aastal sai. Samuti elas ta lühikest aega Venemaal, kus mõtles välja vangla, kus vange valvaksid kogu aeg (nähtamatud) valvurid. Bentham lootis, et see projekt huvitab Katariina Suurt, kuid nii ei läinud. Ta kirjutiste avaldamisele aitas kaasa suur pärandus 1796.aastal, mis tagas talle majandusliku stabiilsuse ja lubas keskenduda kirjutamisele. Ta suri 6.juunil 1832.aastal, jättes endast maha tuhandeid lõpetamata käsikirju, mille avaldasid hiljem tema õpilased. Benthami rahaline pärandus läks Londoni ülikooli University College rahastamiseks, mis oli Inglismaal esimene ülikool, kus lubati õppida kõigil olenemata rassist ja usust. Nagu juba varem mainitud keskendub Bentham ühiskonna toimimisele. Filosoof leiab, et loodus on andnud inimese kahe isanda võimu alla - need on nauding ja kannatus. Nauding kujutab kõike seda, mis on hea inimesele(lõbu, varaline tulu) ja kannatus kõike halba(kurbus, varaline kahju).
Seal jätkas ta kirjutamist ning koostas ka kuulsa panoptikoni plaani, lootes, et see projekt huvitaks Katarina Suurt. 1788. aastal pöördus ta tagasi Inglismaale ning proovis peaaegu kakskümmend aastat teostada panoptikoni projekti, kuid kasutult. Tema õnneks sai ta 1796. aastal päranduse, mis tagas talle majandusliku stabiilsuse. Oma järgneva elu pühendas ta uuendustele ja nende propageerimisele. 1792. aastal sai ta Prantsusmaa aukodanikuks. Benthami nime seostatakse ka Londoni Ülikooli asutamisega 1826. aastal (inspiratsioon ja rahalised vahendid). Ta oli kirjavahetuses paljude nähtavate poliitika ja ühiskonna tegelastega. Bentham suri 6 juunil 1832. Temast jäi maha kümneid tuhandeid lehekülgi käsikirju, mida ta lootis, et kunagi avaldatakse. Oma testamendis soovis ta, et tema keha lahatakse avalikult anatoomia loengus. Skelett ja pea säilitati ning seda hoitakse siiani puust kabinetis (pea on turvakaalutlustel
Jeremy Benthamit peetakse utilitarismi rajajaks. Utilitarism on positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Isiklikke hüvesid ei tohi hinnata kõrgemalt kui teiste inimeste samalaadseid hüvesid. Selle arusaama lühim väljendus on loosung Suurim õnn suurimale hulgale! Bentham väitis, et maailmas tuleb inimestel tunda valu ja mõnu, valu on nende jaoks paha ja mõnu hea. Kõik inimesed, Benthami järgi, püüavad rahuldada isiklikke soove. Õnn seisneb lõbus, vaid ilma kannatuseta. See tähendab, et õnn on puhas, kauakestev ja pidev lõbu. Õige inimese toiming suurendab lõbu, aga väär toiming vähendab. Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4
Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus 3. mõju kaaskodanikele. Valiku tegemiseks mitme teguviisi vahel tuleb kõigepealt mõelda, milliseid naudinguid ja kannatusi toob kaasa esimene teguviis ning siis milliseid teine jne. Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi: 1. Intensiivsus (intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad. 2. Kestvus (duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad. 3. Tõenäosus (certainty): tegusid planeerides tuleb eelistada tõenäolisemaid naudinguid. 4. Lähedus (propinquity): eelistada tuleks ajaliselt lähemaid naudinguid. 5. Viljakus (fecundity): nauding on viljakas siis, kui ta arendab nautimisvõimet. Näiteks
vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul, reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe nime all, pärast seda jätkas regulaarselt avaldamist mitmes tuntud väljaandes. Kolm aastat hiljem elas läbi terava kriisi, mille tagajärjel pöördus ta seni
