htumaa htsuse. Tugevnesid dnastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid prast reformatsiooni veel usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks phjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin(1530-1596), kelle phitks on "Six livers de la Republique" (Kuus raamatut riigist. 1576). Kolmest traditsioonilisest riigivormist - demokraatia kui rahva vim, aristokraatia kui n- paremate vim ja monarhia kui ksikisiku vim - eelistas Bodin kindlalt viimast. nii demokraatia kui ka aristokraatia oli Bodini meelest ebakindel ning vi edukalt toimida vaid ige lhikest aega. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuninga vim. See pidi Bodini arvates olema eelkige eluaegne, teiseks pidi vim olema absoluutne ja jagamatu. Sltumatul majesteedil, vitis Bodin, peab olema igus vlja anda seadusi kigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu. Kik seadused pidid lhtuma ainult valitseja tahtest.
oma teoses "Valitseja" (Il Principe), kus ta pidas valitsejale kõiki vahendeid sobilikuks, et oma riiki tugevdada ja võimu kindlustada. See polnud siiski otseselt absolutistliku teooria algus, kuna Machiavelli idee polnud niivõrd koondada kogu võimu ühe võimulolija kätesse kui pigem leida tõhusa valitsemise põhimõtteid. Teda peetakse ilmaliku riigi valitsemise teooriale alusepanijaks. Bodini suveräänsusteooria Jean Bodin Esimeseks tõeliseks absolutismiteoreetikuks peetakse Prantsuse filosoofi ja riigimeest Jean Bodini (15301596), kes kirjutas oma peateose "Kuus raamatut riigist" (Les Six Livres de la République) vastuseks hugenottide teostele, millest tuntuim on absoluutse võimuga monarhe türannias süüdistav "Vindiciae contra tyrannos"
Ivariant 1. Nimeta kaks organisatsiooni roheliste liikumises Eestimaa Rohelised, Greenpeace (Greenpeace 1971. Eesti Roheline liikumine) 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Jean Bodin- Prantsuse poliitikafilosoof. Pani aluse tänapäeva suveräänsuse mõistele. Monarh on iseseisev nii sise- kui ka välipoliitilistes küsimustes. Jean Bodin tuli välja suveräänsuse mõistega monarh on iseseisev nii sise-, kui välispoliitilistes küsimustes, N. Marchiavelli- Itaalia poliitikateadlane. Poliitika see on seaduse ja jõu vaheline võitlus. Kui seadus ei aita, siis võib kasutada jõudu, tähtis on tulemus. Kõik vahendid on lubatud. Aristoteles- poliitika see on riigi valitsemise kunst. Inimene on poliitiline loom. Inimene peab 'älema poliitiliselt aktiivne
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II.
Aastal o Indiaanlaste massiline hävitamine o Nakkushaiguste levik (rõuged, süüfilis) o Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse o Eurooplaste maailmapilt avardus o Uued kaubateed ja kabanduskeskused o Uute põllukultuuride (kartul, tomat, mais, kakao) · Reformatioon ja vastureformatsioon (kiriku avaliku moraali parandamine) Absolutism ja parlamentarism · Bodin ja avoslutismiteooria · Absolutism Prantsusmaal kõrghetkest ebaõnnestumiseni · Parlamentarismi kujumine ja kindlustumine Inglismaal · Ameerika Ühendriikite iseseisvumine (1776 4. Juuli) 13 kolooniat alguses · Absolutism Venemaal konservatiivne domineerimine Katariina II haridusreformid, · Peeter I sõjandusreform Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. Sajandil Inglismaalt · 19
ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim, aristokraatia kui nn paremate võim ja monarhia kui üksikisiku võim eelistas Bodin üksikisiku võimu. Bodini meelest oli demokraatia ja aristokraatia ebakindlad ning võis edukalt toimida õige lühikest aega. Piiramatu kuningavõimuga sai tagada elanike turvalisuse ja heaolu. Bodini meelest pidi see olema eluaegne, võim pidi olema ka absoluutne ja jagamatu
- vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDUDE TASAKAAL- keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist kokku. Jõul põhineb hegemoonia. (et keegi ei hakkaks ülbama) Euroopa Kontsert- 1815- 1855- Euroopa suurriikide konsultatsioonpoliitika. Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel.
· nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; · õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; · üksmeel on tervis; · mäss on haigus ja kodusõda on surm. · Viimaks, paktidele ja lepingutele (covenant), mille abil selle poliitilise keha osad kõigepealt tehti, pandi kokku ja ühendati, vastab `fiat' või `saagu inimene', mida jumal ütles loomise ajal." · Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi · Hobbes: monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult · Millele Hobbes vastandus: o vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest o Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas
Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasikestmiseks järgima moraali nõudeid ning lahendama ka päriluse küsimuse. Akadeemiline konsensus riigi definitsiooni üle puudub.
- 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõjaväekohustus)
põhjused Tulemus: ei muutu ainult kirik, vaid tugevneb kuningavõim, areneb haridus, riikide majandus paraneb Vastureformatsioon: juhtriigiks Hispaania, luuakse jesuiitide ordu Baskimaal – eesmärk võidelda ketserite vastu ja katolikuusk tagasi pöörata. Absolutism - ilmalik keskvõim muutub absoluutseks - piiramatu võimuga valitseja, kes väidab, et sai võimu jumalalt - kolmekümneaastane sõda - riigid on suveräänsed - Euroopas jõudude tasakaal - Bodin põhjendab absolutismi vajalikkust - tema arust peab riigipea olema selline nagu on perepea - absoluutne valitseja ei tohtinud sekkuda inimese omandisse, omand oli puutumatu Absolutism Parlamentarism Valitseja Kuningas Kuningas Seadusandlik võim Kuningas Parlament
reaalsusest, mida tegelikult ei ole olemas või ei ole võimalik inimsilmaga näha. Lisaks sellele võivad need sisaldada emotsionaalseid, ühiskondlikke, kultuurilisi ja poliitilisi temaatilisi elemente kui maalitud visuaalse illusiooni täiendusi - selge eemaldumine vanemast ja märgatavalt täpsemini tegelikkust järgivast fotorealismist. Hüperrealistide esindajad Robert Bechtle Charles Bell Jacques Bodin Popkunst Popkunst oli 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri- Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway. Popkunsti tekkele on mõju avaldanud neodada. Popkunsti tunnused
" ja ,,Kes saab valitsemisest kasu?". Valitsused, nagu ta uskus, saab anda ainuisiku kätesse, väikse grupi kätesse või suure grupi kätesse. Ükskõik millisel juhul peab valitsus juhtima isekatel huvidel valitseja heaks või terve ühiskonna hüvanguks. Aristotelese eesmärk oli hinnata valitsuse vorme normatiivide järgi, lootuses identifitseerida ideaalne konstitutsioon. Hilisemalt arendas Aristotelese süsteemi välja filosoof Thomas Hobbes ja Jean Bodin. Nende konkreetne mure oli iseseisvuse printsiibis, mida vaadeldi kui põhielement kõigile tasakaalukatele poliitilistele reziimidele. Iseseisvust loeti kui kõige igavesemat jõudu, jõudu mis isegi üksinda suudaks tagada korra valitsemises. ,,Kolme maailma" tüpoloogia Kahekümnenda sajandi ajal mõjutasid ajaloolised arengud jällekord poliitilise sorteerimise baase. Sõdade vahelisel ajal olid ilmnenud uued vormid autroitismist, eriti Stalini Venemaal, fashistlikus
Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli
kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Erasmus Voorusliku käitumise koodeks. Cicero valitsjaideaal+ Itaalia Valitsejapeeglid (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli sälitamiseks olla armastatud ja haritud. Jean Bodin Suveräänsusteooria Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis. Absoluutne tähendab jagamatu (riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) ja kõrgeim (suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile) Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi sinna poole liiguti. Teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu. Humanistid
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia 1. Kaasaegse poliitilise geograafia kujunemine ja areng. Friedrich Ratzel Poliitiline geograafia tekkis koos esimeste riikide kujunemisega. Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geogra...
