Kokkuvõte Raul Naritsa artiklist „Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest“. Selle artikli teema ,mida R. Narits arutas on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted .Artikli esimene osa räägib Eesti tahtest liituda Euroopa liiduga. Eesti Vabariigi jaoks ühinemine Euroopa Liiduga oli ülitähtis. Selleks, et ühineda Euroopa Liiduga juriidiliselt korrektselt oli vaja muuta põhiseadus .Riigikogu otsustas, et põhiseadus ei vaja suuri muutusi ja rahvahääletusega oli otsustatud lihtsalt täiendada põhiseadus. Põhiseaduse täiendamisseadus sisaldab 4 paragrahvi ja paragrahvide poolest see polnud suur muudatus
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi,
kaotamise riikide vahel mitmepoolsete läbirääkimiste teel. Kolmas reegel: kohustab riike kauplemisel mitte vahet tegema riikidel, kust imporditakse või kuhu eksporditakse. Neljas reegel: võrdne kohtlemine. Ei luba riikidel kehtestada importkaupadele, mis on pärast piiril tollimaksude tasumist jõudnud siseturule, siseriiklike makse nagu müügi või käibemaksu ,mis on kõrgem samasuguste kodumaiste roodete suhtes kehtestatust. Funktsioonid Funktsioone suunavad WTO enda aluspõhimõtted. See juhindub lepingutest, mis on õiguslikuks aluseks rahvusvahelisele kaubandusele ja kaubanduspoliitikale. Kolm peamist sihti : - Aidata kaubandusel toimida võimalikult vabalt - Liberaliseerida kaubandus täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes - Panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest. Eesmärgid Lepingute rakendamine ja jälgmine Kaubandusläbirääkimisted WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste
Töölähetus on lühiajaline tööülesannete täitmine mujal s.t.väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise asukohta.Töölähetuse aja eest on tööandja kohustatud töötajale hüvitama majutusja sõidukulud ning välislähetuse korral maksma päevaraha. Töölähetuse kulude, hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord (edaspidi määrus) kehtestati Vabariigi valitsuse määrusega ..... Määruse aluspõhimõtted · sõidu ja majutuskulud hüvitatakse üksnes kulu tõendava dokumendi alusel, · lähetuskulude hüvitamisel välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse eurodesse välisriiki toimunud lähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel, · päevaraha maksmisel kohaldatakse põhimõtet, mille järgi teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest
vajadusel rakendada elektroonilisi vaatlusseadmeid (millest peab kooli hoones viibijaid eelnevalt teavitada), kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Kuna praegu kehtiv seadus näeb ette ainult õpilase tunnustamise, siis viimaste aastate tõsised vahejuhtumid ajendasid eelnõusse lisama mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kes ei täida seadusest tulenevaid kohustusi. Esmakordselt on riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted lülitatud seadusesse, nii on eelnõus esitatud seni vaid õppekavas eneses kirjeldatud põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva õppe põhimõtted. Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, lahutatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Sätestatakse võimalus arvestada õppe osana õppekavavälist õppimist ning kasutada rahvusvahelist IB õppekava.
AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD: Valitsemissüsteemid, parlamendid, valitsused Distrubitiivne ja struktuurne võim. Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim. Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust. Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted. Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid, nende jaotus, omavahleine töökorraldus ning sisemine töökorraldus. Riik, kui avaliku võimu institutsioon. (Parlamendil rahva mandaat) Mis suunab inimesi käituma mingil viisil: maksma makes, mitte ületama kiirust, punase fooritulega peatuma? Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, milleraame ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad
uurimisprobleem ja mille ümber artikkel on ehitatud. Sissejuhatus: peaks sisaldama: selgelt sõnastatud uurimisprobleem/-i lugejale mõeldud lühike ülevaade kirjandusest ja eelnevatest uurimustest mainitakse kasutatud uuriismeetodit oodatavad uurimistulemused oodatavad järeldused Näitena tekstist: "...Sel puhul tuleb vaatluse alla Eesti riigiõiguse jaoks keskse tähtsusega teema põhiseaduse aluspõhimõtted, milles siiani ei ole selgust ja üksmeelt leitud. Raul Narits on hiljuti Riigikogu Toimetiste (Narits 2009, 84 jj, 87) veergudel tõdenud: "siiani pole üksüheselt selge, millised põhimõtted kuuluvad aluspõhimõtete hulka." Teisal (Narits 2011, 3 jj, 10) on sama autor lisanud: "Kahjuks on ka akadeemiline diskussioon põhiseaduse aluspõhimõtete üle olnud pigem tagasihoidlik"... Keeleliselt on termin "aluspõhimõte" kummaline tautoloogia, lisades
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsiooni...