tootmisvahendeid ning nende vahelisi suhteid. 1776. aastal kirjutas Adam Smith oma kiirelt kuulsust kogunud peateose ,,An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations", kus ta tutvustab turumajanduse iseregulatiivset võimet nn. ,,nähtamatu käe" tööprintsiipi ja win-win põhimõtet. Smithi teos pakub tänapäevani alust palavateks aruteludeks. 1789 samal aastal kui puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, ilmus Jeremy Benthami ,,Introduction to the Principles of Morals and Legislation", kus on põhjalikult kirjeldatud utilitarismi tööfunktsiooni optimaalse tulemuse leidmist inimhulga ja naudingu korrutise maksimaalväärtusest. Bentham käsitles inimest sügavalt atomaarse nähtusena, kelle poolt moodustatavad ühiskondlikud seosed on vaid vaht süvastruktuuri pinnal.3 Ühiskonda juhivad ja kujundavad naudingu ja ebameeldivustunde põhiprintsiibid, mis Benthami väitel alluvad aritmeetilisele loogikale
ei teadnud, mis teda ees ootab, kui tegi otsuse kaitsta Tom Robinsoni, neegri, huve kohtus. Raamat on kirjutatud 60-ndatel, kus mustanahalistel ei olnud just eriti palju õigusi, kuid Atticus ei hoolinud sellest, mis talle kõik teised rääkisid, ning ta järgis oma sisetunnet. Tema sisetunne osutus õigeks ning läbi kohtuprotsessi suutis ta mõjutada paljude inimeste arvamust Tom Robinsonist. Inimeste igapäevaelu otsused ei peaks olema rajatud utilitarismil. Jeremy Benthami sõnul peaks iga valik sõltuma variandist, mille kohaselt oleks maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang. Mina vaidleksin sellele vastu, kuna igapäevaste valikute ampluaa on individuaalne, seega ei mõjuta nii mõnigi otsus kedagi teist. Siiski peab arvestama, et igale valikule järgneb tegevus ja teod on need, mis loevad. Iga inimene peaks olema võimeline ise valikut tegema, kuna igaüks on oma õnne sepp. Pole teada, milline variant on tähtsam ja milline vähem
võimalikud tagajärjed ja siis otsustame, kas need teod on õiged e. moraalselt head. Eesmärk õigustab abinõu. Õigluse tagamine on väga oluline moraalne eesmärk. • Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, naudingut, heaolu, on õige tegu. Jeremy Bentham (1748-1832) Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn 3 suurimale hulgale. Leevendage valu ja edendage naudingut ja õnne. John Stuart Mill (1806-1873) Milli arvates on Benthami lähenemine toores. Mill eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kõrgemad ehk peenemad naudingud ( intellektuallsed, esteetilised.., loovus, vaimsus) on kalkulatsioonis kallimad (kõrgemad e. peened naudingud ületavad madalamad). Tuleb teha vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. Madalamad naudingud: söömine, joomine, seksuaalsus...Kui madalamate naudingutega liialdatakse, võib see kaasa tuua hoopis valu. Kust me aga teame, et kõrgemate naudingute kogemine on tõesti parem
5. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames. Tekst: Singer, P. 2008. Kõik loomad on võrdsed (rmt. Keskonnaeetika võtmetekste) 1.Võrdsuse põhiprintsiip miks see ei nõua kõigi võrdset kohtlemist igas olukorras? 2.Miks ei ole faktilised kirjeldused inimeste erinevatest võimetest rassismi ja seksismi vastu argumenteerimisel olulised? 3.Võrdsuse utilitaarne tõlgendus, seosta see loengul õpitud utilitarismi teooriaga. 4.Spetsiesismi mõiste, kuidas autor spetsietsismi kummutab? 5.Kannatusvõime kui võrdse arvestamise elutähtis tunnus (Benthami järgi) 6.Autori argumendid tõestamaks, et ka loomad tunnevad valu 7.Mittespetsiesistlik argument selle kasuks, et loomade peal teaduskatsete tegemine põhjustab vähem kannatusi kui täiskasvanud inimeste peal katsetamine? 8.Miks ei ole autori arvates oluline argument, et eri liikide kannatusi ei saa täpselt võrrelda? 9.Loomade tapmise probleem. Inimelu pühadus kui spetsiesistlik argument. 10.Milline on m...
