TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimustöö Juhendaja: dotsent Heli Toomann Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimistöö eesmärgiks on klienditeeninduse aluste kursusel õpitud teadmiste ja oskuste kinnistamine, hinnangu andmine teenindusettevõtete teenindusele ning teeninduskultuuri arendamine. Sealhulgas märgata kõike, mis on seotud teenindusega valitud ettevõtetes, selle häid ja halbu külgi. Uurimustöö on jaotatud kaheks peatükiks, esimeses peatükis kirjeldan oma külastusi ja kontakte valitud organisatsioonidega, püüan võimalikult arusaadavalt anda edasi oma tähelepanekuid ja kogemusi. Töö teine pool koosneb teeninduskultuuri analüüsist kus ma kombineerin oma külaskäikude kogemused ja teadmised mis olen omandanud kursuse materjale lugedes...
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv, Õnnela Tamar Teadliku külastajana teenindusettevõttes Uurimustöö Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2009 Külastuse kuupäev Kellaaeg/selgitus Asutus Kirjeldus 9. november 13.40 - 14.25 Cafe Peccadello Lk. 4 - 5 13. november 15.45 - 16.45 C.F.Hahn Pub Lk. 5 - 6 17. november 11.20 12.10 Cafe Peccadello Lk. 7 19. november 11.15 12.00 C.F.Hahn Pub Lk. 8 - 9 2. detsember 17.00 17.35 Cafe Peccadello Lk. 9 - 10 4. detsember 18.20 19.00 C.F.Hahn Pub Lk. 10 - 11 11. detsember Kirjalik suhtlus Cafe Peccadello Lk. 11 11. detsember Kirjalik suhtlus C.F.Hahn...
.......................................................... 13 Viidatud allikad...............................................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Kõik me käime aeg-ajalt väljaspool kodu söömas ja poodides ostlemas, mille kaudu puutume kokku teenindajatega, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne kogemus. Selle uurimustöö eesmärgiks on analüüsida teadliku külastajana kahe teenindusettevõtte külastusi. Uurimisülesanded: · kirjeldada kahe erineva ettevõtte külastusi, telefonivestlusi ning kirjavahetusi; · analüüsida lugude põhjal teeninduskultuuri olemasolu või selle puudumist, teeninduskeele kasutamist ning vigu klientide teenindamisel õpitud teoorial tuginedes; · anda omapoolne hinnang ning iseloomustada positiivseid ja negatiivseid külgi ja analüüsida parandusvõimalusi;
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Karina Lühi, Mare Paavel TEADLIKU KÜLASTAJANA LEHE KOHVIKUS Lühiuurimus Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Autorid otsustasid külastatavaks ettevõtteks valida kohviku, kuna see võimaldab paremini ja hoolikamalt jälgida teenindaja käitumist ja ettevõtet ennast. Kuna Pärnus on kohvikute valik üsna suur, valiti kohvik, mis asub ühe autori elukoha lähedal. Käeoleva töö eesmärk on analüüsida ja hinnata klienditeeninduse kvaliteeti Lehe kohviku näitel. Lisaks on töö eesmärk kajastada töö autori eneseanalüüsi. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: - teostada külastused Lehe kohvikusse - analüüsida teenindussuhtlust ja teeninduskogemust - anda hinnang ettevõtte teeninduskultuurile - koostada autorite eneseanalüüs. Töö koostamisel on tuginetu...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Miniuurimus Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kahe organisatsiooni külastused....................................................................................4 1.1. Hesburgeri külastused.............................................................................................4 1.2. Elisa külastused......................................................................................................6 2. Teeninduse analüüs........................................................................................................8 2.1. Elisa Eesti As..................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Eleri Kang AÜTH1 TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimistöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Absoluutselt kõik inimesed puutuvad kokku teenindusega, käid sa siis toidupoes, reisil või tööl. Samamoodi on kõik inimesed mingil määral ise klienditeenindajad sõltumata oma ameti- või töökohast. Ikka on keegi, kelle jaoks on see oluline, mida sa teed. Siis on kliendiks see inimene, kellele lõpptoodang läheb ja kui sa teed oma tööd halvasti, siis on klient ärritunud. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, kuidas näeb välja teeninduskultuur erinevates ettevõtetes. Selleks jälgitakse kahe ettevõtte klienditeenindust ning neid analüüsitakse lähtuvalt teenindusfilosoofias omandatud teadmistele. Uurimisülesanded: · selgitada välja, kas Eestis saab rääkida ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Analüüs Juhendaja: Heli Tooman, PHd Pärnu SISUKORD 1.1.Külastused.....................................................................................................................3 1.organisatsioonide analüüs....................................................................................................3 1.2.Riidepoe H&M teenindusliku mõttelaadi analüüs........................................................9 1.3.Riidepoe New Yorker teenindusliku mõttelaadi analüüs............................................10 2.Üldistav hinnang eesti teeninduskultuurile........................................................................11 SISSEJUHATUS Teadliku külastajana teenindusettevõttes. Selle töö eesmärgiks on ...