vähem ressursikulukaks ilma lõpptulemi kvaliteeti muutmata. Optimeerimisel ehk parendamisel kaardistatakse olemaolev olukord (as-is vaade), seejärel viiakse läbi protsessianalüüs ning tulemuste põhjal luuakse (disainitakse) tulevikuprotsessid (to-be vaade). Automatiseerimine (paljude) manuaaltegevustega protsessi üleviimine infosüsteemi või automaatjuhtimissüsteemi, Protsesside dekomponeerimise ning tegevuste määratlemise (detailiseerimise) aluspõhimõtted. Dekomponeerimine Juhtimisprotsessid, mis kirjeldavad organisatsiooni juhtimist Talitlusprotsessid (põhiprotsessid), mis kirjeldavad ettevõtte / organisatsiooni põhitegevust. Tugiprotsessid, mis toetavad talitlus- või juhtimisprotsesse. Tegevuste määratlemise aluspõhimõtted Hõlmab tegevuse kaupa protsessi käigus tehtavate toimingute ja nendevaheliste seoste kirjeldamist. Seda võib dokumenteerida visuaalse diagrammina,
kõik mõistlikult võimaliku. Nt ehitaja töövõtusuhtes ei saa raha enne, kui maja on valmis ehitatud. LOENG 18.02.15 Dispositiivsus* - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega
protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageerivad mälu vormid individuaalne mälu (tingitud refleks) ja edasantav, meemipõhine mälu. Meemipõhine mälu on väga plastiline võrreldes geenipõhisega selle toime energiamahukus on väga väike ja omaaeg lühike. Geeni- ja meemimälu on mõlemad kodeeritud, vaid koodi kandjad on erinevad, seetõttu on nende aluspõhimõtted väga sarnased. Inimesel on kujunenud täiendavalt kehaväline meemimälu kiri, arvuti kõvaketas. Meemimälu uurimisega inimesel tegelevad sotsiaalteadused. Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt.
Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu majandusväli, haridusväli, poliitikaväli, kultuuriväli, akadeemiline väli jne. Iga väli töötab vastavalt oma seaduspärasustele loogikale ja võimusuh...
laagrid. Rahvusv vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo jt. Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama jt. Olematud riigid: Patagoonia, talud, Kuu, Mars jt. Välispoliitika Sisend(ühiskond+rahvusvaheline keskkond): väärtused, normid, mängureeglid, ohud, väljakutsed, võimalused, toetused, vastuseis, ainelised ja inimressusrid. Riigivõimu sisendprotsessid:Poliitika aluspõhimõtted ja kujundamine, üld-ja tegevuseesmärkide määratlemine, strateegia ja taktika kujundamine, poliitika teostumise järelvalve, ressursside kasutuse jälgimine ja korraldus. Otsused ja tegevused, võimalik tagasisisde Rahvusvaheline suhtlus Riigid tunnustavad teineteist, abistava doma kodanikke välismaal, riigipeade vastastikused külastused,läbirääkimised
tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed. Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid riigi põhialustest ja arengukavadest
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia,...
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid ...
...........................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 Inimväärikus........................................................................................................................ 14 § 7 Vabadus..................................................................................................
...........................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 Inimväärikus........................................................................................................................ 14 § 7 Vabadus..................................................................................................
