Põhimõtted ja määratlused Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate tagajärgedega laeva ja inimeste hukkumisea mistõttu uppumatuse tagamine on nii
RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Iseseisev töö Tallinn 2010 RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Toitlustusettevõttes asuvaid ruume nimetatakse teenindusruumideks. Teenindusruumidena käsitletakse ruume, kus viibivad kliendid ning teenindav personal. Teenindusruumid võivad olla erinevad, vastavalt toitlustusettevõtte iseloomule. Restoranide teenindusruumid jagunevad klientide teenindusalaks ja klientide silme eest varjatud tööruumideks. Teenindusala ruumideks võivad olla fuajee, tualettruumid, teenindussaalid, ootesaalid, garderoob jne. Neis ruumides asuvad toolid, lauad, hubasust loovad sisustusesemed, dekoratsiooniks vajalikud esemed, serveerimiskapid, veinikapid jmt. Tööruumideks loetakse kelnerite tööruumi, kus hoitakse kärusid või muid saalis kasutatavaid esemeid; sisepuhvetit, kus asuvad külmkapid jookide jaoks, veinikapid, kohviaparaadid jne;
tasandist. Punkte tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega (A, B, C jne), sirgeid väikeste ladina tähtedega (a, b, c jne), tasandeid väikeste kreeka tähtedega (α, β, γ jne). Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes. Kujundi all mõeldakse topoloogias punktihulka, mille alamhulgad rahuldavad teatud aksioome. Neid kujundeid nimetatakse topoloogilisteks ruumideks. Topoloogia on nn kõige üldisem geomeetria. Topoloogia peamine ülesanne on tuua välja ja uurida ruumide selliseid topoloogilisi omadusi, mis ei muutu topoloogilistel teisendustel - topoloogilisi invariante. Tähtsaimate topoloogiliste invariantide hulka kuuluvad näiteks sidusus, kompaktsus, mõõde, kaal, fundamentaalrühm, homoloogiarühmad jne.Samuti selgitab ja uurib topoloogia pidevuse ideed. Intuitiivselt väljendab see ruumi ja aja fundamentaalseid omadusi ning järelikult on sel
4. Vigastatud laeva püstuvus 4.VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS 4.1. Uputatud ruumide liigid IMO määrangul vigastatud laeva püstuvuseks (Damaged Stability) nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Ka nimetatakse vigastatud laeva püstuvust uppumatuseks (). Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Laevaruumide uputamise iseloomust sõltuvalt on võimalik eristada nelja liiki uputatud ruume: 1. liik 2. liik WL WL Vesi Vesi 3. liik 4. liik WL Õhupadi Vesi WL
raskusjõu tasakaalustab Archimedese seaduse kohaselt üleslükkejõud. PÜSTUVUS Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. TRIMM Laeva trimmiks nimetatakse laeva asendit vee horisontaalpinna suhtes. Trimmi määratakse kolme parameetriga: keskmine süvis, kreeninurk ja diferendinurk. JUHITAVUS Laeva juhitavuseks nimetatakse võimet püsida etteantud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus sõltub laeva kere kujust (saledusest) ja juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel. ujuvusvaru Ujuvusvaruks nimetatakse laevakere veekindlat osa, mis paikneb lastveejoonest kõrgemal.
majapidamisruumid. põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, du¯iruum, sauna leili- Tööde käik ja pesuruum. Märjad ruumid
Nende tootmisviis muutus ökonoomse organiseerituse etaloniks. Tellimustööde asemel hakati tegema tooteseeriaid, õppinud meistrite asemel asusid tööle ilma erikoolituseta vabrikutöölised. Viktoria ajastu 1837 -1901 Kuninganna Viktoria ajastu oli suurte muutuste ajastu. Masstoodete küllus ja kättesaadavus mõjutas nii kõrgklassi kui keskklassi elulaadi. · Interjöörid olid kujundatud kindlate kujundusreeglite ja mustrite järgi. · Elumaja oli jagatud kindlateks ruumideks, kus avalik elu ja eraelu hoiti rangelt eraldi. · Salong e.võõrastetuba oli kõige tähtsam ruum. · Ruum oli sisustatud paljude vaatamisväärsustega, külalistele pakuti meelelahutust. · Söögituba oli teine tähtis ruum majas. Rikkalik puhvetkapp oli ruumi keskpunkt · Augustus Welby Northmore Pugin ( 1812 1852) oli Inglismaa arhitekt, kujundaja, teoreetik, kes sai tuntuks kui Parlamendihoone autor.
