Tegevusuuring on oma olemuselt koostöö-põhine ning tsükliline, mis koosneb planeerimisest, tegutsemisest, vaatlemisest ja analüüsimisest, seega uuringu läbiviimiseks peab varuma piisavalt aega. Uurimisviis õib tugineda nii kvalitatiivsetele kui kvantitatiivsetele andmetele, levinumad meetodid on intervjuu, vaatlus ja küsimustikud. Andmetena võib kasutada ka näiteks õpilaste tagasisidet, veebiarutelusid, tunnis antud ülesandeid, õpilaste ettekandeid jne. Põhistatud teooria – Põhistatud teooria on kvalitatiivne uurimisviis, mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooria või hüpoteese. Eristatakse nelja olulist suunda – klassikaline, interaktsionistlik, positivistlik ja konstruktivistlik. See koosneb kindlatest põhimõtetest ja protseduuridest ning erinevatest analüüsi- ja tõlgendamismeetoditest, mille käigus uuritava nähtuse/objekti kohta tekib põhjendatud ja tõendatud teoreetiline teadmine, näiteks põhjus-
lähtekõrgus. Struve esitas ka 1862 aastal Vene Geograafia Nõukogule ühtsel lähtekõrgusel põhineva riikliku kõrgusvõrgu rajamise projekti. (Potter, Treikelder 2011) Kuna Mellini Liivimaa atlas ei olnud piisavalt geomeetrilise täpsusega otsustas Tartu Ülikool professori Engelhardti ettepanekul Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Ühing 1816. aastal tellida Struvelt ja topograaf Carl Gottlieb Rückerilt geodeetiliselt põhistatud uue Liivimaa atlase koostamise. Struve ülesandeks oli rajada triangulatsioon ning Rückeri ülesandeks jäid topograafilised tööd ja kaardilehtede joonestamine. Eesti alade katmine triangulatsioonivõrkude ja geodeetiliselt põhistatud keskmõõtkavaliste maakaartidega võimaldas Liivi- ja Eestimaa mõisnikel alustada ulatuslike kuivendustöödega. Struve triangulatsiooni läbiviimine lõppes grandioosse, ligi 3000 km
sellepärast ka sotsiaalteaduslik uurimus võib anda toodetud produkt ja sõltub nende tegevusest, vaid ühte tõest teadmist sellest reaalsusest. Tõene teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust tõlgendustes. inimtõlgendustest sõltumata. 2.Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Tundmaõppimise viisid Deduktsioon Induktsioon Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) 3 KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal on meetod, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud
loomuliku iseloomu jälgimine, kogumine uurimus stiimulite tõlgendamine, Andmete analüüs: a nähtuse olemuse avastamine. iseloomustavate üld seaduspärasuste leid Põhistatud teooriat Induktiivse loogika abil info kogumine ja Teema kohta küsimuse Andmete kogumine analüüs. püstitamine, sensibiliseerivate põimitud protsesid n loov uurimus mõistete leidmine, avatus üheaegselt. Saadud uutele vaatenurkadele. kodeerimine.
Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus
....................................................................... 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.................................................................................................................. 10 Etnograafia............................................................................................................................13 5. loeng - Eetika.........................................................................................
tõlgendajaid sama materjali tõlgendamisel? Kas tuldi samadele järeldusteke? 4. TEADUS Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 8 Teaduses on võimalik eristada kahesugust lähenemist. Deduktsioon sisaldab üksikjuhtumite ennustamist üldise printsiibi alusel. Induktsioon puhul lähtutakse aga vaatlusel põhinevatest faktidest. Hiljem on hakatud Baconi lähenemist teadusele nimetama positivismiks. 4.1. Induktsioon: põhistatud teooria Põhistatud teooria loojateks peetakse üksmeelselt B. Glaserit ja A. Straussi (1967), kes tutvustasid oma raamatus The Discovery of Grounded Theory esmakordselt põhistatud teooria põhimõtteid. Põhistatud teooria pooldab andmete tulenemist uuritavast materjalist. Põhistatud teooria traditsiooniline uurimisprotsess sisaldab järgmisi etappe: (1) rööbiti andmete kogumine ning analüüsimine; (2) analüütiliste koodide ja kategooriate loomine
andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v klassifikatsioonide loomine (sh matemaatiliste (loogiliste) mudelite loomine) • etc. etc. (vt allpool) Strateegia sõltuvus eesmärgist • Avastav (exploratory) – mõistmine, teada saamine, tundma õppimine; ideede ja mustrite leidmine (esialgne informatsioon ning hüpoteeside loomine, esialgsete taksonoomiate loomine) • Kirjeldav (descriptive) – fenomeni hetkeolukorra
· Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on reaalsed ning seotud aja ja tegevuse kaudu (ajaloolised, organisatsioonilised, võrdlevad juhtumid) Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt.
Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. 4) Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamise seaduslikkus tähendab seda, et: seaduse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. Või õiguse analoogia rakendumisel. 2)Otsus peab olema tehtud vastav riigiorgani kompetentsi piires. 3) Õigusnormi rakendamine on oblikatoorne igal juhul, kui see on seadusega ettenähtud
Rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita, õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamisevõimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentne riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab järgima et oleks seaduslik, põhistatud , otstarbekohane ja õiglane. 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Nii FI kui ka JI tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest. Võivad minna üle ühelt isikult teisele õiglusjärglusega(tehing või seadus) 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi on kehaline ese
· Liitfaktid - kahe või enama juriidilise fakti toimimine (nt. liikluses kiiruse ületamine + purjus peaga sõitmine) · Juriidiline e. faktiline koosseis . tuleb pöörduda ametiasutusse (nt. pensioniikka jõudmine) Õiguse rakendamine e. kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid). Õiguse rakendamine peab olema: · Seaduslik · Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud · Otstarbekohane seadusest kinnipidamine · Õiglane ülim ideaal õigusele Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone 2) Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 3) Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine)
deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja Käsutuskeeld – Kohus võib võlgnikul keelata vara käsutada 5. Millistel juhtudel keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest (PankrS § 14)? * (1) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. 6. Mis on käesoleval ajal ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär? * Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 7. Nimeta pankrotiavalduse läbivaatamise tähtajad võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavalduse puhul (PankrS § 27 lg 1 ja 2)
teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. Õiguserakendamisele esitatavad nõuded Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamise seaduslikkus tähendab seda, et: 1) seaduse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. Või õiguse analoogia rakendumisel. 2)Otsus peab olema tehtud vastav riigiorgani kompetentsi piires. 3) Õigusnormi rakendamine on oblikatoorne igal juhul, kui see on seadusega ettenähtud 4)Senikaua, kui antud asjades on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastuvõtta uut
Haldur ei või loobuda lepinguliste kohustuste täitmisest, kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge (PankrS § 46 lg 1). Need kohustused lepingutest, mida täidetakse edasi pankrotis võlgniku poolt, nimetatakse massikohustusteks. Massikohustused tuleb täita enne pankrotimenetluse kulusid ja teisi rahuldamisele kuuluvaid nõudeid.14 1.5. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada kohtule pankrotiavaldus, milles peab olema põhistatud võlgniku maksejõuetus. Kui võlausaldaja on esitanud teadlikult põhjendamatu pankrotiavalduse, peab ta võlgnikule hüvitama sellega tekitatud kahju. Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitajaks olla ka muu isik (PankrS § 9)
detaile; 2. uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid nagu osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüsi, dokumentide analüüsi, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; 3. saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata. Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring. Uurijana kasutatakse kvalitatiivsete meetodite kasutamise puhul järgmist praktikat: · enda seisukoha määratlemine; · osalejate tähenduste kogumine; · keskendumine ühele mõistele või fenomenile; · isiklike väärtuste kaasatoomine uurimusse; · osalejate konteksti või elutingimuste uurimine; · tulemuste kehtivuse põhjendamine; · andmete tõlgendamine; · agenda loomine muutusteks või reformiks;