Kui liitusime Liiduga, siis saime juurde üle 80 000 lk õigustekste. Nende loomises ei ole olnud meie osalised. Oleme aastaid elanud teistsugust elu. Kuna me ei ole olnud kokkuleppes osalised, siis see jääb meile osaliselt võõraks ja me ei pruugi sellest alati aru saada. Sellel põhjusel võib tekkida kahtlus. Kahtlusest üle saamiseks on vaja hakata asjast aru saama. Kaitseklausel - Euroopa Liidu seaduste koostamisel, kuid aluseks tuleb võtta meie põhiseaduse aluspõhimõtted. Kuskil ei ole aga öeldud, mis need aluspõhimõtted on. Kuid Liidu õigus ütleb, et see on ülem, isegi kui põhiseaduse põhimõtted on teistsugused. Euroopa Liidul puudub õigus reguleerida eri valdkondi suvaliselt. Ta saab tegutseda vaid neis sfäärides, milles liikmesriigid lepingusätetega on volituse andnud. Liidu seadusandlik võim põhineb Euroopa Ühenduse asutamise lepingul, ELi lepingul ja neid muutvatel lepingutel. Veel tavaõigus ja õiguse ülepõhimõtted
Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon. 2.RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM 1)Riigi aluspõhimõtted 2)Põhiõigused 3)Riigi korraldus 4)Riik rahvusvahelises õiguses §2 EESTI VABARIIK I Teooriad riigi mõistest 1.Immanuel Kant. ,, Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." 2.Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik) ,,3 elemendi õpetus" Riik see on : rahvas, territoorium ja riigivõim 3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust. Riigile omistati eraldiseisev isiksus õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle
Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga samadele või sarnastele printsiipidele tuginevad ka kõigi teiste demokraatlike riikide põhikorrad. Riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. Põhiseaduse aluspõhimõted inimväärikuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi järgimine
...........................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 Inimväärikus........................................................................................................................14 § 7 Vabadus....................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19
7 Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise põhiseaduse. 1.2.3. Printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja Põhiseaduse printsiibid on peamiselt fikseeritud Põhiseaduse preambulas ja I peatükis pealkirjaga ,,Üldsätted". Saab eristada riikluse aluspõhimõtted ja Põhiseaduse printsiipe.9 Riikluse aluspõhimõtted on ideed ja püüdlused, kõlbelised alused ja eesmärgid kui juriidilised, riigiõiguslikud kategooriad. Nad on peamiselt kajastatud Põhiseaduse Preambulas. Põhiseaduse printsiibid on need õiguslikud põhimõtted, millele antud konstitutsiooniõiguslik konstruktsioon rajaneb
Liitumislepingu jõustumisel kohustus Eesti rakendama mitte ainult EL esmast õigust, vaid kogu EL kehtivat õigust Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus liitumislepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Tekib küsimus, mitu õiguskorda Eestile eksisteerib? Kas kaks (EL ja Eesti õigus), või üks (EL õigus, mille üks osa on siseriiklik õigus). Probleemiks on PSTS §1 "Eesti võib kuuluda EL-i lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest" (nn kaitseklausel). PS aluspõhimõtted lisanduvad läbi PSTS põhiseaduse printsiipidele, lisanduvad nende printsiipide poolt kujundatud süsteemidele ning vajavad ratsionaalset argumentatsiooni. Kui enne oli seaduslikkuse põhiallikaks meie PS, siis PSTS tõi Eesti põhikorda põhiseaduse aluspõhimõtted, mis on uus seaduslikkuse mõõdupuu. Siia kuuluvad vaid eeskätt pikaajalised väärtused, mis on kindlad ja vajalikud. PSTS § 1 sõnastusest saab teha järelduse Eesti ei saa kuuluda Euroopa Liitu, kui see teeb
lisades EÜ lepingusse sotsiaalkokkuleppe. Pärast sotsiaalpoliitika artiklite numeratsiooni muutmist säilitas Lissaboni leping endise EÜ asutamislepingu artikli 136 jj sätete (praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 151 jj) põhiolemuse. Laiahaardeline raamdirektiiv ja edasised direktiivid , mis keskenduvad tööohutuse ja töötervishoiu eriaspektidele , on Euroopa ohutuse- ja tervishoiualaste õigusaktide nurgakivid . Nendes direktiivides sätestatakse miinimumnõuded ja aluspõhimõtted , näiteks ohtude ennetamise ja hindamise põhimõte ning töövõtjate ja tööandjate kohustused. Lisaks on olemas mitmed Euroopa suunised, mille eesmärk on hõlbustada Euroopa direktiivide ning Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud Euroopa standardite rakendamist. Euroopa direktiivid Direktiiv on ELi lepingus sätestatud õigusakt. See on tervikuna siduv ja liikmesriigid peavad ettenähtud tähtajaks oma riiklikud õigusaktid sellega vastavusse viima. Direktiiv jõustub
- esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu; - PS muutmise viis otsustatakse eelnõu kolmandal lugemisel; - PS võidakse muuta kas rahvahääletuse teel (poolt 61), Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (poolt 51+61) või Riigikogu poolt kiireloomulisena (muutuse algatamiseks 81; hiljem poolt 68) Õigusnormide hierarhia: - Põhiseaduse aluspõhimõtted - Põhiseaduse peatükid I ja XV; PS täiendamise seadus - Põhiseaduse II-XIV ja Põhiseaduse rakendamise seadus ---------- - RV leping - PS § 104 II (konstitutsionaalsed seadused) - Lihtseadus ---------- - EV Valitsuse määrus - Ministri määrus - KOV volikogu või valitsuse määrus ----------
nedes piirata Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust. Muidugi ei tähenda see, et kõigil neil mõistetel oleks sama tähendus. Ühe õiguskorra ülimuslikkus teise suhtes võib olla tinglik väga erineval viisi, olenevalt sellest, millised on tingimused allutatud õiguskorra erandlikuks maksmapanemiseks. Tingimused võivad olla määratud nõnda, et ülimuslikkuse rakendusalast välistatakse mõned normid või põhimõtted, näi- teks põhiseaduse aluspõhimõtted. Teine võimalus on seada ülimusliku õiguskorra normide eelistamine sõltuvusse selles õiguskorras pakutava kaitse nivoost. Sellesse lahtrisse kuulub Saksamaa nn solange- doktriin. Saksa Liidukonstitutsioonikohus märkis 1986. aastal, et ei kasuta oma pädevust kontrollida ühenduse teisese õiguse põhiseaduslikkust niikaua (solange), kuni Euroopa Ühendus ja eeskätt EK tagavad põhiõiguste sellise kaitse, mis on samaväärne Saksamaa põhiseaduses sätestatud kaitsega.*9
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel ka...
Pärast seda, kui sobivad suusad on leitud, tuleks liikuda juba teiste tarvikute juurde: suusasaapad, sidemed, kepid ja riietus. 4. Suuskade määrimine Suuski määritakse selleks, et tagada võimalikult hea sõidetavus. Algaja jaoks on kaks võimalust: teha endaöe selgeks määrimise põhitõed või hankida mittemäärtitavate taldadega suusad. Klassikasuuskade puhul läheb vaja nii libisemis- kui ka pidamismääret, uisusuuskadele piisab esimesest. Määrimise aluspõhimõtted on lihtsad ning tänapäevaste vahenditega saab suusad kiiresti ja hõlpsalt hästi liikuma. Kiirmäärete ja pidamisteipide abil on määrimine muutunud lihtsamaks ja kiiremaks. Mittemääritavate taldadega suuskade hea omadus on see, et nad ei määri ega riku midagi ära. Paljudele neist võib määret ka kanda ning selle eemaldamisel järel toimivad nad jälle mittemääritavatena. Selliste suuskade parimad omadused ilmnevad rasketes tingimustes.
liikumist. (Europa, EList lühidalt) Väärtused Euroopa Liidu väärtused on ühised liikmesriikidele ja nende ühiskondadele, kus austatakse kaasamise, sallivuse, õigluse, solidaarsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Nende väärtuste hulka kuuluvad inimväärikus, vabadus (liikumis-, isiku- ja teabevabadus ELi kodanikele), demokraatia, võrdõiguslikkus, õigusriigi põhimõte ning inimõigused. Need eesmärgid ja väärtused on ELi aluspõhimõtted, mis on sätestatud Lissaboni lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. (Europa, EList lühidalt) 8 Eesti ja EL lühiajalugu Aastal 1995 25. novembril allkirjastas Eesti peaminister avalduse taotleda Eesti vastuvõttu Euroopa Liitu ning avalikke liitumisega seoses läbirääkimisi alustati alles aastal 1998. Eesti liitumist EL-ga kajastas Eesti ajakirjandus ning lisaks võtsid sellel teemal sõna paljud kultuuritegelased,
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust
..........................................................................................................14 Keeltekasutuse kord.....................................................................................................14 Kohtumenetluse skeem................................................................................................14 Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras................................................................15 Kohtupraktikaga kehtestatud aluspõhimõtted.............................................................17 Euroopa Kohus Euroopa Liidu kodaniku elus.............................................................18 Kaupade vaba liikumine..........................................................................................18 Isikute vaba liikumine.............................................................................................18 Teenuste vaba osutamine.......................................................
