Tegevusuuring on oma olemuselt koostöö-põhine ning tsükliline, mis koosneb planeerimisest, tegutsemisest, vaatlemisest ja analüüsimisest, seega uuringu läbiviimiseks peab varuma piisavalt aega. Uurimisviis õib tugineda nii kvalitatiivsetele kui kvantitatiivsetele andmetele, levinumad meetodid on intervjuu, vaatlus ja küsimustikud. Andmetena võib kasutada ka näiteks õpilaste tagasisidet, veebiarutelusid, tunnis antud ülesandeid, õpilaste ettekandeid jne. Põhistatud teooria – Põhistatud teooria on kvalitatiivne uurimisviis, mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooria või hüpoteese. Eristatakse nelja olulist suunda – klassikaline, interaktsionistlik, positivistlik ja konstruktivistlik. See koosneb kindlatest põhimõtetest ja protseduuridest ning erinevatest analüüsi- ja tõlgendamismeetoditest, mille käigus uuritava nähtuse/objekti kohta tekib põhjendatud ja tõendatud teoreetiline teadmine, näiteks põhjus-
Ülikool professori Engelhardti ettepanekul Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Ühing 1816. aastal tellida Struvelt ja topograaf Carl Gottlieb Rückerilt geodeetiliselt põhistatud uue Liivimaa atlase koostamise. Struve ülesandeks oli rajada triangulatsioon ning Rückeri ülesandeks jäid topograafilised tööd ja kaardilehtede joonestamine. Eesti alade katmine triangulatsioonivõrkude ja geodeetiliselt põhistatud keskmõõtkavaliste maakaartidega võimaldas Liivi- ja Eestimaa mõisnikel alustada ulatuslike kuivendustöödega. Struve triangulatsiooni läbiviimine lõppes grandioosse, ligi 3000 km pikkuse meridiaanikaare mõõtmisega, mis tolle aja kohta oli unikaalse täpsusega. (Potter, Treikelder 2011) Liivimaa triangulatsiooni läbiviimine otsustati Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühingu poolt 1816 ühehäälselt
sellepärast ka sotsiaalteaduslik uurimus võib anda toodetud produkt ja sõltub nende tegevusest, vaid ühte tõest teadmist sellest reaalsusest. Tõene teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust tõlgendustes. inimtõlgendustest sõltumata. 2.Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Tundmaõppimise viisid Deduktsioon Induktsioon Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) 3 KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal on meetod, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste probleemidega puutub uurija kokku uuringu kõikidel etappidel: teemavalikul, info kogumisel, info kogumiseks juurdepääsu taotlemisel, saadud andmete tõlgendamisel ja analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel. Samas kõikide eetika nõuete järgimine võib uurimuse tulemusrikkust olu...
Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus
........................................................................ 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.................................................................................................................. 10 Etnograafia............................................................................................................................13 5. loeng - Eetika..........................................................................................