lähtekohtadele, ja neid, mis viitavad meetodile. Kvalitatiivseid uuringuid on püütud erinevalt liigitada. Remes ja Sajavaara toovad oma õpikus (2005: 155-157) ära 26 eri liiki, kuid täpsustavad samas, et see on vaid üks võimalik käsitlusviis. Loetlen kvalitatiivsete uuringute tüüpidena kuut erinevat uuringudisaini, mida võib kirjanduses kõige sagedamini eriliigiliste tähenduses kohata. Need on juhtumiuuring, fenomenoloogiline uuring, etnograafiline uurimus, narratiivne uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring ja fenomenograafiline uurimus. Nende tüüpide puhul pole välistatud kattumised. (Laherand 2008: 74) 3 KVANTITATIIVNE UURIMISVIIS Olles üks kõige laiemalt levinud meetod uurimuses eeldab kvantitatiivne uurimismeetod kindlate objektide analüüsi läbi numbrilise esituse ja statistilise analüüsi. Peamiseks eesmärgiks on mõõta, määratleda ja teha aruandeid seoste kohta teatud elementide vahel
Piiratud aja ja inimressursside korral võib see osutuda ainsaks otsustavaks kriteeriumiks. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Teoreetiline valim Teoreetiline valim on nähtuste järkjärguline valimisse haaramise meetod. Teoreetilise valimi koostamise metoodika arendasid välja (Glaser & Strauss 1967).Teoreetiline valimi moodustamine Mis on põhistatud teooria? tugineb nn ,,põhistatud teooriale" (Strauss & Corbin 1990), millele vastavalt tehakse Põhistatud teooria on kvalitatiivse uurimuse meetod, võimaldab kvalitatiivses uurimuses andmete kogumise luua juba kogutud andmete põhjal nn teooria või nähtuse tõlgendus, mis juhib edasist uurimise käiku. käigus vahetõlgendusi juba kogutud andmete
absoluutsed suhtelised juriidilised teod Õigusliku tagajärje alusel: õigusi ja kohustusi tekitavad muutvad lõpetavad Faktide hulga alusel: lihtfaktid liitfaktid 30. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine, Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine, Õigusnormi kasutamine. 31. Õiguse rakendamine. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. Rakendamine toimub staadiumiti I staadium- analüüsitakse asjaolusid, II staatium õigusnormi valik ja analüüs. III staadium kompetentse organi poolt otsuse tegemine. 32. Õigusloome organisatsioon, seadusandlik protsess Riigikogus. 33. Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. TsÜS § 5 - Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingute, st seaduses sätestatud sündmustest ja muudest
teha üldistav järeldus (mitte oletus ega teooria) • Kvalitatiivne: 1)Etnograafia – tervikliku kultuurigrupi uurimine selle loomulikus keskkonnas pikema aja jooksul korjates peamiselt vaatlusandmeid. – Uurija võib liituda uuritava grupiga (n. alternatiivkultuuri, pärismaalaste vmt mõistmiseks; teinekord on gruppi sisenemine selle mõjutamine ja andmeid kogutakse kõrvaltvaatajana) 2)Põhistatud teooria – uurija üritab kogutud andmete baasil põhistada teooriat: – Uurija kontrollib tärkavate oletuste kokkulangevust olemasolevate ning veel kogutavate andmete seisukohast – Uurija võrdleb erinevatest gruppidest saadud andmeid, et suurendada olemasoleva info (mitte teooria) paikapidamist või paikapidamatust 3)Juhtumi põhine uurimus (sis. biograafiat) – vaadeldakse üksikut, tervikut või fenomeni kas kindlas ajas
õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab jälgima, et rakendamine oleks seaduslik (kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega), põhistatud (kõik asjasse puutuvaid fakte peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele) , otstarbekohane(seadus ise annab ainuvõimaliku otsatarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev) ja õiglane.(õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna) 10
teostu iseenesest. Õiguse rakendamise vajadus tekib 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine); 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus); 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad kompetentsed selleks riigiorganid. Õigusnormi rakendamine peab olema seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. 10. (l.120-124) Tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega (tehing või seadus), kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse järgi. Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 11. (l