John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Juba 3- aastaselt hakkas isa talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele- vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus, reisis ta Prantsusmaale, kus kohtus ka Jean-Baptiste Sayga. 1823 asus Mill tööle Ida-India Kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe'i nime all, pärast seda jätkas korrapärast avaldamist tuntud väljaannetes. 1826. aastal elas Mill läbi kriisi, mille tagajärjel ta pöördus seni isa ja Benthami tallatud
Elulugu John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Juba 3-aastaselt hakkas isa talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818. aastal kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus, reisis ta Prantsusmaale, kus kohtus ka Jean-Baptiste Sayga. 1823. aastal asus Mill tööle Ida-India Kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe'i nime all, pärast seda jätkas korrapärast avaldamist tuntud väljaannetes. 1826
kahetsusväärne näide sellest, kuidas turumajandus toimib. EETIKATEOORIAD lähtuvalt konflikti probleemist ja kriitikast · Ettevõte käitus vastupidiselt KOHUSE EETIKA´le. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. · Ettevõte käitus vastupidiselt UTULITARISM´le, hinnates välismaist kaupa kvaliteetsemaks. Naudingut tuleks võrrelda lisaks kvantiteedile ka kvaliteedi alusel. · Ettevõte eiras UTILITARISM´i põhimõttet. Benthami arvates määravad teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. · Ettevõte käitus vastupidiselt UTILITARISM´le. Tegevus on kooskõlas utilitarismi printsiibiga, kui selle tendents suurendada
maailmaturg. Tähtsaks pidas veel Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust ning riigi ülesandeks oleks ettevõitjate ja nende omandi kaitsmine riigivõimu ja kohtu abil ning teede ehitamine. Adam Smith´i vaateid nimetame me tänapäeval turumajanduseks. Jeremy Bentham arendas edasi Adam Smith´i huvitatuse ideed ning Bentham väitis, et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi. See õpetus sai nimeks utilitarism. Utilitarismi järgi on kasulik see, mis teeb inimesed õnnelikuks. Benthami eeskujuks oli keemik Joseph Priestley, kes ütles, et ühiskonna eesmärk peab olema võimalikult paljude inimeste heaolu. Bentham rõhutas indiviidi vabadust ning uskus, et üksikisikule vabaduse andmine toob riigile tulu. Kõigile pidi tema meelest olema kasulik omand ja riigi ülesanne on seda omandit kaitsta. Bethami ideid on laidetud nende liigne induvidualismi ja raha samastamise õnnega pärast.
on õige ja vale. Need on suunatud mõistmisele, milline on Jumala silmis kõlbeline inimene. Normide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega: jumala igavene tasu või karistus (nt põrgu või paradiis). Lisaks Jumalalt saaetud seadustele, käskudele ja kohustustele on oluline arendada vooruseid. Kreeka filosoofiast pärit voorustele mõõdukus, vaprus, õiglus, mõistlikkus lisanduvad usk, lootus ja armastus. Uusaja eetikas saab käsitleda Kanti ja Benthami teooriad. Kanti deontoloogilise teooria järgi tuleb leida selline moraalireegel, mille mõistusolen vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab. Benthami teleoloogiline teooria väidab, et iga inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning üritab vältida kannatusi. Moraalne on tegevus, mis põhjustab võimalikult suure huga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. Just need eetilised süsteemid on osutunud püsivaks ja on kujundavad tänapäeva eetilist nägemust.
2.Milliseid isiksuse moraal arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? , , . -- , . , ( ), , . , ( ), , , . --, , . . ( ). --, , . , , . : , , . 3.Millised on ulitarismi põhilised eelised? : * « »; ** , , ; ** ; ** ; **- ; ** . 4. Millised on ulitarismi põhilised puudused? : ** ;** « »; ** , ; ** ; **« » 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi teooriat täiustada J.S.Mill? : () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? , , , (., - , - ). , (., , - ). - ( , ..). - . 8
IX osa. Indiviidi vabadus ühiskonnas. Eetikateooriad Millise eetikateooriaga on kooskõlas väita, et hea inimene on see, kes teeb head ning pole oluline, et ta teeb seda omakasupüüdlikult. Selline väide on kooskõlas utilitarismiga. Kes nõustuks väitega Kui mudamaadluse vaatamine pakub suuremale hulgale naudingut kui balleti vaatamine, siis peab riik toetama mudamaadlust, mitte balletti? Selle väitega nõustuks Benthami utilitaristliku eetika järgija Millises lauses kasutatakse sõna õige tähenduses 'moraalselt õige'? See küll õige ei ole, et endale ostad kalleid riideid, aga lapsed käivad närudes ringi Kas despootia võib John Stuart Milli arvates olla teatud tingimustes õigustatud? Despootia võib Milli arvates olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kes ei ole veel võimelised isearenemiseks. Millist põhimõtet nimetatakse kõlbluse kuldreegliks?
edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Bentham. Mõte, kuidas vähendada ühiskonnas kuritegevust. B jõuab selleni, et kurjategija peab oma karistuse saama. ,,Maksimaliseerime karistust." Leidis, et peamine eesmärk, mis paneb inimest tegutsema, on mõnutunne. Hedonism: ,,Inimene on olend, kes tunneb kas mõnu või kannatust." B arvas, et mõnutunnet on võimalik välja arvutada 7 parameetrit. Arvas, et kannatust on ka võimalik numbrites väljendada. John Stuart Mill asus Benthami utilitarismi reformima. Mill hakkas rääkima mõnutunde kvaliteedist. Luges esteetilisi ja intellektuaalseid kvaliteete. M ütles: ,,Parem on olla rahuldamatu inimolevus kui rahuldatud siga." M rääkis võrdsetest õigustest. ,,Selleks, et suurendada üldist hüve, tuleb meil austada teiste õigusi ja vabadusi sellele hüvele; teiste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid selleks, et ära hoida üldist kahju." Õiglane jagamine (heaolu). Õiglane jagamine ei ole seotud kasulikkusega. Õiglane
saadakse üksnes eriteadustest või nende andmete sünteesist. Tunnetest tuleks välistada mõttetud, metafüüsilised arutelud. COMTE utilitarism - Selle eesmärk on suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale (Bentham). Üksik, kes otsib omaenese õnne, peab aru saama, et see on vaid saavutatav, kui oma püüdlused üldisele eesmärgile kohandada. Bentham arvas, et hüve on võimalik matemaatiliselt välja arvutada, kuid John Stuart Mill reformis Benthami utilitarismi, eemaldades matemaatika ja öeldes, et naudingu kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. kategooriline imperatiiv - toimi üksnes selliste maksiimide ehk põhimõtete alusel, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. Inimene peaks moraali enda seest otsima ja see peaks ka teistele kehtima, sa peaksid selles veendunud olema. Teised ei pea seda järgima, aga see peaks olema võimalik. Moraal on üldkehtiv- see võib sulle piiranguid seada ja ebameeldiv olla. nt
dilemma. Tee teistele mida tahad argument põhineb liialt psühholoogilisel egoismil. 34. Tõestamaks, et EE ei pea paika. Ta ei ole tegutsemisjuhis. Annab vastuolulisi käske. Egoisti huvis poleks ka selle moraaliprintsiibi avalikustamine kõigile. 35. Teleoloogiline eetika rõhub teo tagajärjele, ning määrab õige,väära selle kaudu, kui deontoloogiline eetika rõhub teo olemusele, vaatamata tagajärjest. 36. Utilitaristlikke filosoofe: Jeremy Bentham, John Stuart Mill. 37. Benthami utilitarismi teooriat täiendas Mill sellega, et eristas õnne ja puhtmeelelist naudingut. 38. Utilitarismi peamised jooned: Konsekventsialistlik tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste rahuldatuses.
Elis Vink EETIKA Õpimapp Tartu 2009 Sisukord Elis Vink..................................................................................................................................... 1 EETIKA...................................................................................................................................... 1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Eetika ajalugu ja selle mõiste......................................................................................................3 Moraali teoriad............................................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust...
kommunism, capitalism. Pea kõik, mis pole materiaalne, on ideoloogiline. Riik kõnetab meid kui oma kodanikke ning meie vastame sellele riigivõimu aktsepteerimisega, andes saadikutele mitte ainult poliitilise mandaadi, vaid ka õiguse ideoloogiliselt enda üle valitseda – luua pädevaid seaduseid, hallata meie elu, tunnustada meid inimeste ja kodanikena, seista hea meie inimõiguste eest jne • Panoptikum– Filosoofi Jeremy Benthami välja mõeldud ehitis, mille keskkohal oleval vaatetornist sai ülevaate kogu ehitises toimuva üle. Olukord, kus võin on justkui ära võetud, kuigi keegi ei pruukind seda üldse puutudagi. Panoptikon (ka turvakaamerad), kus vangla on paigutatud ühe „putka“ ümber, kus väidetavalt istub turvamees, kes kõiki jälgib ja kurjategijad kardavad midagi halba teha. Tegelikult ei
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute j...