määravaks sealt saadud positiivne emotsioon, mida pakub hea teeninduskvaliteet. Püsimaks konkurentsis, peavad teenindusasutused end pidevalt täiendama ja pakkuma head külastuselamust. Järgneva uurimistööga uuritakse Eesti teeninduskvaliteeti Pärnu Jahtklubi restorani näitel. Kuna Pärnu Jahtklubi asub Pärnu kolledzi vahetus läheduses, on see sageli populaarne koht lõunatamiseks üliõpilaste seas. Külastades Jahtklubi, jälgisid autorid teenindust kriitilise ning teadliku pilguga, tehes märkmeid ja tähelepanekuid. Töö eesmärk on analüüsida ja hinnata teeninduskvaliteeti toitlustusettevõtte Pärnu Jahtklubi restorani näitel ning koostada autorite eneseanalüüs uurija ja külastaja seisukohast. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: - kasutada Pärnu Jahtklubi restorani toitlustusteenust - analüüsida Pärnu Jahtklubi kodulehte - suheldada ettevõttega meili teel
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismi ja hotelliettevõtlus TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 TABEL.............................................................................................................................. 4 1. SUPELSAKSAD- ESIMENE KÜLASTUS................................................................. 6 2. C. F. HAHN PUB- ESIMENE KÜLASTUS................................................................ 7 3. SUPELSAKSAD- TELEFONIVESTLUS....................................................................7 4. C. F. HAHN PUB- TELEFONIVESTLUS...................................................................8 5. SUPELSAKSAD- TEINE KÜLASTUS.............
Perekond kui rühm. Suhtlemise eripära tänapäeval! Koostasid: Ain Allas, Daniil Konopljov, Vello Lääts, Siim Suitsev, Mardo Tuul, Margus Vapper, Rauno Viljas Perekond kui sild Perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse käitumise, aga ka hoiakute, väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks, ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on muutunud. Traditsioonilist perekonda iseloomustas selge sugupõlvede hierarhia: vanemad kujutasid endast vaieldamatuid autoriteete, lastelt nõuti sõna-kuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise
lambakoer Pronksiaja koerad Pronksikoer – kolju on pika kitsa koonuga, üleminek otsmikult koonule laugjas, kuklakühm hästi kõrge Tuhakoer – kolju on sarnane pronksi- ja sookoera omaga Spanjel Šoti lambakoer e. collie Koerte artus Maailmas on üle 400 koeratõu 20 populaarsemat moodustavad peaaegu pool kõigist tõukoertest Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena Nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut Aastasadae jooksul toimuvad muutused ka tõu siseselt Koerte aretus Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks Valitsejad aga tahtsid koeri, kel on ilus kuju ja temperament – tulemus dekoratiivkoerad Tänapäevane tõuaretus põhineb tõustandarditel Koerte aretus Eestis 1891 toimus esimene tõukoertega seotud tegevus Eestimaa Jahisõprade Seltsis 23
Sallivus, kui ühiskondlik väärtus. Eestlased on astumas passiivsest sallivusest teadliku sallivuse poole. Tundub, et varasemad arusaamad eestlaste sallivusest on pea peale pööratud. Ksimus mitte-eestlaste kasulikkuse kohta on piisavalt ldine ja ebamrane, vimaldades hulgaliselt erinevaid tlgendusi. Alates sellest, et pooled eestlased peavad muulasi vaenlasteks ja soovivad nende lahkumist, kuni selleni, et muulasi alahinnatakse. Teadlased aga ei ehita analse üles ühele küsimusele. See on tendentslik ja eksitav. Teaduslikud uuringud on
Seda, kui palju lapsi endale soovitakse ja saadakse, mõjutavad ka demograafilised (viljakas eas naiste arv, kooselu alguse aeg, abielulahutuste arv jne), individuaalsed (väärtused, eesmärgid, ressursid) ja keskkonnast tulenevad tegurid (normid, seadused, religioon, sotsiaalpoliitika). Väärtuste ja normidega on seotud ideaalseks peetav laste arv ning ühiskonnas levinud arusaam, mitu last peaks peres olema. Siiski mitte kõik lapsed ei sünni teadliku pereplaneerimise tulemusena, samas jäävad sündimata mõned lapsed, keda soovitakse saada. 2008. a Sotsiaalse Analüüsi Keskus SAK läbiviidud uuringu pühjal same teada: Perekond tähendab noortele... (%) Seda kindlasti Ka seda Pigem või kindlasti mitte Ühist kodu 92,2 7,3 0,5 Vastastikust hoolimist 92,0 7,5 0,5
