hulka kuuluvad lojaalsuse põhimõte ,subsidiaarsuse põhimõte ja tihedama koostöö põhimõte.Põhimõtetest juhindutakse tõlgendamisel ja Euroopa Ühenduse institutsioonide ning liikmesriikide tegevuses.Euroopa kohus võib tunnistada põhimõttega vastuolus oleva EÜ institutsiooni õigusakti (nt. direktiivi või määruse)kehtetuks.Põhimõttel on tähtis osa ka liikmesriikide tegevuse seaduslikkuse hindamisel. 4.Selgita ühenduse õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõtet. Ühenduse õiguse vahetu kohaldatavus,otsene õiguslik mõju ja ülimuslikkus on koos effektiivsuse põhimõttega iseloomulikud kogu ühenduse õigusele.Need põhimõtted teevad EÜ õigusest oma erilise õiguskorra ,mis ei ole siseriiklik ega rahvusvaheline.Vahetu kohaldatavuse all mõeldakse üldiselt seda ,et rahvusvahelise organisatsiooni normid on vahetult kohaldatavad lepinguosapooleks oleva riigi kehtivas õiguses või liikmesriigi organisatsiooni õoguskorras
14. Mida kinnitab Tšehhi konstitutsioonikohtu arvates Lissaboni lepinguga kehtestatud liikmesriigi õigus astuda liidust välja? Et liikmesriigid on endiselt Euroopa Liidu aluslepingute peremehed ja jätkuvalt suveräänsed, see on varem kokkulepitud ning on võimalik üle kontrollida, eurointegratsiooni abil ühendatakse liikmesriikide jõud. 15. Mida tähendavad Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse põhimõte ja millist eesmärki need põhimõtted täidavad? EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud
kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. Muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades - riikideülene õigus. Määrustega tekitatakse otseseid õigusi ja kohustusi nii
EL-i õiguse tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Liidu Kohtul. St, et ainus autentne tõlge on see, mille on andnud Euroopa Liidu Kohus. Euroopa Liidu Kohus tõlgendab nii EL-i esmast kui ka teisest õigust. Euroopa Liidu Kohus kasutab EL-i õiguse tõlgendamisel nii liikmesriikide kui ka kohtu loodud tõlgendamise põhimõtteid. Euroopa Liidu Kohus on loonud mitmeid EL-i õiguse põhimõtted: EL-i õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte; EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõte; Riigivastutuse põhimõte; Ning sisustanud EL-i õiguse sätteid. KUIDAS ON JAOTATUD PÄDEVUS EUROOPA KOHTU JA ÜLDKOHTU VAHEL? Euroopa Kohtu pädevuses on: Eelotsusemenetlus; Rikkumismenetlus; Liikmesriigi esitatud tühistamishagid parlamendi ja/või nõukogu vastu; Institutsiooni (parlament, nõukogu, komisjon) esitatud tühistamishagid teise institutsiooni (parlament, nõukogu, komisjon) vastu; Liikmesriigi
vahelise seose esitamiseks. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. (nt Kui.....või vastasel korral juhtub nii) Õigusnormi loogiline struktuur koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees näitab ära normi kohaldatavuse tingimised, dispositsioon (lubava, kohustava või keelava) käitumiseeskirja normi kohaldumisel ja sanktsioon õigusliku sunni, millega normi järgimine on tagatud. Tinglikult väljendub õigusnormi loogiline struktuur järgnevas: kui (H) ... , siis (D)....., vastasel juhul (S)..... Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks.
Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist. Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsuse põhimõte on seotud isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega. Iga demokraatliku riigi, sh selle maksusüsteemi toimimiseks on vajalik piirata isikute põhiõigusi ja -vabadusi, kuid proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi selline piiramine moonutada põhiõiguste ja -vabaduste olemust. Vahetu kohaldatavuse põhimõte-EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. 1995 Eesti Vabariigi Valitsuse avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks. Protsess võttis aega 9 a Euroopa Liidu laienemine: 1973-UK, Iirimaa, Taani. 1981-Kreeka. 1986-Hispaania ja Protugal. 1995- Soome, Rootsi, Austria. 2004- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Küpros, Malta. 2007-Bulgaaria, Rumeenia. 2013-Horvaatia.
