Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul
Alustati nö rassihügieeni efektiivsemaks muutmisega Katseid tehti steriliseerimise, kõrguse, madala rõhu, külma, malaaria, erinevate gaaside, merevee, haiguste ja mürkidega Inimkatseid viidi läbi vastavalt vajadusele ja võimalusele koonduslaagrites(Auschwitzis, Buchenwaldis) RASSIHÜGIEEN Teooria põhines C.Darwini vaatele geneetikast ja rassipuhtusest, mis viidi sobivalt kooskõlasse natside ideoloogiaga Teostamise eestvedajad olid veendunud, et inimkäitumine saab alguse geneetikas Eeskuju Ameerikast, kus rakendati selliseid meetodeid mustanahaliste arvu vähendamiseks 1939. a. Andis Hitler käsu tappa eutanaasi teel ravimatuteks tunnistatud, vanad ja väärarenguga inimesed Neid inimesi kutsuti ,,kasututeks muidusööjateks" Sellisel moel oli aastaks 1941 hukatud u.70 000 inimest, ning see oli alles peaprooviks Tappa sooviti juute, homoseksuaale, kommuniste, mustlasi, slaavlasi ja muid sõjavange
vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. 1. Ütlused toimunust põhinevad reeglina TAJUMISEL. Õiguslikku tähendust omavad paljud elulised asjaolud, mis põhinevad tajumisel. Nt: kehavigastuste tekitamine, inimese surm, asja suurus, tegelikkuses öeldud sõnad. 2. Kindlaviisiline inimkäitumine. Kui näeme kedagi kellelegi rusikaga näkku löömas, siis tajume et tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega tekitaja poolt tahtlikult. 3. Sotsiaalne kogemus. Me tugineme kogemusel ja jõuame järeldusele, et lööja soovibki tekitada tervisekahjustust. Peab teadma kogu situatsiooni, millega öeldud sõnad ja tekst on seotud. Vahetust tajumisest ei piisa subsumeerimise jaoks.
Loodus, kultuur ja inimese areng Nature ja nurture probleem kumb on inimese arengu määramisel olulisem, kaasasündinud omadused (nature) või elu jooksul õpitu (nurture)? Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele: Bioloogiline determinism olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud Keskkondlik determinism inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast Instinktiteooria William McDougall (1871 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne. 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiobioloogia (evolutsiooniline psühholoogia)
ei ajaloolisest ega tänapäevasest aspektist võttes päris õige. Õigus on eksisteerinud juba enne riike ning ka tänapäeval kuuluvad õiguse koosseisu reeglid, mis ei ole riigi kehtestatud. Õiguse rolli mõistmiseks on muu hulgas vaja teadvustada, et inimese ja teda ümbritseva maailma vahelised alati mitmekesised ja keerulised olnud suhted on olnud alati seotud ka teatud reeglitega, sest nii inimeste omavahelised suhted kui ka inimkäitumine ning kogu inimest ümbritsev mõõtmatu materiaalne maailm on läbi aegade olnud suures osas allutatud teatud korrale. Nimetatud sõltuvus ja kord kui süsteem tervikuna on paljukordne ja mitmetel eriliigilistel korrasüsteemidel põhinev. Seda seetõttu, et nii inimühiskond kui ka kogu muu materiaalne maailm, milles inimühiskond ühe osana eksisteerib, on väga keerulised süsteemid, mida peale üldise süsteemi iseloomustab hulk allsüsteeme.
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks. Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine, koostöö kõigis küsimustes. Tava iseloomustab: - väljendas kogu sugukonna huve; ...
päritolu») on see, et kõik praegu räägitavad maailma keeled ulatuvad tagasi ühe keeleni, mida kõneldi IdaAafrikas 50 000 aastat tagasi. Sel ajal tekkis täiesti tänapäevane inimkeel. 50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu, ja siis äkitselt, 50 000 aasta eest, muutus inimkäitumine radikaalselt. Põhjus, usun mina ja ka paljud teised, on selles, et siis tekkis täielikult tänapäevane inimkeel ja neil inimesel arenes sümboliline mõtlemine. Kogu nende käitumine muutus. Anatoomiliselt tänapäevased inimesed, sellised, kes näevad välja nagu kõik meiegi, ilmusid esmakordselt umbes 200 000 aasta eest, kuid nad jätkasid senist käitumist veel 150 000 aastat. Käitumiselt tänapäevasteks inimesteks said nad alles 50 000 aasta eest.
Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumine lõbupõhimõtteile (peamiselt erootilise lõbu, ihapõhimõtteile) ja reaalsuspõhimõtteile. Reaalsuspõhimõtte kohaselt on inimestel ühiskonnast tingitult vajadus seksuaaliha kui häbiväärset ja keelatut alla suruda. Nende põhimõtete kokkupõrkel varjuvad tõrjutud ja rahuldamata ihad alateadvusse, kus ühinevad kompleksideks. Viimastest saavadki olulised aktiivsuse allikad ja käitumise juhtijad. Freud püüab komplekside uurimise kaudu vabastada inimest tema
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes.
kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab Milliseid ideid, põhiküsimusi, väärtusi ja piiranguid tuuakse välja iga arenguetapi kohta? Klassitsism objektiivsus, kvalitatiivseid uurimismeetodeid ei kasutata, põhiprobleemiks seletamine. Postklassitsism põhiprobleemiks mõistmine, huvi on objektilt liikunud kontekstile. Postmodernism rõhutakse kvalitatiivsetele meetoditele. Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Sotsiaalstaatika kord ja stabiilsus ühiskonnas; Sotsiaaldünaamika ühiskonna muutus ja kestvus; Täpsed faktid, loodusteaduslikud meetodid Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Peab olema ainult numbritel ja empiiriliselt tõestatud seaduspärasustel põhinev.
Antud artikkel seostub ehk kõige rohkem (samas väga vähe) „Inimese arengu ja sotsiaalse keskkonna“ teemaga loengutest. Nature ja nurture probleemi osas – kumb on inimese arengus olulisem? Antud juhul kui teatud inimtüübid on meeldejäävamad, siis see on pigem kaasasündinud omadus. Kuid kui järgnevad uuringud tõestavad mingite omaduste muutmisel mäletatavuse muutmist, siis on võimalik seda nö keskkonna mõjul muuta. William McDougali arvates on inimkäitumine määratud kaasasündinud instinktide poolt ja mõneks nendest instinktidest on näiteks vastumeelsus ja sümpaatia. Erinevad uuringud on näidanud, et sümpaatne inimene jääb paremini meelde kui mitte nii sümpaatne. Mina isiklikult lugesin seda artiklit huviga ning otsisin veel lisa lugemist. Ma ei olnud varem sellele teemale absoluutselt mingit tähelepanu osutanud – puudus isegi teadmine sellest.
mitte. Sellisel juhul on inimesed teadlikud milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte. Kuid siiski jääb alati varguste risk, seda just seetõttu, et inimeste käitumist ei ole võimalik ette ennustada. Lubamatu tegevuse puhul aitab riski vähendada inimeste informeerimine ja selgitustöö tegemine mis hakkab juhtuma, millised on tagajärjed, kui ulatuslikud need on. Kuid ka siin ei ole võimalik riski nulli viia, seda jällegi seetõttu, et inimkäitumine võib olla teatud olukordades ettearvamatu. Tunduvalt lihtsam on riske minimeerida tööjõu puuduse ja kaotuse osas. Tööjõu kaotuse vastu aitab tööturu tundmine, peab olema teadlik konkureerivatest ettevõtetest ning tundma oma töötajaid kas nende vajadused on rahuldatud või on nad sunnitud nende rahuldamiseks vahetama töökohta. Rahaga saab motiveerida küll, kuid ka selles osas tuleb mingil hetkel lagi vastu. Inimestel peab olema meeldiv veeta oma aega
Lõpuleviimine on põhidelikt, katse selle tuletis. Kui leiame, et antud tegu pole lõpule viidud, katkeb lõpuleviidud süüteokoosseisu kontroll ning minnakse üle katsele (§ 25 ja 26). Tahtlus põhidelikt, selle tuletis on ettevaatamatus. Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toimepanduks. Tuleb üle minna ettevaatamatuse kontrollimisele. IV. SÜÜTEOKOOSSEIS ISIKUVASTASTES SÜÜTEGUDES 1. Tegu kui inimkäitumine 1.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris Tahtest kantud inimkäitumine, millele järgneb tagajärg. 1.2. Teo piiritlemine mitteteost Mõte, arvamus, hoiak, tunne. Vis absoluta, kus inimene küll tegutses, tema tahe saatis tegu ja hõlmas ka eesmärgi, kuid see toimus vääramatu füüsilise sunni mõjul (tõugati kellegi otsa) Somaatiline refleks (inimene kui lihasmass), milles ei osale teadvus. Instinktiivsed kehaliigutused ehk automatismid, nt elektrijuhtmest löögi saanud