koondada aitas kujundada tugevat suveräänivõimu, mis 17.–18. sajandil teostus enamikku Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (ld monarchia absolutissima). Bologna konkordaat. Kuningas François I [1515–1547) oli rahul 1516. aastal sõlmitud Bologna konkordaadiga, mis andis talle õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Sellega muudeti vaimulikkond Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning paavstivõimu vastu astumiseks polnud põhjust. Jean Bodin valitseja suveräänsusest. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus, 1530–1596), kelle põhitööd „Six livres de la République” (Kuus raamatut riigist, 1576) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused. Eristades kolme traditsioonilist riigivormi – demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui ka
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud. · Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega · Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi · Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav
M-l jäi võimude täelikust lahutatusest puudu vaid üks samm: kohtunikke nägi ta täitevvõimu osana. Seega esitas M. esmakordselt rahva suveräänsuse ja (isegi) õigusriigi põhimõtted. [13]Tema ideed olid ajast kaugel ees; elu ajal uuriti tema peateost suhteliselt vähe. 1517.a. avaldati see uuesti, nüüd trükis. Martin Lutherit süüdistas katoliku kirik mh Marsiliuse ideede elluäratamises. [14]Jean Bodin (1529/301596) (Pr. riigiteoreetik) järgi oli kõrgeima võimu suverääniks valitseja. Sellest tulenes riigivõimu täielik tsentralism. Vastandus ideedele valitsejast kui ["esimesest kodanikust", kõrgeimast ametnikust]. [Bodini suveräänsuse kontseptsioonist oli sageli juttu Eesti EL-ga liitumise aruteludel] [15]Suveräänsusteooria rajaja, kes väitis: suverään [suvereniteet] on ühtne, jagamatu ja
07.1996 Õhupiir- määratud rahvusvaheliste lepingutega Õhupiir külgeb mööda maismaapiiri otsejoones üles kuni stratosfääri piirini (u 20 km) Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv viimasega piirnev ala, sellegipoolets on EV majandusvööndi üle suveräänõigused. Majandusvööndi puhul on olemas eraldi kokkulepped: Soome ja EV vahel, Eesti-Soome-Rootsi, Eesti-Läti- Rootsi, Eesti- Rootsi. Riigivõim Suveräänsus kui riikluse tunnus Jean Bodin (16.saj)- Suveräänsus on absoluutne kõrgeim pädevus teha otsuseid ja anda käske Johannes Altusius- Suveräänsuse kandjaks on rahvas, kes teeb valitsejale ülesandeks teostada riigivõimu , kuid rahval on õigus see võim ära võtta. Suveräänsus- riigi iseseisvus teistest riikidest, riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata, riigi õigus kasutada oma eesmärkide saavutamiseks piiramatult ressursse... VIIMASE SÕNA ÕIGUS Riigikohtu üldkogu otsus, 21.07.12, 3-4-1-6-12
Gottfried Wilhelm Leibniz eesmärgiks oli küllus, teadus peab tooma praktilist kasu. Christian von Wolff ateismi-vastane, ühiskonna arengu tagab ettevõtlikkus, lõi terve mõistuse filosoofia. Johann Gottfried von Herder ,,Rahvaste laulud" ka 13 eesti rahvalauluga. Pooldas progressiideed ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus, rahvast tuleb harida ja kasvatada. Ptk 7: Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Absolutism teoreetiline põhjendaja Jean Bodin: · Vaid piiramatu kuningavõim saab tagada rahva turvalisuse ja heaolu · Kuningavõim peab olema absoluutne ja jagamatu · Seadused lähtusid valitseja tahtest · Ideaalne monarhia on harmooniline, õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav · Kuninga võim jumalalt · Kuningas määrab ametisse ministrid ja nõukogud ning ametnikud provintsides ehk intendandid · Absolutism toetub: alalisele sõjaväele, ametnikkonnale, merkantilistlikule majanduspoliitikale
) 3.Õhupiir RPS §2 lg 3 määratakse rahvusvaheliste konventsioonidega, RPS §3 lg 3. 4.Majandusvöönd Merealapiiride seaduse §7 Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, mille välispiir on määratud naaberriikidega kooskõlastatult. Majandusvööndi piiri koordinaadid on esitatud lisas 3. Majandusvööndi seadus defineerib riigi suveräänsed õigused majandusvööndis. VI SUVERÄÄNSUS 1.Mõiste tekkimine Jean Bodin järgi on suveräniteet absoluutne ja püsiv kõrgeim pädevus. Tema kandja on piiramatu võimuga. Johannes Altmusius (kandjaks rahvas) Erinevus: Bodin peab s. kandjaks valitsejat, Altmusius rahvast. 2.Klassikalised ja modernsed käsitlused a.Riigi iseseisvus teistest riikidest. b.Riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata. c.Riigi õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid piiramatult. d