anda.Küll aga on võimalik sellisel juhul isikule mõistetavat karistust vähendada proportsionaalselt isiklikult kriminaalmenetluses saadud abiga. Tagamaks seda et leebust kohaldatakse isiku suhtes,kes ka faktiliselt esimesena taotluse esitas,näeb seadus ette leebusetaotluse kuupäeva ja kellaaja fikseerimise.Varasema kellajaga leebustaotlus loetakse esimesena esitanuks. Leebusetaotluse esitamisel peab isik arvestama seda,et see peab olema nõutekohaselt põhistatud,samuti peab isik sellele lisama kõik tema valduses olevad tõendid või vähemalt viited tõendite sisule ja asukohale.Isik peab arvestama ka sellega,et tal tuleb ka edaspidi teha uurimisasutustega koostööd. Leebuse kohaldamise taotluse sisu seadus väga detailselt ei reguleeri.Leebuse kohaldamise taotlus peab sisaldama eelkõige: 1. taotleja nimi,isikukood,sünniaeg,või registrikood,aadress ja muud kontaktandmeid 2
muutujate arvust. Kui täiendava muutuja lisamisel korrigeeritud determinatsioonikordaja suureneb, paraneb mudel oluliselt ja lisamine on õigustatud. ERINEVAD UURIMISSTRATEEGIAD KVALITATIIVSES UURIMUSES · Etnograafia (inimeste tegevuse ja nendele tähenduse omistamise uurimine konkreetses kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude kaudu, nt elulooline uurimus) · Tegevusuuring (sekkuv uuring) Etnograafia kirjeldab kultuuri ja mõtestab eluviisi osalejate seisukohast ja nende loomulikus
klientidest. (05.05.2005) 6. Konstitutsioonikohus ehk Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus Käesoleva seaduse alusel Riigikohus:
Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonnaelu puutumatust võib riivata lapse äravõtmine vanemalt, samuti vanema õiguste äravõtmine. Perekonnaseadus näeb ette, et vanema õiguseid ära võtta, last ära võtta või lapsele eestkostjat määrata võib ainult kohus. Vanema õiguste äravõtmine peab olema põhjalik ja põhistatud tegevus. Põhiseaduse sätestab, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Riik võib vabatahtlike tegevust soodustada eelkõige rahalise toetuse abil, kuid võib soodustada selliste organisatsioonide loomist ning aidata nende tegevusele kaasa muude vahenditega. 7 HOOLDUSÕIGUSED Järgmisena on juttu hooldusõigusest ja selle alaliikidest. Vanemal on õigus ja kohustus
muutunud sissenõutavaks, ehk mille maksetähtaeg on saabunud. Pankrotiavalduse esitaja peab esitama ka tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui võlausaldajal on nõude kohta jõustunud kohtu või vahekohtu otsus, ei ole tal vaja teisi tõendeid esitada. Võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse saadab kohus võlgnikule, märkides, et võlgnik võib sellele kuni eelistungini esitada vastuväite. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus peab samuti olema põhistatud. Selleks tuleb lisada pankrotiavaldusele seletus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja võlanimekiri. Nii ongi Äriseadustikus § 180 lg 51 ja § 306 lg 31 kehtestatud maksejõuetu OÜ või AS juhatuse kohustus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitada kohtule OÜ/AS pankrotiavaldus. Pankrotimenetlusega algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest
Eelnevalt on koostatud ainult üldine visand, mis sisaldab teemade nimekirja ning võimalikke ettepanekuid küsimustest, mi küsitleja võiks intervjuu käigus käsitleda. 37.Fookusrühma intervjuu - Laialdaselt kasutatav kvalitatiivse intervjuu meetod, mille abil uuritakse mitte üksikisikute vaid rühma väiteid/kommunikatsiooni mingi teema suhtes. Uurija poolt moodustatud rühm, nn fookusrühm, arutleb etteantud teemade üle. 38.Põhistatud teooria - kujundada teoreetilised kontseptsioonid empiirilise materjali põhjal . 39.,,Going native"- vaatleja sotsialiseerumine uuritavasse välja ning oma rolli, liiga tugev samastumine sellega. Niimoodi kaotab uurija vajaliku distantsi uuritava nähtuse suhtes, võtab üle uuritavate normid ja väärtused. 40.Likerti skaala- Küsitletul palutakse hinnata väiteid "nõustun"- "ei nõustu" skaalal vahemikus 1-5, 1-7, 0 vms. 41
Tegu (õiguspärane, õigusvastane) on asjaolud, mis sõltuvad isiku tahtest. Õigusliku tagajärje alusel (õigusi ja kohustusi tekitavad - ABIELU, muutvad TÄISEALISEKS SAAMINE ja lõpetavad LAHUTUS) Faktide kogumi alusel (lihtfaktid, liitfaktid, juriidiline e faktiline koosseis) Õiguse rakendamine Õiguse rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (Kiris jt 2012:90). Peab olema seaduslik Põhistatud Otstarbekohane Õiglane Õigusrikkumine Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt Subjektiivne koosseis isiku suhtumine on toimepandud teosse, teistesse isikutesse ja õigusesse. ( selles seisneb, et kas ta on süüdi või mitte) Objekt õigushüved, mille vastu on õigusrikkumine suunatud