preoperatsionaalne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium) enne kui jõuab täiskasvanulikku loogilise mõtlemiseni. Mõistuse teooria inimestel on teadvus ja oma arusaam maailmast. 34. Lev Võgotski lääne kultuurile on omane loogiline mõtlemine, sest neil on seda kogu aeg vaja. Traditsionaalsetes pole vaja. Erinevates kultuurides on mõtlemine ja selle areng erinev. 35. William McDougall instinktiteooria: inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolest. 36. B F Skinner biheivorism. Inimkäitumine on õpitud kogemuste teel. Operatne tingimine (õppimisprotsess): inimene teeb kogu aeg midagi, sellel on positiivsed või negatiivsed tagajärjed. Meeldivate tagajärgedega tegude edasise sooritamise tõenäosus kasvab, ebameeldivate omad langevad. Tehniline nimetus sellele: tegude tagajärjed kinnitavad ehk sarrustavad inimeste käitumist. 37
(Schechner 1977). Kokkuvõtvalt kirjutab Kaljundi, et ajal, mil performatiivsuse tähendusväli on avardunud, muutub esiteks aktuaalseks mõiste ülelaiendamise ja ringleva kasutamise küsimus ning teiseks see, et kui me lähtume sellest, et kogu sotsiokultuuriline tegevus on sümboolne, siis kas on üldse olemas mitteperformatiivset tegevust. Etenduse puhul on lühidalt öeldes olemas laiem ja kitsam definitsioon. Esimene väidab, et kogu inimkäitumine, sealhulgas igapäevaelu, on õpitud ja ritualiseeritud, teine aga keskendub igapäevaelust eraldunud ning selgemini raamistatud sümboolsetele tegevustele ja sündmustele. Bert O. States tõdeb, et praktikas nimetatakse ühte nähtust etenduseks ühel põhjusel ja teist teisel põhjusel, nii et me võime selle mitmekesise mõistekasutuse abil teha küll kindlaks hulga erinevaid võimalikke etendamismooduseid, kuid mitte nende ühisnimetajat. Seega „me ei saa kunagi defineerida
Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov 1. Organisatsioonikäitumise olemus 1.1. Organisatsioonikäitumise definitsioonid 1.2. Organisatsiooni huvigrupid 1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad orga...
1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavad asjaolud a. Individuaalse ettenähtavuse ja välditavuse puudumine b. Mitte-eeldatavus KarS DELIKTISTRUKTUUR (põhidelikt) Legaaldefinitsioon (§ 2 II): Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule (2. ptk 1. jg), on õigusvastane (2. jg) ja isik on süüdi (3. jg). Eelkontroll: tegu ehk inimkäitumine I. Süüteokoosseis 1. Mõiste (§ 12 I): käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus 2. Objektiivne koosseis (§ 12 II) 1) tegu: 1 tegevus – aktiivne käitumisakt, mingi liigutus 2 tegevusetus – passiivseksjäämine olukorras, kus isikult eeldati mingit tegevust 2) tagajärg – kas on teo või tagajärjedelikt. Teodelikti puhul tagajärge ei kontrolli. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel
(c) sotsiaalne kapital tutvused. Ühe kapitali puudumist saab kompenseerida teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. Habituse kaudu toimub sotsiaalne reproduktsioon ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda kuna habituse poolt paika pandud inimkäitumine on selline, mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust. Interaktsionistlik paradigma Tundub et sotsioloogid peavad interaktsionistliku paradigma all silmas eelkõige kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit "väljastpoolt" sotsioloogiat psühhoanalüüs,
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3...........................................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3...............................