Milline järgmistest isikuomadustest on Aristotelese arvates eetiline loomutäius? A. ? vaprus B. Ei ole õige hulljulgus C. Ei ole õige arukus Utilitarismi seisukohalt on õige selline käitumine, A. Ei ole õige mis lähtub soovist teha head. B. ? mille tulemusel suureneb ühiskonna heaolu rohkem kui alternatiivse käitumise puhul C. Ei ole õige mis on kooskõlas ühiskonnas tunnustatud käitumispõhimõtega Millised naudingud on Benthami arusaama kohaselt puhtad? A. ? Puhtad on kõlbeliselt laitmatud naudingud. B. Ei ole õige Puhtad on naudingud, milleni on kerge jõuda. C. Õige! Puhtad on naudingud, millega ei kaasne kannatusi. Millise järgneva väitega nõustuks Jeremy Bentham ("Sissejuhatus moraali ja seadusandluse printsiipidele")? A. ? Ühiskonna heaolu tuleb pidada olulisemaks (st tuleb kõrgemale seada) indiviidide heaolust B. Õige
Öeldes, et me usume, et miski on tõsi, ei tähenda veel, et me teame kindlasti, et see on tõsi. Utilitaarne kalkuleerimine tegevuse või toimimisviisi poolt tekitatud õnnetunde mõõtmine. Selle kontseptsiooni võttis tarvitusele J. Bentham oma utilitarismi versioonis, millele mõnikord viidataks kui psühholoogilisele hedonismile, kuna ta käsitleb püsivate naudingutunnete saavutamist. Kaasaegsete majandusteadlaste püüdlused mõõta "elu kvaliteeti" lähtuvad sageli Benthami mõttekäigust. Utilitarism teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu (Jeremy Bentham), õnne (J. S. Mill), ideaalide (G. E. Moore ja H. Rashdall) või huvide kaudu (R. B. Perry). Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne" (rangelt võttes kehtib see moto küll vaid ühe konkreetse utilitarismi versiooni kohta)
-ratsionaalne, kvantitatiivsed tulemused -orientatsioon eesmärgile -kõiki huvilisi arvestamine (keskkond) -selged hüve-valu mõisted -tootmise efektiivse tõusu toetamine 4.Millised on utilitarismi põhipuudused? -ei märgata pikaajalisi tagajärgi -"enamuse türannia" (vähemuse kannatamine) -kõigi huviliste arvestamine võtab aega ja raha, kuid ei pruugi olla efektiivne -negatiivsed vahendid eesmärgi saavutamiseks -"suurima hüve" kahtlane mõiste 5.Kuidas püüdis Benthami utilitarismiteooriat Täiustada J.S.Mill? Ta viis sisse hüve(valu) kvaliteedi mõiste. Vale ja vägivald on kõrge kvaliteediga pahed ning kaaluvak üles võimaliku hea. 6.Milles seisneb Kuldne Reegel? Teleoloogiline või deontoloogiline? Miks? Käitu teiste suhtes nii, nagu soovid, et teised su suhtes käituksid. Mõkemad, kuid deontol. rohkem. Utilitaristlik sellepärast, et mul on peaaegu põhjendatud lootus saada midagi oma heategu eest. Deontol
kui Prantsusmaal. Jeremy Bentham (1748-1832) Utilitarism Eesmärgiks suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale. Kui üksik inimene tahab olla õnnelik, peab ta oma enda hüve kohandama ühiskondliku hüve suunas. Head on võimalik matemaatiliselt väljendada. Kui palju naudingut üks või teine tegu sisaldab. Karistused ranged. Inimene kalkuleerib peas, leiab et kuriteost saadav nauding ei ületa karistuse raskust. John Stuart Mill Reformib Benthami utilitarismi. Loobub matemaatilisest väljaarvutamisest. Peamine teadus on psühholoogia. Leiab, et olulisem naudingu kvantiteedist on selle kvaliteet. Tuleb leida tasakaal indiviidi ja ühiskonna vahel. 28.11.11. Materialism Arusaam filosoofias, et reaalsus lõpp-kokkuvõtteks koosnebki mateeriast. Ludwig Feuerbach (1804-1872). Saksa materialist, ateist. Hakkas õppima teoloogiat, hiljem filosoofiat Berliini ülikoolis. Hegeli õpilane. Temast sai hiljem Hegeli suur kriitik
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