Euroopa Liidu õigusega seotud vastavust põhiseadusele. Seda esiteks siis, kui on vaidlustatud sellise sätte formaalne põhiseaduspärasus. Teiseks on Riigikohtu päedevuse kontrollid niisuguse liidu õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele, mis reguleerib ka olukordi, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri ja põhiseadusele vastavuse kontrolli taotletakse neid olukordi reguleeriva osa suhtes. 11. Millist eesmärki täidavad EL-is EL-i õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse põhimõte? Vastus: Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui
Nimeta akte, mis kuuluvad esmase õiguse alla ja akte, mis kuuluvad teisese õiguse alla..................................................................................................................................6 8.Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte?..............................................................6 9.Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte?...............................................................7 10.Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte..........................7 11.Selgita, mida tähendab EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte......................................8 12.Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?.............................................................8 13.Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides?..................................9 14.Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?.........................................................9
tervislikku eluviisi kujunevad välja lapseeas. PÄRILIKKUS JA ISIKLIKUD ISEÄRASUSED. Tervis on mitme omavahel vastastikku mõjuva teguri, s.h geneetilise konstitutsiooni tulemus. Seetõttu pole kõigil ühesugune tervislik-kehaline ja vaimne heaolu võimalik. Pärilikkus on üks olulisemaid tegureid, miks kõik inimesed ei ole ühesuguse vastuvõtlikkusega südame-veresoonkonna haigustele, diabeedile jne. KEHALISE AKTIIVSUSE, FITNESSI JA TERVISE MÄÄRAMINE. Vahendid varieeruvad suuresti kohaldatavuse poolest epidemioloogilistele uuringutele, kliinilistele uuringutele ning individuaalseks mõõtmiseks. Mõõtmise juures tekib probleem sellega, et kehaline aktiivsus on väga kompleksne ja sellele kulub 15-40 % isiku kogu energiakulust. Määramise metoodikad: 1. KALORIMEETRIKA - otsene soojusvahendus (spetsiaalsed kambrid) - kaudne (respiratoorne) 2. FÜSIOLOOGILISED MEETODID - SLS monotooring - radioaktiivne vesi - MHT määramine (max. aeroobne võimekus) 3
eelarve muutmise lepingud Ühtne Euroopa Akt, jõustunud 01.07.1987 Euroopa Liidu asutamisleping, jõustunud 1. nov 1993 Amsterdami leping, sõlmitud 2. nov 1997, jõustunud mais 1999 EÜ laiendamise lepingud B. Teisene õigus Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: 1. Määrused- On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades - riikideülene õigus. 2. Direktiivid- On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud.
ühenduse tasandil. 1.4. Proportsionaalsuse põhimõte Eesmärgiks vältida EL institutsioonide omavoli seadusandluse kujundamisel. Näiteks on lepingus kirjas nii: Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 1.5. EL / EÜ õiguse ülimuslikkuse mõiste Juhul kui tekib konflikt siseriikliku seadusandluse ja liidu seadusandluse vahel on riikideülesed õigusaktid ülimuslikud e prioriteetsed. 1.6. Vahetu kohaldatavuse põhimõte EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega.
on tervikuna siduv kõikidele liikmesriikidele. Direktiiv ei ole vahetult kohaldatav on vaja riigisisesesse õigusesse sisse viia ja on siduv liikmesriikidele, kellele see adresseeritud on 38. Soovitused ja arvamused on siduvad aktid a) tõene b) väär 39. Õiguse üldtunnustatud põhimõtteid loob ning nende sisu ja tähenduse avab ELis peamiselt (milline institutsioon) Euroopa Kohus 40. EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõtte sätestas Euroopa Kohus 05.02.1963 aasta otsuses 26/62 Van Gend en Loos kohtuasjas. 41. Selgita, mida tähendab ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte Tähendab seda, et ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes 42. Selgita, mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide
vahelise seose esitamiseks. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. (nt Kui.....või vastasel korral juhtub nii) Õigusnormi loogiline struktuur koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees näitab ära normi kohaldatavuse tingimised, dispositsioon (lubava, kohustava või keelava) käitumiseeskirja normi kohaldumisel ja sanktsioon õigusliku sunni, millega normi järgimine on tagatud. Tinglikult väljendub õigusnormi loogiline struktuur järgnevas: kui (H) ... , siis (D)....., vastasel juhul (S)..... Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks.
• Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud). • nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus – kohtu tegevusest tulenev). 2) Teisene õigus • Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. • Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: 1. Määrused – on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades – riikideülene õigus. 2. Direktiivid – on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja
Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga. Näide: Institutsioonidevaheline kokkulepe, Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 2006/C 139/01 Delegeeritud aktid ja rakendusaktid EU ÕIGUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb vahetult kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus Euroopa Liidu aluslepingutes ei ole kirjas, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik siseriikliku õiguse suhtes. See põhimõte tuleb Euroopa Liidu kohtu praktikast.
Samuti on mitmete õiguslike kaasuste lahendamisel vältimatu riigiõiguse põhialuste tundmine ja rakendamine: (põhiõiguse riive mõiste ja riive lubatavuse eeldused, riigivõimu seaduslikkuse ja seaduse reservatsiooni, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted). Meeles tuleb pidada, et: 1. Lahenduskäigus sisalduvad väited peavad olema põhjendatud, vastasel juhul ei ole esitatud seisukoha õigsus kontrollitav (ega ka hinnatav). 2. Lahenduskäigus ei tohi normi kohaldatavuse analüüsimisel piirduda vaid lingvistiliste argumentidega, vaid kasutada tuleb ka teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Püüdke näha ette võimalikke vastuväiteid oma argumentidele ja need lahenduskäigus ümber lükata. 3. Lisaks normi kohaldamise positiivsetele eeldustele tuleb kontrollida ka seda välistavaid negatiivseid tingimusi. Näiteks ei saa piirduda vaid normidega, mis ütlevad, millal
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt
Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
El õ ei kohusta liikmesriike nende omavahelistes suhetes, vaid annab õ ja paneb peale kohustusi ka füüs ja jur isikutele. Seda kaitsevad liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Siseriiklik kohus võib paluda E kohtult eelotsust EL n tõlgendamise või kehtivuse kohta. Siseriiklik õ norm jääb püsima, kuid kui on valdkond, mils kuulub el-i reguleeritavate valdkondade hulka, siis kasutatakse el-i normi. EL õ mõju liikmesriikidele väljendavad EL õ vahetu kohaldatavuse ja otsese õ mõju. EL õ jaguneb 2 suurde rühma: · Esmane õ EL põhilepingud (EL leping ehk Maastrichti leping; EÜ, EURATOM asutamisleping), millel on otsene õ-lik mõju, sest neist võib tuletada üksikisiku õ ja kohustusi (tööjõu vaba liikumine). Ei eelda erilist jõustamist ja ei sõltu PS-st. · Teisene õ õ-likud ettekirjutused EL organite poolt põhilepingute alusel. 1
kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. · Kõik otsused tuleb teha suurel määral liikmesriigi tasandil, sellisel määral kus see on veel mõistlik, põhjendatud ja efektiivne. 35. Proportsionaalsuse põhimõte · Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. · Nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik 36. Vahetu kohaldatavuse põhimõte · Et seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. · Kui liikmesriik jätab mingi direktiivi vastu võtmata, siis igal EL kodanikul on õigus tegutseda nagu see on kehtestatud teistes liikmesriikides. Vastutuse peavad võtma need liikmesriigid, mis ei võtnud seda vastu ja peavad kahju maksma 37. EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte
- õigusaktide liigid ÕIGUSE ALLIKAD JAGUNEVAD: Esmased e primaarsed; Teisesed e sekundaarsed. Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiibid ÜLIMUSLIKKUSE PÕHIMÕTE Ülimuslikkuse (supremacy) põhimõte sätestab, et juhul kui tekib konflikt siseriikliku seadusandluse ja liidu seadusandluse vahel on riikideülesed õigusaktid ülimuslikud ehk prioriteetsed. Põhimõtte rakendamise aluseks on Euroopa Kohtu poolt 1964. aastal menetletud kohtuasi `Costa v. ENEL (case 6/64)'. VAHETU KOHALDATAVUSE PÕHIMÕTE Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohus sätestas nimetatud põhimõtte juba 1963 aastal menetletud kohtuasjaga `Van Gend en Loos v. Nederlandse Administratie der Belastingen (case 26/62)'. SOLIDAARSUSKOHUSTUS Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad lepingust või ühenduse institutsioonide
liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või nõustamine jm. toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. Euroopa Komisjoni pühiülesanne on edendada Euroopa 35. Proportsionaalsuse põhimõte üldhuve. Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36. Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) 40. Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega Büroo ülesandeid võib jagada nelja kategooriasse: 37. EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) Euroopa Kohtu a) Poliitikaküsimused
Seda nõuet on kinnitanud ka RKÜK: „Üldkogu arvates tuleb kaitseala määratlemisel eelistada avaramat käsitlust, mis võimaldab tagada põhiõiguste lünkadeta kaitse ja kaaluda erinevaid põhiseaduslikke väärtusi” (RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 26.1). Spetsiaalse põhiõigusliku kaitseeseme puudumisel on alati rakendatav üldine vabaduspõhiõigus – PS § 19 lg 1. Kui tõlgendada vabaduspõhiõiguse kaitseala kitsalt, välistades juba ette põhiõiguse kohaldatavuse, jääb põhiõiguse kandja sootuks kaitseta. Ainult põhiõiguse kaitseala laia käsitluse ja riive jaatamise korral on võimalik anda avaliku võimu riivele ratsionaalne õiguslik hinnang ning kvalifitseerida see õiguspäraseks või õigusvastaseks. Võrdsuspõhiõiguste kohta vt § 12 komm-d 1.3, 2; kaitsepõhiõiguste kohta vt § 13 komm 3. Põhiõiguse korraldusele ja menetlusele ning sotsiaalse põhiõiguse kaitseala määratlemisele tuleb
kohaldatavuse ja EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte. Vahetu kohaldatavus tähendab seda, et EL õigusega kehtestatakse õigused ja kohustused mitte ainult EL institutsioonidele ja liikmesriikidele, vaid ka EL kodanikele ja liikmesriigis elavatele füüsilistele isikutele ning seal asuvatele juriidilistele isikutele (vrd Laffranque lk 290; vrd Olle II lk 34). Areng on toimunud E(M)Ü asutamislepingu vahetu kohaldatavuse üha laienevas käsitluses Euroopa Kohtu poolt. Nüüdseks on jõutud juba teisese õiguse vahetu kohaldatavuse tunnustamiseni (määrused; teatud juhtudel aga isegi direktiivid vt Laffranque lk 290 291, samuti lk 269 282, 336 343 ja lk 387 400). Vahetu kohaldatavuse tähtsus EL liikmesriigi üksikisikule seisneb õiguses nõuda EL õiguse vahetust kohaldatavusest tulenevate õiguste tagamist siseriikliku halduse ja kohtu poolt
proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted). Lahenduskäigus sisalduvad väited peavad olema põhjendatud. Lisaks haldusõiguse normi kohaldamise positiivsetele eeldustele tuleb kontrollida ka seda välistavaid negatiivseid tingimusi. Näiteks ei saa piirduda vaid normidega, mis ütlevad, millal haldusmenetluse osaline tuleb ära kuulata, vaid selgitada tuleb ka, ega ei esine erandit üldisest ärakuulamise kohustusest. Lahenduskäigus ei tohi normi kohaldatavuse analüüsimisel piirduda vaid lingvistiliste argumentidega, vaid kasutada tuleb ka teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Püüdke näha ette võimalikke vastuväiteid oma argumentidele ja need lahenduskäigus ümber lükata. Lahenduskäik tuleb esitada ekspertarvamuse stiilis, s.o püstitades versiooni ja siis seda kontrollides. Mõisteid tuleb kasutada täpselt. Seaduse teksti lahenduses ei korrata, vaid seadusele viidatakse maksimaalse täpsusega, mida