· Siia gruppi kuuluvad - suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand Valkjaskest
suhteliselt terveks, kuid mõisal säärast kõrget saalruumi vaja ei läinud. Seetõttu poolitati kirik vahelaega ning tükeldati seintega väiksemateks ruumideks. Kloostri lõunatiib jäi tõenäoliselt aga juba tollal varemetesse. Alates mõisahoone ehitamisest jäid kloostriehitised hoopiski mõisa majandusruumideks. 1860. aastal ehitati kivist mõisahoone kahekorruseliseks ja fassaadile lisati klaasveranda. 19. Sajandist pärinevad ka mitmed muud mõisa kõrvalhooned, mis paiknevad peahoonest ja kloostrist lõuna pool.
- Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid
olid elu- ja tööruumid eraldatud ning köök oli mõnikord eraldi hones. Seetõttu ei soojendanud köök enam eluruume. Mõnes kindluses oli köögis säilitanud sama struktuur, kuid töölised olid rangelt eraldatud nooblitest, neile olid ehitatud eraldi spiral kivitrepid, et toitu ülemistele korrustele toimetada. Säilinud näide sellisest keskaja köögist, kus oli tööliste trepikoda on Sotimaal Muchalls'i Kindluses. Jaapani kodudes muutusid tol ajal köögid eraldi ruumideks peahoones. Korstna tekkimisega, liikus tulekolle ruumi keskelt ühe seina äärde ja ehitati esimesed kivi- ja- mördi kaminad. Tuli süüdati ehitise tipus ja all oli võlvkelder puidu säilitamiseks. Potte, mida varem kasutati, hakati asendama rauast, pronksist või vasest valmistatud pottidega. Temperatuuri kontrolliti potti tulele lähemale, kaugemale, kuumaalusele või kuumadele sütele asetades. Lahtise tule kasutamine nii söögivalmistamiseks, kui ka soojaallikana oli riskantne
niiskuskahjustustega ruumides võib nende sisaldus õhus normaalsega võrreldes tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Niiskete ja märgade ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale.
Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale.
1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja osk...
Mõiste ruum jaotatakse kaheks- abstraktseks ja tajutavaks. Abstraktne ruum on matemaatiliselt eksisteeriv ning aitab kirjeldada ja mõista füüsilist ruumi. Tajutav ruum sõltub inimese varasematest kogemustest ning kultuuriruumist kus ta hetkel elab. Ruumi neljas mõõde on aeg. Ruume jaotatakse kaheks: sise- ja välisruumideks. Siseruumid jäävad hoonetesse ning väliruumid jäävad hoonetest välja. Lisaks jagunevad ruumid avatud-, poolavatud- ja suletud ruumideks. Vorm on iga konkreetse objekti teatud väliskuju. Üksteisest erinevad vormid ainult mõõtmete poolest. Arvestades nende mõõtmeid, saame vormid jaotada kolme põhivormide gruppi: ühemõõtmelised vormid punkt ja joon, kahemõõtmelised vormid pinnad, kolmemõõtmelised vormid kehad. Maastikukujunduses kasutatakse sageli regulaarseid vorme või nende lähendusi. Kompositsiooniks võib nimetada kunsti seada erinevad objektid ning vormid maastikule nii,
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
Maastiku kujndamine referaat Juhendaja Tartu 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine"(2003), mis põhineb tema magistritööl. Referaat võtab kokku raamatu esimeses pooles välja toodud põhitõed ja tähelepanekud maastiku kujundamise kohta. Ruum-selle tähendus ja määratlus Väga raske on ruumi üheselt defineerida. Kolmemõõtmeline ruumikäsitlus on ehk kõige lihtsam ja vanem ning nii inimene ruumi enamasti tajubki. Üldiselt võib ruumi arhitektuuris ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku mida saab määratleda kolme mõõtme abil, maastikuarhitektuuris maastikuelementide poolt piiritletud alana. Vaataja mulje ruumist sõltub siiski ruumielementidest ja tema isiklikest kogemustest. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ka neljanda mõõtmega-ajaga, tänu looduslikele protsessidele või inimtegevusele muutub ruum ajas. Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoo...