Skinner kasutab operantse tingimise mõistet. Operandid (näiteks nupulevajutused) on organismi käitumisühikud, mida ta enne tingimist juhuslikult spontaanselt sooritab. Operantse tingimise käigus sagenevad need operandid, millele järgneb kinnitus, ning satuvad reaktsioonile eelnevate eristavate stiimulite kontrolli alla. Aina suuremate lähenduste suureneva kinnitamisega saab kujundada keerukaid käitumismustreid. Skinneri järgi ongi keerukas inimkäitumine, näiteks kõne, niiviisi kujunenud. Kinnituse pikaajaline puudumine toob kaasa reaktsiooni kadumise. Skinner on saanud olulisi tulemusi kinnituse ajakava mõju kohta, näiteks et pidevalt kinnitatavad reaktsioonid kaovad kiiremini kui vaheldumisi kinnitatavad. Operantset käitumist võrdleb Skinner evolutsioonilise valikuga: kummalgi juhul seletab näiliselt eesmärgile suunatud arengut juhuslikult varieeruvate tunnuste valik keskkonna poolt. See peab seletama ka Tolmani molaarset käitumist
all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks. Kui grupikogemusi ei suudeta mõtestada, kui grupis toimunut vastandatakse argielule ja kui grupis kogetu põhjustab emotsionaalseid probleeme, on võimalik rääkida ebafunktsionaalsest äärmusgrupi kogemusest. Käitumuslikud kriteeriumid: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine arvestab mingite sotsiaalsete normidega. Äärmusgruppide üheks tunnuseks on, et seal kehtivad võrreldes tavaühiskonnaga teistsugused normid. Põhimõtteliselt võib normiks saada ka normide puudumine. On psüühiliselt ja sotsiaalselt riskantne, kui endine grupiliige püüab argielu elada lähtudes grupinormidest, mis erinevad ühiskonna tavaarusaamadest. 2. kriteerium. Agressiivsus mingi inimrühma või idee suhtes. Äärmusgruppide üheks
Tunnetuslik 3. Hedonistlik 2. Biheivioristlikud õppimisteooriad. Mis on teooriate grupi ühine põhiolemus ja õppimise ajendid Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust) Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonnamärguannetele. Klassikaline tingitus on biheivioristliku õppeteooria üks osa mis selgitab kuidas me õpime tahmatult emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajal...
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele...
(c) sotsiaalne kapital – tutvused. Ühe kapitali puudumist saab kompenseerida teisega. Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. Habituse kaudu toimub sotsiaalne reproduktsioon – ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda – kuna habituse poolt paika pandud inimkäitumine on selline, mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust. 16 Sissejuhatus sotsioloogiasse Interaktsionistlik paradigma Tundub et sotsioloogid peavad interaktsionistliku paradigma all silmas eelkõige kolme teoreetilist voolu -
harjumustest, 4) afektiivne toimb emotsioonide mõjul Domineermise tüübid legaalne (seadus käsib käsku täita), traditsionaalne (käsku täidetakse sest nii on alait olnud), karismaatiline (käsku täidetakse sest juhil on erilised omadused) Kapitalismi teke oldi mures oma saatuse pärast ja hakati end tõestama, kasum oli jumala poolt ette näidatud kohus, seda ei kulutatud ära vaid koguti Vilfredo Pareto Inimkäitumine jaguneb loogiliseks (tegutseja vahendid vastavad tegevus eesmärgile) ja mitteloogiliseks (vahendid ei vasta eesmärgile). Suurem osa n mitteloogiline ja slp peabki sotsioloogiat uurima Jäägid e instinktid , mis inimese tegevust mõjutvad kujundab mitteloogiline käitumine Olulisemad jäägid: kombinatsioonide jääk (loovus, kalduvus arutlemisele, manipuleerimisele), agregaatide püsivus (hirm muudatuste ees, agressiivsus)
teadused, mis uurivad inimest, peavad arvestama, et arenes majandus. nende uurimisobjekt on eriline, kuna omad teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seega peab sotsiaalteadlane oma Vilfredo Parteo (1848 -1923) uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru Loogiline ja mitteloogiline käitumine saama ja alles seejärel põhjused välja tooma. Inimkäitumine jaguneb: Ideaaltüübid Loogiline(ratsionaalne) Tegutseja poolt valitud vahendid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis vastavad tegevuse eesmärgile peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, Mitteloogiline(ebaratsionaalne) Vahendid ei vasta tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest eesmärgile. abstraheeruma
peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega.isiksusel on organisatsioonis pigem positiivne kui negatiivne mõju. Isiksus on tunnusjoon, ehk tükiarv.isiksus on iseloom.kuipanna kaks inimest kõrvuti siis nad on üksikisik ja kui hakata nende iseloomust rääkima on nad halb ja hea ja see on isiksus. 6. Inimese käitumist mõjutavad tegurid Inimkäitumine on keeruline ja raskesti kirjeldatav. Keeruliseks on muutunud inimeste ühistegevus, sealhulgas ka töö kui üks inimtegevuse vorme. Individuaalsed omadused mõjutavad seda, kuidas jõutakse organisatsiooni eesmärkideni. 8. Taju ja tajuprotsess Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Terviku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju maht on 4-8 elementi
