3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest
1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav (lubav) 2) kohustav 3) keelav 4) ergutusnorm 1) täielik 2) mittetäielik: a) seletav b) viitav c) kitsendav B. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO järgi (ÕE lk 103 - 109; Aarnio lk 61 - 67): 1) regulatiivne 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm b) kompetentsinorm c) definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus) C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58): 1) primaarnorm 2) sekundaarnorm Moodsa õiguse normitüübid (moodsad normitüübid Aarnio lk 67): 1) kaalutlusnorm 2) kokkuleppenorm 3) eesmärginorm 4) ressursinorm D. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) (LM II lk 20 - 21, vt ka lk 23): 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav 2) kohustav 3) keelav 1) üldsubjektne
2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm 4. Loengumapi liigitus 1) Regulatiivne 2) Õigustkaitsev Regulatiivsed: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 1) Üldsubjektne 2) Erisubjektne 1) Imperatiivne 2) Dispositiivne 3) Soovitav/juhendav/lubav 1) Delegatsiooninorm 2) Definitsiooninorm 3) Õigusharu norm 1) Lihtnorm 2) Liitnorm Regulatiivsed – faktiline koosseis T ehk hüpotees ja õiguslik tagajärg R ehk dispositsioon; iseloomulik H-D struktuur. Dispositsioon väljendub kohustuse, õigustuse või keeluna. Õigustkaitsvad – eesmärk tegude keelamine/ keelatud teo sooritamisest hoidumine. R= sanktsioon. H-S struktuur. Primaarnorm – regulatiivne Sekundaarnorm – õigustkaitsev. Kuidas ametiisik peab käituma, kui primaarnorme on rikutud NB! 1
b. 1) õigustav; 1) aktiivne; 2) kohustav; 2) passiivne; 3) keelav; E3.C.c. 1) üldsubjektne; 1) lihtõigussuhe; 2) erisubjektne; 2) liitõigussuhe. E3.C.d. 1) imperatiivne; 2) dispositiivne; 3) soovitav/juhendav/lubav; E3.C.e. 1) delegatsiooninorm; 2) definitsiooninorm (legaaldefinitsioon); 3) õigusharu norm; E3.C.f. 1) lihtnorm; 2) liitnorm. PROF R.NARITSA ÕIGUSNORMIDE LIIGITUSE KOHASELT (ÕE): - VT mappi joonte tõmbamise osas!! 1) regulatiivne (nn käitumisnorm); 2) õigustkaitsev; 1) õigustav; 2) kohustav; 3) keelav; 4) ergutusnorm; 1) täielik; 2) mittetäielik, sh: a) seletav; b) viitav; c) kitsendav. PROF R.NARITSA JA PROF A