, mitte lauaga lüüa Tänased poliitilised mõttevoolud n Liberalism: n sotsiaalne n turukeskne n Kommunitarism: n liberaalne n konservatiivne n vabariiklik n Roheline mõte ja süvaökoloogiline suund n Uusparempoolsus: rahvuslik ja usundiline Uuslibera Konservatii Sotsia Sotsiaal- Totalitaa alne vne al- demokra rne libera atlik alne
2)Kelle/mille vahel jagada? 3)Mis on „õige“ jaotus? 4)Mis on õigluse staatus? Korraldav e võrdsustav e rektifikatoorne e kommutatiivne e korrektiivne õiglus. Küsimus vahetus-suhtest. Õiglane tähendab siin õiget proportsiooni. Teenuse/asja eest tasumine, kahju ja hüvituse vahekord, kuriteo ja karistuse vahekord. Jaotava õigluse 3 keskset paradigmat/kontseptsiooni: egalitaar-liberalism, libertarianism, kommunitarism. II Egalitaar-liberalism *Rawls Õigluse eeldused: - Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed - Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal) Peaküsimus: mis printsiipide alusel tuleks elu korraldada, et olukord oleks õiglane? Vastus: nende printsiipide alusel, mis valitaks nn „hüpoteetilises algolukorras“. *Hüpoteetiline algolukord: Kujutletav olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas,
II MS sõja lõpul uskus juutide rühmitus (nnKättemaksjad), et ,,õiglus on jalule seatud"siis, kui vastukaaluks natside poolt 6miljonile juudile, tappa 6 miljonit sakslast(Plaaniti mürgitada vesi neljas saksa linnas.Üritus luhtus, enne arreteerimist kallatimürk Vahemerre; vt doksari ,,Natsikütid" (8.episood)) 177. Erinevad arusaamad õiglusest Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat(õigluskontseptsiooni): - Egalitaar-liberalism - Libertarianism - kommunitarism 178. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin, Rawls (A Theory of Justice 1971) õigluse eeldustest: i. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). ii. Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"
vms. 2) Malli (skeemi) põhised printsiibid: nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele, vms. 3) Ajaloolised - sõltub hüvede jaotuse kujunemisest. - Nozick: Kõik on väärad, välja arvatud tema enda ajalooliste õiguste kontseptsioon! Teiste kontseptsioonide vastu: Mis iganes “õiglane” olukord muutub vabaduse tingimustes ebaõiglaseks! (W . Chamberlaini näide). On ainult halvad valikud: 1) vaba toimimise keelamine, või 2) ümberjagamine X aja pärast (algse printsiibi järgi) 3, KOMMUNITARISM Michael Walzer, Michael Sandel, Charles Taylor Oluline tunnus: universaalsete õiglusprintsiipide kriitika i. Printsiipide otsing näitab, et puuduvad üllamad sotsiaalseid väärtused (solidaarsus, hoolivus, heasoovlikkus), mille olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. ii. Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt! Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum, mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. Kommunitarismi kriitika 1
saavutada paremat kooskonna/kogukonnatunnet? Või: Kuidas kaitsta kooskonda lagunemise eest? * vanasti nn. utoopiliste sotsialistide kommuuniideed ja kommuunikatsed. Hiljem nt. roheliste, alternatiivete eluviiside pooldajate katsed # aga ka nt. usulised kogukonnad (Ameerikas nt. Amish'id) * nt. linnaplaneerimises on püütud leida viise, kuias toetada ,,kogukonnavaimu" teket * sotsiaalfilosoofiline ja poliitiline mõttesuund kommunitarism (communitarianism): arusaam, et kogukond on indiviidi alus, mitte vastupidi. Poliitilises plaanis: trad. moraali toetamine, riigi võimu ja ressurside vähendamine (ideega, et inimesed is korraldavad oma eluks vajalikud teenused kooskonna baasil) - Kooskonna taastamine ja kaitse on üks asjadest, mida on loodetud saavutada nn. kodanikeühiskonna (Civil Society) abil. Teisi lootusi: demokraatia arendamine osalusdemokraatia suunas; heaoluriigi asendamine odavamate teenustega mõnes valdkonnas
kultuurilised tagajärjed, mis kaotavad ära sisuliselt kogu rahvusliku toodangu. *Teise alternatiivina võime me vaadata Euroopa kogukonda kui võimalust taasiseseisvunud Ida-Euroopa riikidel tagada rahu, heaolu ja rahvusülesus mis takistaks marurahvuslastel amokki joosta. Autor ei usu ka sellesse, arvestades kuidas Euroopa kogukond on Ida-Euroopaga 90ndatel käitunud. *Kolmas vaade on kommunitarism, mis eeldab et me vaatame Euroopa kogukonda kui üksteisega koostööd tegevat sotsiaalset organismi, mis kätkeb endas nii kogukonnavastutust, kohustusi kui ka vabadusi. Seeläbi läheks poliitika rahvuslaste käest üle rahvale mis tagaks kodanlikud voorused, mis moodustaksidki Euroopa ideaalid. Ka sellesse on raske uskuda, kui vaadata sügavalt juurdunud liberaalset eetikat kogu euroopas. Veebel, V. & U. Hurt. 2013. Kas Euroopa integratsiooni areng ja föderaliseerumine on samaaegselt
annaabi.ee 