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
Kuidas ennustada õpikäitumist seda, kuidas õppija tegutsema hakkab? Kuidas seada õppimisel võimalikult selged ja täpsed eesmärgid? Mil viisil õpieesmärke saavutada? Koolis on määrav roll õpetajal ja õppeainetel, õppijate ülesandeks jääb olla õppeprotsessi objekt. Biheivioristlikule koolile on omane õppeaine osadeks jaotamine ja õppimine täpselt määratletud üksikosade kaupa. Klassikaline tingitus Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonna märguannetele. Pavlovi katsed koertega näitasid, et õppimise mehhanism on alati üks ja seesama. Õppimine klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb uue märguande omadamises. Klassikalise tingituse kõige entusiastlikumaks õppeotstarbeliste rakendusvõimaluste uurijaks oli John. B. Watson (1878 1958) hirmureaktsioon, tegi katsed oma pojaga. Kahe stiimuli koosesinemine õppimiseks vajalik. Operantne tingitus
verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv, juhend, käskkiri. Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused.KOV on kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad. 5 Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes.
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
kasutati palju ka 20.sajandil. eesmärk on kirjeldada elu võimalikult tõepäraselt. Tegelased on tihti keerulise hingeeluga, teod ja mõtted on vastuolus. Inimest kujutatakse sotsiaalsete probleemide keskel. Realism püüab võimalikult täpselt jäljendada päris maailma, tekst on detailne ning kirjeldav. Eesti suurimaks realistiks on E. Vilde. Naturalistlik romaan realismi kõrvalharu. Naturalism lähtub usust, et inimkäitumine on tingitud pärilikkusest ja sotsiaalsest keskkonnast. Tegelane käitub impulsside mõjul, on oma tungide küüsis. Tegelased on tavaliselt pääsmatult seotud oma sotsiaalse positsiooniga. Eesti tuntuim realist on A. Jakobson. Modernistlik romaan modernism oli valdav kunstivool 20.sajandil. Teket mõjutas tehnoloogia areng (tekkis rohkem vaba aega, kuid sama hakkasid inimesed ülejäänud maailmast võõranduma) ning Esimene
midagi, mis tekib inimestevahelisest interaktsioonist ja eksisteerib kui põlvkondadevahelise edasikandumise tulemus. 1) rõhuasetus kultuuril kui produktil v artefaktil Ameerika sotsioloog Sanford Winston 1933. Culture and Human Behavior. 8 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Kultuur on on sotsiaalse interaktsiooni tulem [produkt]. Inimkäitumine on kultuuriline käitumine sel määral, et individuaalsete harjumuste mustrid põhinevad juba eksisteerivatel mustritel kui kultuuri lahutamatul osal millesse indiviid sünnib. Culture in a vital sense is the product of social interaction... Human behavior is cultural behavior to the degree that individual habit patterns are built up in adjustment to patterns already existing as an integral part of the culture into which the individual is born. 2) rõhuasetus ideedel Ameerika etnoloog
- Bioloogiline determinism - reduktsionistliku mõtteviisi koolkond, mis väidab, et bioloogilised tegurid võivad olla igasuguse olulise inimliku tegevuse ja mõtlemise põhjustajaks ning täielikuks seletuseks. Nende hulka võivad kuuluda geneetilised või pseudogeneetilised tegurid ja muud füsioloogilised tegurid (hormoonid, või aju orgaanilised kahjustused jm). - Geneetiline determinism - reduktsionistlik mõtteviis, mille kohaselt inimkäitumine, võimed jms on täielikult determineeritud (määratud) sünnipäraste mehhanismidega ega allu seetõttu eriti keskkonnamõjudele või kui, siis ainult väga vähesel määral. Raskesse olukorda sattudes on meie esimeseks reaktsiooniks koostöö, mitte konfrontatsioon (Milgram). 21
Need on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Enne õigust oli moraal see, mis valitsesid inimeste kooselus. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, samas ka kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraalinormidest, mis on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ning üld kohustuslikud. Kõik need normid kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. See inimkäitumine, mida meie kutsume „tavakäitumiseks“, peab olema kujunenud harjumuspäraseks igale inimesele. Aga harjumuste kujunemine on aeganõudev töö. Aeg oli tava ja moraali väljakujunemise aluseks. Näiteks ammusel ajal ei olnud linnad suured, pigem olid väiksed alad, kus oli mitu hõimu ja erinevad perekonnad. See grupp elas koos, et elada üle raskeid talveaegu ja võidelda ühiste vaenlaste vastu. Hoiti üksteist, et ellu jääda. Selles samas ühiskonnas olid mehed, kes jahtisid toitu
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mistahes el...