jääma,soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete suureneb protsendimäär vastavalt sissetulekute võlausaldaja eest oma maksujõuetust ja petan talt niiviisi laenu Negatiivne õigus. vahenditega,"suurim hüve" on iseenesest õige kahtlane mõiste suurenemisele, lisaks diskrimineerivad omandit kõrged välja, on see ebaeetiline. Seega, kui juhtiv arveametnik, kellel Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Kuidas püüdis Benthami utilitarismiteooriat täiustada J. varandusemaksud, pärimismaksud jne. on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. S. Mill?John Stuart Mill püüdis utilitarismi puudusi leevendada Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks seisab ees raske kriis, tõenäoliselt koguni pankrot, varjab seda Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust
· võimaldab arvestada kõiki huvilisi · hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted · toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? · tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi · vähemused võivad osutuda kannatajateks · kulukas ja aeganõudev analüüs · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega · 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks
võimaldab arvestada kõiki huvilisi hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi vähemused võivad osutuda kannatajateks kulukas ja aeganõudev analüüs soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks
võimaldab arvestada kõiki huvilisi; hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted; toetab tootmise efektiivsuse tõusu. 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi; vähemused võivad osutuda kannatajateks; kulukas ja aeganõudev analüüs; soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega; 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste. 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks
erinevate tegude võimalikud tagajärjed. - Kasulikkuse printsiip: Tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, on antud tingimustes õige tegu. - Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn suurimale hulgale. Benthami õnnearvutus: sellega saab tegude tagajärgi hinnata. Võttis naudingute juures arvesse karakteristikuid: intensiivsus, kestvus, tendents tekitada edasisi naudinguid, lähedus, ulatus jne. Mill: pidas Benthami lähenemist tooreks. Eristas kõrgemaid(on kalkulatsioonis kallimad) ja madalamaid naudinguid. Pidas paremaks olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga ja rahulolematu Sokrates kui rahulolev lollpea. 2 utilitarismi tüüpi: Teoutilitarism – tegu on õige siis, kui tal on head tagajärjed, st toob kaasa portsu kasu vms (vähemalt sama palju kasu kui alternatiivsed teod)
Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi seafilosoofia süüdistustest. Tegemist on eudaimonistliku utilitarismiga. Lk 179 38
· Toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? · Ei pruugi märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi · Vähemused võivad osutuda kannatajateks enamuse türannia käes · Kulukas ja aeganõudev analüüs, et ära kuulata kõik inimesed, seega osad kipuvad ikka välja jääma · Soovitav tulemus saavutatav negatiivsete vahenditega · Suurim hüve on veider mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?
Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi seafilosoofia süüdistustest. Tegemist on eudaimonistliku utilitarismiga. Lk 179 38
· Head iseloomuomadused voorused ; halvad pahed . · Näiteks: inimesed peavad olema heatahtlikud ja lahked. Utilitarism · Ld k. utilitas kasu. · Ingl. k utility Klassikud: · Jeremy Bentham (1748-1832) "An Introduction to the Principles of Morals and Legislation " (1789) · John Stuart Mill (1806-1873) "On Utilitarianism " (1863) Hedonistlik arvutus · Benthami järgi saab naudingut mõõta. Kriteeriumid: · Intensiivsus · Kestus · Kindlus (tõenäosus) · Lähedus · Viljakus (kui palju kaasneb muid positiivseid tundeid) · Puhtus (kui palju kaasneb negatiivseid tundeid) · Ulatus (kui paljudele isikutele see kehtib) Utilitarismi kolm põhijoont: · Konsekventsialistlik tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed.
