mis seab esikohale tahtelise subjekti kõneakte ehk kõnetegusid. Kõneakti esitamine (sooritamine) tähendab selles kontekstis seda, et kõneleja viib sõnade abil ellu oma kavatsusi, olgu see siis laevale nime andmine vastaval tseremoonial või vabanduse palumine sõbralt argises olukorras. Oluline on siin see, et kõnelejat käsitletakse ratsionaalse subjektina, kes teeb, mida ta tahab ja paneb ka teisi seda tegema, näiteks vastama küsimusele või reageerima palvele (kõneaktiteooria kohta eesti keeles). Kõneaktiteooria on klassikalisel kujul (eriti just Searle'i interpretatsioonis) universalistlik, st eeldatakse, et kõik inimesed käituvad enam-vähem sarnaselt sõltumata kultuurilisest kontekstist. Just sellest seisukohast on seda antropoloogilise lingvistika raames palju kritiseeritud, väites näiteks, et kõnetegevus on lahutamatult seotud sellega, kuidas vaadeldav kultuur käsitleb isikut. Just
pind- ja süvastruktuur Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju. semantikakomponendi lisandumine Semantiline komponent on "Aspektide" olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika. Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs) Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil
analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide „see mees on poissmees“ on sünteetiline, „see poissmees on mees“ – analüütiline ja „see poissmees on minu õde“ – vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). Pragmaatika – märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle) – hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest).
ebamäärased). Kokkuvõtvalt: ebatäpsete olukordade juhul ei tea, missugused on võimalikud väljendi tähendused. Ebatäpsuse ületamine tähendab seda, et väljendite antakse mingi mõttekas, ratsionaalne ja jur. lt siduv tähendus. Mitmetähenduslik tekst on kas süntaktiline või semantiline. Tõlgendamise vajadus seisneb selles, et pole teada, milline teadaolevatest tähendusvõimalustest konkreetses asjas sobib. IV-4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva Õmõtlemises Analüütilisel ja keelefilosoofilisel lähenemisel Õele on mitmeid võimalusi ja teid, mis sõltuvad üldiselt sellest: - Mida hõlmab Õ inimese jaoks; - Kuidas sisustatakse jurisprudentsi ja Õteadust tervikuna; - Kuidas kujutatakse ette normiteoreetiliselt ja keelefilosoofiliselt keele, Õe ja inimkäitumise (nii aktiivses kui passiivses mõttes) suhet.
vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik.
Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid:
Semantika põhimõisted: · (Tähendus)väli sarnaste tähenduste hulk · Polüseemia ühe sõna mitmetähenduslikkus · Sünonüümia samatähenduslikkus · Metafoor kognitiivne protsess, milles toimub tähenduse ülekanne ühelt valdkonnaslt teisele 20.11.12 Semantika: mida X tähendab? Pragmaatika: mida X-ga öelda võib? Tegutseb printsiipide alusel. Pragmaatika põhivaldkonnad: · Kõneaktiteooria(lähenemine keelekasutusele, kus igat kasutatud keelelist üksust vaadeldakse kõneaktina mida ta sooritab) kõiki suhtlusüksusi käsitletakse teooriana, millel on eesmärk ja et kas see on õnnestunud või mitte: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV(nt keeld) · Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip - · Deiksis (indeksikaalsus) valdkond keeles, kus eriti selgelt näha keelelise üksuse ja olukorra seotus.
eri olukordades. Kõige laiemas mõttes on pragmaatika seega igasuguste tähendusega seotud keeleliste nähtuste kirjeldamine nii, et võetakse arvesse esiteks seda, kes, kus, miks ja millal midagi ütles või kirjutas, ja teiseks seda, kuidas öeldust aru saadi. Kõneakt on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Tüüpilised kõneaktid on näiteks palve või ettepanek. Kõneaktiteooria keskne idee seisneb selles, et inimene kõneldes mitte lihtsalt ei edasta mingisugust informatsiooni, vaid pigem sooritab mitmesuguseid tegusid. Selleks, et neid tegusid sooritada, on keeles olemas kindlad vahendid, mis võivad olla morfoloogilised (näiteks eesti keeles tingiv kõneviis kui palve pehmendaja), sõnalised (palun kui palve ja äkki kui ettepaneku märkija) või ka intonatsioonilised (küllap teab igaüks, missugune on näiteks nuruv intonatsioon).
Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid:
ning da-tegevusnime vormis tegusõnast. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Pragmatika põhivaldkonnad kõneaktiteooria: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip • deiksis • viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus (vt pastaka laenamise näidet), • dialoogi struktuur kooperatiivsusprintsiip – kvantiteedimaksiim – kvaliteedimaksiim – relevantsusmaksiim – meetodimaksiim Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi Semantika uurib keelelisi tähendusi
Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid:
Dünaamiline, muutub pidevalt. Grammatika alla kuuluvad väljendid võivad olla kui tahes keerulised. Korduvkasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, aga vähene kasutus/mittekasutamine nõrgendavad. Langacker: · Keeleüksuste kirjeldusmudel - algul Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar · Skemaatiline grammatika. Jaguneb 2-ks: asi, suhe, protsess trajektoor ja orientiir 25. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Suhtluse intentsionaalsus. Lingvistilise pragmaatika sünd: Morris 3 märkide uurimise valdkonda : · Süntaks märkide omavahelised suhted abstraheerutakse kasutajast ja maailmast, tegeletakse märkide omavaheliste suhetega · Semantika märkide ja objektide suhted abstraheerutakse kasutajast, analüüsitakse väljendi vastavust
• Sõna tähendust kirjeldatakse universaalsete tähendusaspektide kaudu leksikaalse struktuuri ühe komponendina • Tänapäeval GG-l mitmeid edasiarendusi mh keeletehnoloogias. • Üks huvitav GG “järglane” on optimaalsusteooria. • Väga oluline on debatt keele omandamise asjus lapsekeele uurijate hulgas, Chomsky paradigmast lähtub nn parameetrite ja printsiipide teooria. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). TERMINID: pragmaatika - uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel
keel. Sünonüümia - teisendsõnalisus. St häälikuliselt erinevad sõnad on tähenduselt sarnased või väga lähedased. Paronüümia - kirjapildilt läedased, kuid erineva tähendusega sõnad. (tunnistama ja tunnustama; tõendama ja tõestama). Polüseemia - sõna mitmetähenduslikkus. Nt kantima - kandiga ääristama; midagi ebaausalt omandama, sõnal kantima on 5 tähendust. 4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises Austin, Opalek. J. L. Austini ja K. Opaleki õpetus Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: 1) norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); 2) norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum).Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. õigusnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt
Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine „Tere...“ * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus. Peas lood selle lause. * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine, see väljaütlemise akt ise. * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist
Termini mahu varieerumisel, tuleb selle maht õigusnormi jaoks määratleda. Järjepidevuse nõue ei puuduta vaid üksiktermineid vaid ka nende liike ja tüüpe IV teema. Keeletunnetus ja õigusteaduse metodoloogia 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses 2. Struktureeriv õigusõpetus 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest 4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises 5. Eesti õigussõnavara kujunemise loost 5.1. Oskussõnade lähteallikad 5.2. Sõnaloome viisid ja võtted Sissejuhatus: Õiguskeele areng vajab sisulisi ja institutsioonilisi lahendusi. Eesti keeles ei piisa enam sõnu objektide, nähtuste jm tähistamiseks. Aju on aga koormatud võõrkeeltega. Oskus selgelt ja lihtsalt end väljendada on oluline. Jurist peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. 1
Metafoor kujundlik tähendus nt luules Propositsioon lisatähendus, mida antud lause eeldab, nt mul olevat pastakas Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et mingil lausel oleks mõte (lause eitus säilitab presupositsiooni). 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. * Pragmaatika tegeleb koomiksite ja anekdootidega (minimaalne kogus tähendust) Pragmaatika põhivaldkonnad: * kõneaktiteooria e kõneteooria (Austin, Searle) o kõneakt e kõnetegu o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud), tähtsad laused (,,I do" kirikus), mis muudavad väga palju maailmas * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) o kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus o eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd o kvaliteedimaksiim ,,Räägi tõtt
kõik tähendus) semeem - sõna üks denotasioon (tähendus) pragmaatika semantika ja pragmaatika vahekorrast semantika : mida X tähendab? süsteemitähendus, konteksitvaba tähendus pragmaatika : mida X öelda tahab? kontekstiline töhendus; pragmaatika käsitleb tähenduse neid aspekte, mis on seotud teate produtseerimise ja selle mõistmisega aga : polüseemsete sõnade tähendused - kuidas on võimalik piiri tõmmata? pragmaatika teooriatest - kõneaktiteooria 1960 aastatel - austin ja searle (pragmaatika kui keeleteaduse haru) pragmaatika "siin on palav" -kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve. -grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus) -viisakusprintsiip : minapilt e nägu -negatiivne ja positiivne viisakus deiksis - mina, sina, see, too jne
tika, teised, et see oleks kinnitanud liikmesriikide kohtute õigust tunnistada teatud tingimustel mõni liidu säte mitterakendatavaks.*52 Juba selle põhjal võib järeldada, et kui ülimuslikkuse põhimõte oleks sõnastatud nii nagu põhiseaduslikus lepingus, poleks see iseenesest välistanud ühtki olemasolevat tõlgendust. Põhimõtte lepingusse sissekirjutamise tõsiasjal endal oleks ehk võinud olla mõningane tähendus, illokutiivne jõud (kõneaktiteooria mõttes), mis oleks julgustanud Euroopa Kohut ja teisi liidu institutsioone.*53 Lissaboni lepingusse haaratud deklaratsiooni on seevastu raske näha millegi enamana status quo kinnitamisest. Ülimuslikkuse probleemi ja küsimust, kui aktiivselt peaks Riigikohus kontrollima Euroopa Liidu õiguse vastavust Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetele, ei saa seega ka pärast Lissaboni lepingu jõustumist lahen- dada õigusliku olukorra selgitamise teel
Empiiriline positivism 1. Usk õiguse üldiste reeglite tuletatavusse eluliste asjaolude üldistamise kaudu. 2. Õiguse käsitlemine sotsioloogilise või psühholoogilise nähtusena. 3. Õiguse sisu allutamine seadusest väljapoole jäävale ja ühiskondlikult determineeritud eesmärgile. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism keskendumine kehtivale ehk positiivsele õigusele. Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Carl Magnus Bergbohmi võib pidada äärmuslikult seaduspositivistliku õigusõpetuse loojaks. Ta leidis, et ,,umbrohi, loomuõigus, tuleb hävitada halastuseta, olenemata vormist, milles see ilmneb, olgu avalik või varjatud." Selline nõudmine kehtis õigusteaduse kohta, millesse kuulusid nii õigusdogmaatika kui praktika ja ka õigusfilosoofia
annaabi.ee 
