põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss või riigipöördekaitse. Hädadekreete annab riigipea põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad jne.) Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue, mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli. Erakorraline dekrret võib nõuda, hädadekreet nõuab aga alati hilisemat kinnitamist parlamendi poolt. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega: kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid antakse armu jne.. käskkirjaga näiteks korraldatakse oma ametkonna sisemist tööd. 30. Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele
sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli.Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse nn. siirdamine teistele vastutavatele isikutele (seega omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasignatuur tähendab tegelikult määruse juhulgi vastutuse õiguspärasuse siirdamise ehk kaasvastutuse kinnitamist. Erakorraline dekreet võib nõuda, hädadekreet nõuab aga alati tema hilisemat kinnitamist parlamendi poolt. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega näiteks: kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid; antakse armu jne. Käskkirjaga nt. korraldatakse oma ametkonna (kantselei) tööd jne. Valitsuse ning kohaliku
dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon. Ta reguleerib seaduste kõrval (sama õigusjõuga) mingit kindlat valdkonda. Erakorralised dekreedid antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreet võib seadusi ka tühistada ja muuta (erinevalt teistest). seadlus kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi (e dekreete). President saab seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. konstitutsioonilisi §110). Kontrasignatuuri põhimõte riigikogu esimees + peaminister kontrollivad presidendi tegevust.
õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid 38 Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon. Ta reguleerib seaduste kõrval (sama õigusjõuga) mingit kindlat valdkonda. Erakorralised dekreedid antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreet võib seadusi ka tühistada ja muuta (erinevalt teistest). seadlus kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi (e dekreete). President saab seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. konstitutsioonilisi §110). Kontrasignatuuri põhimõte riigikogu esimees + peaminister kontrollivad presidendi tegevust.
Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, valitusse ja kohaliku omavalituse organite üldaktid,legislatiivaktid, haldusorganite aktid. Seadusele alluv halduse üldakt. Seaduse alusel ja täitmiseks Secundum legem – määrused kujutavad endast secundum legem üldakte ehk seaduse järgi üldakte. Dekreet – riigipea annab üldaktitena välja dekreete ehk seadlusi. Dekreetseadus, erakorraline dekreet, hädadekreet; seadlus on legislatiivakt ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Tavaliselt antakse neid riigikaitse olukorras. Dekreedi puhul kehtib kaasallkirja nõue. Generaaldelegatsioon – üldvolitus määruse andmiseks Spetsiaaldelegatsioon – volitus, mis antakse konkreetse üksiku teo korraldamiseks Intra legem – määruse andmise õiguse määratlus, mille kohaselt eksekutiivorganid on volitatud määrustega rakendama kehtivat seadust. VV, minister, valla- ja
Põhiseaduses sätestatakse tavaliselt selle õiguse ulatus, seda teostavad organid ja teostamise üldine protseduur. Erakorralised dekreedid erinevad selles suhtes dekreetseadustest. Viimaste aluseks on üksnes põhiseadus; o erakorralise dekreedi teostajaks on avalik administratsioon. Selleks on tavaliselt riigipea, harvem mõni teine riigiorgan. hädadekreedid. Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreedi olulisteks tunnusteks on: o hädadekreeti teostatakse üksnes hädaolukordades. Viimased sätestatakse tavaliselt põhiseaduses, erandlikult ka eriseadustes. Nn. hädaolukorraks võivad olla loodusõnnetused, epideemiad, ökoloogilised katastroofid jne.; o hädadekreet asendab oma juriidiliselt jõult seadusi, kusjuures ta võib ka seadusi
Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada PS-i, samuti konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Erakorraline dekreet Presidendil õigus vastu võtta, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused. Hädadekreet - Presidendil õigus vastu võtta, kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Määrus täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga. Määruse andmise õigus Eestis on oma seadusega määratud pädevuse piires: Vabariigi Valitsusel,