tõlgendajaid sama materjali tõlgendamisel? Kas tuldi samadele järeldusteke? 4. TEADUS Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 8 Teaduses on võimalik eristada kahesugust lähenemist. Deduktsioon sisaldab üksikjuhtumite ennustamist üldise printsiibi alusel. Induktsioon puhul lähtutakse aga vaatlusel põhinevatest faktidest. Hiljem on hakatud Baconi lähenemist teadusele nimetama positivismiks. 4.1. Induktsioon: põhistatud teooria Põhistatud teooria loojateks peetakse üksmeelselt B. Glaserit ja A. Straussi (1967), kes tutvustasid oma raamatus The Discovery of Grounded Theory esmakordselt põhistatud teooria põhimõtteid. Põhistatud teooria pooldab andmete tulenemist uuritavast materjalist. Põhistatud teooria traditsiooniline uurimisprotsess sisaldab järgmisi etappe: (1) rööbiti andmete kogumine ning analüüsimine; (2) analüütiliste koodide ja kategooriate loomine
andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v klassifikatsioonide loomine (sh matemaatiliste (loogiliste) mudelite loomine) • etc. etc. (vt allpool) Strateegia sõltuvus eesmärgist • Avastav (exploratory) – mõistmine, teada saamine, tundma õppimine; ideede ja mustrite leidmine (esialgne informatsioon ning hüpoteeside loomine, esialgsete taksonoomiate loomine) • Kirjeldav (descriptive) – fenomeni hetkeolukorra
struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast · Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine. 7. Vaatlusmeetod Vaatluse abil saame teada, mis tegelikult juhtub. Vaatlus kui meetod on laialt kasutusel infoteaduses. Vaatluseks peab luba olema. Vaatluse liigid: Süstemaatiline/struktureeritud vaatlus Osalusvaatlus * Süstemaatiline, liigendatud * Kujuneb vabalt vastavalt olukorrale
Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. 4) Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamise seaduslikkus tähendab seda, et: seaduse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. Või õiguse analoogia rakendumisel. 2)Otsus peab olema tehtud vastav riigiorgani kompetentsi piires. 3) Õigusnormi rakendamine on oblikatoorne igal juhul, kui see on seadusega ettenähtud
Rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita, õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamisevõimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentne riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab järgima et oleks seaduslik, põhistatud , otstarbekohane ja õiglane. 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Nii FI kui ka JI tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest. Võivad minna üle ühelt isikult teisele õiglusjärglusega(tehing või seadus) 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi on kehaline ese
· Liitfaktid - kahe või enama juriidilise fakti toimimine (nt. liikluses kiiruse ületamine + purjus peaga sõitmine) · Juriidiline e. faktiline koosseis . tuleb pöörduda ametiasutusse (nt. pensioniikka jõudmine) Õiguse rakendamine e. kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid). Õiguse rakendamine peab olema: · Seaduslik · Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud · Otstarbekohane seadusest kinnipidamine · Õiglane ülim ideaal õigusele Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone 2) Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 3) Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine)
deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja Käsutuskeeld – Kohus võib võlgnikul keelata vara käsutada 5. Millistel juhtudel keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest (PankrS § 14)? * (1) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. 6. Mis on käesoleval ajal ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär? * Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 7. Nimeta pankrotiavalduse läbivaatamise tähtajad võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavalduse puhul (PankrS § 27 lg 1 ja 2)
teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. Õiguserakendamisele esitatavad nõuded Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamise seaduslikkus tähendab seda, et: 1) seaduse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. Või õiguse analoogia rakendumisel. 2)Otsus peab olema tehtud vastav riigiorgani kompetentsi piires. 3) Õigusnormi rakendamine on oblikatoorne igal juhul, kui see on seadusega ettenähtud 4)Senikaua, kui antud asjades on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastuvõtta uut