See saavutatakse tänu tugevale villale asetatud ujuvatele põrandaplaatidele ja akustilise karkassi kasutamisele. Akustiline karkass lahutab vahelae, heliisolatsiooni seisukohalt, kaheks konstruktsiooniks. Tulepüsivusklass on REI 60, heliisolatsiooni väärtused R`w 60 dB ja L`n,w 53 dB. Kipsplaat niisketes ruumides Gyproc-kipsplaadid sobivad suurepäraselt ehitusplaatideks ja plaatimisalusteks niisketesse ruumidesse. Niisketeks ruumideks on näiteks väike-, rida- ja korruselamute, üldkasutatavate hoonete ning hotellitubade dushi- ja pesemisruumid. Kipsplaate ei soovitata kasutada märgades ruumides, kus vett kasutatakse palju ja pidevalt, nagu näiteks ujulates ning ühiskasutusega dushi- ja pesuruumides. Ujuvpõrand Ujuvpõrand parandab efektiivselt konstruktsiooni sammuheliisolatsiooni omadusi. Vahekihina kasutatakse vetruvaid, piisavat koormust taluvat vill-plaate (nt kivivill TKLU-30 või klaasvill OL-K-30)
niiskuskahjustustega ruumides võib nende sisaldus õhus normaalsega võrreldes tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum, sauna leili ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dussi ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi kujundamisel tuleb jälgida, et detailid, mis ei koosne niiskuskindlatest ja niiskuse suhtes stabiilsetest materjalidest, nagu uksed-aknad jms inventar, oleksid kaitstud otseste veemõjutuste eest
6 on väga sarnased ja lisadetailide (hinged, kinnitused, nurgad) maksumus sõltub siiski enam aknaraami mõõtmetest. Eeltoodust tulenevalt on akende maksumusuuringuks vaja alati individuaalset käsitlust kõigi ehitisel kasutatavate aknatüüpide jaoks ning tuleb vältida võrdlusalusena tüüp-akna ruutmeetri maksumuse kasutamist. 10) Uksed Vaid nendes hoonetes, mis on jaotatud paljudeks väikesteks ruumideks (ühiselamud, korterid), on uksed märkimisväärseks kuluks, kuid kuna kasutusajal nad siiski oluliselt kuluvad, pole ilmselt otstarbekas ülemäära arvestada nende maksumust otsuste tegemisel. 11) Põranda, seinte ja lagedeviimistlus ja värvimine Nende konstruktiivelementide viimistluse maksumusuurimine on suhteliselt lihtne ning suurte pindade puhul on selline analüüs ka vajalik. 12) Laudsepatööd
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, september 2010 JUUKSURISALONG ,,LIILIA" Äriplaan Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ALUSTAV ETTEVÕTJA...................................................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...................................................................................................5 2. TÖÖRUUMID....................................................................................................................6 3. FINANTSARVUTUSED.....................................................
1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses kehtis Nõukogude Liidus range kord, mis nõudis kunstilt kommunistliku partei ideoloogiat toetavate sõnumite vahendamist realistlikus vormis. 1950. aastate teisel poolel algas nõukogude ühiskonna liberaliseerimine ja partei nõudmised kunstile leevenesid. Näitus koosnes nii tol ajal peidus püsinud teostest kui ka nendest, mis näitustele jõudsid Näitus oli kokkupandud huvitavalt, sest oli jagatud pisemateks ruumideks, kus teosed olid thti asetatud kokku olles, kas nn ametlikukud või mitteametlikud, kuid tihti olid kõik teosed ühel või teasel visil seotud. Teostes oli näha kunsti suhet üiskonnaga ja kuidas need teineteist vastastukuselt mõjutavad. Antud näitust saab kasutada erineate ajaloo teemaliste kirjandie juurs, kuid samuti rääkides sellest, kuidas mjutab meie hetkeline ühiskonnaseisund ajaloo või mineviku nägemist. Galerii