8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik. Oluline absolutismi rajaja Prantsusmaal oli Louis Xlll ajal töötanud peaminister kardinal Richelieu. Tema üks püüdlusi oli kaotada usuline lõhe. Prantsusmaa protestandid ehk
Talcott Parsons (1902 1979) ,,The Structure of Social Action" (1937) ja ,,The Social System" (1951) Tegevus on mingi vajaduse rahuldamisele suunatud käitumisakt, mis tugineb (koos)tegutsejate vastastikustele ootustele ja toimuva tähenduse ühesugusele mõistmisele. Parsonsi tegutseja (ingl. actor) tahab rahuldada oma vajadusi ja jälgib seejuures, et ei satuks vastuollu keskkonnaga. Poliitikateadus Esimesena kasutas mõistet (science politique) Jean Bodin oma kuulsas ,,Kuuesraamatus vabariigi kohta" (1576). Politoloogia kodumaaks peetakse USA-d. Poliitikateaduse uurimisobjektiks on poliitika (mis omakorda on seotud võimu ja võimusuhetega). Mõiste poliitikateadus on eesti keeles suhteliselt uus. See tuli kasutusele alles 1990-ndatel aastatel. Eesti üleminekuaja politoloogia ei lange päriselt kokku sellega, mida poliitikateaduse all mõistetakse Läänes ning põhjuseks peetakse 'Teadusliku kommunismi pitserit'. Meil kiputakse kõiki
•monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusesse. Suveräänsus Eestis Viimastel aastatel on Euroopa poliitika-, õigus- ja majanduskeskkonnas muutunud väga palju föderaalriigistumise suunas. Suveräänsuse mõiste võttis esimesena kasutusele prantsuse jurist Jean Bodin 1576. aastal ilmunud teoses „Les six livres de la République”, kus ta esitas oma monarhiateooria, kus defineeris suveräänsuse kui riigi piiramatu ja igavese võimu. Laialdasemalt võeti termin kasutusele koos püsivate ja stabiilsete riikide kujunemisega Euroopas XVII sajandi keskpaigas. Suveräänsuse kui tänapäeva rahvusvaheliste suhete peamise printsiibi kohaselt on igal riigil õigus täielikule sise- ja välispoliitilisele sõltumatusele teistest riikidest
Hispaanias, valis liitlaseks esialgu protestantlikud valitsejad, hiljem muhameedliku Ottomani impeeriumi.. Ajaloolised sündmused tõestavad, et 16.-17.sajandil toimus poliitiliste ja õiguslike ideede areng tihedas võitluses, mida peeti tsentraliseritud riikide ja absolutistliku kuningavõimu loomiseks, ning teisalt rahvusriikide kujunemise käigus religioossete sõdade kontekstis Prantsusmaal. Nende ajalooliste sotsiaalsete tendentside uurija oli Jean Bodin (1530- 1596), keda tuntakse kui riikliku võimu suveräänsuse idee ja teooria loojana. Riigi suveräänsusu seletas J.Bodin kui igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatut võimu.. "Suveräänsus on riigi poliitilise stabiilsuse vajalik tingimus", arvas Bodin. Suveräänsus väljendub võimus, mis võib luua seadusi, korraldada riigi sise-ja välispoliitikat (maksud, sõda-rahu),olla kõrgemaks kohtuinstantsiks. Suveräänsus on ühtne ja terviklik ega saa kuuluda mitmele kandjale.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Võim kuulub rahvale ning see on valitsejatele ainult delegeeritud või "laenatud". Võib tagasi võtta (kui monarhist saab türann) o Inglismaal: parlament kehastab rahva suveräänsust 12 o "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või
· Prantsusmaal: hugenottide vastuhakuteooriad. Võim kuulub rahvale ning see on valitsejatele ainult delegeeritud või "laenatud". Võib tagasi võtta (kui monarhist saab türann). · Inglismaal: parlament kehastab rahva suveräänsust · "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes Jean Bodin (153096) · 1576 "Kuus raamatut riigist" (Les Six livres de la République) vastukaaluks rahvasuveräänsuse teooriale · "Poliitilise teooria isa" suveräänsuse mõiste esmakasutaja moodsas tähenduses. Bodini suveräänsusteooria I · Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega, kodusõdu saab vältida ainult siis, kui riigis on olemas suveräänsus · Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et
vabariigid (Veneetsia, Firenze, Madalmaad); “Kontrrevolutsiooniline” suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt keisririik lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kes kvalifitseerub tegutsejaks, “indiviidiks” poliitilisel areenil? Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes Ühisnimetajaks sai “riik”. “Riikluse” olemasolu hakkas defineerima Jean Bodin (1530-96) “suveräänsus” 1576 “Kuus raamatut riigist” (Les six livres de la république) ‘State’, ‘etat’, ‘stato’. ‘Staat’ moodsas mõistes kasutusele 16.-17. saj. “Poliitilise teooria isa” – suveräänsuse mõiste esmakasutaja moodsas
Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott=riigikassa. Vabariiklikes linnriikides riik=kogukond. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem. I. Suveräänsusmõiste kujunemine. Kontekst : Euroopa kodusõjad. Prantsusmaa ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kogu Eruoopas käis lahing ja vaidlus kuningavõimu piiride üle. ( eelduseks religioon : kas kuningal on õigus suruda peale oma rahvale mingit kindlat religiooni?) Jean Bodin (1530-96) Prantsuse jurist, kes kodusõja keerises avaldas raamatu ,,Kuus raamatut riigis"; ,,Poliitilise teooria isa" Bodini suveräänsusteooria I : kord ja ühtsus riigis on tagatud suveräänsusega. Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu, mis saaks teda piirata vms. Bodini suveräänsusteooria II : algselt oli rahvas kui tervikus aga loovutas suveräänsuse kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe sai seaduseks. Valitseja allub üksnes Jumala
pinnast, mis moodustab riigi territooriumi. Lisaks kuuluvad territooriumi hulka siseveed, territoriaalveed, õhuruum. Efektiivsete piiride kulgemine tuleb kindlaks määrata rahvusvaheliste lepingutega. (Eestis ei lange Eesti-Vene poliitiline piir, kokku faktilise tolli ja majanduspiiriga.) 6. Avalik võim (suveräänsus). Riigi suveräänsus on riigi võime ja omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. I Bodin: “Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat olukorda, kus kellelegi kuulub ülemvõim. Kui tegemist on valitud valitsejaga siis on suverääne kas rahvas või aristokraatia” Riigi suveräänsus laieneb tema suhtlemisele rahvusvahelisel areenil, ka siin puuduvad suveräänsel riigis printsiibis piirangud. Kui riik on teatud territooriumil suveräänne, siis võib ta valitseda sõltumatult teistest suveräänsetest riigivõimudest. Suveräänsus kui poliitiline mõiste tähendab ülemvõimu
omavahel konkureerivate dünastiliste ja rahvuslike huvidega, millele pärast reformatsiooni lisandusid veel usulised vastuolud. Just 16. saj. usuvaenused ning soov lõhenenud ühiskond taas koondada, soodustas tugeva suveräänivõimu kujunemist, mis 17.18. saj. teostus enamust Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (monarchia absolutissima). Absolutism Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus) (15301596), kelle põhitööd ,,Six livres de la République" (Kuus raamatut riigist, 1576) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused ( Prantsusmaa). Eristades kolme traditsioonilist riigivormi demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt
Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium - valitsus - võime astuda suhetesse teiste riikidega Riigi kolme elemendi teooria mõtles välja Saksa teadlane Georg Jellinek (rahvas, territoorium, iseseisev riigivõim). Sellele lisati hiljem tunnuseks võime astuda suhetesse teiste riikidega. Suveräänsuse mõiste võttis kasutusele Jean Bodin Prantsusmaalt. Siseriikliku õiguse tähendus tähendab suveräänsus seda, kellele kuulub kõrgeim riigisisene võim (nt monarhile, hiljem rahvale). Carl Scmitt defineeris suveräänsuse siseriiklikus mõttes suverään on see, kes otsustab eri olukordade üle. Riikide suveräänsus J. Bodin käis selle mõiste välja. Tegemist on kahe jaotusega : siseriiklik õigus (võim) ja rahv. õigus. Rahvusvaheline õigus lähtub riikide suveräänsuse võrdsusest. Tegelikkuses on riigid
võimalused, valitseja vaprus ja julgus ning õnn. Tema poliitika ei ole kiiduväärt, vaid pigem laitev hinnang. Machiavelli retseptsioon (teooria) varauusajal- Rõhutas, et riigid on indiviidid, kes omavahel võitlevad. (Itaalia sõjad, suured monarhiad tungisid sisse, linnriikide iseseisvuse häving). Riigi säilitamine peab olema riigi valitsejate peamine eesmärk. Säilitamise põhiline instrument on ''suurus'' ehk võim. Jean Bodin monarhi võimupiiridest- elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Esimeseks suverääni nõudeks on võimu eluaegsus, teiseks võim pidi olema absoluutne ja jagamatu. Peab õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks heakskiitu. Ideaalne monarhia on harmooniline, õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav ning rangelt loomuõiguse põhimõtted arvestav.