Seda, kui palju lapsi endale soovitakse ja saadakse, mõjutavad ka demograafilised (viljakas eas naiste arv, kooselu alguse aeg, abielulahutuste arv jne), individuaalsed (väärtused, eesmärgid, ressursid) ja keskkonnast tulenevad tegurid (normid, seadused, religioon, sotsiaalpoliitika). Väärtuste ja normidega on seotud ideaalseks peetav laste arv ning ühiskonnas levinud arusaam, mitu last peaks peres olema. Siiski mitte kõik lapsed ei sünni teadliku pereplaneerimise tulemusena, samas jäävad sündimata mõned lapsed, keda soovitakse saada. 2008. a Sotsiaalse Analüüsi Keskus SAK läbiviidud uuringu pühjal same teada: Perekond tähendab noortele... (%) Seda kindlasti Ka seda Pigem või kindlasti mitte Ühist kodu 92,2 7,3 0,5 Vastastikust hoolimist 92,0 7,5 0,5
Levis sajandeid suulisel teel. Aga siis tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piiris gregooriuse laulu meloodiad. • Keskaegne noodikiri neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Guido Arezzos võttis kasutusele: - noodijoonte süsteemi - silpnimetuste süsteemi (nt: re, mi, fa, sol, la) (Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid) 13.saj. lõi Kölni Franco uue rütmi notatsioonisüsteemi, mis on käibel tänaseni • Teadliku mitmehäälsuse teke. Organum, motett Algelise mitmehäälsuse liigid: Burdoon – mitmehäälsus, kus meloodiahäälele lisatakse monotoonne või vähe liikuv saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Heterofoonia – mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest Organum – esimene mitmehäälne žanr Motett – 13
Tarbija mõjutamiseks mitmed strateegiad-loosung, mõistusele, tunnete poole pöördumine(kuulsus, karjainstinkt, populaarsus) Tarbijakaitse 1962.a. Kennedy deklareeris tarbija põhiõigused. Tarbijal on õigus: 1. Põhivajaduste rahuldamiseks 2.Ohutusele- olla kaitstud tervisele, varale või elule ohtlike teenuste eest. 3. Informatsioonile-vajalik ja tõene teave teenuste ja toodete hulgast teadliku valiku tegemiseks 4. Haridusele-võimalust saada koolitusi ja oskusi, et käituda teadliku tarbijana 5. Õigus nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist 6. Valikule-võimalus valida kvaliteetsete toodete ja teenuste hulgast 7. Esindatusele- õigus võtta osa poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise protsessist 8. Keskkonnale- õigus ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus Säästev tarbimine
arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi, kande ja veoloomana, ^ Essenson, 1985, lk. 5. Kehatemperatuur 37,539,0°C Vererõhk 110 Peaaju mass 100 Nägemine Pilgu vaateulatus 250290° (210°) Keskmine eluiga 1012 (6070) aastat Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 210 ^ Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk. 617618 Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funksiooni kui ka välimuse osas. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusesse uue s http://et.wikipedia.org/wiki/Koer http://www.kuulovahter.ee/Portreed/09%20maal%20smokin http://f.elu24
2. .... ehk maja on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 3. Seinapalgil peab olema enne ehitamist 20+/-5% sisaldus. 4. Palkide kuivama panemisel peab jääma tuulutav ava, muidu võib tekkida ... oht. 5. Kasutusel olevad, ehk... esemed 6. 7. vertikaalselt loodis prussid või palgid mõlemal pool seina, mis on seotud seina läbivate poltidega. 8. Maja osa, mis kaitseb sademete ja päikse kiirguse eest. 9. 10. Tapp, mille ots on kalasaba kujuga. 11. .....nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust mille ulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. 12. Eestis praegusel ajal enimlevinud ..... ümarpalgi puhul on koerakaelatapp 13. Tehtud töö üle vaatamine. 14. soovitav puud langetada talvel, kevadel kohe sulailmadega palk koorida ja korralikult.... (materjal oleks vähemalt 50cm kõrgusel maapinnast ja palkide vahele oleks piisav tuulutus. 15. .....põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. 16
müüjale tagasi viia. Eelkõge tuleb lähistuda reeglist, et kauba ja teenuse ostu kohta kehtivad selle riigi seadused, kus seda müüakse. Eestis kehtivad selles osas samasugused reeglid nagu enamikus Euroopa Liidu liikmesriikide Teadlik tarbija teab taasakasutuse võimalusi: vanadest rõivastest uuet tegimine, rõivaste, mööbli, nõude ostmine taaskasutuskauplustest, pakendite ja vanaraua taaskasutus jne. Teadliku tarbimise ossa on ka säästlik tarbimine. Koduses majapidamises saab säästa elektrit,vett,kütet. Liigeldes jalgrattaga või jalgsi käies säästad kütust ja seeläbi keskkonda.