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
· Toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? · Ei pruugi märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi · Vähemused võivad osutuda kannatajateks enamuse türannia käes · Kulukas ja aeganõudev analüüs, et ära kuulata kõik inimesed, seega osad kipuvad ikka välja jääma · Soovitav tulemus saavutatav negatiivsete vahenditega · Suurim hüve on veider mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?
-vah. õigusest tänapäevases mõttes selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583-1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini ,,rahvusvaheline õigus" kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: o rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, o normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon, korduvalt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteemi. Perioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907.
kasulik. Bentham pidas oluliseks kriminaalpreventsiooni. Kurjategija jaoks peab tegema uue õigusrikkumise toimepanemise võimatuks või väga raskeks. Bentham oli julmade, väga ebaratsionaalsete karistuste vastane. Mõtles välja uutmoodi vangla plaani panoptikumi ringikujuline hoone, mille keskel, kohal on vaatleja, kes näeb üheaegselt kõiki vange, kusjuures vang ei tea kunagi, millal just teda jälgitakse. Vangla peaks Benthami järgi asuma linna keskel, et olla kodanikele hoiatuseks. Benthami idee sellisest vanglast jäi Inglismaal teostamata. J. Howard Tema ülesandeks oli muuhulgas ka kohalike vanglate inspekteerimine. Vanglate olukord sokeeris teda niivõrd, et ta otsustas kogu elu pühendada vanglasüsteemi reformimisele. Näiteks oli vanglates süsteem, et valvuritele palka ei makstud, vaid nad said raha vangidelt, kes
rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah. õigusest tänapäevases mõttes – selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583- 1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini „rahvusvaheline õigus“ kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, 1 normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon, korduvalt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteemi.
· Püüdis reformida Inglise õigussüsteemi. · Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu. · Lihtsakoeline tegude "hüveteguri" mõõtmine. John Stuart Mill (1806-1873) · Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. · Eristas madalamat ja kõrgemat järku naudinguid. · Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn") · Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel. Utilitarismi revolutsioonilisus Benthami ja Milli kasulikkuse printsiibi toomine moraali oli sama radikaalne kui Marxi ja Darwini tegevus 19. sajandil. Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale või jumalikele käskudele. Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne. Utilitarismi kolm põhijoont 1. Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed
(naudingut, heaolu), on antud tingimustes õige tegu Jeremy Bentham (1748-1832) "Utilitarismi printsiip kujutab endast põhimõtet, mis hindab mis tahes tegu selle järgi, kuidas see suurendab või vähendab küsimuse all oleva subjekti heaolu...Ma räägin mis tahes teost, seega pole jutt mitte ainult indiviidi käitumisest, vaid ka valitsuse poolt astutavatest sammudest." Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn suurimale hulgale. 132. Benthami õnnearvutus Bentham mõtles välja lausa õnnearvutuse, mille abil tegude tagajärgi hinnata. Ta võttis naudingute juures arvesse hulga karakteristikuid: intensiivsus, kestvus, tendents tekitada edasisi naudinguid, lähedus, ulatus jne John Stuart Mill (1806-1873) Milli arvates on Benthami lähenemine toores. Mill eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kõrgemad ehk peenemad naudingud on kalkulatsioonis kallimad