1 Argumente demokraatia vastu: Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Bodin, Hobbes. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville 19. sajandi poliitik). Demokraatias tekib kõige paremini on argument ,,See on ju rahva tahe". 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsus ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt). Selleks
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
– I saj. e.m.a. Lucretius — Rooma luuletaja ja filosoof (poeem asjade loo- musest - mõtted inimese kui liigi arengust; võib nimetada evolutsionismi eelkäijaks) • 14-15 saj. Ibn Khaldun uuris Lähis-Ida beduiine, esitas erinevaid teooriaid inimühis- konnast • 15-16 saj. Kaupmeeste, rännumeeste kirjatööd. Uute mandrite avastamine tekitas palju küsimusi. 1537-st Rooma paavsti bulla, et indiaanlased on inimesed • Jean Bodin (1530–96) — prantsuse poliitiline filosoof. Arutles riikide eksistee- rimisaluste üle, võrdles sellest aspektist erinevaid kultuure. • Michel de Montaigne (1533–92) — Lõi uue kirjandusliku vormi (esseed). ”mets- lased imestavad meie kommete üle sama moodi, kui meie nende kommete üle. Meil pole õigust ended paremateks pidada.” • 16-17 saj. 11 Joonis 2.1: Thomas Hobbes 12
peeti tähtsaimaks. Selle maapealse kuju lõi Kirikuriik. Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises Algas renessanssiajastu, mille aluseks ja taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Tekkis humanistlik arusaam maailmast, mis ei tuginenud enam usule jumalasse, vaid inimese mõistusesse ning selle loovusele. Taandus kiriku osa. Machiavellli arvates rajaneb poliitiline tegevus jõul ja kasusaamisel. Bodin toetus mõttele et riiklik võim peab olema suveräänne. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid ette tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid Prantsusmaa, 18 sajandil. Ühel pool oli absolutistlik kuningavõim ja teisel pool jõukad ja arukad kodanikud, kes vajasid kaitset kuningavõimu suva vastu. Montesquieu oli üks neist, kes selle nimel tegutsema hakkas. Oluliseks sai selle puhul võimude lahusus ja võimude vastastikkune kontroll ja tasakaalustamine.
Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse riseriikliku õiguse rakendamist. Territoriaalprintsiip tähendab ühe riigi territooriumil valdavalt üe õigussüsteemi fn-mist- Riigiteoorias on kesksel kohal piiri mõiste. Riigi territooriumi alla kuuluvad ka siseveed, territoriaalveed, õhuruum. 6. Avalik võim (suveräänsus). Suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. Esimese teadusliku käsitluse suveräänsusest lõi I. Bodin. Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat olukorda, kus kellelegi kuulub ülemvõim. Ükskki suverään ei tohi minna vastuollu Jumala seadustega. Suveräänsus väljendub riigivõimus kui poliitilised ülemkorras. Õiguslikus mõttes tähendab suveräänsus eelkõige kompetentsi ülimuslikkust. Kui poliitiline mõiste tähendab ta ülemvõimu. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid.
neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele; ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne ● Montevideo 1933 - Territoorium - Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia ● Ülim võim territooriumil ● Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) -> Valitsusel vms on legitiimne võim vägivallale (st, et keegi teine pole võimuga vägivallale) ● Tunnustamine Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus - Positiivne -> võimekus, mida teha suudab ● Stephen Krasner: - Siseriiklik suveräänsus -> vägivalla monopol, põhiseadus
Ka Eesti alal: maahärra + kohalikud õiguseleidjad Humanism Inimene ja siinpoolsus Taasavastati antiik, õpiti jälle kreeka keelt. Ühtäkki oli selgeks saanud CICi ajaloolisus. Mida on sel tekstil öelda? Algas teaduslik allikakriitika, otsiti CICi algteksti. Bourges’is kujunes Mos Gallicus, selle märksõnaks sai met-hodos (kr. k) – tee, mida mööda sõidetakse, et jõuda õige sihini. Jean Bodin, „Kuus raamatut riigist“. Suveräniteet, ühtne ja absoluutne õigusvõim (absolutismi põhjendus). Reformatsioon ja õigus Ususõjad (kuni 17. saj keskpaigani) Augsburgi usurahu 1555 Püha Rooma Riigis (Augsburgi usutunnistust pidavad protestandid võivad oma kombeid järgida) Nantes´i edikt 1598 (katoliiklus riigiusk, hugenottidele kodanikuõigused) Reformatsiooni mõju õigusele: Endiselt Rooma õigus, kanooniline õigus, glossid ja itaalia meetod.