Euroopa Liit. Nimelt ratifitseeris Euroopa parlament ühinemislepingu 9. aprillil 2004, mille 556 kohalolnud liikmest hääletas lepingu poolt 520 liiget. 1. mail 2004 sai Eestist lepingu jõustudes Euroopa Liidu täisõiguslik liige. Oluline on siinjuures, et Euroopa Liit tunnustas Eesti põhiseaduse täiendamist tähendatud kujul omaette aktina, vaatamata sellele, et PSTS tõi põhiseaduse teksti uue termini ,,aluspõhimõte", jättes selle seejuures sisuliselt avamata. Seaduses jäid aluspõhimõtted määratlemata ennekõike seisukohtade suure hargnevuse tõttu. Ja ehkki konsensuseni pole veel tänaseni jõutud, on arutluste ja diskursuste käigus küpsemas arusaam, et aluspõhimõtete all tuleb mõista põhiväärtusi, ilma milleta Eesti riik ja põhiseadus kaotavad oma olemuse (vt PSTS § 1 komm-d 13.114.4). Euroopa Liidu liikmesriikide põhiseaduste muudatused ja täiendused on oma loomult kahesugused. Ühed, mis peavad silmas eeskätt pädevuste EL-le omistamise võimalust ja
koolitada töötajaid. Ainult nii saame tagada ohutu keskkonna töökohas. 18 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Kristjuhan, Ü. Töökeskkonna kvaliteedi parandamise nüüdisaegsed probleemid.Tallinn: 2002. 2. Tint, P. Töökeskkond ja ohutus. TTÜ Kirjastus, 2007. 3. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 26. Juulist 1999. // RT I 1999, 60, 616. 4. Alli, B.O. Töötervishoiu ja tööohutuse aluspõhimõtted. Sotsiaalministeerium, 2002. :http://osh.sm.ee/good_practice/TTO_alus_pm.pdf 16. mai 2012. 5. Tint, P. Riski hindamine töökeskkonnas. Tallinn: TTÜ Tööteaduse õppetool, 1997. 6. Tööispektsioon. Riskianalüüs. http://www.ti.ee/index.php?page=940&, 12. mai 2012. 19
• Mõistelissüstemaatilised argumendid • Printsiibilised argumendid • Spetsiaalsed juriidilised argumendid • Prejuditsiaalsed argumendid • Ajaloolised argumendid 4. Üldised praktilised argumendid Põhiseaduse konformne, rahvusvahelise õiguse sõbralik, Euroopa Liidu õigusega konformne tõlgendamine PS konformne tõlgendamine- põhiseadusest alama seadusega koos tõlgendamine RV õiguse sõbralik tõlgendamine EL õigusega konformne tõlgendamine Põhiseaduse aluspõhimõtted Ilma aluspõhimõteteta kaotaks põhiseadus oma olemuse 1. Inimväärikus 2. Demokraatia 3. Õigusriik 4. Sotsiaalriik 5. Rahvusriik Teooriad 1. R. Maruste- eristatakse riikluse aluspõhimõtteid lk 2. H. Schneider 3. K. Merusk 4. U. Lõhmus 5. T. Annus 6. R. Alexy http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16010 Inimväärikus PS §10 Inimväärikuse defineerimise võimalused • Positiivne definitsioon 1
Tähtpäev konkreetne kuupäev VÕLAÕIGUS Üldosa ja eriosa. Lepinguõigus ja lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhe võib tekkida järgmiselt: lepingust kahju õigusvastase tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundite asjaajamisest. Lepinguline võlasuhe tekib poolte kokkuleppel, lepinguväline tekib poolte kokkulepeta. Mittetäielikud kohustused: võlgnik võib täita aga mille täitmist võlaosutaja nõuda ei saa. Lepinguõiguses on aluspõhimõtted, millele lepingiõigus rajaneb. Era autonoomia Privaatne autonoomia Lepingu vabadus kas sõlmida leping või mitte? Keda valida teiseks lepingupooleks? Missugune leping sõlmida? Otsustada lepingu tingimuste üle. Hea usu põhimõte lepingu täitmisele suunatud tegevus, keskmine mõistlik isik teeks seda selleks, et täita lepingulist eesmärki. Mõistlikus talutavuse piires Koostöö lepngulise eesmärgi saavutamiseks peavad koostööd tegema mõlemad lepingu pooled.