GARANTII? arutelu KOHUSTUSLIK NÕUE arutelu https://www.riigiteataja.ee/akt/28619 ÕIGUS vs KOHUSTUS arutelu/näited. Sinu kui tarbija põhiõigused on (tarbijakaitseseadus): 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes; 5) nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral; 6) nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest. Millised on Sinu kui tarbija kohustused? http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/tarbija-oigused-ja-kohustused ÜLESANDED: 1.Tutvu tarbijakaitseameti kodulehega
kohta. - Ikooniline ja ehhooniline mälu ikooniline mälu fikseerib nägemsorganitest saadud info, ehhooniline aga kuulmisel, haistmisel, maitsmisel ja kompamise teel saadud info. - Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbi elatud sündmustest. - Semantiline mälu puhtad teadmised. Mõtlemine Mõiste Mõtlemine on sümbolite, kujundite ja sõnade teadliku ja alateadliku kasutamise protsess. Mõtemisvõtted: - Analüüsi aluseks on vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks, tervikut moodustavaiks elementideks - Näide: Ettevõttlus koosneb tootmisest, raamatupidamise, jurunduse jne. - Sünteesi käigus liidetakse üksikud osad, tunnused, omadused, funktsioonid üheks mõtteliseks tervikuks. - Mõtlemisele on omane analüüsisünteesi järjepidev vastastikune väljavahetamine.
või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Tarbijakaitseseadus (2) Tarbijakaitseseadus § 3 sätestab tarbija põhiõigused, alljärgnevalt: nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; Tarbijakaitseseadus (3) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbijakaitse seadus (4)
Teist tüüpi audiomeeter on kõne audiomeeter. Vahetu kõne (või lindistatud kõne) reprodutseeritakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse ning selle intensiivsust kontrollitakse. MÜRA MUUSIKAS Muusikas on müra paljude löökpillide poolt tekitatud heli Sotsiaalkultuuriliselt tingituna: suhtumine mürasse olnud lääne muusikakultuuris välistav või tauniv. Muusika paradigmamuutus on toonud 20.sajandi lääne nüüdismuusikas kaasa müra teadliku kasutuselevõtu ning estetiseerimise Lubatud müra OSHA standardi järgi : VALJUSE TASEME NÄITED
Kõrgem tee on tegevused, mis nõuavad rohkem analüüsimist ja aega, need on reaktsioonid ja tegevused, mida me ise teadlikult mõjutame. Golemani tähelepaekud kõrgema ja madalama tee osas: Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee- kõrgem varjab aga madalam paljastab. Madalam tee töötab selleks, et meid kaitsta. Võib öelda, et madalam tee on emotsiooniderohke, kõrgem tee seevastu jahedalt ratsionaalne. Kõrgem tee töötab teadliku kontrolli all, nõuab pingutust ja teadlikku tahet ning liigub aeglasemalt. Selleks ajaks kui madalam tee on juba läbi käidud, ei ole kõrgemat teed mööda tulijal enam muud teha kui püüda olukorrast parim võtta. Kui kõrgem tee hõlmab tahtevõimet ja analüüsi, siis madalamat teed kaudu liigub info kiiresti, kuid kohale jõudnud pilt ei pruugi olla kõige täpsem. Nii sünnivad näiteks välkotsused, mida hiljem kahetseme, just eelkõige selle
ühe- või kaherealine sammastik. Reegel nägi ette, et pikiküljel pidi sambaid olema kaks korda rohkem kui otsaseinas pluss veel üks. V sajandi alguses kujunes Kreekas välja kõrgreljeefi tüüp, mida ei tundnud vana- idamaade ega egiptuse kunst. Niisuguse reljeefi tekke eelduseks oli ühelt poolt arenenum võime tajuda kolmedimensioonilisi vorme ja teiselt poolt püüd tunnetada kujutavate esemete sisemist struktuuri, et neid kergemini siduda arhitektuuriga. Inimese teadliku vastandamisega jäigale materjalile olid vanad kreeklased kunstis tegelenud juba kaua. Heraklese reljeefis on eetiline moment- kangelase vastupanuvõime on muutunud arhitektuuriliseks pildiks. Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega
Homo sapiens Selles töös räägingi natukene pikemalt sellest kuidas arenes inimene. *Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise. *Osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu. *Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2...1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld. * Neandertali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 150 000 aastat tagasi
Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit). Sordiaretus: (selektsioon) põllumajanduse kultuurtaimede uute sortide loomine või olemasolevate parandamine. Sordiaretuse vanimaid, iidseist aegadest põrinevaid vorme on rahvaselektsioon: kultuurtaime pikaaegsel kasvatamisel loodi peamiselt ebateadliku valiku tulemusel kohalikud e. maasordid. 19 .saj. ja eriti 20. saj. algul asendusid maasordid sordiaretusasustustes teadliku valiku abil loodud aretussortidega. Nüüdisajal on sordiaretuse ülesanne luua suure saagivõimega ja nõuetele vastava kvaliteediga külma-, haigus- ja kahjurikindlaid, mehhaniseeritud koristamiseks sobivaid sorte. Sordiaretuse põhivõtted on: aretuse lähtematerjali hankimine olemasolevate vormide ja sortide kogumise, kohalikes oludes kasvatamise ja hindamise kaudu, neist sobivaks osutunute ristamine (hübridiseerimine) ja ristlusjärglaste hulgast valiku tegemine. Üks
b) Kirjeldavate arvnäitajate arvutamine c) Statistics Kooliskäidud aastate arv Valid 1643 N Missing 18 Mean 12,44 Median 12,00 Mode 11 Std. Deviation 3,354 Range 25 Minimum 0 Maximum 25 d) Mõni saab hakkama ka ilma koolis käimata, teine on õppinud kogu oma teadliku elu. 5. a) Hariduse seos tööajaga b) Korrelatsioonanalüüs c) Correlations Kooliskäidud Mitu tundi oma aastate arv põhitöökohal tavaliselt nädalas
Jung oli väga keeruline inimene, ta oli palju lugenud ja reisinud seoses sellega on teda ka raske tõlgendada. Too sama mees on andnud väga palju tänapäeva psühholoogiale ja üldse tervele universumile. Kes on inimene?Kes olen mina? Selleks, et saada nendele küsimustele vastust on vaja teada/ tunda Jungi psühholoogia elemente (keeruline mõtteviis). Nendeks on siis ego,kompleks, persona, vari, arhetüübid. Ego on inimese teadliku Mina keskus, sellest oleneb ka, kuidas inimene ennast sõnastab ja mõistab. Minu jaoks on ego see, kuidas teine inimene hindab ennast, mõnel inimesel nagu öeldakse on liialt kõrge ego. See tähendab seda, et ta arvab endast liiga palju, peab ennast paremaks/kõrgemaks, kui teised on. Teiseks Jungi psühholoogia elemendiks on kompleks,milles peitub emotsionaalsed värvingud. Põhimõtteliselt seda, et vanemad on iga indiviidi jaoks pühad. Kompleksi tähendus on tänapäeval
Mõte on ainus jõud, mis hoiab elu, kaasates juurde elutähtsaid võimalusi läbi sõnade jõu ja eelnimetatud jõudude mõjust tingitud tegevuste. Selleks, et kujundada oma elu võimalikult terviklikuks ning suunata rajale, mis meid kõige enam positiivselt mõjutab on vaja kehalist-meelelist-hingelist tasakaalu. Kõik sõltub mõtlemisest. Meie tegudest kiirgavad mõtted ja tegelikkuses juba ka resultaadid. Tasakaalu saame luua läbi teadliku mõttejõu kasutamise. Hingame nüüd rahulikult. Ja alustame mõttejõu kasutamist - vastavalt alateadvuses juba loodud mõttejõu suunale positiivselt. Me oskame teadlikult suunata ome elu rahulolule ja jääda tasakaalukalt loodud raamidesse, need arendavad ja kasvatavad meis tugevust ja jätkusuutlikkust minna edasi võimalikult reaalselt, läbi vajalike katsumuste ja õpetuste, parima võimaliku raja peal kindla
ja vestlust. Kutseõppeasutuses jätkatakse üldjuhul õpinguid siis, kui hinded pole suurepärased, kuid siiski vähemalt rahuldavad ja on leitud endale meelepärane kutse omandamiseks. Samuti saab kutsekoolis jätkata ka peale keskhariduse omandamist, mõnel erialal ongi võimalik õpinguid jätkata vaid siis. Olulist rolli mängivad ka põhikooli lõpueksamid ning enda eelistused kooli valiku osas. Kokkuvõtteks võib öelda, et põhihariduse peamine ülesanne on tagada teadliku ja otsustusvõimelise inimese kasvatamine, kes oleks kursis maailmas toimuvaga ning sooviks edaspidigi vabatahtlikult oma silmaringi avardada ning olla toimiva süsteemi arendajaks ja edendajaks, et parandada nii enda kui ka teiste heaolu. Põhiharidus annab baasi enesearendamiseks ning tagab oma eluga hakkama saamise. Minu arvamuse kohaselt on põhiharidus ilmtingimata vajalik ning on kahju, et see arusaam pole noorte teadvusse eriti laialt jõudnud.