eritatakse melanosoomidena(pigmendi kogumitena). Nahavärvuse erinevus tuleb melanotsüütide aktiivsuse erinevusest, sest kõigil on neid ühepalju. Teine jaotus: 1. Rakusisesed- ette nähtud sisekasutuseks 2. Rakuvälised - transporditakse kas rakuvaheruumi või teistesse rakkudesse. Topeltmembraaniga struktuurid Mitokondrid, kloroplastid ja rakutuum. Mitokondrid: 1. Ehitus. 2 membraani, 2 ruumi. On sisemembraan ja välismembraan, ruumideks on esimene ruum välis- ja sisemembraani vahel ja teine ruum sisemembraani sees. Mitokondri sisemembraani üksused on kristad. Sisemembraanistikus asuvad pidmendid, nendeks on tsütokroomid. Mitokondri see on valguline vesilahus - mitoplasma. Mitokondrites on oma DNA, oma RNAd ja oma valkude süntees. Paljud protsessid on tuuma kontrolli all. 2. Ülesandeks on hingamine raku tasandil -
Valmistati suuri skulptuure templite ja väravate kaunistamiseks. Vaaraode austamiseks valmistati elusuuruses skulptuure, või isegi suuremaid nende austamiseks, kus neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena. Väga palju valmistati pisiplastikat, kus kujutati igapäevast tegevust, jumalaid, kus põhikujutiseks püha Skarabeus(sitikas). Templiehituses oli kõige märkimisväärsemad sambad, millele toetusid talad. Akent polnud olemas. Tempel oli jaotatud paljudeks ruumideks, kuhu suurem osa ruumidesse tavakodanik ei pääsenud. Templeid ümbritses ka tavaliselt kaitsemüür, sisse pääses läbi väravate püloonide. Templi juurde kuulus kindlasti aed ja väravatest templini viis tavaliselt skulptuuride allee. Teiseks tähtsamaks ehitustüübiks on amfiteater. Mis rajati loodusliku orgu. Istmed rajuti kivisse. Etendus toimus all ümmargusel orkestral. Orkestra taga olid näitlejate ruumid, mida nimetati skeeneks
Ehitusobjekti puhul tuleb eristada 4 taset: projekt, ruumid, elemendid, komponendid 1) Projekt kui tervik. Mitte alati ei mõisteta õieti. Näit. silla funktsioon ei pruugi olla kanda liiklust, vaid vähendada liiklust teatud linnaosas, või anda tööd ehituses jne. Erinevatele funktsioonidele on aga erinevad alternatiivid. 2) Ruumid. Koolimajas ruumid jagunevad klassiruumideks, teenistujate ruumideks, mängu(puhke)ruumideks, sportimise ruumideks, jne. Mänguruumi funktsioonideks on "auru väljalaskmine" õpilastest, värske õhu andmine, õpetajate puhkamine jne. Igal funktsioonil on oma alternatiivid 3) Elemendid. Näit. elemendi vahesein funktsiooni ei saa määrata kui piirata ruumi. See oleneb ehitisest kui tervikust ja on täiesti erinev vanglas ja avalikus käimlas 4) Komponendid. Näit. element aken koosneb komponentidest: raam, leng, aknalaud, hinged, poldid ja kruvid .Igal on oma funktsioonid ja nendele vastavad alternatiivid
sõime- (laste arv kuni 18) ja 4 tavarühma (laste arv kuni 24). Lisaks põhilistele Joonis 18 ruumidele sooviti uues lasteaias näha ka käsitöö- ja kunstituba, laste minikööki ja suurt ühist mänguruumi, ,,interaktiivset" tuba, muusikatuba ja saali. Viimased neist pidid olema võimalusel ühendatavad või lükandseinaga väiksemateks ruumideks jagatvad. Kavakava arhitektide pakutud lahendus on lihtne ja sirgjooneline, kuid pakub lähemal süvenemisel palju meeldivaid üllatusi. Enamus neist jäävad siin tähelepanelikule plaanide uurijale omal käel avastada. Arhitektid ise kirjutavad, et nad kasutavad põhimõtteliselt modernistlikku lineaarset plokk-skeemi, mille koridor aga keerdub ümber keskse südamiku. Siin, nagu ka Salto arhitektide töös on leitud huvitav lahendus muidu