põhimõttes (most favored nation principle). Tähtsa erandina ei kehti see reegel piirkondlike sooduskokkulepete puhul. Neljandat reeglit tuntakse võrdse kohtlemise printsiibina (national treatment). See reegel ei luba riikidel kehtestada importkaupadele, mis on pärast piiril tollimaksude tasumist jõudnud siseturule, siseriiklikke makse nagu müügi- või käibemaksu, mis on kõrgem samasuguste kodumaiste toodete suhtes kehtestatust. WTO funktsioonid WTO funktsioone suunavad WTO enda aluspõhimõtted. WTO töö juhindub WTO lepingutest, mis on õiguslikuks aluseks rahvusvahelisele kaubandusele ja kaubanduspoliitikale. WTO lepingutel on kolm peamist sihti: · aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik · liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes · panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne WTO funktsioonid sätestab asutamislepingu III artikkel.
1815- Viimane Natoleoni lahing Waterloo all, Napoleoni pagendamine Püha Helena saarele. Küsimused: Absolutism. Tekke aeg, põhjused, tunnused, näited (valitsemine, majandus, sõjavägi). Prantsusmaa 17. s. Millised muutused toimusid Prantsusmaa valitsemises, majanduses ja kultuuris Louis XIV valitsemise ajal (Colbert, Mazarin, Versailles). Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. Millised olid teadusrevolutsiooni aluspõhimõtted (ratsionalism, empirism, deism), tähtsamad teadlased ja leiutised/avastused, miks olid tähtsad? Millise panuse andsid inglise valgustajad (J. Locke) valgustusajastu ühiskondlik- poliitiline mõtte arengusse? Milliseid olid Voltaire'i, Montesquieu, Rousseau ühiskonna-alased vaated, kuidas mõjutasid Euroopa arengut? Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused ja sündmused 1789-1792
reguleerivad RKTS 13. peatüki sätted Vähemalt 21 RK liiget v vabariigi president – RK I lugemine - (vahe vähemalt 3 kuud) II lugemine – (vahe vähemalt 1 kuu) III lugemine – otsustatakse ps-i muutmise viis (RH, RK 2 järjestikust koosseisu, kiireloomuline muutmine) – president kuulutab ps-i muutmise seaduse välja – ps-i muutmise seadus avaldatakse RT-s – ps-i muutmise seadus jõustub vastavalt PS §-le 167. 7. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Põhiseaduse aluspõhimõtete all tuleb pidada silmas eeskätt põhiseaduse preambulas ning paragrahvides 10 ja 11 loetletud demokraatlikke printsiipe. Aluspõhimõtetes on välja toodud kõik see, mis teiste normide puhul alati silmas tuleb pidada ja võimaldavad lahendada olukordi, mille puhul konkreetset normi pole loodud. Eelkõige on need abiks PSi teiste sätete tõlgendamisel (nende põhifunkts).
nation principle). Tähtsa erandina ei kehti see reegel piirkondlike sooduskokkulepete puhul. Neljandat reeglit tuntakse võrdse kohtlemise printsiibina (national treatment). See reegel ei luba riikidel kehtestada importkaupadele, mis on pärast piiril tollimaksude tasumist jõudnud siseturule, siseriiklikke makse nagu müügi- või käibemaksu, mis on kõrgem samasuguste kodumaiste toodete suhtes kehtestatust [4] 1.5. WTO funktsioonid WTO funktsioone suunavad WTO enda aluspõhimõtted. WTO töö juhindub WTO lepingutest, mis on õiguslikuks aluseks rahvusvahelisele kaubandusele ja kaubanduspoliitikale. WTO lepingutel on kolm peamist sihti: aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne WTO funktsioonid sätestab asutamislepingu III artikkel. [4]
tagamine (kõik teevad ühtemoodi). Seaduse vastuvõtmine. 2. Direktiiv paneb paika eesmärgid. Eesmärk: harmoonia saavutamine; tagada, et mingis valdkonnas oleks õiguskaitse tagatud (nt kilekotidirektiiv) 3. Otsused üld- või erinormid (nt kvoodiidee) 4. Arvamused/soovitused selfitav funktsioon (direktiivid jms, miks otsused vastu võeti) ELi 4 põhivabadust: Tööjõu vaba liikumine Kaupade Kapitali (investeerimine) Teenuste ELi õiguse aluspõhimõtted: 1. Otsekohalduvuse põhimõte hakkab kohe kehtima 2. Ülimuslikkuse põhimõte EL õigus on nr 1, alles siis siseriiklik 8 Ülimuslikkus Euroopa Liidu õigus ei ole lihtsalt otsekohaldatav vaid ülimuslik. St, et kohus võttis riikliku suveräänsuse ära, kui põhiõiguses midagi on, mis EL ei meeldi, siis peab riik selle ära muutma. Euroopa norm
