tavaliselt müügiplaani koostamine. Kui on teada mahulised plaanid pannakse sinna juurde rahakäibe plaan. Lähtudes finants-ja müügiprognoosidest koostatakse traditsiooniliselt ettevõtte koondplaan, mille tähtsamad osad on kasumieelarve ning eelarveline bilanss. Eelarve koostamise etapid: ·peamise eelarveteguri selgitamine; ·alamplaanide koostamine vastavalt ettevõtte tegevusalale ning peamisele eelarvetegurile; ·raha plaan; ·koordineerimine ja ülevaatamine; ·eelarvelise bilansi ja kasumiaruande koostamine. Eelarve kujundamise meetodid võib olla mitmeid: ·ülevalt alla meetod; ·alt üles meetod; ·kombineeritud meetod. Igal meetodil on omad plussid ja miinused. Ülevalt-alla meetodi korral määrab ettevõtte juhtkond ettevõtte eesmärgid, koostab eelarved, jagab vahendid ettevõtte osakondade vahel. Sellise meetodi korral on kindlustatud ettevõtte üldeesmärkide arvestamine eelarves ja eelarvestamise käik on lihtne. Samas ei pruugi
soodustaks, mitte tõrjuks välja erainvesteeringuid. 8 2. EELARVEPRIORITEEDID Eelarves tuleb panna suurt tähelepanu välisinvesteeringutele, sest invseteerimispoliitika mõjutab terve riigi heaolu, edukad investeeringud toovad riigile suure kasumi tulevikus, kuid ei tohi unustada ka riskistest. Praegustes tingimustes saavad suure tähtsuse investeerimispoliitika rajamise ja realiseerimise täpsus, eelarvelise planeerimise jätkusuutlikusega arvestamine. Üldiselt majanduspoliitilistest kaalutlustest tulenevalt on oluline, et plaanitavad tegevused ja eelarvevahendite kasutamine oleksid tõhusad ja tulemuslikud. Eelarve kulude planeerimisel jätkatakse majandusarengu ja sisenõudluse toetamiseks riigisiseste investeeringutega ning kasutatakse ära maksimaalselt EL vahendite võimalused. Kapitalimahukate projektide teostamiseks, näiteks teadus ja arendustegevuse
monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1. osapooli on mitu (projekteerija, tellija, ehitaja) 2. hoonete ja ehitiste individuaalne iseloom 3. ehitusmaksumus sõltub suuresti kohalikest tingimustest 4. ehitusprotsessid on pikaajalised (sõltuvad aastaaegadest) 5. ehitustoodang on materjalimahukas, 60-70% 6. eelarvelise kasumi ja ehitusmasinate kulude arvutus on eripärane 7. ehitustoodangu maksumus määratakse eelarvega, mis koostatakse projekti ja alusdokumentide järgi 8. töövõtu hind lepitakse kokku tellija ja töövõtja vahel läbirääkimiste või hinnapakkumiste teel 3) Millised pooled osalevad ehitise hinnakujunduseprotsessis? Ehitise hinnakujundus protsessis osalevad tellija/omanik, projekteerija/konsultant ja ehitaja
lõpptähtaeg. Edasine finantseerimine sõltub töö resultaadist. Ülalkirjeldatud meetodite läbikukkumist seletatakse esiteks sellega, et nende rakendajad (teadlased) ei suutnud võita igale tiigiaparaadile omast bürokraatlikku inertsust, ja teiseks sellega, et kulude eesmärgipärasuse ja põhjendatuse analüüs kitsendas oluliselt huvigruppide võimalusi mõjutada riigi rahade jaotamist oma huvidele vastavalt. Tegelikult otsest läbikukkumist polegi toimunud, sest eelarvelise planeerimise uued meetodid on kõikjal kaasa aidanud riigiaparaadi funktsionaalse töö kvaliteedi ja efektiivsuse tõusule, avardavud on eelarvelise planeerimise horisont. 52. Millised on riigieelarve paika panemise moodused? Riigieelarve paika panemiseks on 2 moodust: 1)tsentraliseeritud 2)allasutuste kaupa Tsentraliseeritud riigieelarve koostamisel pannakse kulud ja tulud prioriteedid paika riigi kõige kõrgema võimuorgani poolt. Lähtuvalt sellest koostatakse eelnõu.