tööõiguslikud jne) · Õigussuhete struktuuri järgi (kahepoolsed ja ühepoolsed õigussuhted) · Õigussuhete funktsiooni järgi (regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted) 38. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane: lähtutakse kehtiva õiguse normidest; faktide paikapidavus; õiguse rakendamine õigluse vahendusel. 39. Tõendid õiguse rakendamises Kõik faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta õiguse rakendamise põhistatuse nõue. 40. Õiguse rakendamise aktid.
liikme poolse kohustuste rikkumise tõttu on tekkinud materiaalne kahju. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. (PankS § 28 lg 2) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui (PankS § 14) : 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest, tehes selle kohta määruse. Kui pankrotimenetluse algatamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. (PankS § 15 lg 1) Kui varem algatas kohus pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist võlgniku
Ladina õiguskeel tänapäeval Codex Iuris Canonici 1917 Kanooniline õiguse koodeks Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend Hõlbustab Euroopa kohusüsteemi ühendamist ing muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus- Societas Europaea Euroopa Kohtu materjalidest väljend: fumus boni iuris hea, s.t juriidiliselt korrektse ja faktidega põhistatud õiguse hõng ehk esialgsee õiguskaitsevahendite kohaldamise taotlus on tõenäoliselt põhjendatud Õigusteaduse keel Õiguspraktika keel Ladina keel Ladina kiri Bustrophedon- kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale 4. Saj eKr kinnistus vasakult paremale kirjutamine ABCDE FZIKLMNOPQRST X C tähistas nii k kui g häälikt 1. Saj eKr lisati tähestiku lõppu Y ja Z
Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 8. Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus Käesoleva seaduse alusel Riigikohus:
esitab Riigikohtule Vabariigi President. (2) Taotluse tunnistada Riigikogu liige kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab Riigikohtule Riigikogu juhatus. (3) Taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab Riigikohtule õiguskantsler. (4) Taotlus tunnistada ametiisik kestvalt võimetuks peab olema põhistatud ja sellele tuleb võimaluse korral lisada kestvat võimetust tõendavad dokumendid. Taotlus lõpetada Riigikogu liikme volitused Sätestatud: PSJKS § 26: (1) Riigikogu juhatus esitab Riigikohtule taotluse lõpetada selle Riigikogu liikme volitused, kes ei vasta põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele või kes keeldub ametivannet andmast. (2) Taotlus peab olema põhistatud.
Enamikul juhtudel avaldatakse dokumendid lõplikult Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahendite kogumikus. Erimenetlused Lihtsustatud menetlus Kui Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimus on identne küsimusega, mille kohta Euroopa Kohus on juba otsuse teinud, või kui ei ole põhjendatud kahtlust, kuidas küsimusele vastata, või kui vastuse kõnealusele küsimusele võib selgelt tuletada olemasolevast kohtupraktikast, võib Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ärakuulamist teha otsuse põhistatud määrusega, milles viidatakse vajaduse korral kohtu eelnevale otsusele selles küsimuses või asjakohasele kohtupraktikale. Kiirendatud menetlus Kiirendatud menetlus võimaldab Euroopa Kohtul kiiresti otsustada eriti kiireloomuliste kohtuasjade puhul, lühendades maksimaalselt tähtaegu ja käsiteledes neid kohtuasju absoluutse prioriteedina. Ühe poole esitatud taotluse põhjal otsustab Euroopa Kohtu president ettekandja-kohtuniku ettepanekul ning pärast teiste poolte ärakuulamist, kas
vorme: 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2) Õigusnormide kasutamine 3) Õigusnormide rakendamine. 30. Õiguse rakendamine. 1. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane: lähtutakse kehtiva õiguse normidest; faktide paikapidavus; õiguse rakendamine õigluse vahendusel. 2. Tõendid õiguse rakendamises Kõik faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta õiguse rakendamise põhistatuse nõue. 3. Õiguse rakendamise aktid.
9. menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud protsessitoimingu õiguslikud tagajärjed. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. § 64. Tähtaja muutmine Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Menetlustähtaja ennistamist on võimalik kohtult taotleda esitades kohtule vastavasisulise avalduse juhul,
Cross- Understanding the Concurrent Teooria sectional ,,lived experiences" · Transformative Pikaajaline. · Etnograafia ,,theoretical lens Longitudinal ,,Cultural group in a ... as an Generalization as natural setting" overarching intention · Põhistatud teooria. perspective within Grounded theory a design" Theory that is ,,grounded in the views of participants" · Juhtumiuuring In-depth exploration of phenomena
kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1
(1) Kannatanu või tunnistaja või temale lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks võib rakendada nende anonüümseks jäämist. See § 77. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt vormistatakse uurija põhistatud määrusega tunnistaja või kannatanu (1) Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab taotlusel või uurija algatusel. kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga (2) Kannatanu või tunnistaja, kelle anonüümsus tagatakse, täisnime,
4. Jätab pankrotiavalduse läbi vaatamata ( võlausaldaja ei tasu kohtudeposiiti määratud summat). II Pankrotimenetlus Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus ( PankrS § 31 lg 5) Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. Edasikaebamise kord Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Ajutise halduri nimetamata jätmine
rakendamisel (1) Kannatanu või tunnistaja või temale lähedaste isikute julgeoleku § 77. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt tagamiseks võib rakendada nende anonüümseks jäämist. See (1) Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab vormistatakse uurija põhistatud määrusega tunnistaja või kannatanu kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga taotlusel või uurija algatusel. volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul (2) Kannatanu või tunnistaja, kelle anonüümsus tagatakse, täisnime, kirjalikus menetluses. aadressi või teisi andmeid, mis otseselt hõlbustavad selle isiku
autoriteete pimesi kuulama ning mõtlemata teisi inimesi piinama ja tapma. Sellega on raske nõustuda, kuid teadus väidab üsna kindlalt, et mittenõustujad eksivad. 25. Postpositivistlik uurimus. Järgib uurimuse ülesehitusel ja disainil kvantitatiivse uurimuse loogikat Praktikas kasutatakse palju andmetöötlusprogramme, keskmes on küsimused usaldusest ja kehtivusest Uurimisraport klassikaline - probleem, andmed ja meetodid, tulemused klassikaline põhistatud teooriaga (Strauss and Corbin) ja analüütilised astmed fenomenoloogilises sotsioloogias 26. Postmodernne psühholoogia ei ole maailmas väga levinud, Eestis seda eriti üldse ei kasutata, seetõttu ei teata selle kohta suurt midagi. See on uus ja arenev psühholoogia vorm. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi põhistruktuur koosneb kahest järjestikku lülitatud neuronite populatsioonidest.
analüüsimine, mis näitaksid seisukohtade paljusust ja variatiivsust Kvalitatiivsed meetodidriigiteadustes • Andmekogumismeetodid – Kvalitatiivne intervjuu: • Eliidi- ja ekspertintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Kogemusintervjuud – Dokumendianalüüs – Meedia-monitooring – Vaatlus: • pool-struktureeritud otsevaatlus • osalusvaatlus • Andmeanalüüsi meetodid – Kvalitatiivne kontentanalüüs – Diskursuseanalüüs – (Poliitika-analüüs) – (Põhistatud teooria , jt.) Ka kvalitatiivi puhul võib kasutada eri tarkvarasid: nt. NVivo, Atlas.ti Kvantitatiivsed meetodid riigiteadustes • Andmekogumismeetodid – Küsitlus – Meedia-monitooring – Statistilised vaatlused (ametlike ja rahvusvaheliste Statistiliste andmebaaside jaoks kogutav statistika) • Andmeanalüüsi meetodid – Statistiline andmeanalüüs – Kvantitatiivne kontentanalüüs – Matemaatiline mudeldamine (nt. majandus, ratsionaalne valik, jne.).