järgi. Rahvusvaheline eraõigus: üldiselt kohaldatakse selle riigi õigust, kus pandi toime tegu või toimus sündmus mis kahju põhjustas. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetest? Oluline eristada sellepärast, et nõuded ise erinevad (oma eelduste ja kohaldatavuse poolest): 1. vastutuse rangus Lepingulise kahju puhul vabastab kohustust rikkunud isikut vastutusest vaid vääramatu jõud. Deliktiõiguslik vastutus on märksa leebem. Üldjuhul on nõutav kahju tekitaja süü. (Leebem kri- teerium: vääramatu jõud reeglina tähendab süü puudumist, kuid süü puudumisel ei ole tihti tegemist vääramatu jõuga). 2. nõude ulatus
transformatsiooni võimaliku liigina. 2) Otsustuse tegemisel eeldatakse ainult ühe õiguslikku pidamiskorda kuuluva normi rakendamise võimalikkust ja vajalikkust, otsustajal ei tki kahtlust rakendatava normi enda kindel, kas ka normist tulenevad õiguslikud tagajärjed on kohaldatavad.) Nüüd lisatakse normi lisatunnus, mis S-st ei tulene, muutes nii mingis mõttes normi (seda tähistataksegi kui reduktsiooni) Elimineerimine – kahtlus normi kohaldatavuse suhtes puudub, kuid õiguse ideest lähtuvalt ei ole selle kohaldamine aktsepteeritav mitte iga juhuse suhtes. 3) Uue normi loomine – vajalik, kui otsustaja ei leia vahetult juriidilisest pidamiskorrast vajalikku normi. See olukord võib ette tulla juba peale elimineerimist. Kirjanduses on esitatud vastakaid seisukohti – seadust tuleb käsitleda programmina ja määravaim on kohtuniku õigustunnetus vs õiguse edasiarendamist otsustuse langetaja poolt tuleb pidada erandlikuks
Kolleegiumi arvates ei ole sanktsioonide ettenägemine tüüptingimustes parkimistasu maksmata jätmisel ega ka sanktsioonid ise nii ebaharilikud, et see võiks õigustada VÕS § 37 lg 3 kohaldamist. Seda kinnitab asjaolu, et kostjal võib ka seadusest tulenevalt olla õigus autot parkimistasu maksmise nõude tagatiseks kinni pidada, kas siis üürileandja pandiõiguse või VÕS § 110 lg 1 alusel (vt otsuse IV ja V osa). Lisaks märgib kolleegium, et tüüptingimuste kohaldatavuse ja kehtivuse hindamist ei alustata mitte sellest, kas tingimus on ebamõistlikult kahjustav, vaid esmalt kontrollitakse seda, kas tegu on tüüptingimusega, ja seejärel seda, kas see on muutunud lepingu osaks. Võlatunnistus 3-2-1-162-13 p 37 - kviitung Hageja esitas hagi kostjate vastu, nõudes võla välja mõistmist laenulepingu alusel. Kostjad esitasid vastuhagi, milles palusid juhuks, kui kohus leiab, et laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus,
Samuti on mitmete õiguslike kaasuste lahendamisel vältimatu riigiõiguse põhialuste tundmine ja rakendamine: (põhiõiguse riive mõiste ja riive lubatavuse eeldused, riigivõimu seaduslikkuse ja seaduse reservatsiooni, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted). Meeles tuleb pidada, et: 1. Lahenduskäigus sisalduvad väited peavad olema põhjendatud, vastasel juhul ei ole esitatud seisukoha õigsus kontrollitav (ega ka hinnatav). 2. Lahenduskäigus ei tohi normi kohaldatavuse analüüsimisel piirduda vaid lingvistiliste argumentidega, vaid kasutada tuleb ka teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Püüdke näha ette võimalikke vastuväiteid oma argumentidele ja need lahenduskäigus ümber lükata. 3. Lisaks normi kohaldamise positiivsetele eeldustele tuleb kontrollida ka seda välistavaid negatiivseid tingimusi. Näiteks ei saa piirduda vaid normidega, mis ütlevad, millal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