Kirjeldus inimese situatsiooni kohta siin maailmas, mida esitasid stoa loogika ja füüsika, eriti palju vabaruumi niisuguste valikute jaoks ei jätnud. Nende distsipliinide rõhuasetus oli valdavalt inimtegevust determineerivatel faktoritel. Eetika pidi seetõttu kõigepealt näitama, kuidas on, vaatamata inimese varemkirjeldatud situatsioonile, inimlik valikuvabadus siiski võimalik. Et seda valikuvabaduse võimalust leida, tuli analüüsida inimliku käitumise mehhanismi. Inimkäitumine allub stoikute käsituse kohaselt järgmisele paratamatule mehhanismile. Inimtegevust käivitavaks alg- impulsiks on teatud loomupärane püüdlus. Selline loomupärane püüdlus või tung tekitab hinges ettekujutuse (phantasia) asjast, mis võiks seda püüdlust või tungi rahuldada. Asi, mis rahuldab meie loomupärast püüdlust, on meie jaoks konkreetne hüve. Kuid too ettekujutus ei käivita veel otsekohe toimingut või käitumistegevust antud asja kättesaamiseks
Eesmärk Organiseeritud Iseregulatsioon … Juriidiline fakt Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed. RIIK Riigis on tööjaotus, mis tähendab seda, et igaüks töötab ühiskonnas mitte ainult enda, vaid teiste jaoks. Tööjaotuse distsipliin. I Tekkimine a)ühiskonna areng b)territooriumi roll. Territoriaalriik Seadusriik Riik on ainus organisatsioon, kelle käitumises peale õiguse midagi muud polegi. Riigi ülesanne on anda teavet, kuidas inimkäitumine selle territooriumil peab välja nägema. Riigi põhitöö ongi korra ja õiguse loomise töö, mille käigus territoriaalriik hakkab toimima seadusriigina. Haldusriik- läbi korraloomise võib riik hakata mõtlema enda peale ja nii võib kujuneda haldusriik, kus riigil pole viga midagi, aga haldusüksused ei tunne ennast hästi. Õigusriik versus totalitaarriik. 21.10.2014 Lepingu doktriin- ühiskonna liikmes sõlmivad lepingu enda ja uue organisatsionni vahel.
Kui grupikogemusi ei suudeta mõtestada, kui grupis toimunut vastandatakse argielule ja kui grupis kogetu põhjustab emotsionaalseid probleeme, on võimalik rääkida ebafunktsionaalsest äärmusgrupi kogemusest. Käitusmuslikud äärmusgrupid mõjutavad inimese käitumist 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine arvestab mingite sotsiaalsete normidega. Aärmusgruppide üheks tunnuseks on, et seal kehtivad võrreldes tavaühiskonnaga teistsugused normid. Põhimõtteliselt võib normiks saada ka normide puudumine. On psüühiliselt ja sotsiaalselt riskantne, kui endine grupiliige püüab argielu elada lähtudes grupinormidest, mis erinevad ühiskonna tavaarusaamadest. 2. kriteerium. Agressiivsus mingi inimrühma või idee suhtes. Aärmusgruppide üheks
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
täiendavad lepingud. Teisese õiguse moodustavad ühenduse organite poolt välja antud õigusaktid. Kodakondsusest ulenevat diskrimineerimist keelav pm on üks EÜ asutamislepingu keskseim pm. Propotsionaalsuse pm kohaselt peavad kasutatavad vahendid olema eesmärgiga õiges suhtes. Tavaüigus tähendab rahvusvahelist tava, mis väljendab üldist praktikat ja seda käsitletakse kehtiva õigusena. III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on valdavalt allutatud teatud reeglitele. St et inmkäitumises valitsev kindel kord. Iga süsteemi kaks omandust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus tähendab, et temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seaotud. Tervilikkus e ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Seega rahaneb süsteemi mõiste elemendi ja suste müistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