Pankrotiavalduse esitanud isik võib aga ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse (PankrS § 15 lg 5). Kohus võib üldse keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Tingimused, millal kohtunik nii teha võib, sätestab PankrS § 14 lg 1. Näiteks keeldub kohtunik pankrotiavaldust menetlusse võtmast kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust. Kui kohtus on avalduse läbi vaadanud, siis ta kas kuulutab pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Raugemise tõttu lõpetatakse menetlus siis 16 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 13. 17 Ibid, lk 19-21. 18 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 250. 11
detaile; 2. uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid nagu osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüsi, dokumentide analüüsi, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; 3. saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata. Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring. Uurijana kasutatakse kvalitatiivsete meetodite kasutamise puhul järgmist praktikat: · enda seisukoha määratlemine; · osalejate tähenduste kogumine; · keskendumine ühele mõistele või fenomenile; · isiklike väärtuste kaasatoomine uurimusse; · osalejate konteksti või elutingimuste uurimine; · tulemuste kehtivuse põhjendamine; · andmete tõlgendamine; · agenda loomine muutusteks või reformiks;
lähtekohtadele, ja neid, mis viitavad meetodile. Kvalitatiivseid uuringuid on püütud erinevalt liigitada. Remes ja Sajavaara toovad oma õpikus (2005: 155-157) ära 26 eri liiki, kuid täpsustavad samas, et see on vaid üks võimalik käsitlusviis. Loetlen kvalitatiivsete uuringute tüüpidena kuut erinevat uuringudisaini, mida võib kirjanduses kõige sagedamini eriliigiliste tähenduses kohata. Need on juhtumiuuring, fenomenoloogiline uuring, etnograafiline uurimus, narratiivne uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring ja fenomenograafiline uurimus. Nende tüüpide puhul pole välistatud kattumised. (Laherand 2008: 74) 3 KVANTITATIIVNE UURIMISVIIS Olles üks kõige laiemalt levinud meetod uurimuses eeldab kvantitatiivne uurimismeetod kindlate objektide analüüsi läbi numbrilise esituse ja statistilise analüüsi. Peamiseks eesmärgiks on mõõta, määratleda ja teha aruandeid seoste kohta teatud elementide vahel
Piiratud aja ja inimressursside korral võib see osutuda ainsaks otsustavaks kriteeriumiks. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Teoreetiline valim Teoreetiline valim on nähtuste järkjärguline valimisse haaramise meetod. Teoreetilise valimi koostamise metoodika arendasid välja (Glaser & Strauss 1967).Teoreetiline valimi moodustamine Mis on põhistatud teooria? tugineb nn ,,põhistatud teooriale" (Strauss & Corbin 1990), millele vastavalt tehakse Põhistatud teooria on kvalitatiivse uurimuse meetod, võimaldab kvalitatiivses uurimuses andmete kogumise luua juba kogutud andmete põhjal nn teooria või nähtuse tõlgendus, mis juhib edasist uurimise käiku. käigus vahetõlgendusi juba kogutud andmete
absoluutsed suhtelised juriidilised teod Õigusliku tagajärje alusel: õigusi ja kohustusi tekitavad muutvad lõpetavad Faktide hulga alusel: lihtfaktid liitfaktid 30. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine, Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine, Õigusnormi kasutamine. 31. Õiguse rakendamine. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. Rakendamine toimub staadiumiti I staadium- analüüsitakse asjaolusid, II staatium õigusnormi valik ja analüüs. III staadium kompetentse organi poolt otsuse tegemine. 32. Õigusloome organisatsioon, seadusandlik protsess Riigikogus. 33. Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. TsÜS § 5 - Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingute, st seaduses sätestatud sündmustest ja muudest
See 2015 töö, 2016 oli sama 1) Kuidas on omavahel seotud huvi, tähelepanu, küsimused ja teadmised? Huvi mõne valdkonna või teema vastu võib sündida juhuslikult või kellegi mõjutusel. Tänu huvile hakatakse tegema tähelepanekuid seda teemat puudutavate asjade kohta. Tekivad küsimused, millele vastuseid otsides saadakse teadmised. Uued teadmised kutsuvad esile huvi kasvamise ja uued tähelepanekud antud teema kohta. 2) Milles seisneb järgmiste mõistete olemus ja põhimõtteline erinevus: täpsus ja tõesus? TÕESUS- kajastab tegelikkust minimaalse kõrvalekaldega (absoluutne viga, süstemaatiline viga), sõltub täpsusest. Vastavus tegelikkusele. TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav) Näitaja, mis iseloomustab mõõde...
õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab jälgima, et rakendamine oleks seaduslik (kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega), põhistatud (kõik asjasse puutuvaid fakte peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele) , otstarbekohane(seadus ise annab ainuvõimaliku otsatarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev) ja õiglane.(õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna) 10
teostu iseenesest. Õiguse rakendamise vajadus tekib 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine); 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus); 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad kompetentsed selleks riigiorganid. Õigusnormi rakendamine peab olema seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. 10. (l.120-124) Tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega (tehing või seadus), kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse järgi. Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 11. (l
anda.Küll aga on võimalik sellisel juhul isikule mõistetavat karistust vähendada proportsionaalselt isiklikult kriminaalmenetluses saadud abiga. Tagamaks seda et leebust kohaldatakse isiku suhtes,kes ka faktiliselt esimesena taotluse esitas,näeb seadus ette leebusetaotluse kuupäeva ja kellaaja fikseerimise.Varasema kellajaga leebustaotlus loetakse esimesena esitanuks. Leebusetaotluse esitamisel peab isik arvestama seda,et see peab olema nõutekohaselt põhistatud,samuti peab isik sellele lisama kõik tema valduses olevad tõendid või vähemalt viited tõendite sisule ja asukohale.Isik peab arvestama ka sellega,et tal tuleb ka edaspidi teha uurimisasutustega koostööd. Leebuse kohaldamise taotluse sisu seadus väga detailselt ei reguleeri.Leebuse kohaldamise taotlus peab sisaldama eelkõige: 1. taotleja nimi,isikukood,sünniaeg,või registrikood,aadress ja muud kontaktandmeid 2
muutujate arvust. Kui täiendava muutuja lisamisel korrigeeritud determinatsioonikordaja suureneb, paraneb mudel oluliselt ja lisamine on õigustatud. ERINEVAD UURIMISSTRATEEGIAD KVALITATIIVSES UURIMUSES · Etnograafia (inimeste tegevuse ja nendele tähenduse omistamise uurimine konkreetses kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude kaudu, nt elulooline uurimus) · Tegevusuuring (sekkuv uuring) Etnograafia kirjeldab kultuuri ja mõtestab eluviisi osalejate seisukohast ja nende loomulikus
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul...
Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonnaelu puutumatust võib riivata lapse äravõtmine vanemalt, samuti vanema õiguste äravõtmine. Perekonnaseadus näeb ette, et vanema õiguseid ära võtta, last ära võtta või lapsele eestkostjat määrata võib ainult kohus. Vanema õiguste äravõtmine peab olema põhjalik ja põhistatud tegevus. Põhiseaduse sätestab, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Riik võib vabatahtlike tegevust soodustada eelkõige rahalise toetuse abil, kuid võib soodustada selliste organisatsioonide loomist ning aidata nende tegevusele kaasa muude vahenditega. 7 HOOLDUSÕIGUSED Järgmisena on juttu hooldusõigusest ja selle alaliikidest. Vanemal on õigus ja kohustus
muutunud sissenõutavaks, ehk mille maksetähtaeg on saabunud. Pankrotiavalduse esitaja peab esitama ka tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui võlausaldajal on nõude kohta jõustunud kohtu või vahekohtu otsus, ei ole tal vaja teisi tõendeid esitada. Võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse saadab kohus võlgnikule, märkides, et võlgnik võib sellele kuni eelistungini esitada vastuväite. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus peab samuti olema põhistatud. Selleks tuleb lisada pankrotiavaldusele seletus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja võlanimekiri. Nii ongi Äriseadustikus § 180 lg 51 ja § 306 lg 31 kehtestatud maksejõuetu OÜ või AS juhatuse kohustus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitada kohtule OÜ/AS pankrotiavaldus. Pankrotimenetlusega algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.S...