3 6. PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida) § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 7. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu
3 6. PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida) § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 7. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu
Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest. Kasvatust saab mõista ka interaktsioonina vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatamine on alati ka eesmärgipärane tegevus (Hirsijärvi & Huttunen 2005). Alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, areneminst ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. Lapsest lähtuvas tegevuses ei oodata lapselt mehaanilist uute teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et
PS täiendamise Se § 1 oli lisatud juurde lisatingimus, et lähtuda tuleb PS-e alusPM. test. Seda tuleb näha nii volitusena astuda ELi ja ratifitseerida liitumislepingu, kuid ka suurema kaitseklauslina, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liidu austades meie aluspõhimõtteid. Eelnõu tekstis ja seletuskirjas ei olnud aluspõhimõtteid kirjas. Meile teada kujul tulid alles alates 2st lugemisest. Ei olnud mõtet korralda üle PS aluspõhimõtteid sättes, pandi sisse vaid ühisnimetaja – aluspõhimõtted. EL i liikmesriikide PS-te muudatused ja täiendused on kahesugused: ühed näevad ette pädevuste loovutamist EL-le ja pääsu EL koosseisu. Teised on suunatud sissepoole, et jääda elu korraldama ka peale ühinemist. Meie oma kuulub teise liigi hulka. Selles määratakse Eesti ja EL suhtes. PS täienduse S mõte oligi muuta PS-i nii, et Eesti võiks EL-le delegeerimist teha sel määral, et see oleks kooskõlas E riikluse alusPM. tega. TäiendS tõi juurde alusPM
i Idapartnerluse poliitika ümbervaatamist. Viimaste hulgas on ka mitmeid tuntud Eesti poliitikuid. Nii näiteks leiab Riigikogu liige IRL-ist Marko Mihkelson, et EL-i Idapartnerluse poliitika on täielikult läbi kukkunud ja seda tuleb hakata otsast peale väljakujunenud maailma realiteete arvestades formeerima. Samas leiab Euroopa Komisjoni juhtkond, aga ka näiteks Euroopa Komisjoni Eesti esindus, et senised Idapartnerluse poliitika aluspõhimõtted peavad säiluma ning vaid selle kaudu abi osutamise määrad tuleb riikide lõikes ümber vaadata – näiteks järsult vähendada abi Venemaale ja tema tuules sörkivale Armeeniale, samas suurendades abi Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale kui Venemaa agressiivse tegevuse ohverriikidele. Kuigi EL püüab mõjutada Idapartnerluse sihtriiki Valgevenet oma üha suurema eraldatava abiga eemalduma Venemaast ja pöörduma läänelike väärtuste juurde, leidub
• Neoliberalism (F. Hayek ja M. Friedman) - arusaam, et ühiskonna ainsaks ühendavaks jooneks on üksikindiviid, koos usuga, et vaba turg reguleerib ühiskonda paremini iseenesest kui kui mingi väline regulatsioon. Neoliberaalid pooldavad alati igat dereguleerimist ja privatiseerimist. • Sotsiaalne turumajandus on vastandiks nii sotsialistlikule plaanimajandusele kui ka liberaalsele ohjamata majandamisviisile. Vabaduse ja vastutuse tasakaalustatus. Sotsiaalse turumajanduse aluspõhimõtted on seadustega tagatud konkurents ja sotsiaalne kaitse. Euroopa konkurentsivõime tagamiseks tuleks leida liikmesriikide üleseid lahendusi 25. Milliseid poliitilisi meetmeid on Euroopa Liit kasutanud siseturu loomiseks? Asutamislepingu järgi ei tohi ei liikmesriigid ega eraisikud kehtestada piiranguid liikumisvabadusele ehk tööjõu vaba liikumine. Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) loomine, et aidata kaasa kapitali vabale liikumisele.
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