3. Puudus Kreeks templi harmoonia 4. Sambad asetsesid laiemalt 5. Murdkatus eendus tugevalt Etruskide elamust on alguse saanud paljude rahvaste elamutüüp (k.a. meie) Peamine ruum oli aatrium, mis oli kõige olulisem. Selle ümber võisid koonduda väiksemad ruumid. Tagumises osas aatrium laienes alae. Peamiseks valgusallikaks oli laes olev avaus compluvium; all põrandas oli auk vihmavee jaoks impluvium. Tiivast ja tagumistest ruumideks kujunes hiljem suursugune eluruum tablinum. Egiptlaste kõrval olid etruskid teine rahvas, kes oli pööranud erilist tähelepanu hauatagusele elule. Maeti kaljuhaudadesse. Corneto, Orvieto, Vulci. + rikkalikud hauapanused. Maalikunst seinamaalide järgi. Suurt rolli mängisid sisserännanud kreeklased. Mehi kujutati tumedamalt, naisi heledamalt. Igapäevane elu pidustused. Kohati kujutati üsna abitult. Sarkofaagid on omataolised
- Kas toimub olemasolevate veetorude reeglipärane tiheduse kontroll (vaatlus)? - M 1.26 (L) Toite avariilülitid M 1.26 Toite avariilülitid Vastutav algatuse eest: tehnikaosakonna juhataja, IT-juht Vastutav elluviimise eest: tehnikaosakond Ruumides, kus elektriseadmete kasutamine toimub selliselt, et nende heitsoojuse, tiheda paiknevuse või täiendava tulekoormuse olemasolu tõttu on kõrgenenud tuleohtlikkus, on otstarbekas installeerida avariilüliti. Sellisteks ruumideks on nt serveri- või tehnikaruumid. Kuna avariilüliti aktiveerimiseks on vajalik personali olemasolu, tuleb selle paigaldamine kõne alla vaid tsoonides, kus alati või enamasti keegi kohal on. Tsoonides, kus töötajad ei viibi või viibivad vaid vahetevahel, on oluliselt efektiivsem avarii-väljalüliti, mis aktiveerub põlengu avastamisel tulekahjuanduri kaudu. Avariilüliti aktiveerimisega võetakse põlengult oluline energiaallikas, mis väiksemate
kindla kombestikuga. MULK Mulkideks nimetati Mulgimaal (praegusel Viljandimaal) elavaid inimesi. VAKK Vakk on vanaaegne mahuühik, umbes 50 liitrit. 4 rehielamu Eestlaste traditsiooniline kodu ja elamispaik oli rehetare, omapärane pikk rõhtpalkseintega hoone, millel oli suur ja kõrge õlgkatus ning puudus korsten. Selline taluelamu kujunes välja juba 10.-11. sajandil. Rehetare tähtsamateks ruumideks olid pikka aega rehetuba ja rehealune. 18. sajandil ehitati rehetoale juurde kamber, küttekoldeta ruum, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Keskne ruum rehielamus oli köetav rehetuba, kuhu koondus kogu talupere elu. Rehetoa keskmiseks suuruseks oli 30–40 m² ja kõrguseks 3,2–4 m. Siin elati talveperioodil pead-jalad koos, keedeti süüa, küpsetati leiba, söödi ja magati. 5
harjakivilt kerkiva pitsilise tuulelipu ja loehepeakujulised veesülitid põhja fassaadil sai raekoda 1627-28. Muudatusi siseplaneeringusse tõi 17.sajandi keskpaik, mil kodanikesaali püstitati esimesed vaheseinad. 1667 sisustati raesaal selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega. 18-19.sajandi puhtutilitaarsed ümberkorraldused ehituskunstiliselt midagi ei lisanud. 1781 uuendati tornikiiver, 1840 jagati kodanikesaal väiksemateks, vahelae ja seinatega tükeldatud ruumideks ning 1859 ehitati fassaadiaknad teravkaarseiks. 1890 sai kodanike saali tekkinud ruumid neogooti kujunduse. (Raam,1993) Renessans Kaagvere mõis pilt 5 Kaagvere on muistne mõis, mis rajamisajal kuulus perekond Kawerile. Siit tuleneb ka mõisa saksakeelne nimi Kawershof, mis rahvasuus mugandus Kaagvereks. Kaweritelt said mõisa Stackelbergid, seejärel vahetusid omanikud tihti. 1645 oli mõis Fromholm von