Tegu (õiguspärane, õigusvastane) on asjaolud, mis sõltuvad isiku tahtest. Õigusliku tagajärje alusel (õigusi ja kohustusi tekitavad - ABIELU, muutvad TÄISEALISEKS SAAMINE ja lõpetavad LAHUTUS) Faktide kogumi alusel (lihtfaktid, liitfaktid, juriidiline e faktiline koosseis) Õiguse rakendamine Õiguse rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (Kiris jt 2012:90). Peab olema seaduslik Põhistatud Otstarbekohane Õiglane Õigusrikkumine Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt Subjektiivne koosseis isiku suhtumine on toimepandud teosse, teistesse isikutesse ja õigusesse. ( selles seisneb, et kas ta on süüdi või mitte) Objekt õigushüved, mille vastu on õigusrikkumine suunatud
tööõiguslikud jne) · Õigussuhete struktuuri järgi (kahepoolsed ja ühepoolsed õigussuhted) · Õigussuhete funktsiooni järgi (regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted) 38. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane: lähtutakse kehtiva õiguse normidest; faktide paikapidavus; õiguse rakendamine õigluse vahendusel. 39. Tõendid õiguse rakendamises Kõik faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta õiguse rakendamise põhistatuse nõue. 40. Õiguse rakendamise aktid.
liikme poolse kohustuste rikkumise tõttu on tekkinud materiaalne kahju. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. (PankS § 28 lg 2) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui (PankS § 14) : 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest, tehes selle kohta määruse. Kui pankrotimenetluse algatamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. (PankS § 15 lg 1) Kui varem algatas kohus pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist võlgniku
Ladina õiguskeel tänapäeval Codex Iuris Canonici 1917 Kanooniline õiguse koodeks Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend Hõlbustab Euroopa kohusüsteemi ühendamist ing muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus- Societas Europaea Euroopa Kohtu materjalidest väljend: fumus boni iuris hea, s.t juriidiliselt korrektse ja faktidega põhistatud õiguse hõng ehk esialgsee õiguskaitsevahendite kohaldamise taotlus on tõenäoliselt põhjendatud Õigusteaduse keel Õiguspraktika keel Ladina keel Ladina kiri Bustrophedon- kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale 4. Saj eKr kinnistus vasakult paremale kirjutamine ABCDE FZIKLMNOPQRST X C tähistas nii k kui g häälikt 1. Saj eKr lisati tähestiku lõppu Y ja Z
Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 8. Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus Käesoleva seaduse alusel Riigikohus:
esitab Riigikohtule Vabariigi President. (2) Taotluse tunnistada Riigikogu liige kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab Riigikohtule Riigikogu juhatus. (3) Taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab Riigikohtule õiguskantsler. (4) Taotlus tunnistada ametiisik kestvalt võimetuks peab olema põhistatud ja sellele tuleb võimaluse korral lisada kestvat võimetust tõendavad dokumendid. Taotlus lõpetada Riigikogu liikme volitused Sätestatud: PSJKS § 26: (1) Riigikogu juhatus esitab Riigikohtule taotluse lõpetada selle Riigikogu liikme volitused, kes ei vasta põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele või kes keeldub ametivannet andmast. (2) Taotlus peab olema põhistatud.
Enamikul juhtudel avaldatakse dokumendid lõplikult Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahendite kogumikus. Erimenetlused Lihtsustatud menetlus Kui Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimus on identne küsimusega, mille kohta Euroopa Kohus on juba otsuse teinud, või kui ei ole põhjendatud kahtlust, kuidas küsimusele vastata, või kui vastuse kõnealusele küsimusele võib selgelt tuletada olemasolevast kohtupraktikast, võib Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ärakuulamist teha otsuse põhistatud määrusega, milles viidatakse vajaduse korral kohtu eelnevale otsusele selles küsimuses või asjakohasele kohtupraktikale. Kiirendatud menetlus Kiirendatud menetlus võimaldab Euroopa Kohtul kiiresti otsustada eriti kiireloomuliste kohtuasjade puhul, lühendades maksimaalselt tähtaegu ja käsiteledes neid kohtuasju absoluutse prioriteedina. Ühe poole esitatud taotluse põhjal otsustab Euroopa Kohtu president ettekandja-kohtuniku ettepanekul ning pärast teiste poolte ärakuulamist, kas
vorme: 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2) Õigusnormide kasutamine 3) Õigusnormide rakendamine. 30. Õiguse rakendamine. 1. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane: lähtutakse kehtiva õiguse normidest; faktide paikapidavus; õiguse rakendamine õigluse vahendusel. 2. Tõendid õiguse rakendamises Kõik faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta õiguse rakendamise põhistatuse nõue. 3. Õiguse rakendamise aktid.
9. menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud protsessitoimingu õiguslikud tagajärjed. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. § 64. Tähtaja muutmine Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Menetlustähtaja ennistamist on võimalik kohtult taotleda esitades kohtule vastavasisulise avalduse juhul,
Cross- Understanding the Concurrent Teooria sectional ,,lived experiences" · Transformative Pikaajaline. · Etnograafia ,,theoretical lens Longitudinal ,,Cultural group in a ... as an Generalization as natural setting" overarching intention · Põhistatud teooria. perspective within Grounded theory a design" Theory that is ,,grounded in the views of participants" · Juhtumiuuring In-depth exploration of phenomena
kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1
(1) Kannatanu või tunnistaja või temale lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks võib rakendada nende anonüümseks jäämist. See § 77. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt vormistatakse uurija põhistatud määrusega tunnistaja või kannatanu (1) Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab taotlusel või uurija algatusel. kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga (2) Kannatanu või tunnistaja, kelle anonüümsus tagatakse, täisnime,
4. Jätab pankrotiavalduse läbi vaatamata ( võlausaldaja ei tasu kohtudeposiiti määratud summat). II Pankrotimenetlus Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus ( PankrS § 31 lg 5) Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. Edasikaebamise kord Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Ajutise halduri nimetamata jätmine
rakendamisel (1) Kannatanu või tunnistaja või temale lähedaste isikute julgeoleku § 77. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt tagamiseks võib rakendada nende anonüümseks jäämist. See (1) Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab vormistatakse uurija põhistatud määrusega tunnistaja või kannatanu kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga taotlusel või uurija algatusel. volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul (2) Kannatanu või tunnistaja, kelle anonüümsus tagatakse, täisnime, kirjalikus menetluses. aadressi või teisi andmeid, mis otseselt hõlbustavad selle isiku
autoriteete pimesi kuulama ning mõtlemata teisi inimesi piinama ja tapma. Sellega on raske nõustuda, kuid teadus väidab üsna kindlalt, et mittenõustujad eksivad. 25. Postpositivistlik uurimus. Järgib uurimuse ülesehitusel ja disainil kvantitatiivse uurimuse loogikat Praktikas kasutatakse palju andmetöötlusprogramme, keskmes on küsimused usaldusest ja kehtivusest Uurimisraport klassikaline - probleem, andmed ja meetodid, tulemused klassikaline põhistatud teooriaga (Strauss and Corbin) ja analüütilised astmed fenomenoloogilises sotsioloogias 26. Postmodernne psühholoogia ei ole maailmas väga levinud, Eestis seda eriti üldse ei kasutata, seetõttu ei teata selle kohta suurt midagi. See on uus ja arenev psühholoogia vorm. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi põhistruktuur koosneb kahest järjestikku lülitatud neuronite populatsioonidest.