piisab isegi ühest tekstist. Sellegipoolest rõhutab Teun A. van Dijk avaldamisväärsete diskursusanalüüside ühe tingimusena piisavalt suurte tekstikorpuste olulisust. Diskursusanalüüsi valimi suurus võib uurimuse käigus muutuda. Kui ilmneb suur variatiivsus diskursuses osalejate hulgas, tuleb valimisse võtta rohkem tekste (või kitsendada analüüsi fookust), ja vastupidi suure tekstisisese variatiivsuse ilmnedes on otstarbekas jätta valimisse vähem tekste. Sarnaselt põhistatud teooriat loovatele uurimustele kehtib ka diskursusanalüüsis küllastatuse põhimõte kui analüüs on põhjalik ning leidub piisavalt andmeid (sh erandeid) piisava arvu järelduste kinnitamiseks, puudub vajadus valimit veel suurendada. Suuremahulisemates, tekstianalüüsi meetodeid kombineerivates uurimustes võib olla otstarbekas viia enne diskursusanalüüsi valimi koostamist läbi kvantitatiivne
varaline kahju) · Juriidiline e faktiline koosseis (vanaduspensioni saamine-eeldused peavad olema täidetud,pensioniamet sekkub) Meeste pensioniiga 63,naistel 60,5 18.ÕIGUSE RAKENDAMINE Ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid). Õiguse rakendamine peab olema: · Seaduslik · Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud · Otstarbekohane seadusest kinnipidamine · Õiglane ülim ideaal õigusele Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone 2) Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 3) Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine)
riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist; 5) süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise kord; 16 6) kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus; 7) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse edasikaebamise kord. Lihtsustatud määruses märgitakse kannatanu õigus esitada 10 päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. 15 päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia tuleb viivitamata saata: 1) kuriteoteate esitanud isikule; 2) kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; 3) kannatanule või tema esindajale; 4) tsiviilkostjale või tema esindajale; 5) kolmandale isikule või tema esindajale.
kasutamise võimaluse üle (varaline, tööalane vaidlus) c) kui toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik (rajaneb õigusnormide; otsus tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires, õigusnormi rakendamine kohustuslik, kui kehtiv otsus, siis ei tohi samal ajal vastu võtta uut otsust, rangelt kinni pidada); põhistatud (tähendab seda, et peavad olema välja selgitatud, hoolikalt ja objektiivselt tundma õpitud kõik asjassepuutuvad faktid. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta), otstarbekohane ja õiglane (väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii rahva kui ka riigi seisukohalt). 40. Tõendid õiguse rakendamise protsessis. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse
muid tõendeid esitama. -Võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. 3. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Kohus võib keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest kui: võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. *Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. 4. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused
See ringimus nõuab kaitsja osavõttu süüdistatava või kahtlustatava küsitlemisest kohtueelsel uurimisel, kogu asjakohase teabe avaldamist kaitsele ja kaitse õigust kommenteerida tõendeid. 3. Kaitsele tuleb anda võimalus vaidlustada tõendeid, sh õigus küsitleda tunnistajaid mõnes menetlusstaadiumis. 4. Kohus peab otsuses piisava selgusega näitama, kuidas tema seisukoht kujunes põhistatud otsuse nõue. Õigus osa võtta kohtumenetlusest Inimõiguste konventsiooni artikkel 6 tervikuna peab tagama süüdistatava tõhusa osavõtu menetlusest. Õigus kuulata ja jälgida menetlust ning sellest osa võtta. PS 24 lg 2 annab igaühele õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Süüdistatav võib ise loobuda õigusest osa võtta kohtumenetlusest.
annaabi.ee 