Valmistati suuri skulptuure templite ja väravate kaunistamiseks. Vaaraode austamiseks valmistati elusuuruses skulptuure, või isegi suuremaid nende austamiseks, kus neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena. Väga palju valmistati pisiplastikat, kus kujutati igapäevast tegevust, jumalaid, kus põhikujutiseks püha Skarabeus(sitikas). Templiehituses oli kõige märkimisväärsemad sambad, millele toetusid talad. Akent polnud olemas. Tempel oli jaotatud paljudeks ruumideks, kuhu suurem osa ruumidesse tavakodanik ei pääsenud. Templeid ümbritses ka tavaliselt kaitsemüür, sisse pääses läbi väravate büloonide. Templi juurde kuulus kindlasti aed ja väravatest templini viis tavaliselt skulptuuride allee. Teiseks tähtsamaks ehitustüübiks on amfiteater. Mis rajati loodusliku orgu. Istmed rajuti kivisse. Etendus toimus all ümmargusel orkestral. Orkestra taga olid näitlejate ruumid, mida nimetati skeeneks
kesklinnas Aia tn uuel pikendusel ning pakkuda kesklinnas head hiina toitu ning meeldivat äraolemist sobilikus õhkkonnas 24 tundi avatud restoran- kiirtoitlustus asutuses. 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE Pärnus asuva äri- ja büroohoone esimesele korrusele on projekteeritud 30 istekohaga kiirtoitlustus hiina restoran, mille ruumideks on söögisaal, köök, laoruum, abiruum, personali garderoob ja tualettruum. Hangitud on suur osa sisseseadest, koheselt on võimalik leida ka töötajad. Omandivormiks on eraomand. Äriühingu tüüp on osaühing, osakapitali suurusega 40 000.- EEK. Firma asutajaks on ettevõtte juhataja st. autor. Edaspidi on võimalik osakapitali suurendamisega kaasata ka teisi osanikke, näiteks ka oma firma töötajaid. Esialgu on plaanis, et juhataja säilitab kontrollpaki, isegi kui peaks osutuma
Paks Margareeta ehitati 19. sajandil ümber vanglaks.1884.aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla süüdati, vanglaülem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks jäi varemetesse. 1938 - 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning Eesti Meremuuseum eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati ka Paksu Margareeta müürid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks ümber ehitatud laskeavad. 1978 - 1981 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks, mille käigus rajati Paksule Margareetale raudbetoonlaed, taastati ta lahtine platvormkorrus ning algsele lähedane väliskuju. Paks Margareeta Kaitsvate ja turvaliselt paksude paekivimüüride vahele tulnut ootab ees rännak Eesti meresõidu ning kalanduse algusaegadest kaasajani
Paks Margareeta ehitati 19. sajandil ümber vanglaks.1884.aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla süüdati, vanglaülem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks jäi varemetesse. 1938 - 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati ka Paksu Margareeta müürid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks ümber ehitatud laskeavad. 1978 - 1981 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks, mille käigus rajati Paksule Margareetale raudbetoonlaed, taastati ta lahtine platvormkorrus ning algsele lähedane väliskuju. Eesti Meremuuseum Paks Margareeta Kaitsvate ja turvaliselt paksude paekivimüüride vahele tulnut ootab ees rännak Eesti meresõidu ning kalanduse algusaegadest kaasajani
Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas ühest, kahest või enamast kaldpinnast. Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslae korral puudub pööning katus ühendatakse soojapidava laega. Seintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Nendesse paigaldatakse akna- ja ukseplokid, mis koosnevad koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega. Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja liftid. Koostas: Meeli Kams 4 Hoone osad EPMÜ 1. ALUSED Looduslikud alused pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest.