troon Bourbonile. Põhjasõja eesmärgiks oli Rootsi domineerimise lõhkumine Läänemere piirkonnas. Rootsi vastasteks saavad Poola, Taani, Venemaa. Kasu saab sõjast Venemaa, keda moderniseerib Peeter I (1682 1725). Sõja tulemuseks on Rootsi suurriigi likvideerumine. Venemaa saab endale Liivimaa ja Ingerimaa. Sisepoliiitilised arengud Prantsumaa arengu tulemuseks on absolutism. Absolutismi teoreetikuks kujuneb Jean Bodin, tema arvates kuningavõim pidi olema suveräänne. Teiseks teoreetikuks on Jacques Bossuet, võtab absolutismi kokku lausesse: "Üks kuningas, üks usk, üks seadus." Ta toonitab valitseja jumalalt saadud võimu. Lülitatakse välja Generaalstaadid (viimane kokkukutsumine 1614). Kolmas teoreetik Thomas Hobbes (1651 "Leviathan") - parim võimalus anarhia takistamiseks on valitseja piiramatu võim (suveräänsus, tühistamatus). Absoluutsele võimule Prantsusmaal paneb aluse Henri IV
antiikaja ideaalid. Tekkis humanism, mis tähendas inimese kõiki võimeid täielikult vallandavat isiksust. Kogu keskajal käsitleti kogu loomuõigusõpetus ühe osana teoloogiast. Esimesed õpetused- V. De Menchaca. Loomuõigus on kõikide inimeste loomulik õigus, mis ei saa lähtuda tervenisti riigist. Rahvas on loomupoolest hea ja on riigivõimu kandja. Valitsuse ülesanne on loomuõigus ja selle alusel loodud positiivse õiguse rakendamine. J. Bodin polnud sellega aga nõus, arvates, et riigi suveräänsuse kandja saab olla üksnes üks valitseja. Ta ei pooldanud riigi segavorme ja eitab võimude lahusust. Riik on ühiskonna õigusliku juhtimise mehhanism. Hakkas rääkima sellest, et valitsusvõimu piirid tuleb kindlaks määrata põhiseadusega, mille sisu üle peab otsustama rahvas. H. Grotius käsitles loomuõigust rahvusvahelise õiguse alusena, mille allikaks oli inimese loomus
sõna võtta ja seda tagasi võtta, kui usku vaja vahetada, siis tuleb seda teha. Tema ideaaliks oli Rooma riik. - Vitoria – kontsentreerus riigile, tõi välja universaalsed ideed (universalismi esindaja). Tema suur panus: ülemvõimu õigustamine, kuidas õigustada vallutusi, suurvõimu. Esialgne: Jumal lubab seda. Kristluse nimel tehtud vallutusi õigustatud ka mõnevõrra varem. - Bodin (hilisem kui eelmised) – suveräänsuse väljatooja, mitte küll sellisel kujul nagu tänapäeval, aga hakkas sellest esimesena jõuliselt rääkima (ka jumalik suveräänsus). Välissuhtluses puudub ülemvõim. Paavstivõim nii nõrk, et enam ei reguleeri. Ülemvõimu enam ei ole, suveräänsus ongi see, et ei ole riigiülest võimu. Jõud on need, mis määravad ära, kes domineerib, ja usk(?). Lepinguid tuleb täita! – tänapäeva RVÕ põhimõte, mis on pärit Jean Bodinilt.