Teisi meetodeid • Vaatlus: – Uuritavate protsesside/kontekstide vahetu vaatlemine ja süsteemsete vaatlustulemuste hilisem analüüs – Kasutatakse riigiteadustes harva, sest enamasti ligipääsuprobleem (otsusareenid kinnised) – Kasutatav organisatsooni-analüüsis ja eeldab organisatsiooni “sulandumist” – nn. osalusvaatlus – Reeglina BA-tudeng ei kasuta – väga ajamahukas, nõuab kogemust, head teooria tundmist, tööd kontekstiga • Põhistatud teooria: – Induktiivne meetod, kus kogutud andmed kodeeritakse, liigitatakse kategooriate alla ning tulemuseks on uus teooria – Andmeid kogutakse juurde seni, kuni vormub teatud seletusjõuga teooria ja formuleeritakse uued kontseptid – BA-tasemel liialt nõudlik meetod • Veel meetodeid: hermeneutika, narratiivi-analüüs Seega, on andmetega üsna hästi kaetud järgmised teemad: • Kohaliku valitsemise ja haldusreform • Hargmaisus ja mitmik-kodakondsus
piisab isegi ühest tekstist. Sellegipoolest rõhutab Teun A. van Dijk avaldamisväärsete diskursusanalüüside ühe tingimusena piisavalt suurte tekstikorpuste olulisust. Diskursusanalüüsi valimi suurus võib uurimuse käigus muutuda. Kui ilmneb suur variatiivsus diskursuses osalejate hulgas, tuleb valimisse võtta rohkem tekste (või kitsendada analüüsi fookust), ja vastupidi suure tekstisisese variatiivsuse ilmnedes on otstarbekas jätta valimisse vähem tekste. Sarnaselt põhistatud teooriat loovatele uurimustele kehtib ka diskursusanalüüsis küllastatuse põhimõte kui analüüs on põhjalik ning leidub piisavalt andmeid (sh erandeid) piisava arvu järelduste kinnitamiseks, puudub vajadus valimit veel suurendada. Suuremahulisemates, tekstianalüüsi meetodeid kombineerivates uurimustes võib olla otstarbekas viia enne diskursusanalüüsi valimi koostamist läbi kvantitatiivne
varaline kahju) · Juriidiline e faktiline koosseis (vanaduspensioni saamine-eeldused peavad olema täidetud,pensioniamet sekkub) Meeste pensioniiga 63,naistel 60,5 18.ÕIGUSE RAKENDAMINE Ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid). Õiguse rakendamine peab olema: · Seaduslik · Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud · Otstarbekohane seadusest kinnipidamine · Õiglane ülim ideaal õigusele Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone 2) Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 3) Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine)
16 6) kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus; 7) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse edasikaebamise kord. Lihtsustatud määruses märgitakse kannatanu õigus esitada 10 päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. 15 päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia tuleb viivitamata saata: 1) kuriteoteate esitanud isikule; 2) kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; 3) kannatanule või tema esindajale; 4) tsiviilkostjale või tema esindajale; 5) kolmandale isikule või tema esindajale. Kui kriminaalasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist,
kasutamise võimaluse üle (varaline, tööalane vaidlus) c) kui toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik (rajaneb õigusnormide; otsus tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires, õigusnormi rakendamine kohustuslik, kui kehtiv otsus, siis ei tohi samal ajal vastu võtta uut otsust, rangelt kinni pidada); põhistatud (tähendab seda, et peavad olema välja selgitatud, hoolikalt ja objektiivselt tundma õpitud kõik asjassepuutuvad faktid. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta), otstarbekohane ja õiglane (väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii rahva kui ka riigi seisukohalt). 40. Tõendid õiguse rakendamise protsessis. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse
muid tõendeid esitama. -Võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. 3. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Kohus võib keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest kui: võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. *Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. 4. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused
See ringimus nõuab kaitsja osavõttu süüdistatava või kahtlustatava küsitlemisest kohtueelsel uurimisel, kogu asjakohase teabe avaldamist kaitsele ja kaitse õigust kommenteerida tõendeid. 3. Kaitsele tuleb anda võimalus vaidlustada tõendeid, sh õigus küsitleda tunnistajaid mõnes menetlusstaadiumis. 4. Kohus peab otsuses piisava selgusega näitama, kuidas tema seisukoht kujunes põhistatud otsuse nõue. Õigus osa võtta kohtumenetlusest Inimõiguste konventsiooni artikkel 6 tervikuna peab tagama süüdistatava tõhusa osavõtu menetlusest. Õigus kuulata ja jälgida menetlust ning sellest osa võtta. PS 24 lg 2 annab igaühele õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Süüdistatav võib ise loobuda õigusest osa võtta kohtumenetlusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