Ta kaitseb pinda korrosiooni eest. Tihti on selleks keraamilised plaadid. Need on kergesti hooldatavad ja hügieenilised. Erinevate sektsioonide ja eri otstarbega ruumid laevas jagunevad: · juhtimisruumideks (rooli- ja kaardikambrid, raadioruumid, masina juhtimisruumid,) · teenindusruumideks (kambüüsid, puhvetid, poed, restoranid, kohvikud, töökojad) · sanitaar- ja olmeruumideks (tualetid, pesemis-ruumid, saunad, pesuruumid) · üldkasutatavateks ruumideks (sööklad, ühiskajutid, spordisaalid, kinosaalid , fuajeed, saunad) · reisijateruumideks (elu-, olme-, teenindus-, üldkasutatavad) · eluruumideks (kajutid) Lastiruumid veetava kauba mahutamiseks (tankeritel nimetatakse tankideks või tsisternideks) Varude paigutamise ruumid · Kütusevaru hoidmiseks · Joogi- ja pesuvee hoidmiseks · Toiduvarude hoidmiseks · Kulumaterjalide ja varuosade hoidmiseks
spring. Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel, kiip, klüüs, trossipool. • RSK-65 PILET 8 • Laeva korpuse ja uppumatuse tagamine konstruktiivsete vahenditega. Lekke avastamine. Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate tagajärgedega – laeva ja inimeste
inimest tema kultuuri tundma. Granö algatas süstemaatilise Eesti alade uurimise. 1919 a otsustatakse asutada geograafia ja antropoloogia õppetool. Geograafia esimeseks professoriks saab pärast läbirääkimisi Granö. Tema sooviks on oma kabinet ja assistent. Samal aastal jõuab GranöTartusse tuues kaasa Helsingist raamatuid ja seinakaarte. Algselt plaaniti kabinet Rüütli ja Suurturu nurgale, hiljem sai asukohaks Jaani uulitsa 22. Ruumideks oli eestuba, auditoorium ja kabinet. 1920 saab geograafiakabinet uueks aadressiks praegune Vanemuise 46. Kartograafia kursusel osavõtjaid 10 ja kodumaa geo kursusel 11. Topograafia osakonna poolt Tallinnast saadakse 331 topograafilist kaarti Põhja-Eesti ala kohta. Vanemuise õppehoone ehituse algatas geoloogiaprofessor Mihhailovski. Algselt oli see planeeritud geoloogia-ja zoloogiamuuseumi jaoks. Maja valmis 1914(2014 saab 100 aastat vanaks) aastal ja alanud sõja tõttu anti
31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Laeva keres moodustuvad ruumid tekkide, parraste, platvormide, piki- ja põikvaheseintega. Teki, parraste ja veekindlate vaheseintega moodustatakse laeva keres veekindlad ruumid, mis võivad omakorda olla jagatud kergete vaheseinte ja platvormide abil väiksemateks ruumideks. Laeva keres paiknevateks tähtsamateks veekindlate vaheseintega eraldatud ruumdeks on: 1) vöörpiik- kõige vööripoolseim ruum; 2) ahterpiik- kõige ahtripolseim ruum; 3) kahekordse põhja vaheline ruum; 4) tvintekid- kahe teki vahelised ruumid; 5) trümm- laeva sisemise põhja ja sellele lähime teki vaheline ruum; 6) süvatankid- kahekordsest põhjast kõrgemalasetsevad sügavad tsisternid; 7) koferdamid- nafta- ja gaasikindlad kitsad kuivad vaheruumid, mis paigutatakse
31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Laeva keres moodustuvad ruumid tekkide, parraste, platvormide, piki- ja põikvaheseintega. Teki, parraste ja veekindlate vaheseintega moodustatakse laeva keres veekindlad ruumid, mis võivad omakorda olla jagatud kergete vaheseinte ja platvormide abil väiksemateks ruumideks. Laeva keres paiknevateks tähtsamateks veekindlate vaheseintega eraldatud ruumdeks on: 1) vöörpiik- kõige vööripoolseim ruum; 2) ahterpiik- kõige ahtripolseim ruum; 3) kahekordse põhja vaheline ruum; 4) tvintekid- kahe teki vahelised ruumid; 5) trümm- laeva sisemise põhja ja sellele lähime teki vaheline ruum; 6) süvatankid- kahekordsest põhjast kõrgemalasetsevad sügavad tsisternid; 7) koferdamid- nafta- ja gaasikindlad kitsad kuivad vaheruumid, mis