ja ressursse ning võimaldab objektiivselt mõõta projekti suutlikkust ja edenemist. Planeeritud väärtus (PV)- planeeritud töö eelarveline väärtus. Projekti eelarve summa (BAC)- projekti kõigi planeeritud tööde eelarveliste väärtuste summa. Projekti planeeritud koguväärtus. Tegelik väärtus (AC)- antud ajaperioodil teostatud tööde reaalsed kogukulud. Teenitud väärtus (EV)- tehtud töö väärtus, mis on väljendatud selle töö eelarvelise väärtuse seisukohalt. Ajakava erinevus (SV)- näitaja, mis kirjeldab kõrvalekallet projekti ajagraafikus. Teenitud ja planeeritud väärtuse vahe. Ajakava ja edenemise suhe (SPI)- näitaja, mis kirjeldab projekti ajagraafiku planeerimise efektiivsust. Arvutatakse teenitud väärtuse jagamisel planeeritud väärtusega. Kulude vahe (CV)- näitaja, mis kirjeldab kõrvalekallet eelarves. Teenitud ja tegeliku väärtuse vahe (EV- AC).
Käesolev loengukonspekti eesmärk on anda ülevaade avaliku sektori ökonoomika teooriast ja praktikast. Selle sees püütakse selgitada avaliku sektori erinevaid seoseid majanduspoliitika, riigirahanduse ja ettevõtluskeskkonna vahel ning mil viisil valitsus mõjutab oma tegevusega või tegevusetusega eraturge. Käsitletakse avaliku sektori mõju eelarvepoliitikale teoorias ja praktikas, analüüsitakse eelarvelise planeerimise ja riigi kulude efektiivsuse hindamise meetodeid ning nende rakendamise võimalusi erinevates sfäärides riigivalitsemine, -kaitse, -haridus, -tervishoid, kohalikes omavalitsustes ning võimalikku liitumist Euroopa Liiduga 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS 1.1. Ühiskond ja jõukus Enamiku aja vältel inimkonna ajaloos on majanduskasv olnud nii aeglane, et see on jäänud inimestele praktiliselt märkamatuks. Suuremas osas enne 18. sajandit oli
tagasihoidliku sissevoolu ja aeglase finantssüvenemise tingimustes viitab ühtlasi majanduse elavnemisele, ei toetanud reaalsektori statistika veel eriti kindlalt seda argumenti. Võrreldes 1998. a novembriga oli laiem rahapakkumine 1999. aasta samaks ajaks kasvanud 27% (vt joonis 2.). Joonis 2. Rahaagregaatide muutus 1999. aastaks (Eesti Pank, http://www.ee/epbe/raha- pol/ 1999II/4.html). Valitsussektori nõrga eelarvelise seisu tõttu oli laiem rahapakkumine koos valitsuse vahenditega suurenenud 18%. Tuleb siiski arvestada, et alates oktoobrist mõjutab hoiuste kasvutempot ka asjaolu, et võrdlustase (1998. a sama aeg) oli madal. Sügiseste pangandusprobleemide tagajärjel langesid ju 1998. a oktoobris statistikast välja ERA 25 Panga ja EVEA Panga hoiused. Siiski on ilmne, et kogu 1999. a vältel, eriti aga alates
määratleda ka ajakava. Ajakava koostati Microsoft Project’iga, mis on seotud nii tegevustiku kui ka ressurssidega (vt Lisa 7). Erinevad projekti puudutavad tähtajad on välja toodud ka projektiportaals Asana. Projekti toimimise tagab projektimeeskond, kuhu kuuluvad: • Malle Põld – Projektijuht. Vastutab projekti tegevuseesmärkide saavutamise eest ning koordineerib projektimeeskonda, kaitstes projektiomanike huve. • Kristel Talimaa – Finantsjuht. Vastutab projekti eelarvelise täitmise eest ning üleüldise finantspoole õiguspärasuse eest. Lisaks tegeleb sobivate e-poe lahenduste teenusepakkujate leidmisega ja sobivate pangateenuste- ja transporditeenuste pakkujate leidmisega. Teeb koostööd juristiga, et määratleda e-poe kasutamistingimused ja erinevad internetimüügiga seonduvad tingimused. • Dorel Hiir - Personalijuht. vastutab personali juhtimise eest ning juhendab alltöövõtjaid
erilist arenemisruumi. Neljandaks probleemiks võib lugeda kasutamata võimsuste kulu kajastamist raamatupidamises. Sellise kasutamata ressursi maksumust tuleks vaadelda kui eraldi juhtimiskulu artiklit ning kajastada perioodikuluna. Kasutamata ressursi maksumust ei peaks kajastama tootmiskuluna ja ei tohiks seda kanda toote või teenuse omahinda. Paljud firmad jaotavad aga tootmisvõimsusega seotud kulud eelarvelise või tegeliku tootmismahu peale. Selline protseduur põhjustab tootmiskulude korrapäratut kõikumist tootmismahu muutudes ja võib viia “ surmaspiraalini”. Ennustatav nõudluse langus ja eeldatav toodangu hulga langus põhjustab kasutamata võimsust, toodetud ühiku omahinda lülitatakse suuremad kulud. Siit edasi on surve müügihinna tõusule, mis garanteerib tulevikus veelgi madalama nõudluse ja suuremad kasutamata võimsuse kulud.
hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samasugust meetodit, tuleb aga arvestada ka müügimahu suurenemist tingitud spontaanse finantseerimise tõenäosust. Kreditoorse võlgnevuse suurus leitakse lisades viimasele raamatupidamissaldole tarnete summa ja lahutades tasumised. Analoogiliselt leitakse lühiajaliste laenude uus jääk. Seoses laenudega tekib intressikulu, mis kajastub ühtaegu kasumieelarves, samuti tasumisele kuuluvad maksud. Viimaste eelarvelise saldo leidmiseks lisatakse aruandelisele jäägile perioodi kohustus ning lahutatakse maksude tasumine perioodi jooksul. Pikaajalised laenud, põhikapitali suurus muutuvad vastavalt tegelikule olukorrale (kas laene makstakse tagasi, kas kavandatakse põhikapitali suurendamist), jaotamata kasumi saldo aga sõltub nii perioodi lõpus lisanduvast puhaskasumist kui sellest mahaarvatavatest dividendimaksetest.
eelarvesse, algab eelarvete kontrolli protsess, mis järgib klassikalist kontrollitsüklit, milles iga perioodi jooksul ilmnevaid tegelikke kulutusi võrreldakse planeeritud kulutustega ja tähelepanu pööratakse vähestele erinevustele e hälvetele, mis erinevad plaanist. Tagaside saavutatakse otsesele juhile ( tegevuse ja tulemuste mõjutaja) esitatavate eelarvekontrolli aruannete kaudu, millest koopiad antakse tema ülemustele. Eelarvelise kontrolli eesmärk: anda formaalne hinnang ettevõtte kui terviku ja osade liikumisele planeerimis- eelarvetes täpsustatud eesmärkide saavutamise poole. Eelarvelise kontrolli süsteem annab teatavat tagasisidet, mis on vajalik selleks, et · teha parandusi jooksvatesse operatsioonidesse ja tegevustesse · saavutada algseid eesmärke ja plaane (üheringiline tagasiside) · anda teatavat tagasisidet, mille järgi tehakse vajaduse korral plaanidesse muudatusi (topeltringiline tagasiside)
planeerimine, huvigruppidega konsulteerimine jpm). Õigusakti mõjude analüüsi planeerimisel, arutamisel ja hindamisel tuleb kasutada laiemalt kui varem. 2001. a kevadel uuriti kas ning millises ulatuses Eesti valitsusorganisatsioonid vastavad kehtestatud nõuetele õigusloome vallas. 1. Eesti õigusloome paljastab probleeme Eesti rahvusliku õiguskorra ja Euroopa Liidu ühtsuse ning sotsiaalse, majandusliku ja eelarvelise analüüsi osas. 2. Akte, mis kehtestavad nõuded õigusloomele, ei ole analüüsitud Eesti ühiskonna vaatepunktist. 3. Eelarve ülevaated ei ole asutuste vahel ega ka interneti vahendusel kättesaadavad. 4. Parlamendi mõõdupuuks on moraalse ja vastutustundliku poliitika kontseptsioon, mis eeldab seaduseelnõude mõjude ja riskide analüüsi. Kui sotsiaalsed faktid (nt eelarve, avalik arvamus) ei toeta uue eelnõu vastavaid sätteid, toob see kaasa poliitilisi, majanduslikke ja
annaabi.ee 