ettevõtjaid on asunud koostama tõsiseltvõetavaid projekte Revolutsioonilise idee kasutada kosmose vallutamiseks rakettide asemel 4060 tuhande km kõrgusele küündivat lifti. Praeguste arvestuste kohaselt peaks tööstuslik kosmoselift startima 27. oktoobril 2031. Selle ajaloolise sündmuseni jäänud aega (sekundi täpsusega!) näitab ka kell nende kodulehel. http://www.liftport.com/ NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades kliima jahenemist. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida
Iga kord, kui teile tuleb tööalane telefonikõne või on tarvis vastata sotsiaalmeedias esitatud küsimusele, peab aju lülituma ühelt ülesandelt teisele. Ajule meeldib vahetu uudsus. Kui tahate tõhusalt mõttetööd teha, peate sõltuvuse kontrolli alla saama. Sõltuvus vahetust uudsusest käib inimeseks olemise juurde, edukad inimesed lihtsalt kontrollivad seda paremini. AJU KASUTAMISE LÜHIJUHEND Kasutage teadliku mõtlemise piiratud ressurssi nutikalt. Tehke tähtsaimad asjad parimal tööajal. Seadke vahe-eesmärke. Keskenduge korraga ainult ühele ülesandele. Tehke pause. Otsige vaheldust ka tööülesannetes. Tukastage korraks. Väikesed asjad tehke ära kohe. Ärge unustage liikumist ja liigutamist. Toituge tervislikult ja mõistlikes kogustes. MÕTTEÜHIKUD Meie mõtlemine suudab korraga hallata nelja ühikut. Aju kasutab ajusisest
2-3 aasta jooksul. Armastus religioonis · Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid. Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks. · Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head. Mis on minu jaoks armasuts? · Kui minust küsitakse "Mis on sinu jaoks armastus?",ma ei saa vastata ja kirjeldada seda tunne,ja keegi ei suuda täpselt seda kirjeldada. · Aga ma saan öelda ainult seda,et kui inimene armastab siis tal on hirmus teha sellele inimesele valut,teha tülit,kaotada seda inimest,sest see inimene on väga kallis sinu jaoks,ja mitte ainult inimene,selles kohas võib
et mõlemad tekstid kujutavad endast rahvusliku kuuluvuse rõhutamist võõras kultuurikontekstis. Seljamaa artiklis kirjeldatakse, kuidas venelased tähistavad Eestis võinädalat ning Mesarici artiklis, miks kannavad Sarajevo moslemid näokatet. Põhjus on sama. Mesarici artiklis oli kirjas ka selline huvitav punkt, mis kirjeldab, et moslemiks ei saada vaid seetõttu, et inimene on sündinud moslemite perre ning seal üles kasvatatud, vaid tegelikult läbi teadliku otsuse saada uskujaks. See oli minu jaoks midagi uut, sest olen pigem arvanud, et just sündides moslemite perre, oledki usklikuks tembeldatud. Näo katmise kombe levik ja populaarsus moslemite hulgas on kõikuv, kuid nägu katvad moslemid on siiski vähemuses. Austria okupatsiooni ajal Sarajevos oli näo katmine pigem staatuse sümbol, kui usutava. Miks tekib rahvusel vajadus end nö. võõras kultuuris tugevalt määratleda ja enda erinevust rõhutada?
4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused. Kasvatusideaaliks oleval kooskõlaliselt arenenud isiksusel peaksid olema sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt. eriandekus) omadused, mis aitavad tal keskkonna ja iseendaga tasakaalus püsida. Iga inimene ei pruugi olla isiksus, nt. imikul ega nõdrameelsel
· Alanenud meeleolu · Huvitus, rõõmutus · Energiapuudus Depressiooni lisatunnused · Alanenud keskendumisvõime · Alanenud enesehinnang · Süü- ja väärtusetusetunne · Pessimistlik suhtumine tuleviku · Elutüdimus- või suitsiidimõtted · Unehäired · Isumuutused Alanenud meeleolu/rõõmutus - Alanenud meeleolu näol on tegemist tundeelu häirega. Tundmused e emotsioonid on subjektiivne hinnang tegelikkusele. Emotsioonid ei ole teadliku kaalutlemise tulemus, vaid tahtest sõltumatud elamused. Seega võib alanenud meeleolu lugeda tundeelu häireks.3 Huvitus - Tahte väljenduseks on motoorne tegevus. Tegevus on inimese aktiivne moodus tegelikkusega kohanemiseks. Tegevuse eesmärgiks on kas muuta tingimusi enesele soodsamaks või kohandada ennast muutunud tingimustele vastavalt. Huvi millegi vastu on tahtega tihedalt seotud. Kui inimesel pole huvi, siis pole tal ka tahet midagi ellu viia. Huvitus
endale paremini sobivat. Selliste tegurite individuaalsus on põhjustatud geenide tekitatud erinevustest ja ühiskonna mallide mõjust. Tehes järjest keerulisemaid järeldusi selgub, et on võimalik vastu võtta järjest keerulisemat infot, on võimalik õppida järjest keerulisemaid oskuskeeli ja omandada teadmisi. Selline õppimine võib inimeses tekitada väga suuri muutusi, õppimise käigus muutub inimene alati lihtsamast keerulisemaks.Selline õppimine on humaanne, sest enda intellekti teadliku arendamisega tegelevad ainult inimesed. Võiks öelda, et töö kõrvalt tegi ahvist inimese ka õppimine. Tänapäeva ühiskonnas on inimesed sunnitud õppima, nad veedavad suure osa oma elust asutustes, mis on täielikult pühendatud õppimisele - kogukondades.Neis sunnitakse inimesi arendama oma oskusi ja teadmisi ja hetkel valitsevat ideoloogiat, sest ilma on raske inimühiskonnas hakkama saada. Õppimine, kui alati progressiivne tegevus, ei ole kunagi asjatu
Muistend Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena. Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Vennad Grimmid Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki.