Seaduse vastuvõtmisel on kindlaks määratud kord. Kui seadus võetakse vastu, siis selle peab veel kinnitama President. Seadus jõusub10ndal päeval peale seda, kui see on Riigiteatajas avaldatud. PS paragrahv 104 on konstitutsioonilised seadused. Peab olema vähemalt 51 poolt häält. President annab seadlusi ja dekreete, mis jagunevad erakorraliseks- ja hädadekreediks. Erakorraline dekreet: Nt mingis olukorras kuulutab välja sõjaseisukorra. Hädadekreet: Kui riigikogu ei saa enam kokku tulla ning Presidendil on õigus luua dekreete, sest Riigikogu pole. Valitsuse ning KOV organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid, seega oleneb seaduseandjast, keda, milles ning millises ulatuses ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. See volituse ehk delegatsiooni küsimus. Volitamine ehk delegeerimine tähendab ühe organi poolt oma pädevuse või selle osa kas alatist või ühekordset üleandmist teisele organile
abstraktset hulka juhtumeid. Üksikaktid korraldavad registreeritavaid juhtumeid ja loovad üksiknorme. Üldaktid Dekreet – sisaldab õigusnorme, on üldakt, omab seadusega võrdset õigusjõudu, omab õigusliku alusena põhiseaduse volitust, väljastajaks on avalik administratsioon. Erakorralisi dekreete antakse välja julgeoleku tagamiseks ja eriseaduste põhjal. Hädadekreet on üldakt, mida teostatakse ainult hädaolukordades. Hädadekreedid asendavad seadusi. Seadlus – tuleneb PS §109st, mis sätestab, et kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib President vajaduse korral anda seaduse jõuga seadlusi. 35 Määrused – on seadusele alluvad halduse üldaktid. Nad on
2) erakorralise dekreedi õiguslikuks aluseks on põhiseadus ja vastavad eriseadused. Põhiseaduses sätestatakse tavaliselt selle õiguse ulatus, seda teostavad organid ja teostamise üldine protseduur. Erakorralised dekreedid erinevad selles suhtes dekreetseadustest. Viimaste aluseks on üksnes põhiseadus; 3) erakorralise dekreedi teostajaks on avalik administratsioon. Selleks on tavaliselt riigipea, harvem mõni teine riigiorgan. Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreedi olulisteks tunnusteks on: 1) hädadekreeti teostatakse üksnes hädaolukordades. Viimased sätestatakse tavaliselt põhiseaduses, erandlikult ka eriseadustes. Nn. hädaolukorraks võivad olla loodusõnnetused, epideemiad, ökoloogilised katastroofid jne.; 2) hädadekreet asendab oma juriidiliselt jõult seadusi, kusjuures ta võib ka seadusi muuta ja tühistada
2) erakorralise dekreedi õiguslikuks aluseks on põhiseadus ja vastavad eriseadused. Põhiseaduses sätestatakse tavaliselt selle õiguse ulatus, seda teostavad organid ja teostamise üldine protseduur. Erakorralised dekreedid erinevad selles suhtes dekreetseadustest. Viimaste aluseks on üksnes põhiseadus; 3) erakorralise dekreedi teostajaks on avalik administratsioon. Selleks on tavaliselt riigipea, harvem mõni teine riigiorgan. Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreedi olulisteks tunnusteks on: 1) hädadekreeti teostatakse üksnes hädaolukordades. Viimased sätestatakse tavaliselt põhiseaduses, erandlikult ka eriseadustes. Nn. hädaolukorraks võivad olla loodusõnnetused, epideemiad, ökoloogilised katastroofid jne.; 2) hädadekreet asendab oma juriidiliselt jõult seadusi, kusjuures ta võib ka seadusi muuta ja tühistada
fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, formaalne liigitunnus; legislatuur ehk legislatsioon (ld: legislatio): a) seadusandlus, b) seadusandlik kogu (rahvaesindus, parlament); õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel: õigusaktide hierarhia, õigusjõud, konstitutsioonilised aktid (konstitutsioonid; konstitutsioonilised aktid; materiaalne ning menetluslik-ettevalmistav aspekt), seadused, haldusaktid; üldaktid: seadus, seadlus (dekreet: dekreetseadus, erakorraline dekreet, hädadekreet), määrus; üksikaktid: otsus, korraldus, käskkiri, ettekirjutus; delegatsioon: generaaldelegatsioon, spetsiaaldelegatsioon; määruseandlus: intra legem, contra legem, praeter legem; kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid: kohtuotsus, kohtumäärus, erimäärus; haldusdokumendid: juhendid, ringkirjad (tsirkulaarid), 59 selgitused, protokollid, ametikirjad, formularid (tõendid, teatised, kviitungid,
jõua kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus (PS § 87 p 8). Dekreetseadus — ülima õigusliku jõuga dekreet, mis konkureerib seadustega (võib muuta, asendada seadust). Seda tavaliselt ei loeta kokkukuuluvaks demokraatlike režiimidega. Erakorraline dekreet — on välja antud riigi kaitseks põhi- ja eriseaduste alusel. Tuuakse sisse teatud juriidiline sündmus või kellegi toimingud, mis seavad ohtu riigikorra eksistentsi (sõda, vandenõu, mäss, maavärisemine jne). Hädadekreet —antakse situatsioonide puhul, mis nõuavad kiiresti rakendatavat abinõud, et olukord hullemaks ei läheks. Intra legem määrus — antud seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Määrust võib anda ainult siis kui on olemas seaduses spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus, mitte mingil juhul generaaldelegatsioon. Generaaldelegatsioon on antud PS-is või vastava riigiorgani üldaktis (nt VV seaduses: VV võib anda määrusi). Aga võib olla ka subdelegatsioon, mis on edasi volitamise õigus
annaabi.ee 