31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Laeva keres moodustuvad ruumid tekkide, parraste, platvormide, piki- ja põikvaheseintega. Teki, parraste ja veekindlate vaheseintega moodustatakse laeva keres veekindlad ruumid, mis võivad omakorda olla jagatud kergete vaheseinte ja platvormide abil väiksemateks ruumideks. Laeva keres paiknevateks tähtsamateks veekindlate vaheseintega eraldatud ruumdeks on: 1) vöörpiik- kõige vööripoolseim ruum; 2) ahterpiik- kõige ahtripolseim ruum; 3) kahekordse põhja vaheline ruum; 4) tvintekid- kahe teki vahelised ruumid; 5) trümm- laeva sisemise põhja ja sellele lähime teki vaheline ruum; 6) süvatankid- kahekordsest põhjast kõrgemalasetsevad sügavad tsisternid; 7) koferdamid- nafta- ja gaasikindlad kitsad kuivad vaheruumid, mis paigutatakse
Seal arvustab ta kaasaegseid maastiku- ja segastiilis aedu ja eksootika kummardamist: "Selle asemel et loodust rahule jätta, püüab "maastikuarhitekt" iga hinna eest loodust oma pilli järgi tantsima panna." Maastikuparki on võimatu ära mahutada väikesesse aeda. Tema arvates tuli aed kujundada arhitektoonilisi printsiipe jälgides, nii et maja ja aed moodustaksid harmoonilise terviku. Selleks tuli aed jagada ruumideks müüride, hekkide, puuderidade jms. abil. Blomfieldi ideaaliks oli kuninganna Elisabeth I (1533-1603) aegne (16. saj. teine pool) inglise aed, mille eripäraks oli pügatud hekkide ja vormide (topiary) rohkus. Aia kujundajaks pidi Blomfieldi arvates olema tingimata arhitekt, kes pani paika üldise kujunduse, detailide eest võis aga hoolitseda aednik. See raamat äratas suurt tähelepanu ja tekitas kohe suuri vaidlusi. Kiirelt reageeris William
kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks peab hoone olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Omaette tuletõkkesektsioonid moodustatakse hoone osadest, mis on üksteisest oluliselt erineva kasutusotstarbe või põlemiskoormusega. Lisaks võib tuletõkke- sektsiooni moodustamise vajadus tekkida korruste arvust või pindala suurusest tulenevalt. Maaelamutes võivad sellisteks erineva kasutusotstarbega ruumideks olla: katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; küttematerjali ladu; garaaž; suurema põlemiskoormusega ruumid, näiteks heinakuivati või ladu. Et takistada või piirata tule ja suitsu levikut erinevate tuletõkkesektsioonide vahel, eraldatakse need üksteisest tuletõkkekonstruktsioonidega. Tuletõkkesektsioonide vahelised tarindid ja pööningu vahelae konstruktsioonid peavad takistama tule ja suitsu levikut poole tunni jooksul.
puudutav regulatsioon. Energia puhul on probleemiks see, et tegu pole kehalise esemega, see pole ka kuigi lihtsalt individualiseeritav koguseliselt. 1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid Ruum: Ühest küljest vaadatuna millegagi täidetud ja teisest küljest vaadatuna millegai piiratud. Faktiline eluruum – õigusteadlase pilgu läbi leiab elu aset maakeral, veidi selle all ja sees ja kohal.. Eluruum jaguneb veel üksikuteks ruumideks – koht, ala, riigi territoorium, õhuruum, merepõhi, krunt jne. Ruumi mõiste tähendab õiguses üksikute ruumide liigi mõistet. Üksikud ja erinevad ruumid on kõik üldise ja kogu eluruumi otsesed, loomulkiud ja vajalikud osad. Õiguslik koguruum on kolmedimensioonilne – laius, pikkus sügavus. Kõige väiksem ruumilne üksus on koht, nt elukoht. Ruum õiguses on eeskätt seotud inimeste elamis- ja tegutsemisruumina.
Tuntuim varase perioodi mälestis on Uruki nn. " Valge tempel " ( 4. - 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile. Sellest on säilinud võimas kaldseintega terrass, millel asuva templi varemete seintel on tänaseni säilinud esialgne valge krohv. Terrassi pindala on 70 X 60 meetrit, kõrgus 14 meetrit, üles viib kaks treppi. Ristkülikukujulise templi seinad olid tõenäoliselt hästi liigendatud. Tempel oli jaotatud paljudeks suuremateks ja väiksemateks ruumideks. Hoone keskel asuvas kõige suuremas ruumis ( või siseõues ) paiknes altar. Umbes samasse perioodi kuulus ka Uruki teine tähelepanuväärne ehitis - " Punane maja ", mis võis olla rahvakoos - olekute paigaks. Plaanilt on see suure siseõuega hoone, mille siseseinad olid kaunistatud tihedalt üksteise kõrval seisvate suure läbimõõduga pool- ( kolmveerand-) sammastega. Põletamata tellistest laotud sammaste pealispind kaunistati värviliste otstega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