keelpillikvartetile“, kuhu kuulub ka „Kodumaine viis“ Erinevalt Saarest ja Kreegist ole Eller käinud rahvaviise kogumas ega ole neid ka põhjalikult uurinud. Otseselt pole Eller rahvaviise oma teostes kasutanud, kuid juba oma varases instrumentaalmuusikas kasutab ta rahvuslikku helikeelt. Rahvamuusikale omased intonatsioonid tema teosesse algul ehk vaistlikult, lapsepõlvemuljete toel. Mõni aeg hiljem, 1941.aastal, jõudis Eller juba konkreetsete rahvaviiside teadliku kasutamiseni Ka Ellerile meeldis loodus, eriti mets ja meri, see väljendub kindlasti ka tema loomingus. Paljudes teostes ilmnevad eepilised jooned, on dramatismi, kohati salapära, huumorit jpm. Kuigi Elleri sümfoonilisest loomingust mängitakse rohkem lühivormis teoseid, tuleb tema sügavuti minev vaatlus- ning arendamisoskus eriti selgelt nähtavale suurvormides. Elleri teosed on alati viimistletud, detailid on välja töötatud.
selle tegemist, nii töö tegemise kohta kui selleks kuluvat aega. Ometi: kas kasutame seda kõike veel kõige optimaalsel määral? Ehk tuleb üle vaadata, kas meie töösuhte regulatsioon lubab uusi viise ja vorme ka tegelikult rakendada. Sellest kõnest ei saagi kohe aru, et kas see on võrdlus või mitte, aga kuna ta läheb endaga vastuollu, kus ta arvabki, et ühelt poolt ja ometi, siis paneb see teistmoodi mõtlema. Viimasena asjana tooksin tema kõnes välja hüperbooli, mida tuntakse teadliku kunstilise liialduse nime all. Minu meelest on see seik tema kõnest natukene kunstiliselt liialdatud, kuigi et tea kust algab see piir: See jutt sai täna päris tõsine; peomeeleolu ja lillede merd arvestades liigagi töine. Lilled on asja ette, lilledega kõneleme me tunnete keelt. Arutelu nende teemade kohta on tarviklik ja kasulik. Rohkem retoorlist kõne tema jutust ei leidnud. Välja oli siis toodud 4 retoorilist kõne: Kordus, võrdlus, retooriline küsimus ja hüperbool.
sündmusega, eriti, kui seda on oodata, ja unenägu võib olla ka sündmuse põhjuseks Aleksander Suur vallutas Tüürose linna. Teadlik uni On võimalik magada ja und näha ka nii, et teadvustatakse endale, et see, mis parajasti toimub, on kõik vaid unes. Kuigi seda ei juhtu eriti tihti, on sellelegi tähelepanu pööratud. Kui inimesele mingil hetkel koidab, et ta näeb und, kogeb ta niiöelda teadlikku unenägu, hoolimata sellest, kas tal õnnestub selle üle kontroll saavutada. Teadliku unenäo tunneb tavaliselt ära mõne vihje järgi miski, mis näitab inimesele, et ta kogeb midagi unes ja mitte reaalsuses. Kuid vihjed või võtmed pole alati vajalikud: mõned inimesed teadvustavad endale spontaanselt, et näevad und, ilma midagi ebatavalist ja imelikku märkamata. Teadlik magamine on üsna lihtne mõiste, kuid enamusel võtab aega ja kannatust, et seda saavutada. Paistab, et paljud inimesed ei tee vahet teadlikul unel ja kontrollitaval unel. Kui ollakse
1964. aastal algab kunstirühmituste periood - ANK '64, veidi hiljem Visarid ja SOUP 69. Varem lihtsalt ei olnud võimalik end sarnaste tõekspidamiste, karmi stiili vastase ja radikaalsete vaadetega rühmitusena klassifitseerida, sest siis oleks seda tõlgendatud vaenulikkusena nõukogude korra suhtes. ANK- 64 tõuseb esile oma rõhutatult positiivse ja eetilise maailmasuhtumisega. Rühmitus. ANK '64 viis 1960. aastate lõpul paljud kunstiotsingud radikaalse äärmuseni, tuues eesti kunsti teadliku eemalehoidmise, enesesse kapseldumise ja jaheda privaatsuse. Sellese rühmitusse kuulusid näiteks Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Malle Leisi, Andrest Tolts ja Jaan Elken. Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsielus. Hakatakse läbi murdma paraku küll suhteliselt hõredast inforägast,
uusi, otsustasin minna kauplusesse ja osta need. Hind oli kuidagi kahtlaselt odav. Mistõttu ma küsisin müüa käest ka toote kohta lisainformatsiooni. Müüa selgitas ilusasti, et praegu on tegemist allahindluskampaaniaga ja muretsemiseks pole põhjust. Igaks juhuks võtsin kassast tseki, et hiljem probleemi korral need tagastada. Koju jõudes ja toodet avades märkasin, et see oli kahjustada saanud ja ei töötanud perfektselt. Teadliku tarbijana otsustasin viia selle toote tagasi poodi ja vahetada see välja teise vastu. Peale seda ma mõistsin, et miks peab tarbija teadma ja tundma oma kohustusi.