intonatsioon), kirjalik kõne (erineb lauseehituselt eelmistest, on täpsem) , afektiivne kõne (situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho"). Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused (vt. lk.201-204) Õppimine suhteliselt püsivate muutuste kujunemine. John Dewey (1859 1952) õppimise eesmärk on kohanemine ümbritseva maailmaga. Erinevad õppimisteooriad: Biheivioristlik suund Biheivioristide arvates on inimkäitumine seletatav reageerimisega kekkonna märguannetele. I. Pavlov klassikaline tingimine (füsioloog, kelle tööd aitasid kaasa biheviorismile omaste ideede arendamisele) J. Watson korraldas koos assistendi R. Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest (ka muid valgeid ja karvaseid asju) Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus
Võgotski + abilised Tegevusteooria järgi on psühholoogia teadus, mis uurib psüühika (psüühilise peegelduse, psüühiliste protsesside) kujunemist, funktsioneerimist ja struktuuri indiviidi tegevusprotsessis. Tegevus on spetsiifiline, ainult inimesele omane käitumise vorm, seda reguleerivad algusest peale inimkonna kogemused ja ühiskonna nõuded, see on inimese sisemine (psüühiline) ja väline (füüsiline) aktiivsus tunnetatud eesmärgi saavutamiseks. Looma käitumisest erineb inimkäitumine põhimõtteliselt selle poolest, et loom käitub vastavalt otsesele vajadusele (S—»R põhimõttel), inimene aga arvestab ühiskondlikke käitumisviise ja püstitab kaudseid eesmärke, on võimeline kasutama mitte ainult oma kogemust (seda kasutavad mingil määral ka loomad), vaid samuti inimkonna ajaloolist kogemust (selle poole haridussüsteem püüdlebki). Kogu eesmärgistatud inimkäitumine jaotub tegevusteks. Tegevusi eristavad üksteisest motiivid, mis tulenevad inimese tarvetest
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorral...
Õi käsitatakse siinkohal samastena subjektiivsetele Õtele – need on Õkorra poolt omistatud ja lubatud tahteteondused. II.1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna Õtunnetuse kesksed probld Õe kehtivuse otsene seos on nii ajaga, mille vältel Õe looja peab vajalikuks Õnormi kehtimist, kui ka ruumiga, mis määrab ära Õnormi kehtivuse geograafilise ala. Aeg ja ruum eksisteerisid juba enne kui hakati rääkima Õest kui korra reeglist. Ka inimkäitumine saab kehtiva Õe käsitluses aset leida teatud ruumis ja teatud ajal. II.1.4.1 Inimeste, aja ja ruumi muutumine Kuna Õ on selle algusaegadest peale olnud pidevas, ehkki mitte väga kiires muutumises, eri ruumides ühel ja samal ajal kehtiv Õ on erineva sisuga, ja ka samal ajal samas ruumis kehtivaid Õnorme võivad eri inimesed erinevalt mõista. II.1.4.2. Õ ja aeg Aeg kuulub Õe põhimõistete hulka. Aeg esineb väga erinevates seostes ja tähendustes. II.1.4.3. Õ ja ruum
olemusest. Veelgi enam, kõik ühiskonnas olevad sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud struktuurid baseeruvad mingitel fundamentaalsetel eeldustel inimese kohta. Näiteks kui uskuda, et inimliik on oma olemuselt vägivaldne ja agressiivne, peab sotsiaalse kontrolli tagamiseks kasutama erinevamaid meetodeid kui uskudes, et normaalne inimloomus on sõbralik ja heatahtlik ega ole agressiivne liigikaaslaste suhtes. Või kui näiteks olla veendunud, et inimkäitumine on tingitud, kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemistest dispositsioonidest, siis tulenevad sellest paratamatult erinevad praktilised soovitused võrrelduna ettekujutustena, et inimene ise määrab oma käitumist (vaba tahe). Väga suur osa psühholoogidest ja psühhiaatritest, kes on uurinud kriminaalset käitumist, on olnud positsioonil, mille järgi inimesed on põhimõtteliselt loomad ning nende käitumist kontrollivad bioloogilised tungid, instinktid ja vajadused
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
