Õigus, riik ja kõlblus on ajaloolise kujunemise väljendid, mis avaldavad ja teostavad end rahvavaimus. Friedrich Carl von Savigny (1779- 1861) rõhutab veel rohkem rahvavaimu, õiguse ja rahva vahel valitseb orgaaniline side. Rahva veendumus liidab need kokku ühtseks tervikuks, mis samaaegselt lülitab välja kõik jumaliku ja suvalise tavaõigus kui elav õigus tähtsuselt esikohale, seadusandlus omab ainult deklaratiivset iseloomu. 2.14. Õigus kui klassiideoloogia K.Marx, F.Engels. Õigus on võimuväljendus, vahend klassihuvide teenimisele, mis ei seondu õigluse ideega. Sarnaneb Hobbesi teooriale (õigus kui käsk, ühe valitseja arusaam sellest, mist on õigus). Dialektiline käsitlus oli järgmine kapitalism (tees), proletariaadi diktatuur (antitees), klassideta õnnelik ühiskond (süntees). Arusaamine õigusest ja riigist muutub lamedaks positivismiks. Mida rõhutab see kontseptsioon? Kas seaduslikkust või õigust? Seaduslikkust
2. Õigus kui õigluse väljendus 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus 2.4. Õigus kui rahukorraldus 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen 2.7. Õigus kui seadusele põhinev fenomen 2.8. Inglismaa õigusriik 2.9. Õigus kui käsk 2.10. Õigus kui õiguslik staatus 2.11. Õigus kui “puhta mõistuse” väljendus 2.12. Õigus kui rahvavaimu väljendus 2.13. Õigus kui klassiideoloogia 2.14. Õiguslik liberalism 2.15. Loomuõiguse taaselustumine 1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses Allikas: Taska Maailmas on olemas erinevad õiguskultuurid. Kultuurid on kujunenud väga pika aja jooksul ja neil on väga palju omast, mis on leidnud vastavad tähistused. See tekitab raskusi teineteise mõistmisel. Kesksed mõisted on vaatamata erinevatele õiguskultuuridele ühtsed. Kesksed
üksikisikud ning teiselt poolt nende endi üldine tahe ja ühendus. Rousseau jaoks on S ühiskondliku elu keskpunkt. Seta ühiskonda ei saa pidada tõeliseks ühiskonnaks. Kus riikliku võimu autoriteet ja legitiimsus saab tekkida Ste alusel. Kanti järgi ütlevad Sed, kuidas peab olema – see, kas nende järgi ka käitutakse, ei ole kunagi kindel. LoodusSi iseloomustab aga nende alatine kehtivus. II. 2.13. Õ kui klassiideoloogia Õest saadakse aru kui võimu teostamise vahendist, Õ ei ole kuidagi seotud õigluse ideega, vaid see on võimu teostamise vahend ja vahend on ta ühiskonnastr. i silmas pidades ühe klassi käes ja selleks klassiks on töölisklass, kes saab ühiskonna probldest kõige paremini aru ja on võimelised seda ühiskonda tervikuna juhtima (Engels, Marx). See on äärmuslik ja lihtsustatud arusaam, millele tekkis vastukaaluks Õfilosoofiline liberalism. II. 2.14. Õlik liberalism
annaabi.ee 