Muusika ja füüsika Muusika (vanakreeka sõnast 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika mängib olulist rolli igas ühiskonnas ja kultuuris. See on oluline osa kõigis eluvaldkondades, sealhulgas erinevate sotsiaalsete, religioossete, puhke-ja kultuuri üritustel. Paljud inimesed veedavad palju aega päevas muusikat kuulates või mängides muusikariistu. Muusika võib mõjutada ja reguleerida meie meeleolu ja emotsioone. Samuti on leitud, et muusika on oluline laste arengul. Kuidas muusikat tajutakse ja toodetakse ja kuidas see meid mõjutab, saab uurida teaduslike meetodite abil. Muusika tunnetus on interdistsiplinaarne valdkond, mis uurib seost muusikaga, inimmõistusega ja kultuuriga. See kehtestab uusimaid tehnoloogiaid ja uurimismeetodeid uurida paljusid erinevaid muusikaga seotud küsimusi ...
Edukamateks osutusid usaldavamad ja taltsamad isendid. Ka inimesed märkasid, et kassid aitavad säilitada nende toitu, millest tulenevalt suhtusid nad oma uutesse naabritesse sõbralikult. Oletada võib ka, et mõned kassid, kes olid teistest võluvamad (suured silmad, lame nägu, kõrge laup) leidsid inimeste juures veel soojemat vastuvõttu. Just sellised kassipojad võisid olla esimesed, keda inimesed enda juurde elama võtsid. Arvata on, et tulenevalt kasside sõltumatust iseloomust ja teadliku tõuaretuse puudumisest, võttis kasside kodunemine aega tuhandeid aastaid. Viiteid täielikust kodustamisest on tänapäevani jõudnud aga Vanast Egiptusest 3600 aasta tagant. Sellest ajast pärit piltidel kannavad kassid kaelarihmu ja söövad juba kaussidest. 2900 aastat tagasi tõsteti aga kass jumalanna seisusesse. Jumalanna Bastet pühas linnas Bubastis on leitud suurel hulgal mumifitseerituna maetud pühi kasse.
Jõudes sügavale enda hinge sisimustesse, enda tõeni, on vastuseks lihtne ja kindel „Ma pean“, mis on paratamatu, on looming aus ja õige, ega ole tehtud puhtalt lõpp produkti pärast. Kunst on vahend, et osutada ühiskonna valupunktidele ja õnnestumistele. Vastupidiselt, on ka meid ümbritsev aluseks sellele, et luua kunsti. Kuid väitega, et kunst on ainult vorm, mille kaudu ühiskonnas toimuvat edasi anda ei ole õige. Muidugi on olemas ka kunstnikke, kes on teinud teadliku valiku kasutada kunsti ühiskonna arvustamiseks, kuid ka mõne teose ilu võib mõjuda sama tugevalt, kui teos on loodud ausalt - kui see on midagi, mis tuleb enda seest, mida pole võimalik muuta, mis on paratamatu.
tänapäeval ei peeta oluliseks abielluda, vaid valitakse hoopis vabaabielu, lapse saamine lükatakse edasi ja üha rohkem on üksikvanemaid. Suurenenud on perevormide mitmekesisus ja aktsepteeritavamaks on muutunud samasoolised suhted. 20. sajandiga on perekonnasuhted muutunud tunduvalt. Anatoli Nekrassovi ja Natalja Geizani raamatus ,,Perekonna loomine" on öeldud, et 21. sajandil vaadeldakse armastust ning suhteid paaris ja perekonnaruumis kui uue aja inimese teadliku loomingu ruumi. Ajaga on inimestel tekkinud rohkem võimalusi ja inimestel on kindlad sihid, mida elult soovitakse, maailmavaated on muutunud, mille tõttu abiellumine ei ole enam nii populaarne. Euroopa Liidus on 1980. aastast alates abielutunnistuste väljastamise hulk kaks korda vähenenud. Kristlik abielu traditsioonilises tähenduses ei ühti enam praeguse, materialistliku ühiskonna mõttelaadiga, ning teineteisele pühendumist ei peeta enam suureks väärtuseks. Abiellumise
Käesoleva kirjaga soovime teilt küsida toetust osaluskohviku edukaks läbiviimiseks. Omalt poolt pakkume teile mitmeid erinevaid võimalusi teie firma reklaamimiseks(kodulehekülg, pressiteated)! Samuti olete oodatud kohapeale oma tooteid tutvustama. Kindlasti lubame me ka teie firma reklaamlogode või bännerite üles riputamist osalejatele nähtavatesse kohtadesse. Igasugunegi väiksem sponsorlustoetus on äärmiselt oodatud ja aitab kaasa Tartumaa noore tugeva teadliku põhja loomisele ja kindlasti ka maailmapildi avardamisele. Koostööle siiralt lootes ja vastust ootama jäädes, Lugupidamisega, Marili Tõrva Tartumaa Osaluskohvik projektijuht Tel: 56 57 19 78 E- mail: marili.torva(ät)gmail.com Lille 9 gsm: 55 11 202 10125 Tartu kodulehekülg: noortekogu.tartumaa.ee reg nr. 80140436 Eesti epost: [email protected] a/a 10220015646012
Peamiselt konkreetne. 8. Inimese areng Eellased Australopiteekused ehk lõunaahvid elasid umbes 1-6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise. Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu. Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2...1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