Pidi rajama manufaktuure, soodustati toodangu väljavedu, aga sissevedu piirati kehtestati kaitsetollid. Vahel pidi ka toorainet mujalt hankima kolooniate hankimine (laevastik). Enamikes Euroopa riikides oli absoluutne monarhia(hea näide on Prantsusmaa). Madalmaades ja veitsis oli tegemist vabariigiga. Inglismaa oli ka erand parlamentaarne monarhia. Poola aadlivabariik(aadlid valisid kuninga, ei pärandunud isalt pojale). J. Bodin pakkus välja raamatus ,,Kuus raamatut riigist" Analüüsib kolme erinevat valitsusvormi: demokraatia (rahva võim ebakindel), aristokraatia (paremate võim lühiajaline), absoluutne (üksikisiku võim eluaegne). Absolutism Prantsusmaal 2 olulist valitsejat: Louis XIII (1610-1643) ja Louis XIV (1643-1715). Louis XIII oli troonile saades 9-aastane. Louis XIV oli 5-aastane. Nende eest valitsesid regendid asevalitseja. Mõlema puhul oli regendiks määratud kuninga ema aria de
Kuninga jumaliku valitsemisõiguse viis 17. sajandi alguses haripunkti Inglise kuningas James I, kes väitis, et "kuningad pole vaid Jumala asemikud maa peal, kes istuvad Jumala troonil, vaid Jumal ise nimetab neid jumalateks... Ilma kuningata oleks rahvas vaid peatu mass... kuningad on seaduste autorid ja tegijad, mitte seadused ei tee kuningaid." Kuningavõimu vastased väitsid, et kuninga võim tuleneb rahvast, lepingust. Suveräänsusteooria rajas Jean Bodin (1529/301596), kes väitis, et suveräänsuse ainsaks kandjaks on monarh, suverään on ühtne, jagamatu ja piiramatu; suverään annab välja seadusi ja ei allu kellelegi peale jumaliku seaduse ja loomuseaduse; suverääni enda suhtes need seadused ei kehti ning Bodin leidis ka, et põhimõtteliselt võib suverääniks võib olla ka aristokraatide grupp, siiski teostub valitseja suveräänsus kõige paremini absoluutses monarhias. Juba Bodin rääkis, et võim
Kuna on territoriaalprintsiip, teevad riigid palju bilateraalseid või multilateraalseid kokkuleppeid maksu-, eraõiguse jne valdkonnas. Kesksel kohal piiri mõiste. Riigi territoorium on maismaa, siseveed, territoriaalveed, õhuruum. Alati ei kattu riigipiir poliitilises mõttes tolli- ja majanduspiiriga. 2.3. Riigi suveräänsus Suveräänsus riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. I. Bodin: suveräänsus tähendab seda, kui kellelegi kuulub ülemvõim, seega saab suverään olla monarh. Kui tegemist on valitud valitsejaga, siis on suverään rahvas või aristokraatia. Riigi kvaliteedi koha pealt pole tähtis, kas riigivõim on legitiimne või usurpreeritud, seni kuni ta on efektiivne. Kui valitseja usurpreerib ameti vägivaldselt eluks, on ta nii suverään kui türann. Suveräänsel riigil puuduvad tegevuses õiguslikud kitsendused. See väljendub poliitilises ülemkorras ja
kontinendi ja Inglismaa õigusmõtlemise kujunemises erinevus ja vastuolu. Mandril on olemas üks õigus, mis kehtib kõigi inimeste kohta. Humanistid kuulutavad rooma õiguse ainukeseks õiguse allikaks. Nõuavad rooma õiguse retseptsiooni, kusjuures toetutakse CIC-le. Kalduvad äärmisse dogmatismi, tasakaalustava faktorina hakkab esiplaanile kerkima seadusele rajanev õigus. 2.7. Õigus kui seadusele põhinev fenomen (vastandina loodusõigusele) Bodini suveräniteediõpetus. Jean Bodin vabastab ja eraldab õiguse religioossetest alustest. Õpetuse keskpunkt õpetus suveräniteedist suveräänne võim kui seadusandlik võim. Bodini õigusmõtlemine toob esile antiteesi seaduse ja õiguse vahel (lex ja ius) seadus võib õigusest olla väga kaugel. Asetab rõhu seadusele, vaatleb seda kui suverääni (kõrgeima võimu) käsku. Seadus on sisuliselt kõrgeima võimu käsk, õigus aga ei vaja käsku ja kehtib loomuõigusest tulenevalt. 2.8. Inglismaa õigusriik
Peeter I (1689-1725) soovis arendada Venemaast moodsa euroopaliku riigi. Sõja tulemuseks oli see, et Suur-Rootsi likvideerus ja Venemaa tõusis Euroopa suurriikide hulka (1721- ...). 17.sajandi poliitilised ideoloogiad ja sisepoliitilised arengujooned Esialgu 17saj maailmas domineerib absolutism ja hiljem põhiseaduslik monarhia ja parlamentarism. Absolutism areneb Prantsusmaal. Esimene oluline teoreetik, kes hakkab Prantsusmaa absolutismi põhimõtteid kirja panema on Jean Bodin (1579), kes võitles ka hugenoti sõdades. Ta esitas riigivõimu suveräänsuse mõiste riigivõim on jagamatu ja kuulub valitsejale, kuningavõimu ei tohi piirata. Teiseks oluliseks absolutismi teoreetikuks võiks pidada piiskop Jacques Bossuet, kes leidis, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja kui keegi soovib eitada valitseja suveräänsust, siis tõstab ta käe ka jumala vastu: ,,Ilmalikel võimuorganitel (generaalstaatidel) pole õigust piirata jumaliku valitseja võimu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