Nimelt loomuõiguslased on püüdnud lähtuda sellest, mille jaoks õigus üldse olemas on. Seetõttu aga ongi nad vaadelnud õiguse ja eetika vahekorda selle ideaalis. Herbert Lionel Adolphus Hart positsioon tänapäevases õigusfilosoofias on omamoodi kompromislik. Ühelt poolt positivisti ja analüütikuna, Hart oli enne õigusteadusesse siirdumist filosoofiaõppejõud ja pidas loenguid analüütilise filosoofia alal ka USA-s, on ta tuntud mees positivistide leeris. Teiselt poolt aga Benthami ja Austini reformijana ja vana positivismi kriitika hea tundjana on ta populaarne ka positivismi vastaste seas Harti üks radikaalsemaid samme on loobumine positivistlikust printsiibist, mille kohaselt on õiguseks kõik see, mida käsib poliitiline suverään või seadusandja. Sellega astub analüütiku kõrvale võimaliku voluntarismi ja fatalismi teelt, mida Austini teooria ei välistanud. Sest juhul, kui õigus
D toetub mitmele allikale ta kasutab ajalehteda materjale. D oli reformide suhtes väga kriitiline. Kohtureform ei meeldinud talle üldse see peegeldub ka ,,K ja K-s". D oli veendunud, et inimese tegude üle ei tohi otsustada kohus, vaid inimese enda südametunnistus. D-t huvitasid mitmesugused andmed kuritegevuse ja prostitutsiooni kohta. Klassivahede kasvu tõttu kasvas ka kuritegevus, süvenes prostitutsioon. D on kursis ka kaasaegse lääne positivistliku mõttega. Ta loeb Benthami, Mille'i. ,,Kuritöö ja karistus" on tekst, kust võib leida mitmeid tsitaate nii vene kui ka lääneeuroopa kirjandusest (Stendhal, Balzac ,,Isa Goriot"; Puskini ,,Padaemand"). Kuritöös ja karistuses peegelduvad väga mitmed motiivid tema varasematest teostest. ,,Härra Prohhartsin" härra kartis koondamist ja see kujunes tal maaniaks. Tema madratsi alt leiti väga suur rahasumma. D arendab esmakordselt Napoleoni teemat. Raskolnikov võrdleb ka ennast Napoleoniga
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu. Kuid seda võivad ju teha ka teised valitsused. Voltaire kaitses "heasoovlikku diktatuuri", kus valgustatud despoot ei vaja küll rahva nõuannet, kuid valitseb siiski nende huvides. Vastupidiselt sellele on demokraatia üsna ilmselt niisugune süsteem, kus valitseb rahvas: see on kollektiivne enese-valitsus. Sellega on seletatud, mida tähendab öelda, et demokraatia on valitsus "rahva jaoks" ja "rahva poolt"
Süsteem kujutab endast aktideviimist teatud kooskõlastatud süsteemi, rhmitamist teostatakse teatud tunnuste alusel, teatud järjekorras. On kaksp õ h i v o rm i : i n ko r p o re e r i m i n e j a ko d i fi t s e e r i m i n e . Ko d i fi t s e e r i m i s e ko rr a l t ö ö t a t k s e n o rm a t i i v n e m a t e r j a l põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse.Ehhki kodif. môiste ise on valgustusaegse inglise ôigusteoreetiku Jeremy Benthami leiutatud ning kuigi kôigerohkem kodif. nägi päevavalgust just valgustussajandil, polnud valgustus siiski seaduste reformeerimise jakoondamise ainsaks kannustajaks ning initsiaatoriks. Ôiguse kodif.algas juba ainuvalitsuse ajal ja seda jätkasidnn valgustatud monarhid. Huvi ôigust koondada tulenes absolutismiaja soovist kôrvaldada partikulaarôigusedning uhtlustada riigi ôiguselu. Teisalt oli taotluseks paigutada kodif. uusi, valitseja positsiooni tugevdavaid jakindlustavaid seadusi
Sotsiaaldarvinism seondub loodusteadustega. Keskendutakse Darwini seisukohtadele. Selle suuna keskseks uurimisobjektiks on seosed elusa ja eluta looduse vahel ja paralleelide otsimine ühiskonna ja bioloogilise organismi vahel. Tuntud esindaja on Inglise sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) sotsiaaldarvinism rajanes Darwini teosele ,,Evolutsiooniteeoria"; Inglise majandusteadlase Malthus´i teosele ,,Liikidevaheline võitlus ehk olelusvõitlus" ja Benthami maailmavaatelisele seisukohale utilitarismile (kõikides käsitlustes keskendutakse kasulikkuse printsiibile). Spenceri ühsikonnakäsitlus Comte arvas, et ühsikonna liikumapanemiseks on vaja jõude, mis on ühiskonnas olema. Spenceri arvates ühiskonnad liiguvad madalamatelt astmetelt kõrgemale ja keerukamatele vormidele. Liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioon ja differentseerumine. Maailma ajalugu ja ühiskondade areng algab alati kontsentratsioonist nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
